Süüdi tunnistada Tanel Treima
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Tanel Treima karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. 3.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 09.06.–10.06.2021, s.o 2 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka ja karistuseks mõista 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 4.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 03.10.2021.a karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda 03.10.2021.a.
POOLTE SEISUKOHAD: Süüdistatav Tanel Treima tunnistas end kohtuistungil talle etteheidetavate kuritegude toimepanemises süüdi. Ta möönis, et eeluurimisel ta eitas nende tegude toimepanemist, kuid nüüd tunnistab. Täpsemaid ütlusi ta kohtus anda ei soovinud ning oma seisukoha muutust põhjendada ei soovinud. Lisaks selgitas ta, et tal esineb alkoholiga probleeme, kuid soovib nüüd asuda alkoholiravile. Ta palub jätta karistus tingimuslikult täitmisele pööramata põhjusel, et ka kannatanu vajab teda oma tervisliku seisundi tõttu ja ootab teda koju. Kaitsja leidis, et Tanel Treima süü on tõendamist leidnud, kuivõrd kohtus avaldati kannatanu ütlused ja T. Treima tunnistas end kohtus täielikult süüdi. Kaitsja palub arvestada, et soodustavaks teguriks kuritegude toimepanemisel olid nii T. Treima kui ka kannatanu alkoholitarvitamine. T. Treima on siiski teinud sündmusest järeldused ja soovib minna alkoholiravile. Kaitsja leidis, et T. Treimale on piisavaks karistuseks juba see, et ta on praeguseni vahi all viibinud ja ta palus ülejäänud karistuse jätta tingimisi täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde, leides, et T. Treima teod on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud süüdistusaktis märgitud tõenditega. Prokurör Tanel Treima süüdi mõista
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust, millest tuleb maha arvata 2 eelvangistuspäeva ning vahi all viibitud aeg. Mõistetud karistusest kuuluks kohesele kandmisele 2 kuud vangistust algusega 03.10.2021.a ning ülejäänud karistust, 10 kuud vangistust, ei pöörataks
sätete alusel täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, süüdistatava süü tunnistamise ja kohtulikul uurimisel antud ütlused, uurinud, avaldanud ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, sh videosalvestisi, kõrvutades neid ning hinnanud oma siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et süüdistatava süü talle esitatud süüdistuses
lg 2 p 2, 3 järgi on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus ning süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuistungil jäi süüdistatav T. Treima lühimenetluse taotluse juurde. Süüdistatav Tanel Treima süü temale esitatud süüdistuses on mõlemas kuriteoepisoodis tõendatud täies mahus järgnevaga. Kannatanu G. V. ütlustest (tl 14-15, 22-23) nähtuvalt oli ta 28.05.2021.a õhtul koos Tanel Treimaga sünnipäeval, kust T. Treima lahkus varem. Kui ta koju jõudis, heitis ta diivanile pikali ja T. Treima ründas teda arusaamatul põhjusel ja ootamatult. T. Treima peksis teda rusikate ja jalgadega pea- ja kehapiirkonda, löökide tagajärjel on tal verevalumid näol, vasaku õla piirkonnas, põlvedel, ka on mõlema jalalaba piirkonnad paistes ja sinised. Järgmisel hommikul näitas ta Tanelile vasakul käel olnud suurt verevalumit, kuid Tanel ütles, et ta ei mäleta sellest midagi. 