← Eesti

1-22-439/8

Obsah (5)§ 121§ 68§ 74§ 75§ 83

1-22-439 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2022, Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-439 (21270000340) Kohtukoosseis kohtunik Endla Ül

§ 121

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Milvi Pruus Süüdistatav Jaan Lindma, isikukood: 37007146013; elukoht: xxxxxxx xxx xx, xxxxx alevik, xxxxx vald; EV kodanik; keskharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: xxxxxxxxxxx OÜ; varem kriminaalkorras karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 03.10.-04.10.2021, s.o 2 päeva. Kaitsja vandeadvokaat Gregori Palm (süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungist) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §- dest 248 lg 1 p 5 ja 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Jaan Lindma

§ 121lg 1 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Jaan Lindma ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulisel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on Jaan Lindma kohustatud: Lk 1 / 4

  1. 1-22-439 1) elama oma alalises elukohas: xxxxxxx xxx xx, xxxxx alevik, xxxxx vald xxxxx maakond. 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 5 alusel on Jaan Lindma kohustatud pöörduma alates katseaja algusest kolme kuu jooksul psühhiaatri vastuvõtule eesmärgiga tuvastada alkoholisõltuvus ning vajadusel alluma vastavale ravile.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on Jaan Lindma kohustatud katseajal läbima kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammi. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 8.02.

  1. Käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Jaan Lindmalt riigituludesse menetluskuludena kokku 597, 20 eurot: määratud kaitsjale määratud tasu 97, 20 eurot ja vähendatud sundraha 500 eurot. Kaitsja sõidukulud ja tasu sõidule kulunud aja eest jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, iga kuu 16ndaks kuupäevaks kuulub tasumisele 49,77 eurot (v.a viimasel kuul 49,73 eurot). Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  2. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  3. Asitõendid. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt jätta kriminaalasja juurde digitaalsed andmekandjad, mis asuvad kriminaalasja juures.

§ 83lg 1 kohaselt konfiskeerida süüteo toimepanemise vahendina nuga. Kr

MS § 126 lg 3 p 4 kohaselt hävitada nuga ning verega määrdunud jope ja dressipüksid kui väärtusetud asjad, mis on hoiul Rapla politseijaoskonna asitõendite hoidlas. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui Lk 2 / 4 1-22-439 süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Jaan Lindmale on esitatud süüdistus selles, et tema, 03.10.2021 kella 01:05 ajal, tungis oma elukohas xxxxxxx xxx xx, xxxxx alevik, xxxxx vald ühises alkoholi tarvitamises tekkinud tüli käigus kallale RT ning tekitas talle köögist kapi pealt võetud noaga parema käe küünarvarrele hulgihaavad ja parema jala põlve piirkonda nelipealihaste ja kõõluse vigastuse-lõikehaava, mille tagajärjel tekitas kannatanule füüsilist valu ning kannatanu viibis ravil 03.-06.10.2021. Põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused, pani Jaan Lindma toime teise isiku kehalise väärkohtlemise, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 121lg 1 järgi.

Prokurör nõuab kohtus Jaan Lindma süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 121

lg 1 järgi vangistusega 1 aasta, millest

§ 68

lg 1 alusel seoses kahtlustatavana kinnipidamisega 03.04.10.2021 lugeda 2 päeva kantuks ning vangistuse kandmata osaks jääb 11 kuud ja 28 päeva. Mõistetud karistus jätta

§ 74

lg 1, 3 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Jaan Lindma 1 aasta ja 6 kuu pikkuse käitumiskontrolliga katseajal ei pane toime uut kuritegu ja kohustub täitma

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollinõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. Kohtu määratud alaliseks elukohaks lugeda tema ankeetandmetes märgitud elukoht.

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustada Jaan Lindmad pöörduma alates katseaja algusest kolme kuu jooksul psühhiaatri vastuvõtule eesmärgiga tuvastada alkoholisõltuvus ning vajadusel alluma vastavale ravile. Jaan Lindma on kohustuse täitmiseks nõusoleku andnud.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata Jaan Lindmale lisakohustuseks kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammi läbimine. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha 981 eurot (vastavalt KrMS § 179 lg 1 punktile 2, s.o 1,5 kuupalga alammääras II astme kuriteos süüditunnistamisel). Võttes arvesse, et Jaan Lindma ei ole töötanud pikemat aega ja tema sissetulek on väike, samuti omab kiirlaenu tasumise kohustust, vähendada KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha 500 euroni. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu summas 97.20 eurot, kaitsja sõidukulud ja tasu sõidule kulunud aja eest jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud summas 597.20 eurot tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul, kohustades süüdistatavat tasuma alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt 16. kuupäevaks menetluskulude katteks 49.8 eurot. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Lk 3 / 4 1-22-439 KOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Lk 4 / 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.