K. (hageja) esitas 29.10.2021 Pärnu Maakohtule hagiavalduse K. U. (kostja) vastu abielulahutuse nõudes. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on hageja ja kostja abielu sõlmitud xx.xx.xxxx Iirimaal. Hageja on Pakistani ja kostja Eesti kodakondsusega. Hageja elab Iirimaal ja 1 kostja Eestis. Poolte kooselu (abielulised suhted) lõppes 2018. Mõlemad abikaasad on praeguseks hetkeks oma eluga edasi liikunud ja on oma elusid eraldi elanud. Hagejale teadaolevalt on kostja abielu lahutamisega nõus ning soovib seda ka ise, kuna poolte vahel abielulisi suhted juba aastaid enam ei ole. Poolte abielu ei õnnestunud suurte kultuuriliste erinevuste ja sellest tekkinud lahkarvamuste tõttu. Pooltel ei ole ühiseid lapsi. Hageja ei soovi ühisvara jagada, kuna abikaasad on lahku kolides oma ühisvara juba jaganud. Hageja kinnitas, et tal puudub soov abieluliste suhete taastamiseks. Viru Maakohtu 18.11.2021 määrusega võeti hagi menetlusse. Kohus selgitas, et vastavalt
lõikele 2 kohustab maakohus abieluasjas pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kostjal tuli esitada kohtule kirjalik vastus hagile 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, milles tuli teatada, kas ta tunnistab hagi ja on nõus abielu lahutamisega. 01.12.2021 esitas kostja vastuse hagile, milles avaldab, et on nõus abielu lahutamisega. Kohtuistungil 26.01.2022 kinnitas hageja lepinguline esindaja, et hageja poolt hagile lisatud kinnitus on kehtiv, hageja jääb esitatud hagi juurde ja palub hagi rahuldada. Hageja ei soovi leppimisaega. Kostja selgitas täiendavalt, et hagis esitatud asjaolud on õiged ja ta soovib samuti abielu lahutada, leppimisaega ei soovi. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud hageja lepingulise esindaja ja kostja kohtuistungil ära ning arvestades hageja poolt kirjalikult antud kinnitust selle kohta, et asja võib arutada ilma tema osavõtuta ning tutvunud toimiku materjalidega, on seisukohal, et asja saab ära lahendada ning hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.
lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
lg 2 p 1 ja 3 kohaselt Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on.
lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. Kostja on Eesti Vabariigi kodanik ja tema elukoht on Eestis, täpsemalt xxx linnas Ida-Virumaal. Pooltel ei ole ühist elukohta. Seega on hagi esitatud kohtualluvuse järgi õigesti Eesti kohtusse ja siseriiklikult õigesti Viru Maakohtusse.
lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. 2 Kohus on seisukohal, et hagi aluseks olevad asjaolud on otsuse tegemiseks välja selgitatud. Hagiavaldusele lisatud abielutõendi kohaselt on poolte abielu sõlmitud xx.xx.xxxx Iirimaal (abielutõend, registreerimise number xxxxxxxx). Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2). PKS § 63 kohaselt lõpeb abielu, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Hagiavaldusest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud 2018 aastal. Seda kinnitas ka kostja kohtuistungil. Pooled ei soovi abielu jätkata ega abielulisi suhteid taastada. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, poolte kindel soov on abielu lahutada ning poolte arvates ei ole võimalik poolte abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui abikaasad ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik poolte sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. Eeltoodust tulenevalt, tuleb lahutada N. K. (sündinud xx.xx.xxxx) ja K. U. (end. L., isikukood xxxxxxxxxxx) abielu, mis on sõlmitud xx.xx.xxxx Iirimaal (registreerimise number xxxxxxxx).
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
Selle sätte alusel jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kohtuotsuse päises märgitud hagihind, so 3500 eurot, ei ole menetluskulu ega kuulu pooltelt väljamõistmisele. Kohus selgitab pooltele ka, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumise päeval.
lg 2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled on kohtuistungil avaldanud, et loobuvad apellatsioonõigusest, seega ei ole käesolev otsus edasikaevatav. 3
lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja on kohtuistungil esitanud taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks Advokaadibüroo Lindeberg OÜ arvele. Kohus tagastab hagejale hagilt tasutud riigilõivust 1/2, so 50 eurot hageja poolt taotletult Advokaadibüroo Lindeberg OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.