KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-2533 Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Va

§ 113

lg 1 järgi 8 aasta vangistusega, mille hulka

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 08.12.2017, mis loeti ka karistuse kandmise aja alguseks. Karistuse kandmise aja lõpp 08.12.

2. Viru Maakohtu 23.12.2021 määrusega jäeti A. Sarap vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. 2.
3. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud – süüdimõistetu on ära kandnud nõutud ulatuse karistusest ennetähtaegseks vabanemiseks, tal on garanteeritud elukoht, mis on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks ning ta on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 2.
4. Maakohus luges positiivseks, et A. Sarap täidab täitmiskava – ta töötab, omandas gümnaasiumihariduse, läbis arvutigraafika täiendkoolituse AutoCAD, läbis Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses täiendkoolituse „Äri alustamine“, läbis sotsiaalprogrammi Viha Juhtimine ning alates 02.09.2021 alustas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses õpet abikoka erialal. Oskab ennast jälgida ning teab peamisi põhjuseid, mis vägivaldset käitumist võivad esile kutsuda. Samuti omab A. Sarap teadmisi, kuidas oma vihaga toime tulla ning millised on talle parimad rahunemis- ja lõõgastusviisid. A. Sarap osales vestlustel perekonnasuhete säilitamisest ja perekonnas konfliktide lahendamisest ning kuidas mõjutab enda käitumine lähedasi inimesi. Ta väärtustab peresuhteid. Ta oskab kirjeldada teiste tundeid ja arvamusi, suudab ennast panna nende olukorda, seega empaatiavõime on olemas. Pigem on ta seda ennem teadlikult vältinud (teistega arvestamist, teistele mõtlemist). Ta soovib muuta, et olla parem eeskuju oma lapsele. Maakohus luges positiivseks, et A. Sarap suhtub positiivselt nii haridusse kui ka tööalasesse enesetäiendamisse. Hindab haridust ja enesetäiendamise kasulikkust. A. Sarap töötab abiõpetajana koolis ning annab matemaatika lisatunde 2 korda nädalas. A. Sarapil on majanduslik toimetulekuoskus. Ta töötas EL-NATI OÜ-s, metsafirmas, ehitusel, elektrikuna firmas Empower ja katlapuhastajana VKG-s. Omab lukksepa oskusi. Vabanemisel on A. Sarapile garanteeritud töökoht ettevõttes Carexpert OÜ. A. Sarapil on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Suhted on head ja toetavad. 2.
5. Vaatamata sellele on A. Sarapi puhul siiski ohuprognoos uueks kuriteoks liialt suur, et teda vabastada. A. Sarapi puhul annavad alust rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist kuriteo toimepanemise asjaolud, isiku varasem elukäik ning isikut iseloomustatavad andmed. A. Sarap on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel omab A. Sarap üht kehtivat kriminaalkaristust, kannab vanglakaristust esimest korda, seda tapmise eest, mis on toime pandud kättemaksumotiivil. Riskiteguriks on konflikti sattumisel puudulik probleemilahendusoskus, impulsiivne ja mõtlematu käitumine ning arusaam lahendada probleeme vägivallaga. Käitumist mõjutas alkohol. Süüdistuse kohaselt oli A. Sarap koos naisterahvaga baaris, nad tülitsesid. A. Sarap oli alkoholijoobes. Kannatanu tegi nende vahelise konflikti lõpetamise eesmärgil suulise märkuse. Peale seda väljus kannatanu baarist ning jäi baari välisukse juurde vestlema oma abikaasaga. A. Sarap tuli kannatanu juurde ning midagi ütlemata lõi kannatanut üks kord noaga kõhu piirkonda. Peale kannatanu löömist noaga lahkus A. Sarap koheselt joostes kuriteopaigalt. Kannatanu suri haiglas. Sellise raske kuriteo toimepanemine tähendab, et A. Sarap retsidiivsusrisk peab olema ennetähtaegseks vabastamiseks väga madal. 2.
6. A. Sarapi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, kuna tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus noomituse näol keelatud eseme jalutusele kaasavõtmise eest. Maakohus oli seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. 2.
7. Maakohus ei nõustunud vanglaga ka selles, et A. Sarapi puhul ei ole narkootikumidega seotud riske, sest kuriteo toimepanemise ja narkootiliste ainete tarvitamise vahel on tihe seos. Enne vangistust tarvitas A. Sarap erinevaid narkootilisi aineid. Ta tarvitas kanepit, amfetamiini, fentanüüli. Esimest korda proovis kanepit 12-aastaselt. Amfetamiini proovis 17/18-aastaselt. Elu jooksul on enamasti tarvitanud kanepit, ka enne vangistust on suitsetanud kanepit, ca korra päevas. Kui A. Sarap tarvitas narkootikume 12-aastaselt ja tarvitas erinevaid narkootilisi aineid, siis see mõjus antud kuriteo toimepanemisele. Samuti võib uute kuritegude toimepanemist A. Sarapi puhul soodustada alkoholi tarvitamine, kuna ta pani kuriteo toime alkoholijoobes. Kohtuotsusest nähtuvalt käitub isik alkoholi mõju all vägivaldselt ja mõtlematult. Arvestades kinnipeetava varasemaid kokkupuuteid alkoholi ja narkootikumidega, samuti seda, et isik ei ole läbinud vanglas mingit sotsiaalprogrammi, mis oleks toetanud alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest loobumist, kahtleb kohus, et isik suudab vabaduses

