Obsah (25)

§ 153§ 175§ 173§ 164§ 171§ 162§ 132§ 74§ 61§ 103§ 146§ 3§ 23§ 1§ 172§ 176§ 158§ 165§ 193§ 127§ 150§ 65§ 169§ 170§ 15

Tsiviilasi nr 2-20-13469 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Valga kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 15.detsember 2021, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1346

§ 153

lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Rahuldamata nõue Võlausaldaja nimi suurus 1 Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 17 891,80 € 2 Osaühing Aktiva Finants 434,24 € Kokku: 18 326,04 € Jaotis % 97,63% 2,37% 100,00% Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

1. Vabastada Toomas Saarma Mxxxxx Bxxxx(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
2. Määrata pankrotihalduri Toomas Saarma tasuks 1008 eurot, millele lisandub 1 käibemaks summas 201,6 eurot, kokku summas 1209,6 eurot. Kinnitada pankrotihalduri kulud summas 100 eurot. 4.
3. Mxxxxx Bxxxxx (pankrotis) anda menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks summas 397 eurot, va käibemaks. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Toomas Saarma pankrotihalduri tasu summas, 397 eurot, va käibemaks, OÜ-le Haldur (arveldusarve EE452200221056487870, KMKR EE101596374). 4.
4. Halduri tasu ülejäänud summas s.o 755 eurot (käibemaksuta), käibemaks tasult summas 230,40 eurot (terve tasu pealt) ning kulud summas 100 eurot hüvitada võlgniku pankrotivara arvelt.
5. Algatada MxxxxxxBxxxx(pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

1. Määrata Mxxxxx Bxxx usaldusisikuks võlgnik ise.
2. Mxxxxx Bxxxxxtuleb teha üks kord aastas, iga aasta
3. detsembril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt kohtumäärusega kinnitatud jaotistele.
4. Võlgnikul Mxxxxx Bxxxx tuleb esitada kaks korda aastas, iga aasta
5. juunil ning
6. detsembril kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldaja nõude katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajale väljamaksete tegemise kohta. Aruandele lisada võlgniku arvelduskontode väljavõtted.
7. Usaldusisikul tuleb kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
8. detsembril vastavalt kohtu kinnitatud jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele.
9. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui 2 see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 11. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. Resolutsiooni neljanda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). Jõustunud määrus saata teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (nfo@rtk.ee). 12. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest.

§ 164

lg 2 alusel võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja

§ 171

lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise vastu esitas

§ 162lg 2, § 163 lg 2 või § 171 lg 1 sätestatud vastuväite.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Mxxxxx Bxxx esitas 16.09.

1. a kohtule avalduse tema pankroti väljakuulutamiseks. Kohus kuulutas 02.12.
2. a määrusega välja Mxxxxx Bxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Toomas Saarma. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 22.12.
3. a. Pankrotihaldur esitas 09.06.
4. a kohtule jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 30.07.
5. a määrusega. 02.03.
6. a ning 09.06.
7. a esitas haldur kohtule taotluse, milles palub:
8. lõpetada Mxxxxx Bxxx pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist,
9. Määrata Mxxxxx Bxxxxpankrotihaldur Toomas Saarmale tasu ja tegevuskulud summas 1 152,00 3 eurot, millele lisandub käibemaks 230,40 eurot, kokku 1 382,40 eurot ning kinnitada halduri tegevuskulud seonduvalt seadusest tulenevate kohustuste täitmisega (dokumentide arhiveerimine, hoiustamine jms) summas 100 eurot;
10. Määrata punktis 2 nimetatud halduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 397,00 euro ulatuses (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks) ja kanda see OÜ Haldur (registrikood 12390130) arvelduskontole nr EE
11. KMKR number EE
12. Määrata ülejäänud punktis 2 nimetatud halduri tasu hüvitamiseks pankrotivara arvelt;
13. Vabastada pankrotihaldur Toomas Saarma MxxxxxxBxxx pankrotihalduri kohustustest;
14. Lahendada võlgniku taotlus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Mxxxxx Bxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) on andnud nõusoleku enda usaldusisikuks nimetamiseks ja kinnitanud valmisolekut usaldusisiku kohustuste täitmiseks. Kohus on avaldanud 05.03.
15. a teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, et menetluse raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti 1440,00 eurot hiljemalt 25.03.
16. a. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. ARUANNE
17. Üldandmed Ees- ja perenimi Isikukood Registrijärgne elukoht Viibimiskoht Sidevahendid Haridus Töökoht Sissetulekud Perekonnaseis Ülalpeetavad/ lapsed Pankroti väljakuulutamise aeg Mxxxxx Bxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Tallinna Vangla (Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, 75322, Rae vald, Harjumaa) talv.info@just.ee (Tallinna Vangla e-posti aadress) Põhiharidus (rahvastikuregistri andmetel) Puudub, võlgnik kannab karistust Tallinna Vanglas. Vastavalt võlausaldajate esimesel üldkoosolekul edastatud informatsioonile ei ole võlgnik õppinud ametit ega käinud Töötukassa poolt korraldatavatel koolitustel. Kindel sissetulek puudub. Võlgniku vabakasutuskonto väljavõttelt nähtub, et isik on kinnipidamiskohas töötanud. Vallaline (rahvastikuregistri andmetel) Lapsed: RxxxxxxxBxxx (ik xxxxxxxxxxx), Rxxxxxx Bxxxx (ik xxxxxxxxxxx), Jxxxxxx Bxxxx (ik xxxxxxxxxxx), SxxxxxxxBxxx (ik xxxxxxxxxxxxx Rahvastikuregistri andmetel on Mxxxxx Bxxxx kõigi laste suhtes kehtiv täielik isikuhooldusõigus ja täielik varahooldusõigus. Vastavalt võlausaldajate esimesel üldkoosolekul edastatud informatsioonile elavad lapsed käeoleval ajal vanavanemate juures xxxxxx. 02.12.
18. a kell 12.00 4 Teate avaldamise aeg 02.12.
19. a Ametlikes Teadaannetes Võlausaldajate 22.12.
20. a esimese üldkoosoleku aeg Nõuete esitamise 02.02.
21. a tähtaeg

