1-22-214/5

(21700000042)Kohtunik Orvi Koik Kriminaalasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks seoses kaebuse esitamisega ringkonnakohtule Riigiprokuratuuri

1. detsembri
2. a määruse vaidlustamiseks Õigusabi taotleja X (ik. XXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Taotluse esitaja saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Vajadusel on võimalik taotleda selleks riigi õigusabi Riigikohtult. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. Taotlus riigi õigusabi saamiseks ja menetluse senine käik
3. Tallinna Ringkonnakohus registreeris
4. jaanuaril 2022 X taotluse riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks vaidlustamaks riigiprokuröri Rauno Kirise
5. detsembri
6. a määrust, millega jäeti tema kaebus rahuldamata.
7. Ringkonnakohtu taotlusel edastas Riigiprokuratuur esitatud kuriteokaebuse,
8. detsembril
9. a koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise, selle peale esitatud kaebuse ning
10. detsembril
11. a koostatud kaebuse rahuldamata jätmise määruse.
12. Kohtule edastatud materjalide kohaselt registreeriti
13. detsembril 2021 Riigiprokuratuuris Tallinna Vanglas karistust kandva X kuriteokaebus kriminaalmenetluse alustamiseks Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokurör Y (Y) suhtes KarS § 310 (ebaseaduslik süüdistuse esitamine) ja KarS § 280 (haldusorganile teadvalt valeandmete esitamine) tunnustel. Kuriteokaebuse kohaselt 1

(3)väitis prokurör kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXX (kohtuasi X-XX-XXXX)

1. juuli 2020 apellatsioonis, et X tahtis oma kuritegu varjata, peites ära kuriteo toimepanemise vahendi (noa) ja asitõendi (verise dressipluusi). Kuriteokaebuse esitaja selle väitega ei nõustu. Ka Pärnu Maakohtu 11.06.2020 otsuses pole öeldud, et nimetatud esemed peitis just X.
3. detsembril 2021 koostas riigiprokurör Kaire Jaakson kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr 21700000042, millega jäeti kriminaalmenetlus X poolt esitatud kuriteokaebuses kirjeldatud asjaoludel alustamata kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu (KrMS § 199 lg 1 p 1).
5. detsembril 2021 registreeriti Riigiprokuratuuris X kaebus, milles ta ei nõustu kriminaalmenetluse alustamata jätmisel KarS § 280 osas esitatud seisukohtadega ja milles taotletakse jätkuvalt prokurör Y suhtes KarS § 280 tunnustel kriminaalmenetluse alustamist.
6. Riigiprokurör R. Kiris jättis
7. detsembri 2021 määrusega X kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmisele rahuldamata, asudes seisukohale, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on olnud põhjendatud ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Riigiprokuröri hinnangul puudub õiguslik alus KarS § 310 ja § 280 tunnustel kriminaalmenetluse alustamiseks. Samuti ei vasta kaebaja poolt kirjeldatud tegu muude kuriteokoosseisude (sh nt KarS § 344 ja § 345) tunnustele. Ka kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisele esitatud kaebuses toodud seisukohad ei anna alust vaidlustatud menetlusotsustuse ümbervaatamiseks ja kriminaalmenetluse alustamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Esmalt märgib ringkonnakohus, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks RÕS-s märgitud maksejõuetus. Isik, kes soovib riigi õigusabi saada, peab tõendama oma maksejõuetust ning esitama ka vastavad tõendid, võimaldamaks menetlejal hinnata, kas isik on õigustatud riigi õigusabi saama (RÕS § 1214). Kuigi X ei ole esitanud ringkonnakohtule RÕS § 13 lg 1 kohaselt nõutavat majandusliku seisundi teatist, mille alusel oleks kohtul võimalik hinnata tema maksevõimet RÕS § 6 lg 1 tähenduses, leiab ringkonnakohus, arvestades seda, et X kannab hetkel vangistust ning tal ilmselt puudub sissetulek, siis isegi kui möönda tema maksejõuetust, ei ole riigi õigusabi määramine siiski põhjendatud. Õigusabi taotleja maksejõuetus ei garanteeri veel õigusabi taotlejale õigusabi andmist, kuna KrMS § 41 lg-st 3 tulenevalt peab kohus hindama, kas maksejõuetule kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Seega eeldab riigi õigusabi andmise küsimuse otsustamine ka menetleja süüvimist kaebuse sisusse (RKKK 3-1-1-134-04, 3-1-1-66-05, 3-1-1-151-05). RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
9. Märkida tuleb, et nii Riigiprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisest kui ka selle peale esitatud kaebuse rahuldamata jätmise määrusest nähtuvalt, ei sedastanud riigiprokurörid esitatud kuriteokaebuses väljatoodu pinnalt selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid ringkonnaprokuröri Y tegevuses tuvastada karistusseadustikus sätestatud koosseisudele vastavat ebaseaduslikku käitumist. Riigi õigusabi taotluses esitatud probleemikirjelduses leiab X, et prokurör 2

(3)eksitas apellatsioonis Tallinna Ringkonnakohut, mille tulemusel tegi ringkonnakohus vale kohtuotsuse. Sisuliselt soovib X Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud otsuse asjaolude ümberhindamist, kuna leiab, et see tugineb prokuröri poolt esitatud valedele väidetele asitõendi kohta käivate asjaoludega kohta, mis mõjutas tema süü suurust. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalmenetluse alustamata jätmist, X poolt ringkonnaprokurör Y-le etteheidetavas käitumises, on riigiprokurör põhjalikult selgitanud. X vaidlustas oma süüdimõistmist kaitsja vahendusel kõigis kohtuastmetes. Kõik kohtuinstantsid sarnaselt ringkonnaprokuröriga pidasid tõendatuks X süüd talle etteheidetava kuriteo toimepanemises. X on korduvalt pöördunud Riigikohtu poole ning taotlenud riigi õigusabi teistmisavalduse esitamiseks, kuid Riigikohus on riigi õigusabi andmisest keeldunud (viimati 02.12.2021 määrusega). Viimati esitatud riigi õigusabi taotlus teistmisavalduse esitamiseks oli X poolt esitatud sisuliselt samadele asjaoludele tugineva väitega, et kuriteo toimepanemise vahendiga seonduvad asjaolud kohtuotsust tehes ei vastanud tegelikkusele. Riigikohus ei pidanud põhjendatuks nendel asjaoludel teistmisavalduse esitamiseks riigi õigusabi andmist.

1. Ringkonnakohus selgitab, et kriminaalmenetlust ei alustata seetõttu, et kaebuse esitaja soovib kellegi vastutusele võtmist, kuna ei nõustu tema suhtes tehtud kohtuotsusega. Kriminaalmenetlust alustatakse eranditult juhul, kui esineb kuriteo ajend ja alus. Ringkonnakohus leiab sarnaselt eelnevate menetlejatega, et antud juhul puudub kuriteole viitav teave, st alus kriminaalmenetluse alustamiseks. Ringkonnakohus leiab, et riigiprokurörid on ammendavalt kriminaalmenetluse alustamata jätmist põhistanud ning seaduslikult ja põhjendatult on kriminaalmenetlus jäänud alustamata. Eelnevast tulenevalt ei näe ringkonnakohus, et X-l oleks edulootust Riigiprokuratuuri
2. detsembri
3. a määruse vaidlustamisel. Seega puudub ka alus riigi õigusabi andmiseks.
4. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 41 lg-st 3 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3