Obsah (4)

§ 4§ 12§ 23§ 11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised

§ 4

lg 1, § 8 lg 1 ja § 12 lg 1 ning määruse nr 1305/2013 art 29 lg 4 järgi on seetõttu oluline, millised põllumajanduskultuurid toetustaotluses märgitud alal ja millises ulatuses kasvavad. 6.2 Kohtul pole alust kahelda kohtule esitatud kontrollaruande (tl-d 44-52) lisaks olevate fotode (tl-d 79-190) usaldusväärsuses. Fotomaterjal kinnitab, et kaebaja taotletud põllumajanduskultuurid olid põldudel ulatuslikult heintaimedega segamini ning taotluses märgitud põllumajanduskultuur ei olnud põllul ülekaalus. Põldherne osakaal põldudel 201 ja 202 ei vasta

§ 12lg-s 7 sätestatud ulatusele.

Kaebaja ei ole tõendanud, et ta ei 3 saanud toetuskõlblikkuse kriteeriume täita vääramatu jõu või erandlike asjaolude mõjul. Ka suviviki osakaal põldudel nr 204, 213, 226 ja 228 oli sedavõrd madal, et põllud ei olnud toetusõiguslikud. Kuna taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus oli suviviki ja põldherne aluste põldude puhul 66,35 ha, so suurem kui 50%, jättis PRIA põhjendatult taotluse selles osas rahuldamata ning rakendas lisakaristust, mis on võrdne toetussummaga, mis vastab deklareeritud pindala ja kindlaks määratud pindala vahele. 6.3 Kohus nõustub PRIA-ga, et söödakapsas ei olnud toetustaotluses märgitud 23 põllul (275,89 ha ulatuses) valdav. Kontrollaruande lisaks olev pildimaterjal kinnitab veenvalt, et söödakapsa osakaal on muust taimkattest märkimisväärselt väiksem. Pildid viitavad, et kaebaja ei ole kasutanud piisavalt nõuetekohaseid agrotehnilisi võtteid maade ettevalmistamisel, põllumajanduskultuuri külvamisel ja hilisemal põldude hooldamisel. 6.4 Asjaolu, et kaebaja hinnangul külvas ta põllumajanduskultuurid nõutud päevaks, ei tingi PRIA otsuse tühistamist. Kui põllud näevad visuaalselt välja kui rohu- või heinamaad ning põllumajanduskultuuride osakaal põldudel on ilmselgelt vähene, ei piisa PRIA järelduste ümberlükkamiseks sellest, et kaebaja hinnangul on ta maa harimiseks teinud kõik endast oleneva. Kaebaja vastuväited ei kinnita, et esinesid ebakohased ilmastikuolud või muud erandlikud asjaolud, mis tingisid asjakohase põllumajanduskultuuri vähese osakaalu põldudel. 6.5 Kaebaja kahtlus PRIA ametnike pädevuses ning väide, et vaideotsuse p-s 15 on viidatud 25.05.

1. a kontrollile, on põhjendamatu. PRIA on õigesti arvutanud mittetoetusõiguslikud pindalad kokku ja lähtunud rühvelkultuuri puhul määruse nr 640/2014 art 18 lg-st 6 ja art 19 lg-st
2. Kohus ei tuvastanud arvutuskäigus vigu. Rohumaa toetusmääragrupis mahepõllumajandusega jätkamise toetuse vähendamist puudutavas osas (põld nr 218) ei ole kaebaja otsuse õiguspärasust kahtluse alla seadvaid vastuväiteid esitanud ning kohus selles osas PRIA otsust detailsemalt ei analüüsi. PRIA on toetuse määramisest õigesti keeldunud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
3. Kaebaja esitas 11.01.2021 apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada, kaebus rahuldada ning arutada apellatsioonkaebust kohtuistungil. Söödakultuuride kasvule hinnangu andmine augustikuus on võimatu ja ebapädev. Selleks ajaks ei ole kultuurid saavutanud oma kasvu maksimumi, mis kajastub ka antud ajahetkel tehtud fotodel. Augustikuus tehtud fotod ja kontrollakt ei saa olla otsuse tegemise aluseks, sest need ei anna põllule õiglast hinnangut. Kaebaja poolt vastavalt määrustele külvatud söödakultuurid kasvasid põllul kultuuridele omaselt ja olid saagi koristamise hetkel põllul enamuses. Kaebaja lisas apellatsioonkaebusele selle kinnituseks apellatsioonkaebusesse kopeeritud fotod söödakultuuri külvist ja hooldatud põllust ning kuvatõmmise videofailist söödakultuuri koristusest koos selgitusega, et suulise arutelu käigus on kaebajal võimalik oma seisukohta veel mitmete fotode ja videofailidega kaitsta.
4. Vastustaja 11.02.
5. a seletuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, taotlus täiendavate fotode ja videofailide esitamiseks rahuldamata ning jätta menetluskulud kaebaja kanda. Põhjendused: 8.1 Kohapealne kontroll toimus 13.-27.08.2019, kuid väide, et söödakultuuride kasvatamise hindamine ei ole augustikuus võimalik, ei vasta tõele. Ühe apellatsioonkaebusesse kopeeritud foto alusel ei ole võimalik tõendada, et kui augustikuus tuvastati rohumaalt üksikud hajusalt kasvavad söödakultuurid, olid neist oktoobris saanud korralik umbrohuvaba ja reas kasvavate söödakultuuridega põld. Vastustaja poolt toimikusse lisatud kohapealse kontrolli fotod tõendavad, et põllud nr 200, 210, 230, 233, 217, 216, 219, 235, 236, 237, 238, 241, 242, 243, 229, 229-1 on rohumaad, mitte söödakapsa kultuuri põllud. Põldudel nr 227, 220 ja 239 võib heintaimede sees märgata ka söödakapsa taimi, kuid heintaimed on siiski selgelt ülekaalus. Toetuse eesmärk on kompenseerida tootmistegevusega kaasnevad lisakulud ja saamata jäänud 4 tulu, mis on tingitud vabatahtlikult võetud kohustuse täitmisest põllumajandusmaal. Toetust antakse, kui taotleja järgib kogu kohustuseperioodi jooksul mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid. Kui kultuur on selges vähemuses võrreldes muude heintaimedega või ei leita kultuuri üldse, ei ole PRIAl alust kultuuride kastavamise eest toetust määrata.