§ 13202.03.2021.

a ettekande esitamise tähtaeg Nõuete kaitsmise 03.05.

1. a koosoleku läbiviimise aeg Võlausaldajate üldkoosolek 07.06.
2. a (usaldusisiku nimetamine) Mxxxxx Bxxxxesitas 16.09.
3. a Tartu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse ja taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Tartu Maakohtu 02.12.
4. a kohtumäärusega kuulutati välja füüsilise isiku Mxxxxx Bxxx pankrot, nimetati pankrotihalduriks Toomas Saarma ning määrati võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 22.12.
5. a algusega kell 9.
6. Pankroti väljakuulutamise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.12.
7. a ning nõuete esitamise tähtaeg saabus 02.02.
8. a. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viidi läbi 22.12.
9. a. Vastavalt Tartu Maakohtu 16.12.
10. a määrusele nimetati võlausaldajate esimese üldkoosoleku juhatamiseks teine pankrotihaldur - Mxxxxx Rxxx (isikukood xxxxxxxxxxx). Võlgnik, MxxxxxxBxxxx osales võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. Pankrotihaldur märkis, et võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks ei olnud võlausaldajad nõudeavaldusi esitanud. Seega ei registreerunud koosolekule ühtegi võlausaldajat või nende esindajat ning pankrotihaldur võlausaldajatele hääli ei määranud. Tulenevalt

§ 74

lgst 7 ja § 78 lg-st 3 tegi pankrotihaldur kohtule ettepaneku mitte moodustada Mxxxxx Bxxx pankrotimenetluses pankrotitoimkonda. Tulenevalt

§ 61lg-st 1 loeti pankrotihaldur Toomas Saarma üldkoosoleku poolt kinnitatuks.

Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul kandis pankrotihaldur Mxxxxx Rxxx ette ettekande, milles andis ülevaate võlgniku varast ja kohustustest, nõuete tasumise võimalustest ja maksejõuetuse põhjustest. Tartu Maakohtu 23.12.

1. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-13469 otsustati Mxxxxx Bxxx pankrotimenetluses jätta pankrotitoimkond moodustamata. Võlgniku pankrotimenetluses viidi nõuete kaitsmise koosolek läbi 03.05.
2. a videokonverentsseadme ZOOM vahendusel. Koosolekut juhatas ja protokollis pankrotihaldur Toomas Saarma. Koosolekule ei registreerunud ühtegi võlausaldajat või esindajat, pankrotihaldur hääli ei andnud. Koosolekul ei osalenud võlgnik Mxxxxx Bxxx - 10 minutit enne koosoleku algust helistati haldurile Tallinna Vanglast ja selgitati, et kinnipeetaval ei ole 5 lubatud kasutada internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt korraldatud videokoosolekutel, mistõttu ei saa võlgnik halduri poolt korraldatud videokonverentsist osa võtta. Nõuete esitamise tähtaeg saabus 02.02.
3. a. Mxxxxx Bxxx pankrotimenetluses esitati kaks

§ 103lg 4 alusel loeti mõlemad nõuded kaitsmiseta tunnustatuks.

Pandiga tagatud nõudeid ei esitatud. Kirjalikke vastuväiteid nõuetele ei esitatud, samuti ei esitanud võlgnik nõuetele vastuväiteid. Nõudeid tunnustati kogusummas 18 326,04 eurot alljärgnevalt: Võlausaldaja nimi Nõude esitamise kuupäev Eesti Vabariik Maksu- ja 1 Tolliameti kaudu (kaitsmiseta 18.01.2021 tunnustatud) Osaühing Aktiva Finants 2 02.02.2021 (kaitsmiseta tunnustatud) Nõude summa Rahuldamise järk (

) 17 891,80 € § 153 lg 1 p 2 434,24 € § 153 lg 1 p 2 18 326,04 € 07.06.

