Obsah (14)

§ 376§ 423§ 363§ 362§ 663§ 659§ 667§ 200§ 206§ 392§ 398§ 230§ 173§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-2611 Tsiviilas

§ 376lg 1 mõttes.

Alternatiivselt palus hageja kohtu luba hagi muutmiseks. Hoolimata vaidlustatava otsuse kuupäevast, on hageja eesmärk, nõude aluseks olevad asjaolud ning põhjendused samad. Kostja vältis hagejale juhtorganite otsuste kohta info andmist, mistõttu ei saanud hageja teada, millal kostja juhatus on otsuse vastu võtnud. Ka hagile vastu vaieldes ei avaldanud kostja, millal otsus vastu võeti. Seega on nõude korrigeerimise vajadus tekkinud kostja pahauskse käitumise tagajärjel ning muutunud asjaolude tõttu muu eseme või hüve nõudmise näol ei ole tegu hagi muutmisega.

1. Kostja vaidles vastu hagi eseme ja hagi aluse muutmisele. Kostja ei andnud nõusolekut hagi eseme ega aluse muutmiseks. Hageja uus nõue (alternatiiv 3) on juba aegunud. Isegi kui kohus annaks nõusoleku hagi muutmiseks, möödus
2. novembril 2020 otsuse vaidlustamise tähtaeg 16 veebruaril 2021 (TsÜS § 38 lg 3). Hageja esitas nõude alles
3. novembril
4. MAAKOHTU SEISUKOHT
5. Maakohus jättis hagi muutmiseks nõusoleku

§ 376

lg 1 alusel andmata ning menetluses oleva hagiavalduse läbivaatamata, kuna hagiga ei ole hageja taotlevat eesmärki võimalik saavutada (

§ 423lg 2 p 2).

Praegusel juhul ei ole tegemist

376 lg 4 p 3 olukorraga, kuivõrd esialgu nõutud eseme asemel teise eseme nõudmine ei ole tingitud asjaolude muutumisest. Hageja on ise esitanud kohtule hagi, milles vaidlustas juhatuse

1. novembri 2020 ja
2. novembri 2020 otsuseid. Seega on hageja võtnud hagi esitamisega teadliku riski, et hagi esemes märgitud kuupäevadel tehtud juhatuse otsuseid ei pruugi olla olemas. Üksnes asjaolu, et hageja sai
3. novembri 2020 ja
4. novembri 2020 kuupäevadega juhatuse otsuste mitteolemasolust teada alles menetluse 3 käigus, ei tähenda, et asjaolud oleks muutunud. Muutunud ei ole asjaolud, vaid hageja teadmine nendest. Maakohus leidis, et hageja taotluste puhul on tegemist hagi muutmisega nn kitsas tähenduses (

§ 376lg 1).

Hagi eseme muutmine tähendab, et hageja muudab oma menetluslikku nõuet

§ 363lg 1 p 1 mõttes.

Kostja ei ole

§ 376

lg 1 alusel hagi muutmiseks nõusolekut andnud.

§ 376lg 1 alusel võib muuta kas hagi eset või hagi alust.

Üheaegne hagi eseme ja aluse muutmine ei ole lubatud (Riigikohtu 15. mai 2006 otsus tsiviilasjas nr 3- 2- 1-43-06, p 12). Vaidlust ei saa olla, et hageja palub täiendada hagi eset, kuivõrd hageja tugines seejuures

§ 376lg 4 p-le 3.

Kohus nõustus kostjaga, et käesoleval juhul on hageja esitanud täiesti uued nõuded ja selle aluseks olevad asjaolud (hagi alus), millel ei ole varasemate nõuetega seost. Samas ei nõustu kohus hagejaga, et vaidlustatava otsuse kuupäeval ei ole tähtsust. Vastupidi, juriidilise isiku organi otsuse kehtetusele tuginemine eeldabki hagi esemes vaidlustatava otsuse konkretiseerimist (sh kuupäeva ja otsuse sisu). Vastasel juhul võiks hageja menetluse vältel pidevalt täiendada hagi eset erinevate kostja juhatuse otsuste vaidlustamisega, millega on otsustatud uute liikmete vastu võtmine ning millest hageja menetluse ajal teadlikuks saab (nt kostja 19. novembri 2021 menetlusdokumendi lisast nähtub, et liikmeid on vastu võetud ka 25. novembri 2020 ja 2. detsembri 2020 otsustega). Hageja esitab 9. novembri 2021 menetlusdokumendis uue hagi eseme põhjendamiseks ka uusi asjaolusid ja väiteid, väites sh, et 16. novembri 2020 otsust ei ole või see on koostatud tagantjärele. Seega on hageja täiendanud lisaks hagi esemele ka hagi alust. Hagi muutmine ei ole