30.05.2021.a episoodi osas on kannatanu selgitanud, et kui ta oli diivanil, hakkas T. Treima teda ilma põhjuseta käega vastu jalgu peksma. Ta püüdis häirekeskusesse helistada, kuid Tanel lõi teda 3 rusikaga näkku, Tanel haaras temalt telefoni ja viskas selle vastu seina. Kui ta proovis aga korterist lahkuda, haaras Tanel teda juustest ja tõmbas tagasi. Mingit tüli tal Taneliga ei olnud. Kui Tanel joob, siis läheb hulluks ja hommikuti ütleb, et ei mäleta sellest midagi. Asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud, 30.05.2021 kella 19.18 ajal tehtud vormikaamera salvestiselt nähtuvalt (tl 10-12) kannatanu räägib, et elukaaslane peksab teda ja viskas telefoni puruks. Kannatanu räägib, et 28.05.2021.a oli käinud sõbranna sünnipäeval, kui koju jõudes hakkas elukaaslane teda peksma, sinine plekk käel on siis põhjustatud. Pärast peksmist jäi kannatanu magama. 30.05.2021.a kohta räägib kannatanu, et nad olid kahekesi kodus ja jõid viina. Elukaaslane lõi talle vastu hambaid ja lõi jalgadesse, jalg on paistes. Nimetatud vaatlusprotokollist ja salvestiselt nähtuv kinnitab täielikult kannatanu poolt antud ütlusi ning seejuures selgitab ka seda, et kannatanu poolt 09.06.2021.a ülekuulamisel täpsustatu vastab tegelikule sündmuste sisule ja kronoloogiale. Ühtlasi nähtub, et selle salvestise käigus on politseiametnik fotografeerinud kannatanut korteris. Nendelt fotodelt (tl 3-7) nähtuvad kannatanu kirjeldatud vigastused, mis annavad kriminoloogilise kogemuse pinnalt alust arvata, et need võivad olla tekitatud käte ja jalgadega peksmisega. Kannatanu pöördumist häirekeskusse 30.05.2021.a sündmusega seoses kinnitab ka Häirekeskusesse tehtud kõne salvestis, milles kannatanu teatab, et aadressil Ristiku 30 korteris 7 peksab teda mees. Pärast selle info edasiandmist hakkab kannatanu karjuma ja jõuab hüüda „mine ära“ kui kõne katkeb. Kohtu hinnangul kinnitab nimetatu kõne sisu (s.o kannatanu suudab alguses rääkides edasi anda infot peksmise kohta, kuid seejärel järgneb väga tugev kannatanu kriiskav karjumine), selle lühidus ja kõne katkemine seda, et T. Treima ründas kannatanut ka abi kutsumise ajal ning võttis temalt telefoni, nii nagu on kannatanu seda kirjeldanud 09.06.2021.a ülekuulamisel. Eelnevaga on kooskõlas ka tunnistaja T. V. ütlused, mille kohaselt on ta kannatanu naaber, ja 30.05.2021.a kuulis ta kuidas kannatanu karjus, et ta kutsuks politsei, kuna kahtlustatav peksab teda. Kannatanul peksmiste järel esinenud vigastusi kinnitab tema suhtes tehtud isiku läbivaatuse protokoll (16-20), millest nähtuvalt on kannatanul tuvastatud vasaku silma peal ja all kriimustus ning verevalum, kannatanu parema silma juures on väike verevalum, vasaku käe õla piirkonnas on suured verevalumid. Seejuures tuleb tähele panna, et vasaku õlavarre verevalum on massiivne, kattes pea kogu õlavarre ning ulatudes õla juurest ka rinnaesisele. Samas mastaabis vigastus on sedastatav ka 30.06.2021.a politseipatrulli poolt tehtud fotodel (tl 3, 5). Üldteada asjaoluks saab pidada, et selliste vigastuste tekitamine põhjustab kannatanule ka valu. Süüdistatav Tanel Treima on kohtueelsel