1. a toimus Mxxxxx Bxxx, kelle suhtes on väljakuulutatud pankrot, võlausaldajate üldkoosolek. Vastavalt Ametlikes Teadaannetes 01.06.
2. a väljakuulutatule, oli võlausaldajate üldkoosoleku päevakorra teemaks ettepaneku tegemine usaldusisiku nimetamiseks. Koosolekule ei registreerinud ühtegi võlausaldajat. Haldur oli teadlik asjaolust, et võlgnik MxxxxxxBxxx koosolekul osaleda ei saa (kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt korraldatud videokoosolekutel) ning edastas 18.05.
3. a võlgnikule (Tallinna Vangla e-posti aadressile) e-kirja usaldusisiku nimetamise osas ning selgitas usaldusisiku nimetamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisega seonduvaid asjaolusid. 25.05.
4. a edastas sotsiaaltöötaja Ljudmilla Lebjodkina halduri e-posti aadressile võlgniku avalduse nimetada Mxxxxx Bxxxx isikukoodxxxxxxxxxxxx, usaldusisikuks Mxxxxx Bxxx. Teisi ettepanekuid pankrotihaldurile usaldusisiku nimetamiseks ei ole esitatud. Tulenevalt asjaolust et ühtegi võlausaldajat või nende esindajat koosolekul ei osalenud, on võlausaldajad loobunud kaasatöötamise võimalusest. Pankrotihaldur esitab Tartu Maakohtule ettepaneku nimetada Mxxxxx Bxxxxusaldusisikuks Mxxxxx Bxxxx isikukoodxxxxxxxxxxxx.
5. Tunnustatud nõuded, nende rahuldamisjärgud ja jaotised Esimese järgu nõudeid (pandiga tagatud tunnustatud nõuded,

§ 153lg 1 p 1): puuduvad.

Teise järgu nõuded (muud tähtaegselt esitatud nõuded,

§ 153

lg 1 p 2): Võlausaldaja nimi 1 Nõude esitamise kuupäev Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (kaitsmiseta 18.01.2021 tunnustatud) Tunnustatud Jaotis % nõue 17 891,80 € 97,63% 6 2 Osaühing Aktiva Finants 02.02.2021 (kaitsmiseta tunnustatud) Kokku: 434,24 € 2,37% 18 326,04 € 100,00 % Kolmanda järgu nõudeid (muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded,

§ 153lg 1 p 3): puuduvad 3.

Andmed

§ 146

lg-s 1 nimetatud väljamaksete kohta ja krediidiasutuses raha hoiustamise kohta Krediidiasutustes hoiustatud raha: kuupäeva arvelduskonto nr pank saldo seisuga EE532200221032244419 Swedbank AS 727,53 € 08.06.2021 EE471010010628586012 AS SEB Pank 0,00 € 07.12.2020 EE601010010277286019 AS SEB Pank 0,00 € 07.12.2020 K-Raha konto (ID 35,72 € 01.06.2020 287088) 3.

1. Pankrotimenetlusega seonduvaid väljamakseid teostatud ei ole. 3.
2. Pankrotihalduril on ligipääs võlgniku arvelduskontole nr EE532200221032244419 Swedbank AS-is; perioodil 02.12.
3. a – 08.06.
4. a nimetatud arvelduskontolt väljamakseid teostatud ei ole. 3.
5. Mxxxxx Bxxx nimele on avatud vabakasutuskonto (ID: 287088, RK viitenumber: 10588003886335), mille saldo 01.06.
6. a seisuga on 35,72 eurot. Võlgniku vabakasutuskonto väljavõttelt nähtub, et kuni pankroti väljakuulutamiseni võlgniku isikuarvel olevatest summadest 50 protsenti on arvestatud rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti on läinud vabanemisfondi, vastavalt Vangistusseaduse §-le
7. Alates Mxxxxx Bxxx pankroti väljakuulutamisest kuni käesoleva ajani on vabakasutuskontolt võlgniku Swedbank AS arvelduskontole kantud edasi pankrotinõuete katteks kogunenud raha kokku summas 650,07 eurot. Vabakasutuskonto väljavõttelt nähtuvad veel igakuised kinnipidamised vabanemisfondi, tasumised elektrienergia eest ja kaupluses. 3.
8. Kohtukulud Kohtukulud puuduvad. 3.
9. Pankrotihalduri tasu ja tegevuskulud Pankrotihalduri tegevusaruanne Mxxxxx Bxxx pankrotimenetluses perioodil 02.12.
10. a kuni 09.06.
11. a: Teostatud töö Kulunud aeg Pankrotiavalduste materjalidega tutvumine ja seisukoha ning tegevusplaani 0,5 tundi kujundamine; 7 Päringute koostamine ja esitamine erinevatesse registritesse, kohtutäituritele ja pankadesse Mxxxxx Bxxx vara ning kohustuste 1,0 tundi väljaselgitamiseks ning võlausaldajate teavitamine pankroti väljakuulutamisest; Halduri toimiku koostamine; 0,5 tundi Kogutud dokumentide ja andmete analüüsimine, pankrotihalduri

