KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- jaanuar 2022 Kohtuasja number 1-10-15441 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi Sergei Stepanovi (isikukood 38411275717) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
- novembri 2021 määrus Määruskaebuse esitaja süüdimõistetu Sergei Stepanov Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja pooled abiprokurör Laura Jõgisoo Asja läbivaatamise viis Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
- novembri 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Otsus ja vaidlustatud määrusele eelnev menetlus
- Tartu Maakohtu
- mai 2011 otsusega tunnistati Sergei Stepanov karistusseadustiku (KarS) § 114 p-de 4 ja 6 järgi süüdi ja talle mõisteti 12-aastane vangistus. Karistuse kandmise aja algust arvati
- juunist 2010 ning karistusaeg lõppeb
- juunil
- Tartu Vangla esitas
- septembril 2021 Tartu Maakohtule materjalid S. Stepanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ega prokuratuur S. Stepanovi vabastamist ei toeta. Vaidlustatud määrus
- Tartu Maakohus jättis
- novembri 2021 määrusega S. Stepanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata ning määras vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 4 alusel, et vanglateenistusel tuleb esitada VangS § 76 lg-s 1 nimetatud materjalid S. Stepanovi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks kohtule uuesti 4 kuu möödumisel alates maakohtu määruse jõustumisest. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
- Formaalsed eeldused S. Stepanovi vabastamiseks on täidetud.
- Eelmisel korral jäeti S. Stepanov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata ning vanglal tuli esitada materjalid S. Stepanovi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks kohtule uuesti vabastamata jätmise määruse jõustumisest 4 kuu möödumisel, et S. Stepanovil oleks võimalik leida endale sel ajal püsiv elukoht ning kaaluda vabatahtlikule elektroonilisele valvele allumist. Vangla iseloomustusest ning S. Stepanovi poolt kohtuistungil räägitust nähtuvalt puudub tal käesoleval ajal siiski püsiv vabanemisjärgne elukoht. Lühiajaliselt saaks S. Stepanov küll elada oma ema juures Valgas, kuid tegemist ei oleks siiski püsiva elukohaga, sest S. Stepanov soovib ise elada Tartus, kus asub tema töökoht. Samuti pole S. Stepanovi ema elukohta kriminaalhooldaja poolt kontrollitud, mistõttu pole kindel, kas S. Stepanov saaks sinna esialgseltki elama asuda. Seega puudub S. Stepanovil vabanemisel kindel elukoht, kuigi püsiv ja kindel elukoht peab süüdimõistetul olema olemas juba sellel hetkel, kui kohus asub kaaluma tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Üksnes suulised lubadused leida püsiv elukoht ei ole piisavad. Ajutist elukohta ei loeta kohtupraktika kohaselt kindlaks ja püsivaks elukohaks tingimisi ennetähtaegse vabastamise mõttes. Seega ei saa kohus vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub püsiv elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just kindla elukoha olemasoluga.