§ 376

lg 1 alusel lubatud ainuüksi seetõttu, et hageja taotleb samaaegselt nii hagi aluse kui hagi eseme muutmist. Isegi, kui hagi eseme muutmist ei saa käesoleval juhul pidada nii hagi eseme kui aluse üheaegseks muutmiseks, puudub selleks kostja nõusolek ning mõjuv põhjus kohtu nõusoleku andmiseks. Kohus ei nõustunud hagejaga, et hagi muutmine hageja taotletud viisil võimaldaks hoida kokku kulusid ning võimaldaks kasutada ära senises menetluses kogutud teavet või lihtsustaks asja edasist lahendamist. Hagi muutmiseks nõusoleku andmine ei võimaldaks vältida kostja juhatuse 16. novembri 2020 otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumist (TsÜS § 38 lg 1). Uus nõue loetakse esitatuks hagi muutmise avalduse kohtusse jõudmise ajast (vrd

§ 362lg 1), s.o 9.

novembri 2021, kuid esialgse nõude asendab see üksnes juhul, kui hagi muutmise eeldused on täidetud ja kohus on hagi muutmise lubatavust määrusega kinnitanud. Eeltoodust tulenevalt ei esine mõjuvat põhjust hagi muutmiseks ning kohus ei andnud hagejale selleks nõusolekut. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata, sest hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et hagiga vaidlustatavad juhatuse otsused oleks vastu võetud. Hageja ka ei väida enam, et vaidlustavad otsused olemas on. Seega ei ole võimalik ka tunnistada kostja juhatuse

1. novembri 2020 ja/või
2. novembri 2020 otsuseid uute liikmete vastuvõtmise osas kehtetuks või tuvastada nende otsuste tühisust. Järelikult on hagiga taotletav eesmärk objektiivselt võimatu. 4 MÄÄRUSKAEBUS
3. Hageja palub tühistada Tartu Maakohtu
4. novembri 2021 määruse osas, milles kohus jättis hagi läbi vaatamata ning jättis menetluskulud hageja kanda ja teha uus määrus, millega jätkata menetlust hageja poolt
5. novembril 2021 esitatud korrigeeritud nõuetes. Hageja eesmärk hagi esitamisel oli vaidlustada
6. aasta lõpus kostjaga liitunud anomaalselt suure hulga uute liikmete liitumine/liitumise aluseks olnud otsus. Hageja eeldas hagi esitades, et vastava otsuse võttis kostja juhatus vastu
7. novembril 2020 või
8. novembril
9. Menetluse kestel selgus, et vaidlusalused isikud liitusid kostjaga väidetavalt
10. novembril 2020 ning endiselt ei ole teada, kas ja millal võttis kostja juhatus vastava otsuse vastu. Hageja korrigeeris
11. novembri 2021 avalduses oma nõuet ning lisas ühe alternatiivse ja ühe kumulatiivse nõude. Kohus on hagi läbi vaatamata jättes läinud vastuollu nii

§ 423lg 2 p 2 kui ka § 376 lg 2 eesmärgiga, milleks on menetlusökonoomia tagamine.

Kogu

§ 423

lg 2 regulatsiooni mõte on menetlusökonoomia edendamine ning menetluskulude kokkuhoid. Hetkel omab hagi läbi vaatamata jätmine täpselt vastupidist efekti. Hageja leiab, et 9. novembri 2021 avaldusega nõude korrigeerimine ei olnud hagi muutmine

§ 376lg 1 mõttes.

Õiguskirjanduses on leitud, et muutmine on õigustatud, kui asjaolude kogum, millest esialgne nõue lähtus, jääb suures plaanis ka muu eseme või hüve nõudmisel aluseks. Muutmiseks ei loeta nende asjaolude muutmist, mis nõude kohandamise vajaduse kaasa tõid. Käesoleval juhul lähtus hageja nõuet esitades oma parimast teadmisest. Pärast hagi esitamist tõendite kogumise käigus on hagejale saanud teatavaks, et neil kahel kuupäeval juhatus vastavasisulisi otsuseid vastu ei võtnud. Samuti on saanud teatavaks, et kostja väitel said vaidlusalused liikmed ühistu liikmeks 16. novembril 2020. Seega vastab käesolev olukord

§ 376lg 4 punktis 3 sätestatule.