§ 3

,5 tundi 127 kohase ettekande koostamine; Võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine ning üldkoosoleku 1,0 tundi protokolli koostamine; Suhtlemine võlgnikuga telefoni ja e-posti teel; 1,0 tundi

§ 132

alusel ettekande koostamine; 1,0 tundi Esitatud nõuete analüüs; 0,5 tundi Nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine, läbiviimine ja protokolli 0,75 tundi koostamine; Võlausaldajate üldkoosoleku (usaldusisiku nimetamiseks) 0,5 tundi ettevalmistamine ja protokolli koostamine; Jaotusettepaneku ja taotluse (pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega 1,75 tundi pärast pankroti väljakuulutamist vastavalt

§-le 158) koostamine. Tartu Maakohtu 02.12.2020. a kohtumäärusega halduri nimetamisest alates kulutas kohtu poolt nimetatud haldur pankrotiseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks 12,0 tundi. Lähtudes ajutise pankrotihalduri tunnitasust (

§ 23

lg 3) summas 96,00 eurot, moodustab pankrotihalduri tasu 1 152,00 eurot (96 x 12,0), millele lisandub käibemaks 230,40 eurot, kokku 1 382,40 eurot. Halduri tegevuskulud seonduvalt seadusest tulenevate kohustuste täitmisega (dokumentide arhiveerimine, bürookulud jms) moodustavad 100,00 eurot. Seega moodustavad kulud kokku 1 482,40 eurot.

1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta; iga pandieseme müügist saadu kohta; müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta ning halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel 4.
2. Pankrotimenetluses on perioodil 02.12.
3. a kuni 08.06.
4. a võlgniku Swedbank AS arvelduskontole nr EE532200221032244419 laekunud 727,53 eurot, millest: Aive Kolsar (tagasikanne) 77,46 € Rahandusministeerium (Tartu vang Mxxxxx 650,07 € Bxxx pankrotinõuete katteks kogunenud raha edasi kandmine, perioodil 19.01.2021 – 26.05.2021 4.
5. Pankrotimenetluses perioodil 02.12.
6. a kuni 01.06.
7. a nähtuvad võlgniku vabakasutuskontole laekumised isikutelt Vxxxxx Mxxxxxxxxx (pangamaksed summades 100 - 150 eurot) ja Rxxxxxx Bxxx (pangamaksed summades 100 - 200 eurot) ning laekumised Justiitsministeeriumilt (selgitusega tasu palgamoodulist, summades 0,40 – 331,49 eurot) ja Eesti Vanglatööstus AS-lt (selgitusega Tallinna Vangla kp töötasu, summas 29,42 eurot). 4.
8. Elektroonilise kinnistusraamatu ning riikliku ehitistregistri andmebaasi andmete kohaselt Mxxxxx Bxxxxx kinnisasju, ehitisi ega rajatisi ei kuulu. 8
9. Pensioniregistri pidaja poolt esitatud andmetel on MxxxxxxBxxx (xxxxxxxxxxx) nimel avatud pensionikonto nr 99805063842, konto saldo 07.12.
10. a. seisuga on 1 165.980 SEB Energiline Pensionifond osakut. MxxxxxxBxxxxei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Seisuga 07.12.
11. a moodustub investeeringu puhasväärtuseks kokku 1 226,83 eurot. 4.
12. Maksu- ja Tolliameti teatas 09.12.
13. a, et MxxxxxxBxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx) ei ole maksuvõlga ja tema ettemaksukonto saldo seisuga 09.12.2020 on 0,00 eurot. Seisuga 09.12.2020 ei ole isik registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana. 4.
14. Äriregistri teabesüsteemi andmetel Mxxxxx Bxxxx kehtivad seosed äriühingutega puuduvad. 4.
15. Võlgnik kannab karistust Tallinna Vanglas ning tal puudub kindel sissetulek. Mxxxxx Bxxxxkaristuse kandmise ajaks on määratud 4 aastat 4 kuud alates 06.05.
16. a, misxxttu saabub võlgniku eeldatav vanglast vabanemise tähtaegxxxxxxxxxxx. a. Arvestades, et võlgnikul on neli alaealist last (vanim hetkel xx-aastane), peaks pankrotihalduri arvestuste kohaselt võlgniku sissetulek (
17. aasta töötasu alammäära alusel) ületama 1 362,68 eurot, et pankrotimenetluses tekiks vahendeid, mida saaks arvata pankrotivara hulka ning mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnikul puudub muu vara, sealhulgas panditud ning teistelt isikutelt saadaolev vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Avaldusi vara välistamiseks pankrotivarast ei esitatud. Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluse käigus tuvastanud vara tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalusi tulenevalt