§-des 3 ja 4 toodud ühikumääras kultuuride kasvatamise eest toetuse saamiseks ei piisa üksnes kultuuride külvamisest, vaid neid peab ka kasvatama, st need peavad olema selgelt visuaalselt tuvastatavad ja kasvama ülekaalus. Kui toetuse saamiseks piisaks ainult maa ettevalmistamisest ja kultuuride külvamisest, kaoks mõte kultuuride kasvatamist kontrollida. 8.2 Endisele rohumaale hajusalt külvatud ja veel augustikuus kiduratest kultuuridest, millest kasvavad jõudsalt üle heintaimed, ei saa vastustaja hinnangul oktoobriks tekkida reas tihedalt kasvavate söödakultuuridega põldu. Isegi kui oletuslikult arvestada, et mõnel 22 söödakapsa põllust õnnestus söödakapsal oktoobriks umbrohust üle kasvada, ei anna võimalikud üksikud umbrohuvabad laigud ega isegi võimalikud üksikud põllud alust kaebajale kasvõi osaliselt rühvelkultuuride kasvatamise eest toetust määrata, kuna taotletud ja kindlaksmääratud pindalade erinevus on sedavõrd suur. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 19 lg 2 sätestab imperatiivselt, et kui taotletud ja kindlaksmääratud pindalade erinevus toetusmäära grupis on suurem kui 50% kindlaksmääratud pindalast, jäetakse taotlus rahuldamata. 8.3 PRIA ei ole kahtluse alla seadnud kultuuride külvamist 15. juuniks.

§ 12

lg 1 p 1 kohaselt on põllumajanduskultuurid külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt kohustuseaasta

1. juunil, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid, või hoitakse maad sama kuupäeva seisuga mustkesas või söötis. Kuna vaidlusalused põllud olid veel
2. aastal püsirohumaad, jäi külvieelne maa ettevalmistus tõenäoliselt ebapiisavaks. Kogu mullaharimine, alates sügiskünnist kuni külvini peab tagama ühtlase efektiivse umbrohutõrje. Taotlejal lasub kohustus tõendada, et ta kasutas oma põllumajanduslikus tegevuses nõuetekohast agrotehnikat. Eesti Maaülikooli köögiviljanduse lektor P. Põldma sõnul võiks
3. juunil külvatud söödakapsas augusti lõpuks olla tavapärastes tingimustes kasvanud üle 0,5 m kõrgeks ja hilissügiseks üle 1 meetri. 8.4 PRIA tuvastas põldude 201 ja 202, kus pidi kasvama põldhernes, kohapealses kontrollis, et selle kõrgus oli ca 30 cm, kuid kultuur oli valdavalt umbrohtunud. Põldhernest on lubatud kasvatada koos tugikultuuriga, kui põldherne kaetus taimestikus on vähemalt 70% (

§ 12lg 7).