Kostja on terve vaidluse vältel vältinud kohustuse täitmist anda hagejale juhtorganite otsuste kohta infot, mistõttu ei saanud hageja teada, millal kostja juhatus on väidetava otsuse vastu võtnud. Isegi menetluse vältel ei ole kostja avaldanud kuupäeva, millal otsus vastu võeti. Nõuete korrigeerimisele kohaldub

§ 376lg 4 p 2.

Hageja on

1. novembri 2021 avaldusega laiendanud oma nõuet ning soovib sellise juhatuse otsuse tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist, mis on identifitseeritud sisu ja mitte vastu võtmise kuupäeva alusel. Hageja on täiendanud põhjendusi, kuid ei ole muutnud hagi aluseks olevaid. Kohus oleks pidanud võrdlema, kas on ökonoomsem jätkata praegust menetlust korrigeeritud nõuetega või lõpetada menetlus ning menetleda hageja uut hagi algusest peale. Käesoleva menetluse jätkamine on oluline ka hageja nõude aegumise vältimise seisukohast. Hageja on veendunud, et kostja on liikmete nimekirja koostanud vahetult enne kohtule esitamist kohtu jaoks ning märkinud liikmete liikmeks saamise kuupäevaks
2. november 2020 seetõttu, et hagi oleks sel juhul esitatud üks päev pärast kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaega. Tegelikult ei ole kostja juhatus
3. novembri 2020 liikmete vastuvõtmise otsust vastu võtnud. Kui liikmete vastuvõtmise otsus on juhatuse poolt vastu võetud, siis on seda tehtud hiljem, tagantjärele. Hagejale ei ole teada, kas mingi selline juhatuse otsus on vormistatud. Kui selline otsus on vormistatud, on nõude aegumise vältimiseks oluline, et see loetakse hageja poolt vaidlustatuks hagi esitamise hetkest käesolevas asjas. 5 Kostjal ei tohi võimaldada pahauskse käitumise (otsuste esitamisega venitamine) kaudu takistada hagejal oma õigusi kasutamast. Kui kohus leidis, et tegu on uute nõuetega, mille muutmine ei ole lubatud, oleks kohus pidanud uued nõuded menetlusse liitma või eraldama eraldi menetlusse.
4. Kostja leiab, et määruskaebus on ebaõigesti menetlusse võetud. Määruskaebuse menetlusse võtmisest tulnuks keelduda

§ 663lg 1, § 637 lg 2 ja § 662 lg 1 p-d 1 ja 3 alusel.

Kostja palub jätta määruskaebus

§ 659, § 643 lg 1, § 663 lg 1 ja § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.

Kostja hinnangul esinevad määruskaebuses sellised vormi ja sisu nõuete rikkumised, mis takistavad asja läbivaatamist. Määruskaebuses on märgitud Tartu Maakohtu asemel Harju Maakohus, tsiviilasja numbrit ei ole märgitud. Juhuks, kui kohus peab võimalikuks määruskaebust läbi vaadata ei pea kostja määruskaebust õigeks ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Seadusandja ei ole ette näinud võimalust esitada määruskaebust juhul, kui kohus ei nõustu hagi muutmisega. Seega tulevad määruskaebuse menetlemisel täielikult jätta tähelepanuta kõik väited, mis seonduvad maakohtu keeldumisega hagi muutmiseks nõusoleku andmisest. Hageja ei esitanud 9. novembril 2021 alternatiivseid nõudeid lisaks tsiviilasjas nr 2-21-2611 juba menetluses olevatele nõuetele. Hageja teatas soovist asendada tsiviilasjas nr 2-21-2611 menetluses olevad nõuded uute nõuetega. Maakohtul puudus alus hagi muutmiseks nõusoleku andmiseks. Käesoleval juhul on hageja ise kinnitanud, et ükski asjaolu, millele ta tugineb ei ole muutunud pärast hagi esitamist. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja võttis hagi esitamisega teadliku riski, et hagi esemes märgitud kuupäevadel tehtud juhatuse otsuseid ei pruugi olla olemas. Ei enne hagiga kohtusse pöördumist ega pärast seda pole hageja esitanud kostjale mitte ühtegi taotlust mitte ühegi dokumendiga tutvumiseks. Hagi muutmine

§ 376

lg 1 alusel ei ole lubatud juba ainuüksi seetõttu, et hageja taotleb samaaegselt nii hagi aluse kui hagi eseme muutmist. Maakohus ei ole kaalutusreegleid rikkunud ja on õigesti leidnud, et hagi muutmine taotletud viisil ei võimaldaks hoida kokku kulusid ega võimaldaks kasutada ära senises menetluses kogutud teavet ega lihtsustaks asja edasist lahendamist. Maakohus leidis õigesti, et hagi muutmiseks nõusoleku andmine ei välista kostja juhatuse 16. novembri 2020 otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumist (TsÜS § 38 lg 1). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu

§ 667lg 2 alusel tühistada ja määruskaebus kuulub rahuldamisele.