- Elukoha puudumise tõttu tuleb S. Stepanov seega vabastamata jätta ja vabastamise sisuliste eelduste täidetust ei kontrollita. Küll aga tuleb määrata S. Stepanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise järgmiseks otsustamiseks lühem tähtaeg kui näeb ette VangS § 76 lg 4 – sest mitmed positiivsed asjaolud siiski toetavad S. Stepanovi ennetähtaegset vabastamist. S. Stepanovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta on ümber paigutatud avavanglasse, kus probleeme ei ole esinenud. Samuti töötab S. Stepanov OÜ-s Tartu Uksetehas ning enda kinnitusel soovib seal töötamist jätkata ka pärast vabanemist. Ka alkoholitarvitamisse puutuvalt on S. Stepanovil seadusekuulekad eesmärgid, mille teostamise eeldusena näeb ta elukohta uues keskkonnas. S. Stepanovil on võimalik leida nelja kuu kestel sotsiaaltöötaja/tugiisiku kaasabil vabanemisjärgne elukoht mõnes Tartu tugikeskuses või üüripinnal, et järgmisel asja arutamisel oleks tal kindel ja kontrollitud elukoht olemas. S. Stepanov võiks jätkuvalt kaaluda vabatahtlikule elektroonilisele valvele allumist, kuna ta on olnud pikalt ühiskonnast eraldatud ning elektrooniline valve võimaldaks tema üle vangistuse järel paremat järelevalvet teostada ja pakuks talle endale lisatuge vabadusega kohanemisel. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Stepanov, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegset vabastamist. S. Stepanov leiab, et tema õigusi on rikutud, kuna kriminaalhooldusametnik ei kontrollinud tema elukohta ema juures. Elukoht ema juures on tal olemas nii kauaks, kui on vaja. Ta ise sooviks kolida Tartusse, kus on tema töökoht ja samuti on tal Tartus olemas potentsiaalne elukoht. Ema juures Valgas ei soovi ta elada, kuna seal on tema vana tutvusringkond. Ta teab, et elukohavahetus tuleb kriminaalhooldusametnikuga kooskõlastada. Ringkonnakohtu seisukoht
- Maakohus märkis, et formaalsed eeldused S. Stepanovi ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Ometigi asus kohus seejärel seisukohale, et ta vabastamise sisulisi eeldusi ei kontrolli, kuivõrd S. Stepanovil pole elukohta. Niisugused tõdemused on vastuolulised. Kui kohus leiab, et ta ei saa mingil põhjusel sisuliste (materiaalsete) eelduste kontrolli toimetada, tähendab see seda, et see kõnealune põhjus kujutab endast ühte vormilist (formaalset) eeldust – ja seda eeldust ei esine ehk kõik formaalsed eeldused pole täidetud. Nii ringkonnakohtu meelest ongi: elukoha olemasolu on kellegi vabastamise vormiline (formaalne) eeldus. Nimelt on ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused ära toodud KarS § 76 lg-s 4 ja nad kõik on viimaste aastate kohtupraktika 2
(5)kohaselt suunatud ühele eesmärgile: nende alusel tuleb hinnata uute kuritegude ohtu. Seega on ennetähtaegse vabastamise menetluse materiaalseks eelduseks just piisavalt madal retsidiivsusoht. See aga tähendab seda, et enne selle ohu kontrollima asumist läbitavad sammud kujutavad endast kinnipeetava vabastamise formaalseid eeldusi. Seda ei väära ka tõsiasi, et KarS § 76 lg 4 räägib muu hulgas elutingimustest. Neid elutingimusi tulebki analüüsida äsja viidatud võtmes: kas need kätkevad endas uute kuritegude ohtu või mitte. Hoopis iseküsimus on, kas inimesel üldse on elukoht olemas: sellele küsimusele tuleb vastata enne retsidiivsusohu analüüsima asumist ehk uute kuritegude oht sellele küsimusele vastates tähtsust ei oma. Maakohus leidis, et S. Stepanovil alalist elukohta KarS § 75 lg 1 p 1 mõttes ei ole. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
- Maakohus viitas sellele, et kriminaalhooldaja pole T.T. elukohta XXX kontrollinud. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei saa sellise kontrolli puudumine endaga kaasa tuua järeldust, et elukoht ei ole sobiv. Kohustuslik elukoha kontroll nähakse ette elektroonilise valve kohaldamisel: vt KrMS § 4191 lg 5 alusel vastu võetud määrust Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord. S. Stepanovi puhul pole tegemist elektroonilise valve alla vabanemisega. Seetõttu ei olnud kriminaalhooldaja kontrolli tingimata tarvis. Tihtipeale sellist kontrolli niisuguses olukorras ka ei tehta. Kontroll võib olla põhjendatud pigem mõnel erandlikul juhul: nt kui on alust arvata, et kinnipeetava nimetatud aadressil ühtegi hoonet ei ole või on seal vaid elamiskõlbmatu hoone. Niisugusel juhul poleks isikul tõepoolest elukohta: sest elukoht ei saa olla olematu hoone või hoone, milles ei saa elada – ja vajadusel tulebki toimetada kontrolli. Praegu aga selliseid viiteid ei olnud. Oli kõigiti põhjust eeldada, et XXX on iseenesest elamiseks kõlblik koht. Nüüdseks on ka päris selge, et nii ongi: kriminaalhooldaja kontrollis seda kohta (vt käesoleva määruse p 12) ja see osutuski elukõlbulikuks.