§-dest 110-

1. MxxxxxxBxxxxvaraks on kontodel olev raha kokku summas 763,25 eurot (Swedbank AS arvelduskonto saldo 08.06.
2. a seisuga 727,53 eurot ning vabakasutuskonto saldo 01.06.
3. a seisuga 35,72 eurot) ning pensionikonto nr 99805063842, mille saldo 07.12.
4. a seisuga moodustas 1 226,83 eurot. Muu vara puudub.
5. Kohtuvaidlused Kohtuvaidlusi ei ole pankrotimenetluse jooksul pankrotihalduri ega võlgniku poolt algatatud. Pankrotihalduril ei ole kavatsust hagisid esitada.
6. Maksejõuetuse põhjused ja kohustuste vabastamise menetluse algatamine 6.
7. Maksejõuetuse põhjused Mxxxxx Bxxx maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on õigusvastaste tegude toimepanemine, mis on toonud kaasa erinevad rahalised kohustused riigi ees, millele lisanduvad võlanõuded tsiviilasjades. Võlgniku pankrotimenetluses on nõudeid tunnustatud kogusummas 18 326,04 eurot. Võlgniku varaks on arvelduskontol ja vabakasutuskontol olev raha kokku summas 763,25 eurot ning pensionikonto nr 99805063842, mille saldo 07.12.
8. a seisuga oli 1 226,83 eurot. Muu vara puudub. Võlgnik kannab karistust Tallinna Vanglas ning tal puudub kindel sissetulek. Mxxxxx Bxxxxkaristuse kandmise ajaks on määratud 4 aastat 4 kuud alates 06.05.
9. a, mistõttu saabub võlgniku eeldatav vanglast vabanemise tähtaeg xxxxxxxxxx. a. Haldur on seisukohal, et Mxxxxx Bxxx on püsivalt maksejõuetu

§ 1

lg 2 mõistes ning tegemist on maksejõuetuse põhjustega muudel asjaoludel pankrotiseaduse mõttes. 9 6.

1. Kohustustest vabastamise menetluse algatamisest ja usaldusisiku nimetamisest Mxxxxx Bxxx on 16.09.
2. a pankrotiavalduses esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks.

§ 172

lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 07.06.

1. a toimus Mxxxxx Bxxx, kelle suhtes on väljakuulutatud pankrot, võlausaldajate üldkoosolek, mille päevakorra teemaks oli ettepaneku tegemine usaldusisiku nimetamiseks. 25.05.
2. a edastas sotsiaaltöötaja Ljudmilla Lebjodkina halduri e-posti aadressile võlgniku avalduse nimetada MxxxxxxBxxx, isikukood xxxxxxxxxxxxxxsaldusisikuks Mxxxxx Bxxx. Teisi ettepanekuid pankrotihaldurile usaldusisiku nimetamiseks ei ole esitatud. Pankrotihaldur esitab Tartu Maakohtule ettepaneku nimetada Mxxxxx Bxxx usaldusisikuks Mxxxxx Bxxx, isikukood xxxxxxxxxxx. 6.
3. Halduri täpsustus kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas 6.3.
4. Allolevaga pankrotihaldur toob välja Mxxxxx Bxxx pankrotimenetluses esitatud nõuded ning nõuete sisu: Võlausaldaja Nõude summa Nõude sisu Eesti 17 891,80 Vabariik € (Maksu- ja Tolliameti kaudu) Nõudeavalduse kohaselt on 02.12.
5. a seisuga Mxxxxx Bxxxx Eesti Vabariigi ees täitmata rahalisi kohustusi kokku summas 17 891,80 eurot. Nimetatud võlgnevus tuleneb järgmistest kohtuotsustest: • Tartu Maakohtu 23.01.
6. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 114611, millega tunnistati Mxxxxx Bxxx süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõisteti KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg 1 ja lg 3 alusel Mxxxxx Bxxxxx riigi tuludesse kaitsjatasu summas 72,00 eurot. Pankroti väljakuulutamise seisuga on võlgnikul kriminaalasjast nr 1-14611 tulenev võlgnevus summas 72,00 eurot. • Tartu Maakohtu 21.01.
7. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 119338, millega tunnistati Mxxxxx Bxxx süüdi KarS §§ 4231 ja 263 lg 1 p 1 järgi ning mõisteti MxxxxxxBxxxxx välja 405,00 eurot sundraha ja 45,00 eurot esindajatasu, kokku 450 eurot. Pankroti väljakuulutamise seisuga on võlgnikul kriminaalasjast nr 1-19338 tulenev võlgnevus summas 450,00 eurot. • Tartu Maakohtu 16.01.
8. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-20187, millega mõisteti Mxxxxx Bxxx süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi. Nimetatud kohtuotsusega mõisteti Mxxxxx Bxxxxx KrMS § 175 lg 1, § 179 lg 1 ja § 180 lg 1 alusel välja menetluskulud summas 3014,80 eurot ning KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja kuritegudega saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 15 000,00 eurot. Pankroti väljakuulutamise seisuga on võlgnikul kriminaalasjast nr 1-20187 tulenevad võlgnevused summas 3 014,80 eurot ja 14 355,00 eurot. 10 Osaühing Aktiva Finants 432,24 € Nõude aluseks on kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-12-
9. 6.3.
10. 14.04.
11. a edastas pankrotihaldur kohtule selgituse, mille kohaselt halduri hinnangul võlgnik ei saa kohustustest vabastamise menetluse kaudu vabaneda Tartu Maakohtu 16.01.
12. a kohtuotsuse (jõustunud 01.02.
13. a) alusel konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud summa tasumise kohustusest. Haldur põhines siinkohal

