KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 26.10.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-21-13370 Kohtuasi Aktsiaseltsi P

) §-st 114 ega ka TsÜS § 138 lg-st 2. Liiatigi kui

§ 114

kohaselt kuni 01.01.2023 ei ole täitemenetluse seadustiku alusel arestitav, sealhulgas eelarestitav, nõue väärtpaberite registri pidamise seaduse §-s 13 nimetatud pensioniregistri pidaja poolt täitemenetluse võlgnikule kogumispensionide seaduse §-s 31 ning § 40 lg-tes 2 ja 3 nimetatud väljamakse tegemiseks. 8.

§ 114

kohta tuleneb seaduse seletuskirjast, et seni kuni ei ole võimalik arestida II pensionisamba osakute väljamakse nõuet, on õigus AS-il Pensionikeskus väljamakset teha 2 2-21-13370 ainult sellisele arveldusarvele, kuhu kohtutäituril on võimalik seada arest. Kohus selgitas, et kuni 01.01.2023 ei ole täitemenetluse seadustiku alusel arestitav nõue pensioniregistri pidaja poolt täitemenetluse võlgnikule kohustuslikust pensionifondist väljamakse tegemiseks (

§ 114

). Nimetatud sättest ei tulene täitemenetluse võlgnikule kohustust anda tahteavaldus, millega ta nõuaks väljamakse tegemist Eestis registreeritud krediidiasutuses avatud arvelduskontole.

1. Maakohtule jäi arusaamatuks, milles seisneb käesoleval juhul vara varjamine. Kostja on esitanud pensioniregistri pidajale väljamakse avalduse ja oma pangakonto numbri vastavalt kehtivatele õigusnormidele. Hageja on ka ise välja toonud, et pensionisamba osakute müügist laekuvate rahaliste vahendite tulevane asukoht on teada. Seetõttu ei nähtu kohtu hinnangul ka KarS §-st 385, et kostjal oleks kohustus esitada tahteavaldus pensionisamba osakute müügist laekunud rahaliste vahendite kandmiseks kostja arveldusarvele Eestis.
2. Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et juhul kui rahalised vahendid kantakse kostja välismaisele arveldusarvele, siis on välistatud hageja nõude täitmine. Kohtuotsuseid tunnustatakse Euroopa Liidu üleselt, mistõttu ei välista hageja nõude täitmist see, kui pensioniosakute väljamakse tehakse kostja välismaisele arveldusarvele.
3. Eeltoodust lähtudes leidis maakohus, et kuivõrd ühestki seadusest ei tulene võlgniku kohustust esitada Pensionikeskus AS-ile avaldust raha väljamaksmiseks Eestis avatud arvelduskontole, ei saa kostjat kohustuda tahteavaldust andma ning kohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Samal põhjusel jättis maakohus rahuldamata ka hagi tagamise taotluse. Määruskaebus
4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
5. Maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 371 lg 2 p 2 ja keeldus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest. Kohus asus ebaõigesti menetlusse võtmise hindamise staadiumis lahendama asja sisuliselt.
6. Maakohus kohaldas ebaõigesti ka TsÜS § 68 lg
7. Maakohus leidis ekslikult, et hagi ei ole perspektiivne. Maakohus leidis ebaõigesti, et nõude esimene eeldus ei ole täidetud, s.o et kostjale ei tulene seadusest vm õiguslikust alusest kohustust anda tahteavaldus väljamakse tegemiseks kostja Eesti arvelduskontole. Kuigi selline kohustus ei tulene seadusest otsesõnu, ei tähenda see seda, et nõue on perspektiivitu.
8. Kui kostja on esitanud taotluse Pensionikeskusele II sambast väljamakse tegemiseks, lasub tal kohustus lasta raha välja maksta välisriigi arvelduskonto asemel Eesti arvelduskontole. Vastasel korral ei oleks kohtulahendi, millega kostjalt on hageja kasuks välja mõistetud rahasumma, täitmine sisuliselt võimalik. Kostjal lasub seadusest tulenevalt kohustus täita jõustunud kohtulahendit (TsMS § 457 lg 1, TMS), teisalt lasub tal seadusest tulenevalt kohustus mitte varjata vara ning täitemenetlusest sellisel viisil kõrvale hoiduda (KarS § 385). Kostja kohustus anda kindla sisuga tahteavaldus võib tuleneda ka seaduse sätete koosmõjust ja hea usu põhimõttest.
9. Maakohus ei täitnud kohaselt kõrgendatud põhjendamis- ja selgitamiskohustust. Maakohus piirdus üldsõnalise põhjendustega ja viidetega erinevatele hageja nimetatud õigusnormidele, 3 2-21-13370 kuid ei hinnanud ega analüüsinud piisava põhjalikkusega hagiavalduses esitatud põhjendusi sellest, et selline kohustus tuleneb kostjale erinevate sätete koosmõjust ning hea usu põhimõttest.
10. Hagi tahteavalduse andmise kohustamiseks on praegusel juhul sobivaim viis hageja õiguste kaitseks. Seadusandja ei ole näinud ette efektiivset mehhanismi kohtulahendite täitmiseks väljamaksmisele kuuluva raha arvelt.

