Obsah (4)

§ 36§ 29§ 11§ 13

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

) § 36¹ lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud alused. Taotluse põhjendused: 1) Puudutatud isik selgitas menetlustoimingutel, et ta lahkus Venemaalt, kuna seal ei olnud võimalik taotleda residentsust, ta soovib elada riigis, mis on vaba ning Kuuba ametivõimud üritasid 11.07.2021. a demonstratsioonil osalenuid kinni pidada, mistõttu tuli lahkuda Venemaale. Isikul oli soov Venemaalt lahkuda USA-sse, kuid kuna see ei õnnestunud, otsustati liikuda Eestisse või Leetu. Arvestades isiku selgitusi, ei ole PPA-l võimalik olemasoleva info pinnalt hinnata, kas isiku suhtes esineb kaitsevajadus või mitte. Kuna isiku suhtes esineb põgenemise oht ja on alus arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik menetluse lõpuni olla kättesaadav, on põhjendatud isiku kinnipidamine

§ 36¹ lg 2 p 4 alusel, et välja selgitada menetluses tähtsust omavad asjaolud.

Põgenemisoht esineb

§ 36

¹ lg 2¹ ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 tähenduses nende koosmõjus. Isik ei taotle rahvusvahelist kaitset Venemaa Föderatsiooni eest ning isik ei pidanud kasutama ebaseaduslikku piiriületust, et lahkuda riigist, kus tema elu ja tervis olid ohus. Ka esineb

§ 36¹ lg 2 p-s 5 sätestatud kinnipidamise alus.

Arvestades, et isikul õnnestus takistusteta lahkuda Kuubalt Venemaa Föderatsiooni, ei ole usutav, et ebaseaduslikuks piiriületuseks esines vältimatu vajadus. 2)

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna esineb põgenemisoht. Kuigi ühe järelevalvemeetmena on võimalik võtta hoiule isiku kehtiv reisidokument, ei taga see isiku kättesaadavust menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja menetluse lõpuleviimiseks. Kehtiv reisidokument ei takistanud isikut ebaseaduslikult Schengeni alale sisenemast, mis annab aluse arvata, et see ei takista tal soovi korral omavoliliselt ja ebaseaduslikult mõnda teise liikmesriiki liikumast. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.

1. PPA täpsustas kohtuistungil, et täiendavalt tuleb välja selgitada rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjused. Ainuüksi soov elada riigis, kus kaitstakse vabadusi, ei saa olla selleks piisav. Samuti vajab kontrollimist isiku seos tema nimetatud demonstratsioonil osalemisega.
2. Y selgitas kohtuistungil, et ta osales demonstratsioonidel, oli tänaval protestimas vabaduse eest ja selle vastu, et Kuubal on vähe süüa ja ravimeid Covidi ravimiseks ning on vähe vabadust.
3. Tartu Halduskohus rahuldas 25.11.
4. a määrusega PPA taotluse ning andis loa Y kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 25.01.2022 (k.a). 1) Kohus leidis, et

§ 36¹ lg 2 p-le 5 ei ole võimalik tugineda.

Kohus nõustus PPA-ga, et esineb vajadus täpsemalt välja selgitada rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjused, et hinnata, kas isik vastab rahvusvahelise kaitse saamise tingimustele. Samuti vajab kontrollimist isiku seos tema nimetatud demonstratsioonil osalemisega. Olemasoleva info pinnalt ei ole võimalik hinnata, kas isiku suhtes esineb kaitsevajadus või mitte. Selgusetuks on jäänud, miks ei kasutanud isik võimalust lahkuda Venemaalt seaduslikke võimalusi kasutades, kui tal on olemas kehtiv reisidokument. Isiku selgitus kohtuistungil, et Venemaal asuvad välisriikide saatkonnad ei anna kuubalastele viisasid, ei ole tõendatud. Kohus leidis, et isiku seletustes Venemaal viibimisega seoses on vastuolud. Venemaalt on esmalt soovitud liikuda USA-sse ning selle plaani ebaõnnestumisel hakati valima uut riiki, kusjuures Eesti ei olnud isiku algne sihtkoht. Isiku elukaaslane teatas kohtuistungil, et nad ei kaalunud seaduslikke võimalusi Venemaalt lahkumiseks. Eelnev annab alust arvata, et isik võib õigusvastaselt käituda ka Eestis viibides, m.h lahkuda enne rahvusvahelise kaitse menetluse lõppemist. Isiku ütlustest selgub, et ta on nõus asuma mistahes riiki, kus austatakse vabadusi. Isik ei ole püüdnud taotleda Venemaal asüüli (rahvusvahelist kaitset) ega elamisluba. Ilmnenud ei ole 2 asjaolusid, mis oleksid sundinud isikut Venemaalt lahkuma turvalisuse eesmärgil, kasutades selleks ebaseaduslikku piiriületust. Kohus pidas PPA kahtlust põgenemisohu osas põhjendatuks. Seega on täidetud

§ 36¹ lg 2 p 4 kohaldamise eeldused.

