) § 168 lg-st 5 ei tulene, et kostja peaks hagi kätte saama, vaid et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Õige ei ole kostja väide, et ta täitis hageja kohtuvälise nõude ja et kostjal oli hageja nõusolek kinnistu kasutamiseks kuni 31.08.
lg 1 p 3 alusel, jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 918 eurot (sh käibemaks) ja viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude (918 eurot) tasumiseni. Hagejale tagastati pool hagilt tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot. Kuivõrd kostja on hageja nõude täitnud pärast hagi esitamist 30.08.2021, siis kohaldub
lg 5, mille kohaselt jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda.
lg 5 mõistes ei oma tähtsust hagi menetlusse võtmise ega kostja poolt hagi ja menetlusse võtmise kohtumääruse, sh loobumisavalduse kättesaamise aeg, vaid hagi esitamise aeg. Riigikohus on osundanud (3-2-1-47-10, p 27), et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kes asja valduse saamise nõude puhul annab valduse üle pärast hagi esitamist. Hindamisel saab lähtuda sellest, kas hagejale tehtud sooritus vastas eesmärgile, mida hageja soovis hagiga 2 saavutada. Juhul kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on
Kohus nõustus hagejaga, et kuivõrd pooled kohtuväliselt kompromissi ei sõlminud, siis ei saa kompromissi tingimustest lähtuda. Kostja oli 04.05.2021 nõudekirjast teadlik, et kompromissi ettepaneku kehtivuseks oli 21.05.2021 ning kompromissi selles näidatud tingimustel vastu võtmata jätmisel loobub hageja pakkumisest ja pöördub kohtusse. Kinnistu valduse üleandmise tähtaeg 31.08.2021 kehtis üksnes kompromissi sõlmimisel. Kostja ei ole seega kohtuväliselt nõuet täitnud (s.o enne hagi esitamist), kostjal puudus hageja nõusolek kinnistu kasutamiseks ning kostja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud õiguslik alus kinnistu kasutamiseks. Sellest tulenevalt pidi kostja arvestama, et hagejal on õigus pöörduda kostja vastu hagiga kohtusse. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 6. Kostja esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 8. novembri 2021 määruse tühistamist osas, millega maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja, ning uue määrusega menetluskulude poolte endi kanda jätmist. Määruskaebusega seotud menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta hageja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus kohaldanud
Kostja suhtes on äärmiselt ebaõiglane mõista temalt välja hageja menetluskulud (
Enne kinnistu valduse üleandmist ja hagist loobumise avalduse kättesaamist ei olnud kostjale hagi kätte toimetatud ning ta ei olnud kohtumenetlusest teadlik. Maakohtu viidatud Riigikohtu lahendid ei ole kohased, kuna viidatud lahendites on kostjale hagi kätte toimetatud. Kohus on ebaõigesti tuginenud asjaolule, et valduse üleandmise tähtaeg 31.08.2021 kehtis üksnes kompromissi sõlmimisel. Pooled on ka peale kompromissi ettepaneku kehtivuse kuupäeva (21.05.2021) pidanud läbirääkimisi. Hageja käitus kompromissläbirääkimistel pahauskselt. Hageja muutis peale kostjalt 20.05.2021 nõusoleku saamist 02.06.2021 kompromissiprojektis oluliselt hüvitise maksmise tingimusi. Kostja esitas hageja lepingulisele esindajale küsimuse muudetud tingimuse kohta ja saades 15.06.2021 vastuse, tegi 15.06.2021 oma täiendusettepaneku, millele hageja ei vastanud. Hagejale oli enne hagi esitamist teada, et kostja ei keeldunud valduse üleandmisest 31.08.
lg-t 5 õigesti, leides, et menetluskulude kindlaksmääramisel omab
Kohus edastas hagimaterjalid kostjale e-toimiku kaudu, e-posti teel ja tähitult väljastusteatega. On usutav, et kostja ei kinnitanud teadlikult hagimaterjalide vastuvõtmist, mistõttu on kostja väited, et ta ei olnud hagist enne kinnistu üleandmist teadlik, põhjendamatud. Kostja väited seonduvalt kompromissiga on asjakohatud. Kohus leidis õigesti, et kuivõrd pooled ei sõlminud kohtuvälist kompromissi, ei saa kompromissi tingimustest lähtuda. 3 Hagejal oli alus arvata, et kostja kinnistut ei vabasta, sest veel 20.08.2021 teavitas kostja hagejat, et ei kavatse kinnistut vabastada. Sellest, et kostja annab kinnistu valduse üle 30.08.2021, sai hageja teada kostja 29.08.2021 e-kirjast. Kostja väited, et hageja teadis kostja väljakolimisest mh kostja kaamera kaudu jälgimisest, on asjakohatud ja tõendamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8.
