← Eesti

2-21-20127/19

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega Avalikult teatavakstegemine

  1. veebruar 2022 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-21-20127; J.G.-K. hagi R.K. vastu abielu lahutamiseks Kalev Kuningas Kohtunik Hageja Kostja Asja lahendamine J.G.-K. (isikukood xxxxxxxxxxx; viibimiskoht xxxxx xxxxxx, xxxx xx, xxxxx, xxxxxxxx) R.K. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx-xxxxx xx-xx, xxxxxxxx, xxxxxxxxxxx; xxxxxxx.xxxx@xxxx.xx) kohtuistungil
  2. veebruar 2022 RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada hagi ja lahutada J.G.-K.i ja R.K. abielu, mis on sõlmitud Tartu notari Mati Alliku poolt xx.xxxxxxxx xxxx, kanne nr xxxx-xx-xxxx/xx. Taastada J.G.-K.i lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi - xxxxxx.
  4. Seoses eelnevaga: 2.1 jätta menetluskulud poolte endi kanda; 2.2 toimetada kohtuotsuse koopia menetlusosalistele kätte; 2.3 edastada kohtuotsuse koopia pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele.
  5. Selgitada:
  6. Seoses eelnevaga: 3.1 tagastada kohtuotsuse jõustumisel I.D.i pangakontole nr.EExxxxxxxxxxxxxxxxxx pool hageja poolt tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot; 3.2 jätta ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda; 3.3 toimetada kohtuotsuse koopia menetlusosalistele kätte; 3.4 edastada kohtuotsuse koopia pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele.
  7. Selgitada: 4.1 TsMS § 630 lg 2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud; kuivõrd pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud, siis apellatsioonkaebust käesolevale otsusele ei saa esitada. 4.2 TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1 Asjaolud Hageja on esitanud hagi abielu lahutamiseks. Kostja on tsiviilasja menetlemisel õigeks võtnud. Kohtu põhjendused Vastavalt Perekonnaseaduse PKS § 65 lg-le 1 abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Vastavalt Perekonnaseaduse § 65 lg-le 2 abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Osundatud sätete alusel ja poolte poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. Hagi aluseks olevad asjaolud on otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Abinõude kohaldamine poolte lepitamiseks on tulenevalt poolte tahtest võimatu. Käesoleval juhul on poolte abielulised suhted poolte kinnitusel pöördumatult lõppenud. Ei ole alust arvata, et pooled kooselu taastavad. Samuti puuduvad muud alused hagi õigeksvõtu mittevastuvõtmiseks. Nimeseadus § 11 lg 1: abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Nimeseadus § 11 lg 2: taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja soovis viimati kantud perekonnanime taastamist. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Riigilõivu abielu lahutamise nõudelt 100 eurot on tasunud hageja nimel I.D. Pool riigilõivust tuleb tagastada. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Muud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.