1-21-3418/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. jaanuar 2022 1-21-3418 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Sergei Piilman (isikukood 38111012239;) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
2. detsembri
3. a määrus Sergei Piilman Viru Ringkonnaprokuratuur Kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. detsembri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Sergei Piilman tunnistati süüdi Viru Maakohtu
7. juuni 2021 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise aja alguseks arvati
8. aprill
9. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb
10. augustil
12. Vangla esitas materjalid kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur S. Piilmani tingimisi enne tähtaega vabastamist ei toeta.
13. Viru Maakohtu
14. detsembri
15. a määrusega jäeti S. Piilman tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
16. S. Piilman läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mille tagasiside kohaselt ta mõistis teooria praktikaga kooskõlla viimise ning alkoholi tarvitamise olulise vähendamise vajadust, nägi seoseid sõltuvusainete tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahal ning avaldas soovi seaduskuulekaks eluks. S. Piilman töötab koristajana ning distsiplinaarkaristusi tal pole.
17. S. Piilmani vabanemisjärgsetes tingimustes on nii positiivset kui ka negatiivset - hea on elukoha olemasolu, halb kindla töökoha puudumine. S. Piilmanil on maksmata hagid – seega rahalisi kohustusi ja garanteeritud töökoha puudumist arvestades ei ole võimalik teha positiivset prognoosi, et majanduslike raskuste korral ei hakka S. Piilman taas kuritegusid sooritama.
18. S. Piilmani on varasemalt 12 korral kriminaalkorras karistatud (neist kehtivaid karistusi on kaks, mistõttu arhiveeritud karistustele õiguslikku tähendust kohus S. Piilmani vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimusel ei omistanud) ning ta kannab kaheksandat vangistust. S. Piilman kannab karistust süstemaatiliste varguste eest. Ka varasemalt on teda karistatud võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Korduvalt on ta sooritanud kuritegusid rahalise kasu saamise eesmärgil. Soodusteguriks narkootikumide ja alkoholi tarvitamine. S. Piilmani on pikaajaline narkootikumide tarvitaja. Ta on korduvalt viibinud uimastisõltuvusravil, ent ravi tulemusi ei andnud. S. Piilman on korduvalt sooritanud kuritegusid narkojoobes või narkootikumide omandamiseks. Narkootikumidega seoses on täheldatud vägivaldset käitumist.
19. Kohus nägigi S. Piilmani peamise kuriteoriskina narkootikume ning majanduslikku olukorda. Viimast neist võimaldab mõnevõrra maandada kindel töökoha ning lähedase olemasolu. Garanteeritud töökoha puudumise tõttu on S. Piilmani majanduslik hakkamasaamine kasin. Olmeraskuste tekkimisel on S. Piilman pannud toime kuritegusid. Materiaalne ebakindlus võib ahvatleda S. Piilmani käituma ebaseaduslikult, sest majanduslik toimetulek on tema kuritegude toimepanemise põhjuseks. Niisamuti nägi kohus ohtu narkootikumides. Ehkki S. Piilman on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi ning enda sõnul motiveeritud vabaduses narkootikumidest hoiduma, ei olnud kohus veendunud selle plaani õnnestumises. Vanglas ei ole narkootikumid kättesaadavad. Seetõttu on lihtne positiivseid plaane teha ja lubadusi anda, ent narkootikumidest loobumine vabaduses ei pruugi olla lihtne. S. Piilman on varasemalt proovinud narkosõltuvusest vabaneda, ent libastus. Sõltlase puhul on tagasilanguse risk suur ning eeldab väga tugevat sisemist motivatsiooni. Kohus kahtles, kas S. Piilman on valmis kõik tegema oma elustiili muutmiseks ning valmis tagasilanguse korral seda tunnistama ja abi otsima.
20. Kinnipeetaval on veel läbimata sotsiaalprogrammi jätkutegevus (planeeritud
21. a II kvartalisse). See oleks oluliseks riskitegureid maandavaks tegevuseks.
22. novembril 2021 tekkis S. Piilmanil võimalus kanda mõistetud karistus avavanglas. Ehkki selle 1,5 kuu jooksul ei ole täheldatud vahejuhtumeid, ei saa selle lühikese aja pinnalt teha lõplikke järeldusi.
23. S. Piilman kannab vangistust juba kaheksandat korda, mis näitab, et õiguskuulekusele suunavat mõju ei ole eelnevad vangistused andnud. Puudub kindlustunne, et S. Piilmani õiguskuulekuse tagab käitumiskontroll, sest sellega ei ole võimalik kinnipeetava võimalikku narkootikumidest tulenevat ohtu maandada – narkootikumide tarvitamise keeldu ei pruugi S. Piilman sõltlasena täita ning sel juhul realiseerub oht uute kuritegude toimepanemiseks.