ket eluviisi pidada ning uusi kuritegusid mitte toime panna. 2 2.

1. Vaatamata sellele, et A. Sarapi iseloomustavad andmed ning tema hoiakud vangistuse ajal on muutunud paremaks, ei saa kindlalt väita, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud, arvestades kuriteo toimepanemise raskust ning distsiplinaarkaristuse olemasolu. Maakohtul puudus kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära A. Sarapi poolt uue kuriteo toimepanemisest. Ohuprognoos A. Sarapi puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu A. Sarap tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Määruskaebus
2. Viru Maakohtu 23.12.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Sarapi kaitsja jurist Silvi Erro, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada A. Sarap tingimisi ennetähtaegselt. Kaitsja leiab, et maakohtu määrus ei ole piisavalt põhjendatud, see ei ole veenev, järeldused on ekslikult ja osaliselt üksteisega vastuolus. Jääb arusaamatuks, mis peaks motiveerima süüdimõistetut õiguskuulekalt käituma, kui positiivseid asjaolusid vabanemisel ei arvestata. 3.1.

§-st 76 ei tulene, et ennetähtaegne vabastamine on erandlik ja seda saab rakendada vaid mõne kuriteo või karistuse puhul. Ka pole arusaadav, kuidas tuleb sisustada ühiskonna õiglustunnet ja mõõta selle riive ulatust. Ebamäärase sisuga mõistele tuginev ennetähtaegne vabastamata jätmine pole õiguspärane. Süüdimõistetul on õigus eeldada, et hea käitumise ja

§ 76

lg-s 4 märgitud asjaolude esinemise korral saab ta pärast karistuse osalist ärakandmist enne tähtaega vabaneda. 3.

1. Kaitsja ei ole nõus maakohtu järeldustega, et A. Sarapi käitumine vanglas polnud seaduskuulelik. Ühe noomituse olemasolu selle eest, et 07.01.2021 kella 13.17 paiku kinnipeetav A. Sarap, proovis võtta jalutuskäigule kaasa keelatud esemeid, ei saa olla aluseks järeldusele, et tema käitumine vanglas polnud seaduskuulelik nagu ka tõsiseks takistuseks tingimisi enne tähtaega vabastamisel. Kaitsja arvab, et A. Sarap on olnud karistuse kandmise ajal seaduskuulekas. Ta on viibinud vangistuses rohkem kui 4 aastat ja puudub alus väita, et tema käitumine pole muutunud. 3.
2. Süüdimõistetu osas on toimunud muutumine. Kui lähtuda arusaamast, et süüdimõistetu käitumine pole muutunud, ei olegi tõenäoline, et see allesjäänud karistusaja jooksul muutub. Kohtud keskendusid toimepandud kuriteo raskusele, kuid jätsid tähelepanuta muud tegurid, mida tuleb

§ 76lg 4 kohaselt arvestada.

