Obsah (4)

§ 121§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-2861 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Va

§ 121lg 2 p 3 järgi 9 kuu vangistusega.

Süüdistuses

§ 121lg 2 p 2 järgi mõisteti R. Zaitsev õigeks. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati R. Zaitsevile mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 6 kuud vangistust, mida

§ 65

lg 2 alusel suurendati Harju Maakohtu 04.03.2021 kohtuotsusega asjas nr 1-21-1302 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta 9 kuud 12 päeva vangistust) ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud 12 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti R.

Zaitsevi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg ja karistusaja alguseks loeti tema kinnipidamine 11.03.

1. Karistuse kandmise aja lõpp 23.06.
3. Viru Maakohtu 30.12.2021 määrusega jäeti R. Zaitsev ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. 2.
4. Formaalsed eeldused on täidetud – R. Zaitsev on kandnud ära nõutud osa karistusest ennetähtaegseks vabanemiseks, on nõustunud alluma elektroonilisele valvele ning omab elukohta MTÜ-s Lootuse Küla, mis on sobiv ka elektroonilise valve kohaldamiseks. 2.
5. Maakohus tõi positiivsena välja, et süüdimõistetu käitumine on vangistuses olnud korrektne, ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, omab häid ja toetavaid suhted lähedastega, R. Zaitsev negatiivseid hoiakuid ei väljenda, on hea südamega, abivalmis, hea iseloomuga, soovib töötada, vangistuses olles tööst keeldunud ei ole. R. Zaitsevi puhul on arvukalt asjaolusid, mis tema ennetähtaegset vabanemist toetavad ja tema karistamisega on saavutatud progress rehabilitatsiooni suunas. 2.3.

§ 76lg 4 asjaolusid kogumis arvestades asus maakohus seisukohale, et R.

Zaitsevi karistuse eesmärk pole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise. R. Zaitsev pani uue kuriteo toime samadel asjaoludel sama kannatanu suhtes taas sama teomustri järgi. Süüdimõistetu on korduvalt karistatud ning ta kordas samu käitumisakte. Vanglakaristust kannab kinnipeetav esmakordselt. R. Zaitsev ei väärtustanud talle antud võimalust kanda karistust vabaduses käitumiskontrollile allutatuna ühes käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmise kohustusega, pannes katseajal toime uue kuriteo. Vaid nädala möödumisel peale süüdimõistva kohtuotsuse tegemist, on ta asunud toimetama viisil, millel on karistusõiguslik kvaliteet. R. Zaitsev on isikuks, kes korduvalt ei ole väärtustanud võimalust kanda karistus vabaduse tingimustes. R. Zaitsevi käitumisele ei avaldanud mingitki mõju teadmine, et mõistetud karistus kuulub kohtuotsuse jõustumisel kandmisele kuuluvaks vangistuse tingimustes. Varasem kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne R. Zaitsevi karistuse täitmisele pööramiseks jäeti rahuldamata ning kohus andis isikule võimaluse kanda karistus vabaduses, asendatuna üldkasuliku tööga. R. Zaitsevi optimistlik seisukoht seaduskuulekaks eluks ei realiseerunud. Olukorras, kus varasema erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli kindlaksmääratud elukohas mitteelamine ja arvestades kohtuistungil kõlanut, ei olnud R. Zaitsev oma seisukohtades järjepidev. Puudus veendumus, et süüdimõistetu suudab elada kindlaksmääratud elukohas, mistõttu ei saa elukoha olemasolu kinnipeetava vabanemisjärgsele seaduskuulekale positiivsele prognoosile anda ülemäära tugevat kaalu. Varasemad toetavad suhted lähedastega R. Zaitsevile piisavaks motivaatoriks seaduskuulekaks eluks ei ole osutunud. Olukorras, kus R. Zaitsev naaseb taas käitumiskontrolli nõuete täitmise kohustuse tingimustesse, puudub piisav edulootus katseaja edukaks läbimiseks. 2.