§ 114

järgi ei ole kuni 01.01.2023 võimalik arestida võlgnikule väljamaksmisele kuuluvat summat, kuna selleks puudub veel IT-tehniline võimekus. Seadusandja tahe ei olnud välistada nõuete täitmine II sambast tehtud väljamaksete arvelt.

1. Kui Pensionikeskus kannab raha otse võlgniku välisriigi arvelduskontole, ei ole võimalik kohtulahendeid ning võlausaldajate nõudeid ka teiste mehhanismide kaudu efektiivselt täita, sh nt Euroopa arestimismääruse või täitekorralduse määruse alusel. Täitemenetluste alustamine välisriigis põhjustab ka täiendavat (olulist) kulu ning on seotud mitmete riskidega. Menetluse edasine käik
2. Kostja määruskaebuse rahuldamist ei toeta.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6 koostoimes TsMS §-ga 659). Vastusena hageja määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hagis esile toodud asjaoludel ei ole hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Hageja heidab ette, et maakohus asus hagi menetlusse võtmise otsustamisel asja sisuliselt lahendama, ei põhjendanud määrust piisavalt ega analüüsinud hageja väidet, et hagetav kohustus tuleneb kostjale erinevate sätete koosmõjust ja hea usu põhimõttest. Kolleegium hageja etteheidetega ja hageja õigusliku käsitlusega ei nõustu.
6. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine TsMS § 371 lg 2 järgi tähendab hagi tagasi lükkamist kohtu antava materiaalõigusliku hinnangu alusel, lähtudes eeldusest, et hagis esitatud faktilised asjaolud vastavad tõele, ning sätete peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Seega peab kohus enne hagi menetlusse võtmist hindama hagi edukust, et säästa perspektiivitu hagi menetlemata jätmisega nii menetlusosaliste kui ka kohtu ressursse. Õigusliku perspektiivituse põhjendusel hagi menetlusse võtmisest keeldumine eeldab, et kohus on analüüsinud esitatud nõude väljavaateid ning hinnanud, kas hageja esitatud asjaolude pinnalt on hagi rahuldamine või hagiga taotletava eesmärgi saavutamine välistatud. 4 2-21-13370
7. Kolleegiumi hinnangul ei asunud maakohus asja sisuliselt lahendama, vaid tugines hagiavalduses esitatud asjaoludele. Maakohus hindas hagiavalduses toodu põhjal hagi edulootust, jõudes põhjendatult järeldusele, et hageja taotletavat eesmärki ei ole esitatud hagiga võimalik saavutada, kuivõrd hageja esitatud väidetest faktiliste asjaolude kohta ei nähtu, et ühestki lepingust või seadusest tuleneks kostjale kohustust anda hageja taotletav tahteavaldus.
8. Selleks, et isiku tahteavalduse saaks lugeda kohtulahendiga asendatuks, peavad olema täidetud TsÜS § 68 lg-s 5 sätestatud eeldused. Esmalt peab isikul, kelle tahteavaldust soovitakse kohtulahendiga asendada, olema kas seadusest või muust õiguslikust alusest tulenev kohustus tahteavaldus teha. Teiseks peab tahteavaldusel, mille andmiseks isikut kohustatakse, olema kindel sisu, mis on tuvastatav kas seaduse või lepingu alusel. Kolmandaks peab kohtuotsus kohustama isikut tahteavaldust tegema (Riigikohtu 07.11.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9986, p 13). Seega selleks, et hageja saaks nõuda kostja tahteavalduse asendamist kohtulahendiga, peab seadusest või lepingust selgelt tulenema kostja kohustus teha kindla sisuga tahteavaldus. Maakohus tuvastas õigesti, et ühestki lepingust ega seaduse sättest sellist kohustust kostjale ei tulene.
9. Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 431 lg 1 esimese lause kohaselt on isikul, kellel ei ole KoPS § 40 lg 1 kohaselt veel õigust kohustuslikule kogumispensionile, õigus nõuda kõigi osakute tagasivõtmist ning neile vastava summa ja kõigil pensioni investeerimiskontodel oleva raha väljamaksmist nimetatud paragrahvis sätestatud tingimustel. Lõike 4 kohaselt esitatakse avaldus raha väljavõtmiseks ja väljamakse tehakse sama seaduse §-des 524–526 sätestatud korras. KoPS § 524 reguleerib avalduse esitamisega seonduvat ning lg 2 p 4 kohaselt märgitakse avalduses mh isiku pangakonto number ning vajaduse korral selle krediidiasutuse ärinimi, aadress ja muud pangaülekande tegemiseks vajalikud andmed, kus pangakonto on avatud. Nimetatud normist ega teistest normidest ei tulene avalduse esitajale kohustust märkida avaldusse Eesti krediidiasutuses avatud konto numbrit.
10. Hageja viitab

§-le 114 ja seaduse seletuskirjale.

