KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- jaanuar 2022 Kohtuasja number 1-20-1047 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtuasi Vadim Gavrilovi (isikukood 37303090016) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
- novembri 2021 määrus Määruskaebuse esitaja süüdimõistetu Vadim Gavrilov Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Lõuna pooled abiprokurör Evelin Merilaine Asja läbivaatamise viis Ringkonnaprokuratuuri kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
- novembri 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Tartu Maakohtu
- märtsi 2020 otsusega tunnistati Vadim Gavrilov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 ja § 329 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati vangistust 1 aasta ja 4 kuuni. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust V. Gavrilovile Tartu Maakohtu
- juuli 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse kandmise aja algust V. Gavrilovi kahtlustatavana kinnipidamisest
- detsembril 2019 ning karistusaeg lõppeb
- septembril
- Tartu Vangla esitas
- oktoobril 2021 Tartu Maakohtule materjalid V. Gavrilovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Tartu Vangla ja prokuratuur toetavad V. Gavrilovi vabastamist. Vaidlustatud kohtumäärus
- Tartu Maakohus jättis
- novembri 2021 määrusega V. Gavrilovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
- Formaalsed eeldused V. Gavrilovi vabastamiseks on täidetud.
- V. Gavrilovi käitumine vangistuse jooksul on olnud üldjoontes korrektne. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Sellele vaatamata on V. Gavrilovi retsidiivsusoht kohtu hinnangul jätkuvalt kõrge. Vangla iseloomustuse kohaselt on V. Gavrilovil kolm kehtivat kriminaalkaristust. Vangistust kannab V. Gavrilov neljandat korda, mis tähendab, et minevikus on teda kordi enam süüdi tunnistatud erinevates kuritegudes. Seega on V. Gavrilovi kriminaalne karjäär pikaajaline. Vangistused pole endaga positiivset muutust kaasa toonud. V. Gavrilovit on korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimiste eest ja lisaks karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Viimase kuriteo pani V. Gavrilov toime ajal, mil kandis tingimisi karistust ja oli määratud kriminaalhooldusele. Kuriteod on toime pandud peamiselt tulenevalt alkoholi kuritarvitamisest, puudulikust probleemilahendusoskusest ja impulsiivsusest.
- Positiivsena saab välja tuua, et vangistuse ajal on V. Gavrilov osalenud eesti keele õppes. Samuti on V. Gavriloviga läbi viidud vabanemiseelne nõustamine ning vestlused eesmärgiga korrigeerida hoiakuid, leida seaduskuulekaid probleemilahendusviise ja motiveerida teda loobuma kuritegelikust käitumisest. Ka on V. Gavrilov läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Programmi läbiviija tagasiside kohaselt oli V. Gavrilov tundides tähelepanelik, kuulas ja tõi näiteid oma elust. Töövihiku esimene pool oli täidetud korrektselt, kuid teine pool oli puudulik. Sotsiaalprogrammi tagasiside kohaselt teadvustab V. Gavrilov, et alkoholi ja teiste sõltuvusainete tarvitamine soodustab kuritegude toimepanemist.
- Vanglast vabanemise korral on V. Gavrilovil olemas ametlik töökoht (brutotöötasu 800 eurot kuus). Ka V. Gavrilovi ema on nõus teda majanduslikult toetama ning on väidetavalt teinud seda vangistuse ajalgi. Vangistuse ajal ei ole V. Gavrilov töötanud, kuna on tervislikel põhjustel vabastatud. K-raha andmetel on V. Gavrilovil 42 986,03 euro ulatuses võlgu. Töökoht oleks sissetulekut ja aja sisustamist silmas pidades positiivne. Samuti on positiivne ema toetus V. Gavrilovile. Samas esinesid mõlemad tegurid ka enne vangistust, kuid need õigusrikkumisi ära ei hoidnud.
- Peamine murekoht V. Gavrilovi seaduskuulekuse seisukohast on tema sõltuvusainete tarvitamine (peamiselt alkohol). Alkoholi on V. Gavrilov tarvitanud kaua. Vangla iseloomustusest nähtub, et V. Gavrilovi motivatsioon alkoholitarvitamise harjumusi muuta on vähene. V. Gavrilov avaldas „Eluviisitreeningus“, et ei pea ennast alkoholisõltlaseks, vaid tegemist on lihtsalt halva harjumusega. Ka ütles V. Gavrilov selles programmis, et ta plaanib alkoholi tarvitamist vähendada. Samas avaldas ta kohtuistungil, et loobub alkoholi tarvitamisest üldse ja ravi ta ei vaja. Ka on V. Gavrilov tarvitanud narkootikume. Oma sõnul tegi ta seda viimati umbes 10 aastat tagasi ning on kahel korral narkootikumidega seotud kuritegude eest ka karistada saanud.