1. Uue kuriteo riskiks on alkoholi tarvitamine. Olles süüdi mõistetud kehalise väärkohtlemise toimepanemises alkoholijoobes ja arvestades tema pikaajalist alkoholi tarbimise harjumust, puudus maakohtul veendumus, et läbitud sotsiaalprogramm ja alkoholi tarbimise võimaluse puudumine viimaste kuude jooksul on avaldanud sellist mõju R. Zaitsevi käitumisele, et tekiks piisav edulootus edaspidiseks eluks ilma alkoholi tarbimata. R. Zaitsev on alkoholivaba elu elanud vaid karistuse kandmise ajal. Arvestades tema varasemat elukäiku ning väljakujunenud harjumusi ja karistuse kandmise aja pikkust, siis ei ole sedastatavad R. Zaitsev käitumises ja mõttemaailmas sellised korrektiivid, et tõsikindlalt saab väita, et R. Zaitsev on loobunud alkoholi tarbimisest. Kuigi R. Zaitsev avaldas kohtuistungil, et mõistab oma probleemi algpõhjust ja läbitud on ka asjakohane sotsiaalprogramm, siis tema varasem käitumine sellele seisukohale tuge ei avalda. Olukorras, kus isik ei mõtle tegu-tagajärg seosesuhtele ning käitub impulsiivselt, ei hinda maakohus edulootust selliseks, et vabastada kinnipeetav ennetähtaegselt. R. Zaitsevile on soovituslikud jätkutegevused, mis kinnistavad omandatud teadmisi ja loovad suuremad eeldused seaduskuulekaks eluks. R. Zaitsevi mõttemaailm on alles muutuste teel. 2 2.
2. R. Zaitsevit ei ole mõjutanud kriminaalhooldus ja teda ei mõjutaks maakohtu hinnangul ka täiendavalt elektroonilise valve kohaldamine ega Lootuse külas elamine. Seisukoha kujundamisel arvestas maakohus kinnipeetava varasemat käitumismustrit. R. Zaitsevil on olnud probleeme kindlaksmääratud elukohas elamisega. Tema kättesaamine kriminaalhooldusametniku poolt on olnud probleemne mitme kuu vältel. Seega on ilmne, et varasemad karistused ja antud võimalused R. Zaitsevile mingisugust õiguskuulekusele suunavat mõju ei avaldanud ning kriminaalhooldaja järelevalve ei ole piisav motivaator R. Zaitsevi õiguskuulekale teele suunamisel. 2.
3. Kui süüdimõistetu kordab oma varasemaid käitumisakte, on põhjus karta tegude kordumist, ja seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Kuna R. Zaitsevi karistamise aluseks olevad teod viitavad võimalusele, et ta on suuteline uuteks kuritegudeks ja arvestades, et töökohagarantii puudub, siis viitab see ka küllaldaselt suurele uute kuritegude toimepanemise ohule. Kohus võtab arvesse sedagi, et kuigi süüdimõistetu ei ole kannatanuga enam lähisuhtes, on varasemas elus osapooled demonstreerinud, et ikka ja jälle saadakse kokku ning kokkusaamine alkoholi tarvitamise käigus kasvab üle vägivallaks. Viimatine süüdimõistev episood oli toime pandud samal aadressil, kuhu ühe võimalusena soovib kinnipeetav vabaneda. Rehabilitatsioonikeskuses elamine on vabatahtlik ning maakohus ei tajunud kohtuistungil kinnipeetava tugevat soovi elada vabaduses just nimelt rehabilitatsioonikeskuses. Et kinnipeetav oli oma elukohasooviga kõhkleval seisukohal, siis vabanemine rehabilitatsioonikeskusesse ühes elektroonilise valve kohaldamisega ei ole selliseks mõjuriks, mis garanteerib kinnipeetava edaspidise seaduskuuleka eluviisi. Seda enam, et varasemalt on R. Zaitsev olnud kriminaalhooldusametnikule pika aja vältel kättesaamatu just elukohas elamise nõude täitmata jätmise põhjusel. 2.
4. R. Zaitsev on hinnatud kinnipeetavaks, kes vajab jätkutegevusi, et omandatud teadmisi värskena hoida. Kuigi kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud positiivne oli kuritegu toime pandud impulsiivselt, sündmuste eskaleerudes. Kinnipeetava käitumismustris on ilmnenud muutused, kuid puudub võimalus kinnitada toimunud muutuste püsivust ning R. Zaitsev on oma mõttemaailmas alles suundumas seaduskuulekale teele. Praeguse karistuse kandmise aluseks olnud teo pani R. Zaitsev toime tingimustes, kus tal olid olemas kindel elukoht ja lähedase toetus ning väidetavalt ka mitteametlik töökoht ehk et sisuliselt olid R. Zaitsevil olemas ligilähedaselt samalaadsed tingimused, mis toetavad vaadeldavalgi juhul tema ennetähtaegset vabanemist. Juba varasemalt pole R. Zaitsevi vabastamise kasuks rääkivad asjaolud tema õiguskuulekust taganud ega välistanud tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Praegusel juhul pole võimalik positiivsetele ja R. Zaitsevi vabastamise kasuks rääkivaile asjaoludele anda sellist tähendust, mis viiks tema suhtes positiivse ennetähtaegse vabastamisotsuse tegemiseni. Maakohus möönab, et elamisel MTÜ-s Lootuse Küla rakenduvad täiendavad kontrollinõuded, kuid elektroonilise valve seadme abil ei ole võimalik kontrollida millega isik tegeleb ja kellega suhtleb. Mõningal määral võib elektrooniline valve küll takistada kuritegude toimepanemist, kuid ei välista seda täielikult. Elektrooniline valve ei taga uute isikuvastaste kuritegude toimepanemise vältimist samas ulatuses nagu vanglas viibimise puhul. Määruskaebused
5. Viru Maakohtu 30.12.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R. Zaitsevi kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe, kes palub tühistada maakohtu määruse. 3.
6. R. Zaitsev suudab elada seadusekuulekalt, ta soovib asuda tööle ning täita kõiki kontrollnõudeid. Süüdimõistetu kannab oma esimest vanglakaristust ning puudub tarvidus tema pikaajaliseks vangistuses viibimiseks. R. Zaitsev on teinud endast kõik, et oma tulevikku parandada. Tema ohtlikkuse riskid on hinnatud põhjendamatult kõrgeks. Süüdimõistetu soovib 3 tegeleda oma probleemiga MTÜ-s Lootuse Küla ja seejärel otsustada edasine elukoht. Varasemalt ei ole süüdimõistetu rikkunud registreerimiskohustust ning süüdimõistetu on selgitanud, et ta oli vahepeal kodutu. Süüdimõistetu ei suhtle kannatanuga, tema õde on valmis teda toetama, ta on vangistuses töötanud ning tal puuduvad töö suhtes negatiivsed hoiakud. R. Zaitsevil alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole, kuid ta soovib alkoholi tarvitamisest vabaneda. Süüdimõistetul puuduvad võlgnevused ja tal on võimalik peale vabanemist asuda tööle OÜ-sse Muscul, kus ta töötas ka enne vangistust. Uute kuritegude jätkamine on üksnes oletuslik. Viru Vanglal ei ole iseloomustuses R. Zaitsevi käitumisele midagi ette heita, seega ei ole süüdimõistetu nii ohtlik, kui leiab seda maakohus. 3.
7. R. Zaitsevi puhul on täidetud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused, kuid sellele vaatamata jättis kohus ta vabastamata.