§ 114

sätestab, et kuni 01.01.2023 ei ole täitemenetluse seadustiku alusel arestitav, sealhulgas eelarestitav, nõue väärtpaberite registri pidamise seaduse §-s 13 nimetatud pensioniregistri pidaja poolt täitemenetluse võlgnikule KoPS §-s 31 ning § 40 lg-tes 2 ja 3 nimetatud väljamakse tegemiseks. Hageja hinnangul tuleneb seletuskirjast, et seni kuni ei ole võimalik arestida II pensionisamba osakute väljamakse nõuet, on õigus AS-l Pensionikeskus väljamakset teha ainult sellisele arveldusarvele, kuhu kohtutäituril on võimalik seada arest. Nimetatud seletuskirjas selgitatakse, et seni kehtib tänane praktika, kus väljamakse tehakse pensionikonto omaniku avalduse alusel talle kuuluvale arveldusarvele krediidiasutuses, kuhu kohtutäituri poolt on võimalik seada arest. Ringkonnakohtu hinnangul võib eeltoodut tõlgendada ka selliselt, et summa kantakse pensionikonto omaniku avalduse alusel talle kuuluvale arveldusarvele krediidiasutuses ja kohtutäitur saab summa arestida. Nimetatud sättest ei tulene täitemenetluse võlgnikule kohustust anda tahteavaldus, millega ta nõuaks väljamakse tegemist Eestis registreeritud krediidiasutuses avatud arvelduskontole. Seaduse seletuskiri kohustusi ei tekita, isegi kui seletuskiri ütleks selgesõnaliselt, et täitemenetluse võlgnik on kohustatud laskma väljamakse teha Eestis asuvale arvelduskontole. Juhul, kui seadusandja oleks tahtnud võlausaldajate huvidega hageja väljatoodud viisil arvestada, siis oleks see vastava regulatsioonina seadusesse ka sisse kirjutatud. Seadusandja seda teinud ei ole.

1. Hageja tugineb TMS sätetele ja leiab, et kostjal on täitedokumendist tulenevalt kohustus tahteavalduse tegemiseks, kuna juhul, kui isikul on kohustus alluda täitetoimingutele Eesti Vabariigis, siis ei saa isikul samaaegselt olla õigust käsutada oma vara viisil, mis välistab täitemenetluse nõuete täitmise. 5 2-21-13370
2. TMS § 2 lg 1 p 1 sätestab, et täitemenetluse seadustiku järgi täidetakse muuhulgas nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas. TMS § 3 lg 1 alusel korraldavad täitedokumentide täitmist kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti ning TMS § 4 lg 1 kohaselt pööratakse sissenõue võlgniku varale. TMS § 52 lg 1 kohaselt varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse. Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. Hageja poolt väljatoodud TMSi sätetest eraldi ega ka koosmõjus ei nähtu kohtu hinnangul kostja kohustust hageja poolt taotletava tahteavalduse andmiseks.
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praegusel juhul kostja kohustust tuletada ka erinevate seaduste sätete koosmõjust. Ringkonnakohus möönab, et teatud juhtudel võib tahteavalduse andmise kohustus tuleneda mitme normi koosmõjust ja hea usu põhimõttest (Riigikohtu 07.11.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9986, p-d 12 ja 16). Lisaks võiks olla oluline, et seadusandja on andnud sissenõudjale õiguse sundtäitmise käigus sekkuda võlgniku privaatautonoomiasse ja lepinguvabadusse (TMS § 14 lg 2, § 118, § 187). Samas on ringkonnakohus seisukohal, et analoogia alusel põhiõiguse riivamine ei ole sunni kohaldamisel õige. Võimalus täitemenetluse raames võlgniku omandiõiguse või lepinguvabaduse riiveks peab seadusest otsesõnu tulenema.
4. Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuvalt kostja kohustus tahteavalduse andmiseks tuleks pooltevahelisest lepingust.
5. Seega, kuna ühestki lepingust ega seadusest ei tulene selgelt, et kostja peaks andma hageja poolt taotletava tahteavalduse, siis ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning ringkonnakohus asub maakohtuga samale seisukohale, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Maakohus keeldus õigesti hagi menetlusse võtmisest.
6. Kuna maakohus on õigesti hagi menetlusse võtmisest keeldunud, ei muuda ringkonnakohus maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ja toimiku materjalidest kulude kandmist ei nähtu, seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 6