PRIA ei arvestanud seetõttu. põldherne kultuuri 15,16 ha ulatuses toetusõiguslikuks. 8.5 Suviviki põllud ei olnud 51,19 ha ulatuses toetusõiguslikud, sest visuaalse vaatluse järgi kasvasid põldudel valdavalt heintaimed ning põllud nägid valdavalt välja tavapärases mõistes heinamaad. Kuna taotletud kaunvilja põllukultuurigrupi pindala oli kokku 96,39 ha, kuid kindlaksmääratud pindala moodustas 30,04 ha ning pindalade erinevus kultuurigrupis kokku 66,35 ha ehk üle 50%, jättis PRIA määruse nr 640/2014 art 19 lg 2 alusel taotluse selles kultuurigrupis rahuldamata. 8.6 Kaebaja taotles toetust 275,89 ha-l söödakapsa kasvatamise eest ehk rühvelkultuuride ühikumäära grupis. Kuna taotletud ja kindlakstehtud pindalade erinevus oli 100%, jäi taotlus rahuldamata. Vastavalt määruse nr 640/2014 art 19 lõigetele 2 ja 3 kohaldati selles kultuurigrupis ka lisakaristust, mis on võrdne toetussummaga, mis vastab deklareeritud ja kindlaksmääratud pindala vahele ehk summas 57 936,90 eurot. 8.7 Vastustaja ei nõustu taotlusega täiendavate fotode ja videofailide esitamiseks. Kaebuses halduskohtule ei esitanud kaebaja ühtegi fotoülesvõtet ega videosalvestust vaidlusalustest põldudest. Vastavalt HKMS § 182 lg-tele 2 ja 3 tuleb apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamisel või uute tõendite kogumise taotlemisel märkida põhjendused, miks neid tõendeid ei saanud esitada või nende hankimist taotleda halduskohtus. Kaebaja ei ole seda põhjendanud. Apellatsioonkaebuses esitatud foto videofailist ei tõenda, et tegemist on asjakohase

1. aasta ülesvõttega ega ka seda, millise põlluga on tegemist. 5 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohus ei eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel või tõendite hindamisel ega rikkunud kohtumenetluse norme määral, mis tingiks otsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub HKMS § 201 lõikele 4 tuginedes halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
3. Kaebaja leiab, et augustikuus koostatud kontrollakt ja fotod ei saa olla vaidlusaluse otsuse tegemise aluseks, sest selleks ajaks ei ole põllukultuurid saavutanud oma kasvu maksimumi. Kaebaja väitel olid tema poolt külvatud söödakultuurid saagi koristamise ajal põllul enamuses, mille tõendamiseks esitas kaebaja ringkonnakohtule kaks apellatsioonkaebusesse salvestatud fotot ning videofailist tehtud kuvatõmmise (II kd, tl 4p) söödakultuuri külvist, koristusest ja hooldatud põllust.
4. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja poolt esitatud fotosid ja kuvatõmmist ei saa kohtuasja lahendamisel tõenditena arvestada ning need tuleb kaebajale tagastada. HKMS § 182 lg 2 kohaselt apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamisel või uute tõendite kogumise taotlemisel tuleb märkida põhjendused, miks neid tõendeid ei saanud esitada või nende hankimist taotleda halduskohtus. Kaebaja ei ole fotode ja kuvatõmmise esitamist alles apellatsioonimenetluses millegagi põhjendanud. Ringkonnakohus eeldab, et kaebaja soovis tõendada ühe konkreetse põllu seisukorda ja seal toimunud tegevusi
5. aastal. Nimetatud asjaolu arvestades ei takistanud miski kaebajal tõendite esitamist juba halduskohtumenetluses. Samas puudub fotodel ja videofaili kuvatõmmisel tõendi väärtus ka seetõttu, et neilt ei nähtu fotode ja videofaili tegemise konkreetne koht ja aeg. Kaebaja tegevust söödakultuuri külvamisel
6. juuniks ei ole vastustaja kahtluse alla seadnud ning selles osas vaidlus puudub. Seetõttu puudus kaebajal vajadus tõendada fotoga söödakultuuri külvi.
7. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja arvamusega, et augustikuus koostatud kontrollakti ja fotodega ei saa PRIA vaidlusalust otsust põhistada.