§ 76

lg-t 4 ja Euroopa Nõukogu viidatud soovitust tuleb tõlgendada koostoimes nii, et formaalsete eelduste täitmisel tuleb isik enne tähtaega vabastada, välja arvatud juhul, kui esinevad erandlikud asjaolud, mis vabastamist ei võimalda. Kui isik on käitunud õiguskuulekalt, puudub alus jätta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastamisest ilma. Taotluse mitte rahuldamine oleks õigustatud vaid siis, kui isikul on distsiplinaarkaristused, ta keeldus vanglas töö tegemisest, tal puudub elu- ja töökoht, ei soovi alluda käitumiskontrollile, pole motiveeritud senise eluviisi muutusele. R. Zaitsevi puhul on tegemist isikuga, kes saab pärast karistuse osalist ärakandmist olla õiguskuulekas kodanik.

1. Oma vastuväite esitas ka süüdimõistetu R. Zaitsev, kes leiab, et miks on vajalik tema vangistuses pidamine, kui ta ei saa seal tasuda ei kohtu- ega advokaadikulusid. Seda saaks ta teha kodus ja tööl käies. On fakt, et süüdimõistetu on loobunud alkoholi tarvitamisest, kuna saab aru, et alkohol on probleemide allikas. Tingimisi vangistust elektroonilise valvega saaks ta kanda edasi oma õe juures. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et määruskaebused on ilmselgelt põhjendamatud, ja jätab need seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata.
3. Ka esitas süüdimõistetu kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal nõustamisele ja kaebuse esitamisele kokku 40 minutit, mille eest taotleb tasu kokku 43,20 eurot, sh käibemaks 7,20 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 kohaselt jäävad menetluskulud R. Zaitsevi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4