- Ringkonnakohtu meelest ei ole korrektne maakohtu arusaam, justkui oleks kõnealune elupaik ajutine – ehk ta poleks alaline KarS § 75 lg 1 p 1 mõttes. Ajutiseks elukohaks peaks pidama mõnda niisugust paika, mille puhul esineb konkreetsetest asjaoludest tulenevalt kõrge tõenäosus, et isik saab seal elada vaid väga piiratud aega – loetud päevad või maksimaalselt mõne nädala. Nii võiks see olla nt avaliku võimu pakutavate lühiajaliste varjupaikade puhul: nt olukorras, kus kohalik omavalitsus ütleb, et ta võimaldab inimesele öömaja vaid paariks nädalaks, et inimene jõuaks selle aja jooksul endale püsiva eluaseme otsida. Sellise olukorraga tegemist ei ole. S. Stepanovi sõnul soovib ta ise peagi Tartusse elama minna. Samas aga ei sea T.T. talle tema juurde jäämiseks mingeid tähtaegu – ja neid ei sea ka korteri teine elanik T.M. e. Seepärast saab öelda, et XXX pole põhjust pidada ajutiseks elukohaks.
- Vangla materjalidest nähtuvalt ei andnud XXX omanik M.K. nõusolekut S. Stepanovi sinna elama asumiseks. See ei ole ringkonnakohtu hinnangul elukoha olemasolusse puutuvalt oluline. On tõsi, et Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra § 51 lg 2 p 1 kohaselt on isiku elektroonilise valve alla vabastamiseks tarvilik elukoha omaniku nõusolek. N-ö tavalise vabastamise korral aga seesugust nõusolekut tarvis pole. See on ka loogiline. Õige on see, et põhiseadus (PS) kaitseb omandit: vt PS §
- See kaitse pole aga piiramatu: omanik peab mõningaid oma omandi riiveid taluma. Liiatigi tuleb silmas pidada, et kellegi elama asumine temale kuuluvale üüripinnale senise üürniku juurde ei riiva korteriomaniku omandiõigust kuigivõrd tugevasti. Sellega seoses on paslik viidata ka võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 289, mille kohaselt on üürnikul tihtipeale õigus majutada mõningaid inimesi ka ilma üürileandja nõusolekuta. Niisiis võib olla igati seaduslik, et üürnik võtab enda juurde elama vanglast vabanenud kurjategija ka üürileandja vastuseisu korral – nt kui tegemist on üürniku abikaasa või töövõimetu vanemaga. Tõsi, praegu olukord selline pole: S. Stepanov pole T.T. jaoks VÕS §-s 289 kirjeldatud inimene. See aga ei tähenda automaatselt seda, et üüripinna omaniku soov on mõõduandev. Ennetähtaegse vabastamise menetluse eesmärk on tagada inimese resotsialiseerumine. See on kaalukas eesmärk nii süüdimõistetu enda kui ka kogu ühiskonna jaoks. Pole põhjust öelda, et üürileandja soov mitte lasta oma välja üüritud kinnisasjale üht uut inimest kaalub selle eesmärgi üles. Seetõttu saabki 3
(5)öelda, et korteriomaniku (üürileandja) soov iseenesest kellegi ennetähtaegset vabastamist väärata ei saa. Kui üürileandja leiab, et üürnik rikub süüdimõistetut enda juurde elama võttes üürilepingut, on tal võimalik kasutada tsiviilõiguses ette nähtavaid õiguskaitsevahendeid.
