← Eesti

2-21-114693/6

Obsah (6)§ 407§ 444§ 173§ 162§ 175§ 177

2-21-114693 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 22.11.2021. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-114693 Tsiviilas

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostjad ei vastanud hagile RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

  1. Välja mõista Mxxxxx KxxxxxxAS „Erimell“ kasuks 1972,85 eurot, millest 1203,25 eurot on põhivõlgnevus ja 769,60 eurot viivis.
  2. Kohtuotsus on viivitamata täidetav Menetluskulude jaotus
  3. Jätta menetluskulud Mxxxxx Kxxx kanda.
  4. Välja mõista Mxxxxx Kxxxxx AS „Erimell“ kasuks menetluskulud summas 425 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulu 200 eurot.
  5. Välja mõista MxxxxxxKxxxxx AS „Erimell“ kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 1

(4)Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. AS „Erimell“ esitas 29.09.2021. a kohtule hagiavalduse (dtl 44-50) Mxxxxx Kxxxvastu müügilepingust tuleneva nõude ja viivise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja põhivõlgnevuse summas 1203,25 eurot ja viivise summas 769,60 eurot. 2. Kohus võttis hagi 30.09.2021. a määrusega (dtl 72-74) menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjatele ja kohustas kostjaid vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest Kostjaid hoiatati

§ 407järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.

  1. Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale Mxxxxx Kxxxxe kätte 23.10.
  2. a avalike e-toimiku (AET) vahendusel. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel

407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. KOHTU SEISUKOHT 4. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada

§ 407

lg 1 alusel tagaseljaotsusega.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

  1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS „Erimell“ ja Kxxx Motors OÜ 14.12.
  2. a müügilepingu nr R
  3. Samal päeval sõlmisid hageja ja Mxxxxx Kxxxkäenduslepingu, mille kohaselt Mxxxxx Kxxxkäendab AS „Erimell“ ja KxxxxMotors OÜ vahel sõlmitud müügilepingut. Käendaja vastutuse maksimumsumma on 2500 eurot. Hageja esitas xxxxxMotors OÜ-le müüdud kauba eest arved kokku summas 1439,89 eurot. Poolte vahel puudus vaidlus arvetel toodud kauba sisu, kvaliteedi ja üleandmise üle. xxxx Motors OÜ on jätnud hagejale tasumata esitatud arvete alusel 1203,25 eurot. Hageja pöördus võlgnevuse sissenõudmiseks Kreedix OÜ poole, kelle kaudu ei osutunud nõude sissenõudmine võimalikuks. Müügilepingu kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,5% päevas iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduse seisuga on viiviseks kujunenud 769,60 eurot. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile ei vasta.
  4. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2

(4)Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et KxxxxMotors OÜ on rikkunud raha maksmise kohustust ning hagiavalduse esitamise seisuga, s.o seisuga 29.09.
  1. a on KxxxxMotors OÜ-l esitatud arvete alusel tasumata põhivõlgnevus summas 1203,25 eurot. Hageja nõue kostja vastu on esitatud käenduslepingust tulenevalt VÕS § 142 lg 1 alusel, mille kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 ning 2 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees eelduslikult solidaarselt ja täies ulatuses (s.o ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest). Kuivõrd käendaja on füüsiline isik, on VÕS § 143 lg 1 kohaselt tegemist tarbijakäenduslepingutega. Tarbijakäenduslepingu kehtivuse eelduseks on VÕS § 143 lg 2 ja § 144 lg 2 järgi käenduskohustuse võtmine kirjalikus vormis tahteavaldusega ning kokkulepe käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Lepingu täitmise tagamise kokkuleppes (dtl 54) on kokku lepitud, et käendaja vastutus on 2500 eurot. VÕS § 143 lg 2 ja käenduslepingu punkt 1.4 kohaselt on kostja vastutus piiratud müügilepingust (nr R886) tulenevate kohustuste puhul 2500 euroga. Praegusel juhul on hageja taotlenud kostjalt müügilepingust tulenevalt 1972,85 euro väljamõistmist. Seega jääb kostjalt nõutav summa kostja vastutuse piirmäära. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt Mxxxxn Kxxxxt hageja AS „Erimell“ kasuks välja põhinõude summas 1203,25 eurot ning viivise summas 769,60 eurot. Viivise väljamõistmisel tuleb lähtuda asjaolust, et 14.12.
  2. a sõlmitud käenduslepingu (kohustuse tagamiseks) sõlmis Mxxxxx Kxxxoma majandus- või kutsetegevuses, mitte tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulu jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 615 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot, õigusabikulu 350 eurot ja kohtutäituri tasu 40 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivus summas 225 eurot. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. 3

(4)

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades hageja lepingulise esindaja tasu ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on seisnenud üksnes hagiavalduse koostamises ning selle esitamises kohtule. Kohus märgib, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohtu hinnangul on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohtu hinnangul ei ole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks hagimenetluses 2 tundi. Rahuldamata tuleb jätta hageja nõue kohtutäituri tasu välja mõistmiseks summas 40 eurot. Hagiavaldusest ei nähtu nimetatud kulu tekkimine hagejal, ka ei ole hagiavaldusele lisatud ühtegi kulu tõendavat dokumenti. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku 425 eurot, sh nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 225 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 200 eurot. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.