uurimisel andnud ütlusi mille kohaselt ta kannatanu peksmist ei tunnista. Ta möönab, et tal on olnud kannatanuga rüselemist ja üksteise tõukamist. Rüselemiste toimumise aega ta ei mäleta. T. Treima tunnistas aga kohtulikul uurimisel kannatanu löömist ja süütegude toimepanemist, kuid ütlusi anda ei soovinud. Seetõttu ei ole võimalik kohtul arvestada tema kohtueelses menetluses antud ütlusi osas, milles ta eitab süütegude toimepanemist, sest need on vastuolus tema uue positsiooniga, s.o süü omaksvõtuga. Samuti ei ole T. Treima ütlused G. V.l 28.05. ja 30.05.2021.a vigastuste mittemäletamise ja peksmise eitamise kohta kooskõlas teiste asjas uuritud ja omavahel riimuvate tõenditega, mida kohus juba eespool käsitles. Niisamuti tuleb tõdeda, et T. Treima avaldas ka süü omaksvõtu järel seisukoha, et „päris peksmist olnud ei ole“. Seega jätab kohus süüdistatava ütlused tõendikogumist kõrvale osas, mis puudutab kannatanu peksmise eitamist ning samuti ei arvesta tema poolt kohtus antud selgitusi teo toimepanemise sisu osas. Küll aga saab T. Treima eeluurimisel antud ütlusi arvestada osas, milles need on kokkulangevad kannatanu ütlustega ja mis kinnitavad seda, et tema ja G. V. on elukaaslased ning, et 28.05.2021. ja 30.05.2021.a viibisid nad mõlemad kodus aadressil xxx ning et koos on alkoholi tarvitatud ning, et 30.05.2021.a helistas G. V. politseisse mispeale haaras ta G. V.lt telefoni ja viskas selle eemale (tl 33pö). 4 Käesoleval juhul on kohtu hinnangul kannatanu ütlused toimunu kirjeldamises eluliselt usutavad, usaldusväärsed ja riimuvad teiste kogutud tõenditega, samas süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlused on ennastõigustavad ja enda süüd eitavad. Kuivõrd kohtus süüdistatav küll sõnaliselt tunnistas ennast süüdi, kuid keeldus ütlusi andmast, siis ei ole võimalik kohtul süüdistatava uue positsiooni osas tema ütluste usaldusväärsust hinnata. Kohus leiab, et kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad objektiivsed tõendid, nimelt isiku läbivaatusprotokollis, selle lisadeks olevate fotodel ja politseiametniku poolt tehtud fotodel sedastatud kannatanu vigastused. Nende asukoht ja tekkemehhanism kattuvad kannatanu ütlustega. Samuti on tähelepanuväärne, et kannatanu on enda kodus vahetult pärast 30.05.2021.a sündmust kinnitanud enda peksmist ning ka varasemaid peksmisi (s.o käesoleva kohtuasja raames käib see vaid 28.05.2021.a kohta). Viimane nähtub nii vormikaamera salvestiselt, kuid 30.05.2021.a episoodis karjudes abi palumist on kinnitanud samas majas elav tunnistaja T. V.. 30.05.2021.a episoodis kinnitab peksmist ka kannatanu kõne häirekeskusesse, milles on ta otsesõnu märkinud, et mees peksab teda ja kõne lõpeb tema karjumise ja karjatuse „mine ära“ järel. Arvestades, et kannatanu peksmise episoode on tunnistaja ja kannatanu ütluste põhjal olnud rohkem, kannatanu on ka ise alkoholi tarvitanud 28.05. ja 30.05.2021.a, on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et kannatanu võis ka esimesel ülekuulamisel kummagi sündmuse kronoloogias eksida. Usutavalt ja teiste tõenditega kooskõlas olevalt on ta seda selgitanud ülekuulamisel 09.06.2021.a. Seega on kannatanu ütlused olnud järjepidevad ning kokkulangevad teiste kogutud tõenditega.