Asi tuleb saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. 11.

§ 423

lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata mh juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Viidatud säte annab kohtule õiguse jätta läbi vaatamata hagi, mille esitamine on õiguslikult 6 võimatu, sh ei saa kohus hagi perspektiivikuse üle otsustades tõendeid hinnata (vt Riigikohtu

1. novembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12).
3. Praeguses asjas jättis maakohus hagi läbi vaatamata põhjusel, et hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada, sest hageja poolt algses hagis vaidlustatud kostja juhatuse otsuseid ei ole olemas ning
4. novembril 2021 hageja taotletud hagi muutmiseks maakohus luba ei andnud.
5. Asja materjalide kohaselt on hagi eesmärgiks tuvastada, kas kostja on liikmete arvu suurendamisel
6. aasta sügistalvel toiminud kooskõlas seaduse ja kostja põhikirjaga. Puudub vaidlus, et hageja on kostja liige ning uute liikmete vastuvõtmine on kostja juhatuse pädevuses (TÜS § 13 lg 1). Hageja on soovinud vaidlustada juhatuse otsused uute liikmete vastuvõtmise kohta. Hageja eeldas, et need otsused on tehtud
7. ja
8. novembri 2020, mistõttu nõudis algses hagis nimetatud kuupäevaga kostja juhatuse otsuste kehtetuks tunnistamist või tühisuse tuvastamist. Menetluse käigus esitas kostja tõendite kogumise käigus kohtule kostja liikmete nimekirja (II kd lk 2 jj), millest nähtub, et uusi liikmeid on kostja vastu võtnud
9. novembril 2020.. Just seetõttu esitas hageja
10. novembril 2020 nõude korrigeerimise ja hagiavalduse terviktesti. 14.

§ 200lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised kasutama oma õigusi heauskselt.

Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kostjal oli võimalik

1. aprilli ja
2. juuli 2021 menetlusdokumentides avaldada, et kostja juhatus ei ole
3. või
4. novembril 2020 otsustanud uute liikmete vastu võtmist ja need otsustused on tehtud
5. novembril
6. Kostja seda ei teinud, vaid kinnitas alles
7. oktoobri 2021 menetlusdokumendis, et
8. ja
9. novembril 2020 ei ole kostja uusi liikmeid vastu võtnud (II kd lk 1). Selle menetlusdokumendi lisana esitas kostja liikmete nimekirja seisuga
10. ja
11. november 2020, millest nähtub, et liikmed nr 488 – 798 on vastu võetud
12. novembril
13. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja oma õigust hagile vastu vaielda kasutanud pahauskselt, soovides varjata hageja ja kohtu eest uute liikmete vastuvõtmise otsuse kuupäeva. See ongi toonud kaasa hagi täpsustamise vajaduse. Kostja avaldas uute liikmete vastuvõtmise otsuse kuupäeva alles
14. novembri 2021 menetlusdokumendis, st pärast hagi tervikteksti esitamist
15. novembril
16. Samas ei ole kostja asjakohast juhatuse otsust kohtule senini esitanud. Tagajärjeks on menetluse venimine ja võimalike menetluskulude suurenemine.
17. Maakohus on määruse punktis 9 märkinud, et hageja on
18. augusti 2021 menetlusdokumendis viidanud (ja järelikult olnud teadlik), et kostja liige P. Korkka esitas
19. juunil 2021 kostjale nõude dokumentidega tutvumiseks, mistõttu pidi ka kostja teadma kostja juhatuse
20. novembri 2020 otsusest ning sellest, et hagis vaidlustatud
21. ja
22. novembri 2020 otsuseid ei pruugi olemas olla. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus teinud hageja
23. augusti 2021 menetlusdokumendist vale järelduse. Hageja
24. augusti 2021 menetlusdokumendist ja selle lisadest nähtub, et kostja juhatuse tegevus oli suunatud sellele, et takistada kostja liikmetel dokumentidega tutvumast (I kd tl 132; 133; 135). Kostja on kostja liikmele P. Korkale vastates esitanud erinevaid ettekäändeid, vältimaks P. Korka poolt dokumentidega tutvumist, mistõttu ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et hageja pidi juhatuse otsuste kuupäevadest olema teadlik enne hagi esitamist. 7
25. Maakohus ei andnud hagejale nõusolekut hagi muutmiseks. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja on esitanud
26. novembri 2021 menetlusdokumendi täiesti uued nõuded ja selle aluseks olevad asjaolud (hagi alus), millel ei ole varasemate nõuetega seost. Hageja tugines nii hagi esitamisel kui ka
27. novembri 2021 nõude korrigeerimise ja hagiavalduse terviktekstis jätkuvalt samadele asjaoludele, et kostja on sügistalvisel perioodil 2020 uute liikmete vastuvõtmisel rikkunud seadust ja kostja põhikirja ning ta soovib vastavate juhatuse otsuste kehtetuks tunnistamist või otsuste tühisuse tuvastamist. Hageja kohandas
28. novembri 2021 menetlusdokumendis oma nõuet vastavalt menetluse käigus kostjalt saadud uuele informatsioonile, mis on osaliselt toonud kaasa hagi eseme muutmise, milline õigus on hagejal