A. Sarapi eeskujulik käitumine pika vangistuse vältel peab olema määrav. 3.

1. Määruskaebuses korratakse üle, et süüdimõistetul on vabanemisel elukoht, ta asub tööle ning ei samasta ennast kriminaalse subkultuuriga. Vangistuses on A. Sarapit iseloomustavad andmed muutunud paremaks, ta on muutunud tasakaalukamaks ning valmis elus ette tulevateks raskusteks. Ta tegeles eneseharimisega, loeb palju raamatuid. Ta tegeleb kehakultuuriga. Samuti korratakse määruskaebuses üle maakohtu seisukohad individuaalse täitmiskava läbimise kohta. 3.
2. A. Sarap on kategooriliselt loobunud narkootikumide tarvitamisest ning tunnistas, et kõik ebameeldivused tema elus tekkisid narkootikumide tõttu. Praegu on A. Sarap endas kindel ja tõestab konkreetsete tegudega, et tema jaoks on kõige tähtsam perekond, töö ning et 3 tagasiminekut minevikku ei ole. Kohtumäärusest ei nähtu, kuidas võivad uue kuriteo toimepanemise riski mõjutada isiku elutingimused ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivad tagajärjed. 3.
3. Kriminaalhooldus ongi rajatud eeldusele, et käitumiskontrolli ja katseajaks pandavate kohustustega aidatakse kaasa süüdimõistetu resotsialiseerumisele, vältimaks uute kuritegude toimepanemist. A. Sarapi eeskujulik käitumine vanglas pika aja jooksul, tehtu sügav ja siiras kahetsus, soov reaalselt oma elu elada, töötada ning soov ja võimalus elada edaspidi seaduskuulekat elu, annavad alust eeldada, et A. Sarap on teinud enda jaoks karistusest vastavad järeldused ja karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud. A. Sarap tõestas mitte sõnade, vaid tegudega, et ta on oma elus prioriteedid ümber hinnanud ja kavatseb elada ühiskonnas väärikalt ning käituda kui Eesti Vabariigi seaduskuulekas kodanik. A. Sarapi ennetähtaegsest vabastamisest keeldumise otsus on üles ehitatud tõendite ja asjaolude valikulisele hindamisele. See on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Otstarbekaks on süüdimõistetu vabastamine, kuna karistuse eesmärgid on täidetud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna esitatud määruskaebus alust maakohtu määrusega mittenõustumiseks. Määruskaebuses korratakse suuremas osas ümber maakohtu seisukohti ning viidatakse asjakohatutele seisukohtadele, mida maakohus välja toonud ei ole. Määruskaebus jääb edutuks. Lisaks tuleb märkida, et määruskaebuses ei nõustuta maakohtu põhistustega, mis ei tähenda, et maakohtu määrus oleks põhistamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik tuvastada, et maakohtu määruse järeldused oleksid valed, üksteisega vastuolulised või ei oleks veenvad. Kaitsja leiab, et A. Sarapi ennetähtaegsest vabastamisest keeldumise otsus on üles ehitatud tõendite ja asjaolude valikulisele hindamisele, kuid määruskaebusest ei nähtu, mida maakohus valikuliselt hindas.
5. Määruskaebusest suure enamuse moodustab maakohtu määruses toodud positiivsete asjaolude ümberkordamine, millega koormatakse asjatult määruskaebust, sest vaidlust nendes asjaoludes ei ole. Samuti toob kaitsja emotsionaalset välja, et mis peaks süüdimõistetut motiveerima, kui tema head käitumist ei arvestata, kuidas maakohus on arvestanud erandlikke asjaolusid ja defineerimata õigusmõistet ühiskonna õiglustunne. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks arvestanud erandlikke asjaolusid või ühiskonna õiglustunnet ehk tegemist on üksnes eksitavate argumentidega. Maakohus ei ole süüdimõistetule ette heitnud subkultuurilisi hoiakuid. Teiseks, süüdimõistetu täitmiskava läbimine vangistuses on üks asjaolu, mis tuleb arvesse võtta, mida maakohus on ka teinud. Väär on kaitsja seisukoht, et A. Sarapi eeskujulik käitumine pika vangistuse vältel peab olema määrav.