2) Kohtu hinnangul PPA selgitas, miks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole tõhus

§ 36¹ lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

Kuigi isikul on olemas reisidokument, mille hoiule võtmist saaks ühe võimaliku abinõuna kasutada (

§ 29

lg 1 p 4), puuduvad tal seosed Eestiga ja koht, kus elamiseks saaks isikut kohustada. Kohtul puudus veendumus, et

§ 29

lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed täidaks isiku puhul eesmärki samaväärselt kinnipidamisega kinnipidamiskeskuses. Kohus leidis, et ilmnenud ei ole asjaolusid, mis annaks alust pidada isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks, s.h terviseseisundi tõttu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Y esitas 09.12.2021 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 25.11.
2. a määrus ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata. Veel palub määruskaebuse esitaja vabastada ta tõlgete kulude kandmisest. Määruskaebuse põhjendused: Kohus ei arvestanud isiku ütluste ega tegelike asjaoludega. Isik saab üksnes kinnitada, et Venemaal asuvad välisriikide saatkonnad ei anna kuubalastele viisasid. PPA pidanuks antud asjaolu uurima ja kohtule tõendid esitama. PPA ega kohus ei ole piisavalt põhjendanud isikul põgenemisohu esinemise võimalust. Asjaolu, et menetlus on algusjärgus ja PPA ei suuda olemasolevate dokumentide põhjal isikut tuvastada, ei anna õigust isiku kinnipidamiseks. Kohtu hinnang, et isiku puhul on rahvusvahelise kaitse vajadus ebaselge, ei ole põhjuseks ega aluseks tema kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on ebaproportsionaalne meede. Isiku kättesaadavus väljasaatmise täideviimiseks oleks saavutatav VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
4. PPA tugines halduskohtule esitatud taotluses

§ 36¹ lg 2 p-dele 4 ja 5.

Tartu Halduskohus ei pidanud võimalikuks tugineda

§ 36¹ lg 2 p-le 5.

Määruskaebuse esitaja määruskaebuses nõustus eeltooduga. Seetõttu ringkonnakohus ei analüüsi määruskaebemenetluses kinnipidamise alusena

§ 36¹ lg 2 p-i 5.

9. Halduskohus andis vaidlustatud määruses loa määruskaebuse esitaja kinnipidamiseks kuni 2 kuuks

§ 36

¹ lg 2 p 4 alusel, leides, et asjas kogutud tõendeid arvestades on põhjendatud PPA kahtlus, et vabaduses viibides võib isik Eestist lahkuda ega oleks edasiseks menetluseks, s.h tema rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks kättesaadav. Halduskohus nõustus PPA-ga, et täpsemalt tuleb välja selgitada rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjused, et hinnata, kas isik vastab rahvusvahelise kaitse saamise tingimustele, välja tuleb selgitada isiku Eestisse saabumise tegelikud motiivid ja asjaolud, samuti see, milles seisneb väidetav oht, mis lähtub poliitilisest olukorrast Kuubal ning kontrollimist vajab isiku seos tema nimetatud demonstratsioonil osalemisega. Kohus pidas ka PPA kahtlust põgenemisohu osas põhjendatuks. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohus on 25.11.2021. a määruses piisaval määral põhjendanud, miks PPA taotluses nimetatud isiku kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtu põhjendustega, ei ole määruse tühistamise 3 aluseks. Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist. 10.

§ 36

¹ lg 1 kohaselt rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

§ 36

¹ lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.

§ 11

lg 2 p 2 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotleja kohustatud igakülgselt kaasa aitama rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolude selgitamisele, s.h andma toimingut sooritavatele valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi. Kohtupraktikas on sedastatud, et isiku

§ 36

¹ lg 2 p 4 alusel kinnipidamise eesmärgiks on see, et ta oleks haldusorganile asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamisteks) kättesaadav. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele (vt ka Euroopa Kohtu 14.09.2017. a otsus nr C-18/16, p 39). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks. Küll võib see olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (RKHKm 30.01.2018, 3-17-792, p-d 18.1 ja 18.2 ning seal viidatud kohtupraktika). Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks piisab ka vaid ühe

§ 36¹ lg-s 2 toodud aluse esinemisest (Trt

RKm 08.04.2014, 3-14-210, p 10).

1. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esmakordse loa andmisel piisavalt kontrollinud ja põhjendanud kinnipidamise aluse olemasolu. Ringkonnakohus toetub kohtupraktikas sedastatule, et esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamise taotluse ja antud loa puhul kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded ei saa olla alati nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul, sest esmakordsel loa taotlemisel tuleb sageli tegutseda kasutades piiratud aega ning vallates piiratud, puudulikku ja kontrollimata informatsiooni. Tegemist on prognoosotsusega – seda nii kinnipidamise võimaliku kestuse kui ka isikust lähtuvate ohtude osas, kui viimasega põhjendatakse kinnipidamist (RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul on PPA käesolevas asjas piisavalt põhjendanud, milliseid andmeid on vaja kontrollida ja välja selgitada seoses läbiviidava rahvusvahelise kaitse menetlusega ning halduskohus põhjendatult nõustus PPA-ga. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses eeltoodu osas ühtegi konkreetset vastuväidet esitanud. PPA poolt nimetatud asjaolude väljaselgitamiseks on õigus rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada. Eelmärgitut silmas pidades leidis halduskohus määruses asjakohaselt, et isiku selgitus kohtuistungil, et Venemaal asuvad välisriikide saatkonnad ei anna kuubalastele viisasid, ei ole tõendatud. Määruskaebuse esitaja on ka määruskaebuses üksnes paljasõnaliselt sama väite esitanud.
2. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et halduskohus ei ole piisavalt põhjendanud isikul põgenemisohu esinemist. Halduskohus on määruse põhjenduste p-s 9 esitanud vastavad põhjendused. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi veenvat põhjendust temal põgenemisohu puudumise kohta. Seega ei anna määruskaebuse väited alust põgenemise ohtu ümber hinnata. Halduskohus ei otsustanud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamist üksnes asjaolu pinnalt, et isiku puhul on rahvusvahelise kaitse vajadus ebaselge, nagu väidab määruskaebuse esitaja. Põgenemise ohu hindamisel lähtus halduskohus isikuga seotud olulistest asjaoludest nende kogumis ning andis hinnangu põgenemise tõenäosusele. Määruskaebuse esitaja jätab enda väidetes arvestamata, et 4 põgenemise ohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega, mille aluseks on nii objektiivsed kui ka menetleva asutuse subjektiivne hinnang. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse esitaja ümber lükanud halduskohtu seisukohta põgenemisohu esinemise kohta. Seega on isiku kinnipidamine õiguspärane.
3. Kohtupraktikas on sedastatud, et põgenemise ohu tuvastamisel ei suuda põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusesse paigutamine ning

§ 29lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine.

Põgenemise ohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne

§ 36¹ mõttes (RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, p 18).

Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja kinnipidamine ja tema paigutamine kinnipidamiskeskusesse käesolevas asjas nii kohane kui ka proportsionaalne meede. Määruskaebuse esitaja osas halduskohus ka arvestas asjakohaselt määruses (põhjenduste p 12), et isikul puuduvad seosed Eestiga ning koht, kus elamiseks saaks isikut kohustada. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses vastupidiseid andmeid esitanud. Käesoleva vaidluse eset arvestades on asjakohatu määruskaebuse esitaja viide VSS § 10 lg-le 2 (järelevalvemeetmed). Rahvusvahelise kaitse menetluse raames saab PPA kohaldada

§-s 29 nimetatud järelevalvemeetmeid.

1. Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.11.
2. a määruse muutmata.
3. Lähtudes

§ 13

lg-st 1, mis sätestab, et rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus ei ole avalikud, asendab ringkonnakohus käesolevas määruses selle avaldamisel määruskaebuse esitaja nime tähemärgiga Y.

1. Määruskaebuse esitaja palub määruskaebuses vabastada ta tõlgete kulude kandmisest. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. Arvestades, et määruskaebuse esitaja soovis määruskaebuse läbivaatamist kirjalikus menetluses, tõlgendab ringkonnakohus tõlke kulude kandmisest vabastamise taotlust selliselt, et määruskaebuse esitaja soovib enda vabastamist ringkonnakohtu määruse tõlkimise kulude kandmisest. Ringkonnakohus andis 01.12.
2. a määrusega määruskaebuse esitajale riigi õigusabi ning kuna isik viibib kinnipidamiskeskuses, ei ole alust arvata, et tema majanduslik seisund oleks paranenud. HKMS § 111 lg 4 järgi kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel ei hinnata menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ning seda ei välista ka isikule riigi õigusabi korras advokaadi määramine. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse esitaja taotluse ja vabastab ta HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel ringkonnakohtu käesoleva määruse tõlkimise kulude kandmisest. Arvestades, et isikuandmete ankeedi (dtl 11) kohaselt on määruskaebuse esitaja emakeel hispaania keel ja ka halduskohtus toimunud kohtuistungil osales hispaania keele tõlk, tuleb ringkonnakohtu määrus tõlkida hispaania keelde. (allkirjastatud digitaalselt) 5