): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 13. Määrus saata menetlusosalistele. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 14. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 15. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
lg-le 1 (
Pankrotihaldur võib määruskaebuse esitada pankrotimenetluse kulude kohta. MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohus kuulutas 20.12.
Halduri tegevuse tulemusena on laekunud pankrotivara hulka võlgniku sissetulekute arvel 546,50 eurot. 2. Andmed
§ -s 146 lg 1 nimetatud väljamaksete kohta (
Vara välistamise
2.2.Tagasivõitmise tagajärgedest
Tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei ole. 2.3.Elatisi või väljamakseid võlgnikule ja tema ülalpeetavatele
Elatisi või väljamakseid ei ole. 2.4.Massikohustused (
) ja pankrotimenetluse kulud (
): Pankrotihaldur palub kohtul kinnitada pankrotimenetluse kulud 150,50 eurot, sellest bürooteenused 149,74 eurot ja pangateenused 0,76 eurot. Bürooteenused hõlmavad bürooruumide- ja tehnika kasutamist, kulumaterjale, sideteenuseid seoses pankrotimenetluse läbiviimisega. Pankrotimenetluse kulude kandmist pankrotivara arvel reguleerivad
, mille lg 1 p 4 järgi on pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks mh pankrotimenetluse kulud, ja
lg 1 p 5, mille kohaselt on pankrotimenetluse kulud mh ka halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Ka
lg 1 esimese lause järgi on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Seega on pankrotimenetluse kuludeks ka halduri mõistlikud bürookulud ja need kantakse pankrotivara arvel (Riigikohtu 23.03.2016.a. määrus tsiviilasjas nr. 3-2-1-12-16). Pankrotimenetluse kulud (
) kokku on järgmised: bürooteenused 149,74 pangateenus 0,76 halduri tasu 330,00 käibemaks halduri tasult 66,00 kokku 546,50 3. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (
H. (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole võlausaldajatele väljamakseid tehtud, kuna selleks ei jätkunud pankrotivara. 4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (
5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutel saadaoleva vara kohta (
6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (
2 p. 6) Pankrotimenetluses on pankrotivara hulka laekunud 546,50 eurot võlgniku sissetulekute arvel XXX. Raha on hoiustatud võlgniku arvelduskontol. 7. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (
2 p. 8) Pankrotimenetluses ei ole hagisid esitatud. Pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. 9. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (
2 p. 9) Käesolevas pankrotiasjas kohtukulusid ei ole. Ajutise halduri kulusid ei ole. Halduri tehtud vajalikke kulutusi on käsitletud lõpparuande punktis 2.4. 10. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud (
2 p. 10) 10.1. A. H. kannab karistust XXX. Karistusaja algus oli 08.09.2017 ning karistusaja lõpp on 02.06.2021 . Süüdi on mõistetud KarS § 120 lg 1; KarS § 184 lg 2 p 1, 2; KarS § 209 lg 2 p 1, 4; KarS § 423
lõikes 12 on sätestatud, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Käesolevas pankrotiasjas on laekunud kokku 546,50 eurot, mille järgi oleks
lõikes 1 sätestatud halduri tasu alammäär 109,30 eurot (lisandub käibemaks), mis ei vasta halduri töö mahule kogu pankrotimenetluse läbiviimisel. Kuna halduri tasu arvestamise aluseks oleva pankrotivara maht väike, taotleb haldur tasu määramist
12 ja § 23 lg-te 1-3 nõue alusel. Pankrotihaldur on täitnud oma kohustusi 6,75 t. tunni ulatuses järgmiselt: pankrotiteate koostamine, võlausaldajate e-posti aadresside väljaselgitamine ja pankrotiteate edastamine võlausaldajatele (0,5 t); võlgniku arvelduskontode kasutamise õiguse ja internetipanga vormistamine (0,5 t); ettekande ja pankrotivara nimekirja koostamine, võlausaldajate esimese üldkoosoleku läbiviimine Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas, koosoleku protokolli ja pankrotitoimkonna moodustamata jätmise taotluse koostamine ja esitamine kohtule (1,0 t); võlgniku sissetulekute laekumiste korraldamine võlgniku kontole, suhtlemine RTK-ga (0,25 t); võlausaldajate nõudeavalduste registreerimine, kontrollimine, väljaandes ametlikud Teadaanded teadete avaldamine, nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimine, protokolli koostamine, jaotusettepaneku koostamine (2,75 t); lõpparuande koostamine ja esitamine kohtule, võlgnikule ning võlausaldajatele tutvumiseks (1 t); võlgnikule kirjade koostamine ja dokumentide edastamine XXXse, võlgnikuga suhtlemine telefoni teel (0,75 t). Vastavalt
Pankrotivara arvel on võimalik maksta halduri tasu kokku 396 eurot. Seepärast taotleb pankrotihaldur tasu määramist pankrotivara arvel summas 330 eurot, millele lisandub käibemaks 66 eurot, kokku koos käibemaksuga 396 eurot. Suuremas ulatuses ei ole halduri tasu maksmine pankrotivara arvel võimalik. Vastavalt
§-le 162 lg. 3 peab haldur märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu (KarS § 384). Pankrotihaldur ei ole esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu. Võlgnik on võtnud kergekäeliselt laenu ja pannud toime kuritegusid, millega on kaasnenud menetluskulude väljamõistmine võlgnikult, kuid tekkinud kohustusi ei suuda võlgnik täita. KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine 1.
lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse.
lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. 2. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid
3. Vastavalt
H. i (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamist vabastada pankrotihalduri kohustustest. 4.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks.
näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel.
(Võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on esitatud ka lõpparuandega kohtule.(tl 93)) 12.
lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole A. H. i kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada A. H. i suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. 13.
lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
Pankrotihaldur on teinud ettepaneku kohustada A. H. i täitma ise usaldusisiku kohustusi. A. H. on esitanud nõusoleku täitmaks usaldusisiku kohustusi ise (nõusolek on esitatud koos lõpparuandega, tl 93). Kohus leiab, et A. H. on võimeline täitma usaldusisiku kohustusi ning kohustab A. H. i täitma usaldusisiku kohustusi oma kohustustest vabastamise menetluses ise.
lg 3, mis näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Pärast võlgniku vangistusest vabanemist peab usaldusisik
lg 4 järgi,
lg 3 nimetatud tulust (töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja
lg-s 3 nimetatud tulust peab võlgnikule kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 20.
lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 21.
lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 22.
lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb
Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 23.
lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 24.
lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.