§ 76lg 4 asjaolusid tuleb arvestada kogumis.

6. Määruskaebuses leitakse, et distsiplinaarkaristus ei oma tähtsust, sest see on noomitus keelatud eseme omamise eest. Kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu ei ole küll vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisest keeldumise aluseks, kuid nagu ei ole välistatud raskeid kuritegusid toime pandud isikute vabastamine ei ole teoreetiliselt välistatud ka distsiplinaarkorras karistatud süüdimõistetute ennetähtaegne vabastamine. Küll tuleb arvestada, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas 4 isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. (RKKKm asjas nr 1-09-14104, p 21) Isikule määratud distsiplinaarkaristus just näitab seda, kuidas süüdimõistetu on ennast vangistuse jooksul üleval pidanud. Distsiplinaarkaristus pärast vangistust, mis määruskaebusest rõhutatult on olnud pikk, näitab, et süüdimõistetu ka range järelevalve tingimustes ei oska oma käitumist viia kooskõlla kehtiva korraga. Arvestades, et vabaduses on mõjutegureid ja n-ö ahvatlusi oluliselt rohkem kui vangistuses, millega tuleb arvestada, on seda kõrgem oht, et vabaduses süüdimõistetu paneb toime uue kuriteo. Seega eeltoodust nähtuvalt süüdimõistetu käitumist vangistuse ajal ei saa pidada positiivseks, kindlasti mitte eeskujulikuks. See aga ei tähenda, et süüdimõistetu ei oleks pingutanud individuaalse täitmiskava täitmisel. Seda kordas määruskaebuses ka üle kaitsja, kuid nende asjaolude ülekordamine ei anna neile täiendavat kaalu.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa vangistuses viibitud ajaga ületähtsustada alkoholist ja narkootikumidest loobumise realistlikkust. Ringkonnakohus ei väidagi, et kontrollitud keskkonnas sõltuvustest loobumine ning mittetarvitamine toimib, kuid vabaduses, kus kõik on olemas ja saadaval, ei ole see olukord nii lihtne. Vangistuses olles on lihtne väita, et isik on loobunud alkoholist ja narkootikumidest, kuna nende kättesaadavus on sisuliselt välistatud. Ometi on neil sõltuvusainetel olnud süüdimõistetu puhul oluline roll. Küll on positiivne vähemalt sõnas väljendatud soov muutuda.
2. Lisaks käitumisele vangistuses ning individuaalse täitmiskava läbimisele tuleb kohtul ka arvestada süüdimõistetu elutingimusi vabaduses ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivates tagajärgedes, mis räägiksid tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Ringkonnakohtu hinnangul oli süüdimõistetul ka varasemalt elukoht, kuid see ei hoidnud ära uue kuriteo toimepanemist. Ka võimalus töötada on süüdimõistetul olnud ning pole alust arvata, et varasemalt oleks lähedaste toetus puudunud.
3. Kriminaalhooldus ja ka koos täiendavate kohustustega, sh elektroonilise valvega, oleks põhjendatud isikute suhtes, kes on näidanud oma käitumisega vangistuses, et nad on aru saanud mõistetud karistusest ning on võimelised oma käitumist muutma. A. Sarap on oma käitumisega näidanud vastupidist. A. Sarap tegeleb vangistuses enda arendamisega ja sõnas on ta valmis muutuma, kuid ringkonnakohtu hinnangul kogumis

§ 76

lg 4 asjaolusid arvestades ei ole võimalik aga sellest koheselt järeldada, et uue kuriteo riskid oleksid viidud miinimumini, kui süüdimõistetu jätkuvalt rikub korda. Individuaalsest täitmiskavast nähtuvalt on süüdimõistetul võimalik jätkata töötamist ja kinnistada omandatut. Samuti on ette nähtud vestlus narkootikumide tarvitamisest, mõjust tervisele ja käitumisele. Mistõttu on süüdimõistetul edasiselt enese arendamisega tegeledes ning ka reaalselt vangistuses õiguskuulekalt käitudes, võimalik näidata, et ta on võimeline oma uue kuriteo riske viima miinimumini. Määruskaebus jääb edutuks. 10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 23. detsembri 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Erkki Hirsnik Aarne Sarjas 5