- Teisti on korteris elava inimesega. Nimelt on inimese kodu PS § 33 ls 1 kohaselt puutumatu. Tõsi, ka kodu puutumatuse põhiõigust saab riivata. Teoreetiliselt tuleb kõne alla väide, et süüdimõistetu sugulane (või isegi mõni muu inimene) peab süüdimõistetu enda juurde elama võtma ka siis, kui ta seda ei soovi – sest seda nõuavad süüdimõistetu ja riigi huvid süüdimõistetu resotsialiseerimiseks. Niisugune väide siiski ei päde: inimese õigus oma kodu puutumatusele, st tema huvi olla talle kõige turvalisemas paigas ilma kellegi võõra juuresolekuta kaalub süüdimõistetu ja riigi resotsialiseerimishuvid üles.
- Eelöeldust tulenevalt ei saaks S. Stepanovit XXX aadressile vabastada, kui seda ei sooviks mõni seal elav inimene. Asja materjalidest nähtuvalt elab seal T.T. . Samas aga ei ilmnenud ringkonnakohtu menetlusele eelnevalt kogutud materjalidest seda, et T.T. oleks üheselt arusaadavalt öelnud, et ta on S. Stepanovi tema juurde elama tulemisega päri. Seetõttu palus ringkonnakohus
- jaanuaril 2022 kriminaalhooldajal välja selgitada, kas T.T. on S. Stepanovi tema juurde elama tulemisega nõus ja kas seal korteris elab veel mõni täisealine inimene ja kui elab, kas ka tema on S. Stepanovi sinna tulekuga päri. Kriminaalhooldaja teostas
- jaanuaril 2022 kodukülastuse ja märkis sellega seoses järgmist. Tegemist on 2-toalise ahiküttega korteriga. Seal elavad S. Stepanovi ema T.T. ja tema elukaaslane T.M. e. T.T. ja T.M. e andsid nõusoleku S. Stepanovi XXX elama tulemiseks. T.M. ed on karistatud lähisuhtevägivalla eest T.T. suhtes.
- Eeltoodu tähendab, et S. Stepanovil on alaline elukoht KarS § 75 lg 1 p 1 tähenduses olemas. Niisiis on S. Stepanovi ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused täidetud, mistõttu analüüsib ringkonnakohus järgnevalt selle vabastamise materiaalseid eeldusi.
- Saab nõustuda maakohtuga, et mõned asjaolud annavad aluse loota, et S. Stepanov enam kuritegusid ei soorita. Eeskätt on positiivne S. Stepanovi käitumine vanglas mõne viimase aasta jooksul. S. Stepanov on end hästi ülal pidanud ja osalenud mitmetes programmides, sealjuures võrdlemisi püüdlikult. Ka on positiivne see, et ca aasta on S. Stepanov olnud avavanglas ja käinud suurema osa sellest ajast tööl Tartu Uksetehases ning liikunud väljaspool vanglat. Hea on seegi, et S. Stepanov soovib enda väitel edaspidi alkoholist hoiduda. S. Stepanovi kasuks kõneleb ka see, et tal on võimalik pärast vabanemist töötada Tartu Uksetehases (jätkata seal tööd).
- Siiski on S. Stepanovist tulenev retsidiivsusrisk tema vabastamiseks liiga suur.
- Esiteks tuleb tähele panna seda, et S. Stepanov sooritas väga rasked kuriteod: ta tappis koos kaaslastega ühe inimese ja mõni tund pärast seda tappis samuti koos teistega veel teisegi inimese – sest too oli näinud eelmist tapmist pealt. Niisiis on S. Stepanov sooritanud ülirasked kuriteod. Seepärast on temalt ka edaspidi karta väga rasket laadi rikkumisi. Sellises olukorras saab inimese vabastada üksnes siis, kui temast tulenev uute kuritegude oht on äärmiselt väike. S. Stepanovi puhul ta seda ei ole.