lg 1 ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus maakohtu vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt vaidlustas kostja maakohtu määruse menetluskulude tema kanda jätmise ja menetluskulude temalt väljamõistmise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2, 3 ja 4). Seetõttu kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas. Osas, milles maakohus lõpetas menetluse seoses hageja poolt hagist loobumisega, on maakohtu määrus jõustunud. 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on ka vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on kohaldanud õigesti
lg-t 5 ning ükski määruskaebuses esitatud põhjendus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt
lg-le 5 kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Nimetatud säte kohaldamisel on oluline tuvastada, kas hageja saavutas pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena eesmärgi, mida ta soovis hagiga saavutada. Praeguses asjas on maakohus nõustudes hagejaga põhjendatult leidnud, et kuna kostja andis hagejale üle XXXXXXXX kinnistu pärast hagi esitamist, siis peab menetluskulud kandma kostja. Kostja seisukoht määruskaebuses, mille kohaselt ei olnud ta kohtumenetlusest teadlik ning kinnistu üleandmine hagejale toimus sõltumatult hagi esitamisest, ei ole põhjendatud. Iseenesest on õige kostja see väide, et hagimaterjalid ja asja menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale allkirja vastu kätte 16.09.2021 (tl 36 pöördel). Eelnevat silmas pidades on aga põhjendamatu kostja seiskoht, mille kohaselt ta enne 16.09.2021 hagi esitamisest ja kohtumenetlusest ei teadnud. KIS-i andmete kohaselt saatis maakohus 12.08.2021 kostjale hagimaterjalid ja asja menetlusse võtmise määruse kostja e-posti aadressile XXXXXXXXXXX. Hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse kättesaamist ei ole kostja kinnitanud. Asja materjalidest nähtub veel see, et poolte vaheline varasem kirjavahetus ajavahemikus 04.05.2021-15.06.2021 toimus samuti kostja e-posti aadressil XXXXXXXXXXX. Kostja ei ole menetluses tuginenud sellele, et tegemist ei ole tema kasutuses oleva e-posti aadressiga. Eeltoodut kinnitab ka see, et hagist loobumise avalduse on ta samalt e-posti aadressilt kohaselt kätte saanud. Samuti nähtub asja materjalidest, et kostja lepinguline esindaja on 09.09.2021 maakohtule kinnitanud (tl 34), et ta on saanud kostjalt 08.09.2021 volituse (tl 32) esindamaks teda nimetatud tsiviilasjas. Nimetatud kostja lepingulise esindaja kinnitus on vastuolus määruskaebuses esitatud väitega, et enne 16.09.2021 kostja kohtumenetlusest midagi ei teadnud. Hageja 04.05.2021 kirjast tulenevalt oli kostja teadlik, et kompromissiga mittenõustumisel pöördub hageja XXXXXXXX kinnistu väljanõudmiseks kohtusse. Eelmärgitud faktiliste asjaolude kogum kinnitab, et kostja oli teadlik hagi esitamisest enne XXXXXXXX kinnistu hagejale üleandmist 30.08.2021 ning hagi esitamine hageja poolt ei olnud pahatahtlik. 4 10. Põhjendatud on ka see maakohtu seisukoht, et XXXXXXXX kinnistu üleandmise tähtaeg 31.08.2021 kehtinuks üksnes siis, kui pooled oleksid sõlminud kompromissi. Poolte kirjavahetusest (tl 12-18) nähtuvalt kostja kompromissiga ei nõustunud ning seega on ekslik kostja seisukoht määruskaebuses, et 30.08.2021 kinnistut üle andes täitis ta pooltevahelist kokkulepet. Määruskaebusele lisatud kaks tõendit ei lükka ümber maakohtu järeldust pooltevahelise kompromissi mittesõlmimise kohta. 11. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud
Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kulutanud õigusabile seoses määruskaebusele vastamisega (s.o tutvumine määruskaebusega ja sellele vastuse koostamine) 2,5 tunni ulatuses kokku 480 eurot (2,5x160x1,2). Ringkonnakohus leiab, et hageja õigusabikulu 480 eurot seoses määruskaebusele vastamisega on põhjendatud ja mõistlik
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.