- Eeltoodust pole võimalik üheselt järeldada, kas V. Gavrilovi on otsustanud alkoholist täiesti loobuda või alkoholi tarvitamist üksnes vähendada. Ka varem on V. Gavrilov lubanud alkoholi mitte tarvitada, kuid paraku on see jäänud vaid lubaduseks. Samuti pole V. Gavrilovile mõju avaldanud Tartu Maakohtu
- märtsi 2017 otsusega mõistetud karistusaja kestel läbitud sotsiaalprogramm. V. Gavrilovi soov liituda venekeelsete nõustajate olemasolul programmiga „Kainem ja tervem Eesti“ on küll tervitatav, kuid V. Gavrilovi varasem elukäik on näidanud, et seni, kuni tema mõttemaailmas pole toimunud otsustavat nihet, ei ole programmide läbimisest abi. 2
(5)Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Gavrilov, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegset vabastamist.
- Nii ringkonnakohus kui ka Riigikohus on rõhutanud, et just vabaduses olev töökoht, elukoht ja lähedaste toetus on põhjus ennetähtaegseks vabastamiseks. Varasemad õigusrikkumiste roll on väiksem.
- V. Gavrilov on endaga põhjalikult tööd teinud, et oma käitumist parandada. Oma kuritegusid ta kahetseb. Ka vangla iseloomustab teda positiivselt ja toetab koos prokuröriga tema vabastamist. V. Gavrilov tajub alkoholi jms kahjulikkust ning kinnitab, et hoiab sellest eemale. Lähedaste tugi ja uus eluviis muudavad tagasilanguse tõenäosuse nullilähedaseks.
- Enne viimaseid alkoholi tarvitamisega seonduvaid kuritegusid ei olnud V. Gavrilovil vabaduses ligikaudu 10 aastat õigusrikkumisi. Tema varasem õigusvastane eluviis lõppes, kui ta kohtus oma nüüdse naisega. Kahjuks tekkisid tal naisega probleemid ja ta hakkas alkoholi tarvitama. Ta tõesti kaldus alkoholi liigtarvitama, kuid vanglas läbiviidud tegevuste ja mõttetöö tulemusena on tema maailmavaade muutunud. Tema tütred ei tea V. Gavrilovi vangistusest midagi ja igatsevad teda väga. Kui ta vabaneb, on tema pere nõus kolima Eestisse.
- Eelmine kord jäeti ta ennetähtaegselt vabastamata seoses mittetöötamisega. Kahjuks ei saanud ta ka nüüd oma tervise tõttu tööd teha. Seega on olukord ebaõiglane. Tal on vaja minna operatsioonile ja seda on parem teha vabaduses enne tööle minekut.
- Oma suuri võlgu ei saa ta vanglas maksta. Küll aga oleks seda võimalik teha vabaduses.
- Riigikohus on rõhutanud kriminaalhoolduse rolli süüdimõistetu resotsiliseerumisel ja uute kuritegude toimepanemise vältimisel. Ka on V. Gavrilov nõus alluma vabastamisel elektroonilisele valvele, samuti läbima programme ja täitma lisakohustusi. Varem on kinnipeetavaid sarnastel asjaoludel vabastatud. Ringkonnakohtu seisukoht
- V. Gavrilovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolule. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 31-1-12-17, p 16)
- Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus V. Gavrilovit vabastamata jättes sellist kaalutlusviga, mille tõttu võinuks kinnipeetav jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Tõsi, maakohus viitas sellele, et V. Gavrilovil on kolm kehtivat kriminaalkaristust, kuid arvestades karistusregistri seaduse (KarRS) § 24 lg 1 p 6 peaks V. Gavrilovi vanim karistusregistri õiendil kajastatud kriminaalkaristus, s.o
- märtsil 2017 mõistetud karistus olema praeguseks juba kustunud. Seetõttu ei oma see karistus tulenevalt KarRS § 5 lg-st 1 enam õiguslikku tähendust ning arvestada saab vaid kahe viimase V. Gavrilovi kriminaalkaristusega. Seda kõrvale jättes 3
(5)põhjendas maakohus aga veenvalt ja asjakohaselt, miks ei saa V. Gavrilovit vaatamata tema suhtes esinevatele positiivsetele asjaoludele siiski ennetähtaegselt vabastada.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid.
- V. Gavrilovi suhtes esineb tõesti mitmeid positiivsed asjaolusid. Ta on järginud vangladistsipliini, alustanud eesti keele õpinguid, läbinud „Eluviisitreeningu“, vestlused hoiakute korrigeerimiseks, seaduskuulekate probleemilahendusviiside leidmiseks ja kuritegelikust käitumisest loobumiseks ning temaga on läbi viidud vabanemiskeelne nõustamine. Vabaduses on tal olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Samuti on ta nõus läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Siiski ei ole need positiivsed asjaolud kaalukamad kui V. Gavrilovi suhtes esinevad negatiivsed asjaolud ning ei maanda tema uue kuriteo toimepanemise riski piisavalt. V. Gavrilovi suhtes tuleb teha negatiivne retsidiivsusprognoos ja see ei võimalda tema ennetähtaegset vabastamist.