- Kõigepealt ei saa kuigivõrd loota, et S. Stepanovi oleks õiguskuulekale teele suunanud vangistus kui selline. Nimelt on S. Stepanov korduvalt vanglas viibinud: vangla iseloomustuse kohaselt on S. Stepanov alates
- aastast veetnud enamiku ajast vanglas.
- S. Stepanovi kuritegudes mängis olulist rolli alkohol. On võimalik, et S. Stepanov ei suuda täita oma eesmärki alkoholi enam mitte tarbida ja jätkab joomist. Tuleb silmas pidada, et S. Stepanovi alkoholiprobleem oli enne vangistust väga tõsine: alkoholiga hakkas S. Stepanov kokku 4
(5)puutuma alates
- eluaastast ja ta tarvitas alkoholi tavaliselt mitmeid päevi järjest. Alkoholi joomine aga võib päädida uute kuritegudega.
- Mõningad muudki faktorid annavad aluse kahelda S. Stepanovi suutlikkuses elada n-ö korralikku elu. Enne vangistust oli S. Stepanov vangla iseloomustuse kohaselt puhuti kodutu: ta elas juhututtavate juures. Agressiivsuse asendamise treeningu läbiviija hinnangul vajas S. Stepanov väga aeglast tempot, sest tal tekkis kõigest arusaamisega probleeme. Programmi Õige hetk eest vedanud isiku sõnul ei näe S. Stepanov kuigivõrd süüd endal, vaid teistel – nt ei toetavat riik teda piisavalt. Niisugune inimene võib seista silmitsi probleemidega, mida ta ei suuda õiguskuulekal moel lahendada – ja ta võib lahendust otsides pöörduda uuesti kuritegelikule teele.
- Uute kuritegude ohtu tuleb näha ka S. Stepanovi vangistuse järgsetes elutingimustes. Kui S. Stepanov hakkab elama Valgas, võib tal tekkida probleeme Tartus tööl käimisega. S. Stepanovi tööst ilma jäämise korral kaotaks ta aga nii kindla päevastruktuuri kui ka sissetuleku – ja niisuguses olukorras võib ta uuesti alkoholi kuritarvitama hakata. Sellise stsenaariumi tõenäosust tõstab tõsiasi, et S. Stepanov peaks minema elama samasse korterisse T.M. ega. Viimane on aga käesoleva asja materjalide ja kohtuinfosüsteemis olevate andmete põhjal alkoholi kuritarvitav ja sellega seoses tihti vägivaldseks muutuv inimene. Vangla iseloomustusest nähtub seegi, et T.M. e ja T.T. juures on tihti toimunud korrarikkumised, kus on tarvitatud alkoholi ja rakendatud vägivalda. Veel eriti alarmeeriv on see juba iseenesest problemaatiline olukord seoses sellega, et praeguse karistuse aluseks oleva esimese tapmise pani S. Stepanov toime ühes korteris ühise alkoholi tarvitamise käigus. Viimaks võib täiendavaid pingeid tekitada ka korteri omaniku M.K. i vastumeelsus S. Stepanovi sinna korterisse tulemisele: näiteks on võimalik, et M.K. pöördub T.T. vastu üürilepingu rikkumisele viidates kohtusse. On võimalik, et sellised vaidlused võivad kuidagi eskaleeruda: nt võib S. Stepanovi ja T.T. ja/või T.M. e vahel tekkida seetõttu alkoholi tarvitamise käigus tüli.
- Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsustus S. Stepanovi vabastamata jätmise kohta lõppastmes õige. Seetõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 Tartu Maakohtu
- novembri 2021 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)