← Eesti

2-21-14749/30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2021, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-14749 Tsiviilasi H S (S) hagi L S (S) vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja H S (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Kostja L S (isikukood xxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamine
  2. detsembri 2021 kohtuistung RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada hagi.
  4. Lahutada H S ja L S abielu, mis on registreeritud xx. xxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxxxx.
  5. H Snimeks jääb pärast otsuse jõustumist H S.
  6. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.
  7. Jätta rahuldamata hageja
  8. detsembri 2021 taotlus kostja trahvimiseks ja sundtoomiseks.
  9. Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik 1

(4)
  1. H S (hageja) esitas
  2. septembril 2021 Pärnu Maakohtule hagi L S (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Kohus võttis hagi
  3. septembri 2021 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul dokumentide kättesaamisest. Kostja kinnitas
  4. oktoobril 2021 e-kirjaga hagiavalduse ning selle menetlusse võtmise määruse kättesaamist. Samal päeval kell 18.35 saadetud e-kirjas teatas kostja mh, et „lükkan kohe väited ümber nagu mina oleksin keeldunud lahutusest, olen just nimelt mina korduvalt välja pakkunud et saame kokku ja paneme nimed paberile ja asi korras“ ning kell 21:10 saadetud e-kirjas märkis kostja, et „vajan 6 kuud mõtlemisaega enne, kui lahutama torman.“
  5. Hageja esitas
  6. oktoobril 2021 kohtule taotluse istungiaja määramiseks, kuna ta ei anna nõusolekut ega soovi menetlust peatada eesmärgiga kostjaga suhteid taastada. Hageja hinnangul on poolte abielulised suhted lõppenud ja neid ei ole võimalik taastada.
  7. Kohus määras asjas kohtuistungil
  8. novembriks 2021 ning kohustas pooli isiklikult kohtusse ilmuma.
  9. Kostja teatas
  10. novembril 2021, et tal ilmselt ei ole võimalik osaleda, kuna on teiselpool maakera.
  11. Kohus palus
  12. novembri 2021 kirjas kostjal teada anda kuupäevad novembris ja detsembris, millal ta istungil osaleda ei saa uue istungi aja määramiseks. Lisaks saatis kohus
  13. novembri 2021 teise e-kirja, mille palus kostjal esitada esimesel võimalusel tõendid selle kohta, mis takistavad teda kohtuistungile tulla (nt lennupilet vms) ning tuletas kostjale meelde, et ta vastaks eelnevale kirjale kuupäevade mittesobivuse kohta, et kohus saaks uue istungi aja määrata. Kostja kohtu korraldustele ei ole vastanud.
  14. Hageja palus
  15. novembri 2021 e-kirjas kohtul teada anda, millal toimub asjas uus istung.
  16. Maakohus määras
  17. novembri 2021 määrusega uueks istungi ajaks
  18. detsembri 2021 kell 14.30 ning kohustas pooli isiklikult kohtusse ilmuma. Lisaks hoiatas kohus kostjat, et juhul kui ta kohtu korraldusest hoolimata kohtuistungile ei ilmu ja ei teata ka mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks, on kohtul õigus kohtuistungile mõjuva põhjuseta ilmumata jäänud menetlusosalist trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist.
  19. Asjas toimus
  20. detsembril 2021 kohtuistung, kus osales hageja. Kostja ei teatanud kohtule ilmumata jätmisest. Hageja jäi istungil oma avalduse juurde, leides, et poolte suhteid ei ole võimalik taastada. Samuti nõustus hageja, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohus kohustas
  21. detsembri 2021 e-kirjaga kostjat esitama hiljemalt
  22. detsembril 2021 asjas oma seisukoht. Kohus kohustas kostjat teatama, kas ja millal ta soovib kohtuistungil osaleda asja lahendamiseks ning kohustas esitama mõjuva põhjuse kohta info, miks ta istungilt puudus. Kohus selgitas, et vastasel korral saab asja sisuliselt lahendada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414 lg 1).
  23. H. S teatas
  24. detsembri 2021 kirjaga kohtule, et palub kõik kohtukulud kostjalt välja mõista, kuna kostja on hagejaga käitunud ebasündsalt ja on tekitanud hagejale ka ülemääraseid kulusid. 2
(4)
  1. Hageja esindaja esitas
  2. detsembril 2021 kohtule menetluskulude nimekirja ning palub kostjalt välja mõista menetluskuluna 788 eurot ja nendelt viivise.
  3. Kohus määras TsMS § 176 lg 8 alusel kostjale hageja menetluskulude osas seisukoha esitamiseks tähtaja.
  4. Kostja teatas
  5. detsembri 2021 e-kirjaga, et ei nõustu vastaspoole menetluskulude tasumisega ja märkis, et tema menetluskulud on 1500 eurot. Kuna kostja menetluskulude kandmine ei nähtu tsiviilasja toimikust, siis kohus hagejalt seisukohta nende osas ei küsinud.