24. Määruskaebuses palub S. Piilman vaidlustatava määruse tühistada ning vabastada ta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valvega.
25. S. Piilmani arvates pidanuks kohus ta vabastama seoses õiguskuulekale teele asumisega – nimelt läbis ta sotsiaalprogrammi, töötab ning viibib avavanglas, kust ta saab vabalt käia poodides ja kirikus. S. Piilmanil puuduvad distsiplinaarkaristused ja ITK on läbitud. Seega on täidetud ennetähtaegse vabastamise oluline eeldus – hea käitumine vangistuses, mis vastavalt Riigikohtu praktikale võimaldab teha järelduse edasise õiguskuuleka käitumise osas. Lisaks on S. Piilmanil elukoht ning perekonna tugi. S. Piilman on omandanud elektri-gaasikeevitaja ja santehnik-lukksepa kutse. Tema riigikeele oskus on keskmine.
26. Sillamäe rehabilitatsioonikeskuses viibimise järel ei tarvitanud S. Piilman narkootikume 4 aastat ning kavatseb nüüd alustada seaduskuulekat elu. Seetõttu ei saa tulla ka majanduslikke 2 raskusi. Vabanemise järel soovib ta tööle minna Betonaator OÜ-sse, mis võimaldab hakata tasuma hagisid. S. Piilman ei lange taas narkootikumide lõksu, mida tõestavad väljasõidud kirikusse, poodi ja Töötukassasse, kodukülastused ning usu poole pöördumine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27. Materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel või vabastamata jätmisel saab kohtule tavaliselt ette heita üksnes siis, kui kohus on teinud kaalutlusvea. Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (TrtRKo
28. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898).
29. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajatega selles, et esineb rida positiivseid asjaolusid, miks annavad aluse kaaluda tema ennetähtaegset vabastamist. S. Piilman on läbinud sotsiaalprogrammi, töötab ning on alates
30. novembrist 2021 paigutatud Viru Vangla avavanglaosakonda. S. Piilmanil on elukoht ning lähedaste tugi. Küll aga ei saa ainuüksi selle pinnalt teha järeldust süüdlase edasise õiguskuuleka käitumise osas, kuivõrd seaduse järgi peab kohus hindama ka teisi KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid.
31. Hinnates määruskaebuse argumente, puudub apellatsioonikohtul põhjus maakohtu määruse tühistamiseks. Vaatamata kinnipeetavat positiivselt iseloomustavale, on kohus osutanud kaalukamatele argumentidele, mis kohut veensid, et S. Piilmanilt võib õigusvastast käitumiste oodata ka tulevikus. S. Piilmani varasem elukäik ei veena ka ringkonnakohut, et süüdlase kinnipidamisasutuses viibitud aeg ja sotsiaalprogramm on piisavad selleks, et uute kuritegude ohtu piisavalt välistada. S. Piilman on korduvalt naasnud endise eluviisi juurde ka pärast sotsiaalprogrammi läbimist vangistuses ja sõltuvusravi saamist. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus asjakohaselt muret tundnud, kas S. Piilman suudab vabanemise järel jääda kaineks, sest vastasel korral kujutab ta potentsiaalset ohtu nii teiste isikute varale kui ka tervisele. Isiku varasem elukäik näitab, et ta ei ole suutnud ka vaatamata varasematele vangistusperioodidele vabanedes narkootikumide tarvitamisest loobuda. Isiku lubadustesse teha narkootikumidega lõpparve, suhtub seetõttu ka ringkonnakohtu kriminaalkolleegium umbusuga.
32. Asjakohaselt on maakohus viidanud ka S. Piilmani korduvkaristatusele. Tema tegusid iseloomustab varalise kasu saamine, mille ajendiks on sõltuvusprobleemid. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks.
33. Kokkuvõtlikult leiab apellatsioonikohus, et kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka isiku käitumist vangistuse ajal ning teda vabaduses eesootavaid tingimusi, ei saa süüdimõistetut vabastada vaid neile asjaoludele tuginedes. Ringkonnakohus leiab, et korduvalt kriminaalkorras karistatud ja samasse käitumismustrisse langeva S. Piilmani puhul kannab karistuse ja kinnipeetava taasühiskonnastamise eesmärke paremini see, kui ta jätkab vangistuse kandmist avavanglas, kus ta saab suurema kontrolli tingimustes tegeleda töö otsimisega ja samal ajal kinnistada positiivseid muutusi, mis tema elus seoses narkootikumidest eemalehoidmisega on kaasnenud. 3
34. Apellatsioonikohtu hinnangul ei ole maakohus lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et S. Piilmani karistuse eesmärgid on täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus S. Piilmani vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks, mistõttu tuleb Viru Maakohtu määrus juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 4