← Eesti

2-15-7949/45

Obsah (6)§ 171§ 2§ 175§ 173§ 172§ 176

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2022. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-15-7949 Tsiviilasi A. S. (S.) kohustustest vabastamise menetlus Menetlu

§ 171, kohustas A.

S.u täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses ning kord aastas esitama kohtule aruande võlgniku /usaldusisiku ülesannete täitmise kohta.

  1. Kohustustest vabastamise menetluse vältel on A. S. esitanud oma aruanded/ pangakonto väljavõtted 31.01.2018, 25.09.2018, 28.02.2019, 18.08.2019, 19.02.2020.a., 27.07.2020, 03.12.2020.a. Võlgnik selgitas, et tööl ei saa käia tervislikel põhjustel, liikumine on piiratud (kasutab liikumisel karke) ning lisaks sellele hooldab haiget ema. Igakuise sissetuleku moodustab Soome invaliiduspension ja Töötukassa töövõimehüvitis. Tõendid töövõime puudumise kohta esitas A. S. 28.12.2021.a.
  2. Võlausaldaja ITM Inkasso OÜ omapoolseid seisukohti võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise /vabastamata jätmise kohta ei esitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus on seisukohal, et A. S. tuleb vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja lõpetada tema kohustustest vabastamise menetlus.
  4. Vastavalt pankrotiseaduse (

) § 2 2. lausele antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast kindlat ja automaatset võlgadest vabanemist.

§ 2

2. lauses sätestatu ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku taotlusel pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Sama paragrahvi lg 5 1 võib kohus menetlust pikendada kuni 7 aastani menetluse algatamisest. Kohus rõhutab, et kohustustest vabastamine saab kõne alla tulla juhul, kui võlgnik on menetluse kestel käitunud vastutustundlikult, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Menetluse perioodil (5-7 aastat) peab võlgnik tulema toime minimaalsete elamiseks vajalike summadega ja käima tööl (st tegelema tulutoova tegevusega) või vähemalt otsima tööd ja muid sissetuleku saamise võimalusi. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). 6.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§ 173nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Vastavalt

§ 175

lg 5 võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Usaldusisiku ja võlgniku kohustused on sätestatud vastavalt

§ 172ja § 173.

2 Kohustustest vabastamise menetluse vältel on A. S. esitanud oma aruanded/ pangakonto väljavõtted 31.01.2018, 25.09.2018, 28.02.2019, 18.08.2019, 19.02.2020.a., 27.07.2020, 03.12.2020.a. Võlgnik selgitas, et tööl ei saa käia tervislikel põhjustel, liikumine on piiratud (kasutab liikumisel karke) ning lisaks sellele hooldab haiget ema. Igakuise sissetuleku moodustab Soome invaliiduspension ja Töötukassa töövõimehüvitis. Tõendid töövõime puudumise kohta esitas A. S. 28.12.2021.a. Töövõimetoetus ja invaliidsuspension on tulu, millele täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 ja

§ 173lg 5 kohaselt ei saa pöörata sissenõuet.

Arvestades A. S. tervislikku seisundit, liikumise piiratust ning töövõime puudumist, ei ole kohtul alust järeldada, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel rikkunud võlgniku / usaldusisiku kohustusi süüliselt (ei ole teinud võlausaldajale tagasimakseid) ning kahjustanud sellega võlausaldaja huve. 7. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (

§ 175lg 2 p 2).

Kuna kohus ei ole tuvastanud võlgniku süülist käitumist ega võlausaldajate huvide tahtlikku kahjustamist (Riigikohtu määrused 3-2-1-19-16 p 14; 3-2-1-46-13 p 11; 3-2-1-121-11 p 12), tuleb võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluses jäi täitmata ITM Inkasso OÜ tunnustatud nõue 15518,41 eurot (jaotis 99,87%) ja Tallinna linna nõue 20 eurot (jaotis 0,13%). 8. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud teadaanded (

§ 175lg 7).

Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (

§ 176

lg 1) /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.