§-l 176 lg 2, mille kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Kuigi haldur möönab, et kuritegudega saadud vara konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud kohustuse käsitlemise osas

§ 176

lg 2 tähenduses arvestatav kohtupraktika puudub, juhib haldur tähelepanu konfiskeerimise asendamise eesmärgile takistada süüdlase rikastumist süüteo toimepanemise tagajärjel ning rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõttele, et ükski süütegu ei tohi end ära tasuda. Kuritegudega saadud vara konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud nõudest vabanemine oleks nimetatud eesmärgiga vastuolus. Konfiskeerimise asendamine ei ole kuriteo eest ettenähtud iseseisev õiguslik tagajärg, vaid konfiskeerimise täitmise erivorm, mis peab tagama, et isik ei saaks kuriteo kaudu kasu ka siis, kui kuriteoga vahetult saadud vara on võõrandatud või muul viisil konfiskeerimiseks kättesaamatu. Haldur osundab siinkohal ka füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) eelnõu märkustele, kus on välja toodud, et FIMS § 49 lg 2 (Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus) erandite loetellu võiks lisada ka kriminaalmenetluses kohtuotsusega rahuldatud konfiskeerimisnõuded. Lisaks on eelnõu märkustes juhitud tähelepanu alljärgnevale: „FIMS § 20 lg 1 näeb ette, et võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Sama paragrahvi lõige 2 ütleb, et üksnes täitmise tähtaja pikendamist ja osadena täitmist (s.t mitte kohustuse vähendamist) võimaldatakse elatisnõuete ja tahtliku õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõuete puhul. Sellesse loetelusse oleks loogiline lisada ka kriminaalmenetluses kohtuotsusega rahuldatud konfiskeerimisnõuded. Vastasel juhul oleks süüdimõistetul (kolmandal isikul) võimalik hilisemalt võlgade ümberkujundamise menetluse raames vähendada oma kohustust maksta tagasi kuriteo läbi teenitu. See jällegi ei ole kooskõlas valitseva põhimõttega, et kuritegu ei tohiks ennast ära tasuda.“ KOHTU SEISUKOHAD PANKROTIMENETLUSE RAUGEMISE OSAS Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga

§ 158lg 4 mõttes.

Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. 11 Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuna Mxxxxx Bxxx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus

§ 165lg 3 alusel Toomas Saarma pankrotihalduri kohustest.

Pankrotihalduri tasu Vastavalt

§ 193lg-le 5, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
2. peatüki
3. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
4. aasta
5. jaanuarini. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus menetlusse võetud enne
6. a
7. veebruari ning kohaldamisele tulevad halduri tasu ning kulutust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
8. aasta
9. jaanuarini. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 12,5 tundi järgnevalt: Teostatud töö Pankrotiavalduste materjalidega tutvumine ja seisukoha ning tegevusplaani kujundamine; Päringute koostamine ja esitamine erinevatesse registritesse, kohtutäituritele ja pankadesse Mxxxxx Bxxx vara ning kohustuste väljaselgitamiseks ning võlausaldajate teavitamine pankroti väljakuulutamisest; Halduri toimiku koostamine; Kogutud dokumentide ja andmete analüüsimine, pankrotihalduri

§ 127

kohase ettekande koostamine; Võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine ning üldkoosoleku protokolli koostamine; Suhtlemine võlgnikuga telefoni ja e-posti teel;

§ 132

alusel ettekande koostamine; Esitatud nõuete analüüs; Nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine, läbiviimine ja protokolli koostamine; Võlausaldajate üldkoosoleku (usaldusisiku nimetamiseks) ettevalmistamine ja protokolli koostamine; Jaotusettepaneku ja taotluse (pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist vastavalt

§-le 158) koostamine. Kulunud aeg 0,5 tundi 1,0 tundi 0,5 tundi 3,5 tundi 1,0 tundi 1,0 tundi 1,0 tundi 0,5 tundi 0,75 tundi 0,5 tundi 1,75 tundi Halduri tunnitasu on 96 eurot. Lähtudes pankroti väljakuulutamise ajal kehtivast ajutise pankrotihalduri tunnitasust (

§ 23

lg 3), summas 96 eurot, moodustab pankrotihalduri tasu 1152 eurot (96 x 12), millele lisandub käibemaks 240,40 eurot, kokku 1382,40 eurot. 12