§ 23

lg 1 järgi kontrollib PRIA taotluses esitatud andmete õigsust ja toetuse saamise nõuete vastavust, lähtudes komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklites 24-41 sätestatust. Määrus nr 53 ega rakendusmäärus ei näe konkreetsemalt ette kohapealse kontrolli tegemise aega. Rakendusmääruse nr 809 art 26 p 2 kohaselt teostatakse ühtse süsteemiga hõlmatud maaeluarengumeetmete puhul kohapealseid kontrolle kogu aasta jooksul iga meetme raames võetud eri kohustuste suhtes tehtud riskianalüüsi põhjal. Kohapealsete kontrollide käigus kontrollitakse, kuidas on täidetud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, siduvad kohustused ja muud kohustused selliste toetuskavade puhul, mille raames toetusesaaja on kooskõlas artikliga 34 välja valitud (p 3). Kui teatavaid rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, siduvaid kohustusi või muid kohustusi saab kontrollida üksnes kindlal ajavahemikul, võib kohapealse kontrolli raames tekkida vajadus teha täiendavaid kontrollkäike hilisemal kuupäeval. Sellisel juhul peavad kohapealsed kontrollid olema korraldatud nii, et kontrollkäikude arv ja nende kestus piirdub vajaliku miinimumiga. Vajaduse korral võib selliseid kontrollkäike teha kaugseire teel kooskõlas artikliga 40 (p 4). 13. Kaebaja põldude kohapealne kontroll viidi läbi 13.-27.08.2019 (I kd, tl 44). Kohapealses kontrollis tehtud fotod (I kd, tl 73-190) kinnitavad, et kontrolli teostamise ajaks oli taimekasv taotletud põldudel juba sedavõrd ulatuslik, et oli võimalik kontrollida kaebaja toetustaotluse vastavust nõuetele. Määrus nr 53 ega rakendusmäärus ei anna taotlejale õigust valida endale kontrolliks sobivaimat aega. Samas on ringkonnakohtu jaoks vastustaja poolt esitatud fotodele 6 tuginedes usutav, et ka juhul, kui kohapealne kontroll oleks aset leidnud kuu või kaks hiljem, ei oleks see kontrolli tulemust muutnud. Kui taotlusalune söödakultuur oli augusti lõpu seisuga selges vähemuses võrreldes muude heintaimedega, on ebausutav, et ka kuu või paar hiljem oleks olukord teistsugune.

§ 11

lõikest 2 tuleneb, et taotleja peab täitma mahepõllumajanduslikul maal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid kogu kohustuseperioodi kestel. Seega pidi kaebaja vastavaid nõudeid täitma ka kohapealse kontrolli teostamise ajal. Halduskohus on otsuses põhjalikult selgitanud, milliste nõuete täitmist tuli PRIA-l kontrollida ning millega on see põhjendatud (vt halduskohtu otsuse p-d 11-14). Ringkonnakohus järgib HKMS 201 lõikele 4 tuginedes halduskohtu otsuse põhjendusi ega pea vajalikuks neid korrata.

1. Halduskohtu põhjalikule seisukohale täiendavalt märgib ringkonnakohus järgmist. Mahepõllumajandusega jätkamise toetust makstakse „Eesti maaelu arengukava 2014-2020“ (Arengukava) meetme 11 „Mahepõllumajandus“ tegevuse liigi „Toetus mahepõllumajandusliku tootmise tavade ja meetodite säilitamiseks“ raames mahepõllumajandusega jätkamiseks. Arengukava kohaselt aitab põllumajandusliku tootmise toetamine kaasa loodusvarade tõhusamale kasutamisele ja soodustab üleminekut vähem CO2-heiteid tootvale ja kliimamuutuse suhtes vastupidavale põllumajandusele ning toidutootmisele. Arengukavas põhjendatakse toetuste andmist ka sellega, et näiteks köögiviljakasvatus on valdkond, mille puhul on lisakulud ja saamata jäänud tulu mahetootmisega alustamisel Eesti klimaatiliste tingimuste tõttu tunduvalt suuremad kui teiste kultuuride puhul. Arengukavas rõhutatakse, et meetme eesmärgiks on mahepõllumajandust arendada ning selle konkurentsivõimet tugevdada
2. Seega märgivad nii halduskohus kui vastustaja õigesti, et mahepõllumajandusega jätkamise toetuse eesmärgiks on hüvitada toetuse taotlejale mahepõllumajanduslikust tootmisest tulenevad lisakulud ja saamata jäänud tulu. Selliste kulude tekkimist ei saa põhjendada üksnes põllumajanduskultuuri tähtaegse külvamisega, vaid ka põllumajanduskultuuri nõuetekohase hooldamisega õigete agrotehniliste võtetega viisil, mis tagab põllumajanduskultuuri domineeriva seisundi toetustaotlusega hõlmatud põllul. Kui toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuur ei ole põllul domineeriv, ei saa seda pidada ka kultuuriks, millele toetust taotletakse.
3. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus tagastab kaebajale apellatsioonkaebuse lisana esitatud fotod ja videofailist tehtud kuvatõmmise. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 1 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/mak-2014/mak-2014-arengukava-8-2.pdf, lk
4. 7