- Nagu eelnevalt viidatud, on V. Gavrilovil kaks kehtivat kriminaalkaristust. Praegust vangistust kannab ta varasema kohtuotsusega määratud katseajal toime pandud kuritegude eest. Seega ei avaldanud katseajal viibimine talle vajalikku distsiplineerivat mõju. Vangistust ei kanna V. Gavrilov esimest korda. Tegemist on tema neljanda reaalse vangistusega, mis näitab, et ka vangistus ei ole talle varem vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Seetõttu on alust kahelda, kas õiguskuulekusele suunavat mõju saab loota praegusest vangistusest ja ennetähtaegse vabastamisega kaasnevast katseajast.
- Määruskaebuses viitab V. Gavrilov sellele, et vangla ja prokurör toetavad tema ennetähtaegset vabastamist. Kuna KarS § 76 lg 4 ei kõnele aga midagi vangla või prokuröri seisukohast kinnipeetava vabastamise suhtes, ei saa need vabastamist toetavad seisukohad iseenesest veel V. Gavrilovi vabastamist tingida. Prokuröri ja vangla seisukohad on olulised vaid sedavõrd, kuivõrd neis esitatakse vangi vabastamist toetavaid argumente, millele kohus peab põhjendamiskohustusest lähtuvalt vastama. Kui vastavaid argumente ei esitata, ei ole prokuröri ega vangla arvamusel üldse mingit tähtsust. Vangla iseloomustuses öeldakse, et vangla toetab V. Gavrilovi ennetähtaegset vabastamist lähtudes iseloomustuses toodud asjaoludest ning uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest. Prokuröri arvamuses on märgitud, et prokurör nõustub vangla seisukohaga ja toetab V. Gavrilovi ennetähtaegset vabastamist. Seega sisuliselt ei ole vangla ega prokurör esitanud oma seisukoha toetuseks mingisuguseid konkreetseid argumente, mistõttu jäävad need seisukohad tähelepanuta.
- V. Gavrilov kannab vangistust liitkaristusena kohtuotsuste kogumis selle eest, et ta juhtis korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis ning tegi seda muu hulgas ajal, mil tema juhtimisõigus oli kohtuotsusega lisakaristusena ära võetud, hoides sellega lisakaristuse täitmisest teadlikult kõrvale. Et üldjuhul kipuvad inimesed tulevikus käituma nii, nagu nad käitusid minevikus, tuleb V. Gavrilovilt ka edaspidi karta just seesuguste kuritegude toimepanemist.
- Peamine riskitegur on alkohol. Kuigi V. Gavrilov läbis „Eluviisitreeningu“ ning on enda sõnul motiveeritud vabaduses alkoholi tarvitamisest loobuma, jagab ringkonnakohus maakohtu kahtlusi, et V. Gavrilov võib siiski alkoholi tarvitamist jätkata. V. Gavrilovi selgitused alkoholi tarvitamise osas on ebajärjekindlad: kord viitas ta loobumise, kord aga pelga vähendamise soovile. Alkoholi seost kuritegeliku käitumisega ja vajadust tarvitamine lõpetada pidanuks V. Gavrilov mõistma juba varasemalt: ka tema esimene liitkaristuse aluseks olev kuritegu oli seotud just alkoholi tarvitamisega. V. Gavrilov viitab määruskaebuses sellele, et ta tarvitas alkoholi naisega seoses tekkinud probleemide tõttu. Ei ole välistatud, et erinevaid probleemseid olukordi võib V. 4
(5)Gavrilovil vabadusse naastes tulle ette ka edaspidi. Ei ole kuigivõrd põhjust uskuda, et tema kuritegeliku käitumise riski maandaks piisavalt ka elu- ja töökoha ning lähedaste toetuse olemasolu. Nagu maakohus asjakohaselt märkis, olid need tegurid V. Gavrilovil olemas ka varem, kuid siis need tema kuritegelikku käitumist ära ei hoidnud. Ka valmisolek „Kainem ja tervem Eesti“ programmiga liitumiseks ei ole piisav.
- V. Gavrilovi väited oma võlgade kohta pole ringkonnakohtu meelest olulised. Võlad ei suurenda V. Gavrilovi kuritegeliku käitumise riski ja seda ei väitnud ka maakohus.
- Vabastamist ei tingi ka V. Gavrilovi nõusolek alluda elektroonilisele valvele: see valve ei takista kuidagi alkoholi tarvitamist.
- Tähelepanuta jääb V. Gavrilovi väide, et varem on sarnastel asjaoludel kinnipeetavaid vabastatud. Esiteks ei pruugi V. Gavrilovi silmas peetavad juhtumid olla tema enda omaga täiesti sarnased. Teiseks aga olgu meelde tuletatud, et ennetähtaegse vabastamise menetluses on maakohtu suur kaalutlusõigus. Seetõttu on igati seaduslik see, et üks kohtunik mõne süüdimõistetu vabastab, teine kohtunik aga jätab samasuguse süüdimõistetu vanglasse.
- Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- novembri 2021 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)