§ 150

lg 2 alusel tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

§ 150

lg 4 sätestab: pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus ei pea põhjendatuks halduri toimiku koostamise eest eraldi tundide määramist. Tegemist on toiminguga, mida haldur teeb jooksvalt, ning mis peaks olema hõlmatud halduri teiste toimingutega (nt päringute koostamine, aruannete tegemine jne). Samuti on võlgnikuga suhtlemine hõlmatud halduri teiste toimingutega. See on ka üks põhilisi halduri ülesandeid menetluses ning selle eest eraldi tasu küsimine ei ole põhjendatud. Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks halduri tehtud tööd 10,5 tunni ulatuses (12h – 0,5h – 1h = 10,5h). Lähtudes eeltoodust, määrab kohus halduri tasu suuruseks 1008 eurot, millele lisandub käibemaks summas 201,6 eurot, kokku summas 1209,6 eurot. Haldur palub kinnitada halduri tegevuskulud seonduvalt seadusest tulenevate kohustuste täitmisega (dokumentide arhiveerimine, bürookulud jms) moodustavad 100 eurot. Kohus peab neid põhjendatuks ning kinnitab pankrotihalduri kulud kogusummas 100 eurot, sh käibemaks. Haldur taotleb pankrotihalduri tasu ning kulude hüvitamist riigi vahenditest kogusummas 397 eurot (va käibemaks). Muus osas palub haldur jätta tasu ning kulud pankrotivara kanda.

§ 65

lõike 11 kohaselt, halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus rahuldab menetlusabi taotluse. Pankrotihalduri tasu ning kulud kogusummas 397 eurot, va käibemaks, kuulub hüvitamisele riigi vahenditest. Tasu ning kulude hüvitis maksta välja OÜ Haldur arveldusarvele EE452200221056487870, KMKR EE101596374. Halduri tasu ülejäänud summas s.o 755 eurot (käibemaksuta), käibemaks summas 230,40 eurot ning kulud summas 100 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel ning pankrotimenetluse raugemisel. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (

§ 176lg 2).

Haldur on oma aruannetes välja toonud, et võlgniku nõuete hulka kuuluvad ka nõuded, mis kujutavad endast õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamist: kaitsjatasu summas 72,00 eurot, sundraha summas 405,00 eurot ning esindajatasu summas 45,00 eurot, menetluskulud summas 3014,80 eurot ning KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja kuritegudega saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 15 000,00 eurot. Käesolevaks ajaks on sellest summast riigile tasutud 645 eurot, mistõttu konfiskeerimise asendamiseks Mxxxxx Bxxxxx riigi tuludesse välja mõistetud summast on tasumata 14 355 eurot. Kohus ei nõustu halduriga selles osas, mida lugeda nõudeks, mis kujutab endast võlgniku poolt õigusvastaselt tahtlikult tekitatud teo tulemusel tekkinud kahju hüvitamist. Kohus leiab, et selleks ei ole kindlasti kaitsjatasu, sundraha, esindajatasu ning menetluskulud. Nimetatud nõuded ei kujuta endast võlgniku tegevuse tulemusel tekkinud kahju hüvitamist. Kaitsjatasu ning esindajatasu kujutavad endast lepingulisele esindajale tehtud töö eest tasu 13 maksmist. Tegemist on lepingulise esindaja ning võlgniku vahelise käsunduslepinguga, millest tuleneb tavaline võlaõiguslik nõue, mis ei seisne kahju hüvitamises. Menetluskulud kujutavad endast menetluse läbiviimisel tehtud kulusid. Ühegi kriminaalasja menetluse läbiviimine ei ole võlgniku poolt toime pandud tahtlik õigusvastane tegu, mille tulemusel oleks tekkinud kahju. Sundraha loetakse samuti menetluskulude alla (KrMS § 175 lg 1 p 9). Riigikohus on välja toonud, et kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalikõigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki. (3-1-1-63-05) Kohus ei saa lugeda ka sundraha kahjuks, mida võlgnik peab hüvitama oma õigusvastase tahtliku teo toimepanemise tagajärjel. Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu oli seisukohal, et konfiskeerimise asendamiseks võlgnikult välja mõistetud summa 15 000 eurot tasumise kohustusest Mxxxxx Bxxx ei vabane, sellest kohustusest ei saa teda vabastada ka

§ 176lg.2 sätete tõttu.