§ 206

lg 1 alusel.

§ 376

lg 4 p 1 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Asjaolu, et hageja ei ole selgelt hagiavalduse terviktekstis viidanud, millise kuupäevaga juhatuse otsust ta vaidlustada soovib, ei anna alust hagi läbivaatamata jätmiseks. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et hageja eesmärk 2020 sügistalvel tehtud liikmete vastuvõtmise otsuse tühistamiseks/tühisuse tuvastamiseks sisaldub nii algses hagiavalduses kui ka 9. novembri 2021 menetlusdokumendis. Hageja saab oma hagi täpsustada vaidlustatava juhatuse otsuse kuupäeva osas. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus hagejaga, et hageja poolt 9. novembri 2021 menetlusdokumendis nõude korrigeerimine ei kujuta endast hagi muutmist

§ 376lg 1 mõttes.

Seetõttu jättis maakohus põhjendamatult viitega

§ 423lg 2 p-le 1 hagi läbi vaatamata.

Hagi aegumise kohta esitatud kostja vastuväidete osas saab maakohus võtta seisukoha asja sisulisel lahendamisel. 17. Ringkonnakohus leiab, et menetluse venimine ja raskused hagi aluseks olevate asjaolude välja selgitamisel on tekkinud nii kostja pahauskse käitumise tõttu hagile vastamisel kui ka seetõttu, et maakohus on jätnud korrektselt täitmata eelmenetluse ülesande välja selgitada hageja nõuded (

§ 392lg 1 p 1, § 351 lg 1, § 372 lg 3).

Menetlusosaliste nõuete, faktiliste ja õiguslike väidete, neid kinnitavate tõendite ning asja lahendamisele kohaldatava õiguse väljaselgitamine on

§ 392lg 1 p-de 1, 3, 4 ja 4¹ järgi maakohtu ülesanne eelmenetluse läbiviimisel.

Kui menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentides esile toodu jääb kohtule arusaamatuks, saab kohus täita nimetatud ülesandeid ka eelistungil (

§ 398lg 1).

Eelistungil saab maakohus käsitleda ka poole taotlust tõendite väljanõudmiseks ning kostja vastuväiteid taotlusele. Käesolevas asjas ei ole maakohus eelistungit korraldanud. Maakohtul on võimalus poolte küsitlemise teel eelistungil välja selgitada, kas ja millal vaidlusalune otsus kostja 310 uue liikme vastuvõtmiseks tehti ja teha kostjale

§ 230lg 2 teise lause alusel ettepanek asjakohane juhatuse otsus kohtule esitada.

Hageja on

1. novembri 2021 menetlusdokumendis esitanud maakohtule uued taotlused tõendite kogumiseks, sh taotluse kohustada kostjat esitama otsused, millega võeti vastu TVÜ liikmete nimekirja andmetel
2. novembril 202 liitunud isikud. Maakohtul tuleb selle taotluse osas võtta seisukoht. Asjas menetluse jätkumisel tuleb maakohtul lahendada ka hageja
3. augusti 2021 taotlus menetluse peatamiseks kuni otsuse jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-21-
5. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse hagi läbivaatamata jätmise osas, mistõttu tuleb maakohtu määrus

§ 173lg 3 teise lause järgi tühistada ka menetluskulude jaotuse osas.

Menetluskulude jaotuse määrab maakohus asja lahendamisel. 8 19. Kuna asjas jätkub menetlus maakohtus, ei saa ringkonnakohtu määrusele esitada määruskaebust Riigikohtule (

§ 427

). /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Andra Pärsimägi Kersti Kerstna-Vaks 9