  6. Hageja esitas
  7. detsembril 2021 kohtule taotluse kostja trahvimiseks menetluse venitamise ja kohtunõude täitmata jätmise eest. Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning juhul, kui kohus peab vajalikuks asja lahendamist istungil, siis palub kohaldada kostja suhtes sundtoomist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  8. Maakohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda ja hageja taotlus rahuldamata.
  9. TsMS § 346 lg 2 kohaselt peab kohus pooled abielulahutuse asjas isiklikult ära kuulama. Kui üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada abielu asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud (TsMS § 414 lg 1). Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 alusel võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Tulenevalt PKS § 67 lg-st 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
  10. Kohus leiab, et praegusel juhul saab asja sisuliselt lahendada, kuna vaidlus puudub asjas esitatud kirjavahetuse ja istungil hageja kinnitatu põhjal, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Poolte abielu sõlmiti xx. xxxxxx xxxx. Hageja on esile toonud, et pooled elavad teineteisest eraldi alates
  11. a suvest. Kostja nõustub e-kirjavahetusest nähtuvalt abielu lahutamisega (vt nt kirjad kohtule
  12. oktoobril 2021 kell 18.35: „lükkan kohe väited ümber nagu mina oleksin keeldunud lahutusest, olen just nimelt mina korduvalt välja pakkunud et saame kokku ja paneme nimed paberile ja asi korras“;
  13. novembril 2021 kell 17.55: „Mina olen korduvalt avaldanud soovi kohtu väliselt ära lahutada aga nüüd mille alusel seda läbi kohtu nõutakse?“; kiri hagejale
  14. novembri 2021 kell 16.31 vastuseks küsimusele, millal on kostja nõus kohtuväliselt lahutama minema: „Neljap kell 9 xxxxxx, mingit aega ei ole vaja broneerida!“). Seega nähtub mõlema poole tahteavaldusest, et abielu soovitakse lahutada ja abielusuhted on lõppenud. PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Hagi tuleb rahuldada. Kohus selgitab, et abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub (PKS § 66 p 2). 3
(4)Kostjale selgitab kohus, et ei saa hagiavalduse kohtusse esitamisel jätta tsiviilasja lahendamata, st et juhul kui pooled ei ole suutnud kokkuleppele saada kohtuvälises lahutamises ja hageja soovis kohtu kaudu abielu lahutada, siis puudub alus jätta hagiavaldus rahuldamata põhjusel, et kostja ei soovi kohtumenetluses osaleda.
  1. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 48 lg 1 p 2 kohaselt kantakse rahvastikuregistrisse abielulahutuse registreerimisel mh abielueelne perekonnanimi, kui abikaasa soovib taastada abielu eel viimati kantud perekonnanime või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanime. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja soovib taastada pärast abielu lahutamist endise nime. Seega on hageja nimi lahutuse jõustumisel H S.
  2. Hageja taotlused kostja trahvimiseks ja sundtoomiseks ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Kuigi kohus kohustas
  3. novembri 2021 määrusega kostjat kohtusse ilmuma ja tegi talle trahvihoiatuse, siis praegusel juhul on võimalik asjas sisuline otsus teha TsMS § 414 lg 1 alusel. Kostja on piisavalt selgelt avaldanud nii hagejale kui kohtule, et ta abielu lahutamist soovib ning kohus ei pea tema isiklikku kohtusse ilmumist vajalikuks. Trahvi määramine on kohtu diskretsiooniotsus ning kohtu arvates puudub selleks alus, kuna menetlus ei ole märkimisväärselt veninud. Tsiviilkohtumenetluse eesmärk on tuua poolte vahele õigusrahu, mitte neid omavahel veel rohkem tülli ajada. Kohus leiab, et menetlust ei aita kuidagi kiirendada trahvi määramine poolele või tema sundtoomine kohtusse olukorras, kus asjas on võimalik teha sisuline kohtuotsus. Samuti ei aita nimetatud otsustused pooli elulise olukorraga leppida. Seega jäävad hageja taotlused rahuldamata.
  4. Poolte menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel nende endi kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. Kohus selgitab, et puudub alus (mõjuv põhjus) kalduda menetluskulude jaotamisel kõrvale TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud kulujaotise üldreeglist. Asjast nähtuvalt on mõlemad pooled arvamusel, et nemad ei ole menetlust venitanud (hageja oli valmis kohtus lahutama, kuid kostja ei ilmunud kohale, kuna oli väidetavalt teisel pool maakera ning kostja oli valmis kohtuväliselt lahutama, kuid hageja ei olnud valmis väidetavalt sel ajal toimuva arstivisiidi tõttu xxxxxxxx sõitma). Hageja ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, millest nähtuvalt kahjustaks tema menetluskulude enda kanda jätmine ülemääraselt tema olulisi vajadusi. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.