Kuna hüvitis konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud summa katteks moodustab kõigist tunnustatud nõuetest umbes 78%, puudub põhjus Mxxxxx Bxxx suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus ei saa lugeda õigusvastaselt tekitatud kahjuks ka KarS § 831 lg 1 ning § 84 alusel määratud 15 000 eurot, selle hüvitamata osa 14355 eurot. Konfiskeerimine puhul on tegemist võlgnikul kuriteoga saadud tulu äravõtmisega, mitte kahju hüvitamisega. Kahju juriidiline mõiste hõlmab üksnes kahjustatud isikul tekkivaid negatiivseid varalisi tagajärgi (vähenemine kannatanu varalise sfääris, mida mõõdetakse nn diferentsihüpoteesi alusel, mille raames võrreldakse kannatanu varalist olukorda enne kahju tekitavat tegu varalise olukorraga pärast kahju tekitavat tegu). Antud juhul ei ole toimunud vähenemist kellelgi varalises sfääris. Käesoleval juhul on tekkinud võlgniku MxxxxxxBxxx poolt toime pandud karistusõiguslikult hinnatava teo (KarS § 184 lg.2 p.1,2,§ 185 lg.2 p.2) tulemusena positiivne varaline tagajärg ehk rikkuja (võlgniku Mxxxxx Bxxx) vara suurenemine. Ka sellise positiivse tulemuse saabumist hinnatakse karistusõiguses diferentsihüpoteesi alusel (võrreldakse süüteo toimepanija varalist seisundit pärast süütegu sellega, milline see seisund olnuks siis kui süütegu poleks toime pandud). Võlgnik on rikastunud alusetult tema poolt toimepandud õigusvastase teo tulemusena. Riik on esitanud selles ulatuses konfiskeerimise nõude, mis on asendatud KarS § 83 1lg.1 ja § 84 alusel rahalise nõudega. Kannatanu arvel omandatud kasu väljaandmist reguleerib alusetu rikastumise õigus (VÕS § 1037-1038). Käesoleval juhul puudub personifitseeritav kannatanu, kellele on kahju tekkinud. KarS § 83, § 84 käsitavad konfiskeerimist karistusliku iseloomuga mõjutusvahendina, mida kohus kohaldab seoses kuriteoga, et takistada süüdlase rikastumist süüteo tagajärjel. Eraõiguslike vahenditega ehk kohustustest vabastamise menetluse raames ei ole võimalik sekkuda karistusliku iseloomuga mõjutusvahendite kehtivusse, mistõttu MxxxxxxBxxxxx konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud ja tasumata summa (14 355 eurot) kohustustest vabastamise menetluse tulemusena ei lõpe. Seega on 3014,80 euro ulatuses (võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu) ja 432,24 euro ulatuses (võlausaldaja osaühing Aktiva Finants) tegemist nõuetega, millest on võimalik kohustustest vabastamise menetluse raames vabaneda ning kohus peab põhjendatuks otsustada kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Mxxxxx Bxxx esitas 16.09.2021. a kohtule avalduse, milles palub teda vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Esitatud avaldus on puudustega, avalduses puuduvad kinnitused vastavalt

§ 170lg-le 2.

Kohus sai kinnitused võlgnikult ärakuulamisel. Võlgnik tema ärakuulamisel 18.11.2021 kinnitas, et ta on valmis seadusest 14 tulenevaid kohustusi täitma. Võlgnik vabanes kinnipidamiskohast ennetähtaegselt, ta on registreerinud ennast töötuks ja kavatseb hakata tööd otsima. Varem ta kunagi töötanud ei ole. Praegu tal sissetulekud puuduvad, elab vanemate kulul. Võlgniku ülalpidamisel on neli alaealist last. Võlgniku enda määramine tema usaldusisikuks on võimalik, eriti arvestades, et võlgniku võlausaldajate arv on väike (kaks võlausaldajat).

§ 171

lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Ehkki võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) on esitanud vastuväite võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, ei pea kohus põhjendatuks jätta seda vastuväidet arvestades võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Kohus on eespool näidanud, millise summa ulatuses on võimalik võlgnikul osaleda kohustustest vabastamise menetluses. See summa ületab vähemalt kolmekordselt

§ 15

lg.3 p.3 nimetatud summa, millest alates on füüsilisest isikust võlgnikele tagatud juurdepääs pankrotimenetlusele (ja sealt edasi kohustustest vabastamise menetlusele). Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis

§ 171

lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Mxxxxx Bxxxxkohustustest vabastamise menetluse algatamist

§ 171

lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta

§ 171lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt

§ 175

lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus rahuldab mxxxxx Bxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes.

§ 173

sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel.

§ 173

lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 173

lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 15

§ 172

lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173

lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus kuulas ära võlgniku ülesannete täitmisega toime. 18.11.2021, kus võlgnik avaldas, et ta tuleb usaldusisiku Kohus leiab, et Mxxxxx Bxxx tuleb nimetada Mxxxxx Bxxx kohustusest vabastamise menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Mxxxxx Bxxx nimetamise usaldusisikuks.

§ 172sätestab usaldusisiku kohustused.

Kohus kohustab Mxxxxx Bxxxx kaks korda aastas (iga aasta

1. juunil ning
2. detsembril) esitama kohtule aruandeid. Järelevalve teostamiseks tuleb kohtule esitada aruanne, mis peab sisaldama teavet võlgniku sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet. Võlgniku suhtes kehtib

§ 173

lg 3, mis näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Pärast võlgniku vangistusest vabanemist peab usaldusisik

§ 173

lg 4 järgi

§ 173

lg 3 nimetatud tulust (töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab võlgnikule kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 5. detsembril). Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada

§ 173

lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

§ 175

lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 16

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus selgitab võlgnikule, et vajadusel tuleb tal lasta käesolev eestikeelne kohtu määrus endale tõlkida, et kogu ulatuses saada aru selle sisust ja menetlusega kaasnevatest kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 17