lg 2 p 2, 3 järgi on kvalifitseeritav teise inimese tervise kahjustamine ning valu tekitav kehaline väärkohtlemine, mis on toime pandud lähisuhtes ning korduvalt. Kohtu hinnangul on kannatanu rusika ja jalgadega korduv löömine ja juustest tõmbamine käsitatav teise inimese tervisekahjustamise ja temale valu tekitava kehalise väärkohtlemisena. Kannatanu on kirjeldanud, et tajus valu ja tal on tuvastatud tervisekahjustused: vasaku silma peal ja all kriimustus ning verevalum, kannatanu parema silma juures on väike verevalum, vasaku käe õla piirkonnas on suured verevalumid. Seega on T. Treima enda tegevusega põhjustanud G. V.le tervisekahjustused ja teda valu tekitavalt väärkohelnud. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et Tanel Treima ja G. V. on elukaaslased, kes elasid samas korteris ehk tegemist on
Kuivõrd T. Treima on toime pannud G. V. kehalise väärkohtlemise kahel korral (28.05. ja 30.05.2021.a), siis on tegu korduvusega. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Kohtu hinnangul on süüdistatav teod toime pannud kavatsetult. Nimelt,
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Antud juhul T. Treima mõlemas kuriteepisoodis teadlikult ja kavatsetult lõi G. V.u, nii vastu pead kui keha, teises episoodis tiris juustest. Seega soovis T. Treima kannatanu suhtes vägivalda kasutada, ta tegi seda sihipäraselt ja kavatsetult ja pidi vähemalt võimalikuks pidama, et vägivald realiseerub ehk et ta tabab kannatanut nii vastu pead, õlga, jalgu, mis ilmselgelt põhjustab valu ja võib põhjustada tervisekahjustusi. KARISTUS Kohus uuris Tanel Treimat iseloomustava materjalina karistusregistri väljavõtet (tl 27), millest nähtuvalt on T. Treimal kaks kehtivat väärteokaristust. Seejuures tuleb tähele panna, et süüdistusaktis märgitud neljast karistusest ei ole kaks enam kehtivad, seda tulenevalt KarRS § 24 lg 1 p-st 11 ja
T. Treimat iseloomustava materjalina uuris kohus ka sama 5 kriminaalasja raames pärast kokkuleppemenetluses saabunud kriminaaltoimiku tagastamist tehtud 05.10.2021 kohtumäärust, millega T. Treima vahistati põhjusel, et ta hoidis kohtumenetlusest kõrvale (tl 111-112pö). Kohus selgitab, et
lg 2 p 2, 3 järgi toimepandud kuriteo eest on seaduseandja karistusena ettenäinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel
lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus samuti toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (RKKKo 3-1-1-28-14, p 29). Praeguses asjas on süüdistatav kavatsetult toime pannud teise astme kuriteo, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused. Kohus möönab, et
lg 2 p 2, 3 mõistes on süüdistatav kannatanule tekitanud kergemad, lühiajaliselt mööduvad tervisekahjustused, ründed on olnud suhteliselt lühiajalised, kuid samas intensiivsed (rohkelt lööke, vigastused eri kehapiirkondades).
lg 2 p 2, 3 mõistes tuleb arvestada, et tegemist oli lähisuhtevägivallaga, mis on toimepandud korduvalt sama kannatanu suhtes. Käesoleval juhul pani süüdistatav ühepäevase vahega toime kaks rünnet kannatanu suhtes, lüües teda käte ja jalgadega nii kehasse kui vastu pead. Seejuures teisel korral oli rünne tõsisem, sest sel korral peksis T. Treima kannatanut nii näkku, kui jalgadesse ning lisaks tuvastas kohus, et osa ründest järgnes sellele, kui kannatanu oli juba telefoni teel abi kutsumas ja püüdis korterist lahkuda ning selliselt takistas T. Treima ka kannatanul abi kutsumist. Samuti tuleb arvestada, et kui Tanel Treima on keskealine meesterahvas (s 1979), siis kannatanu on temast oluliselt vanem naisterahvas (s 1953), kes nii tema enda, kui süüdistatava selgituste kohaselt vajab ka kõrvalist abi. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü on keskmises määras. Süüdistatav tunnistas end kohtuistungil toimepandus süüdi, möönis alkoholiprobleemi esinemist ning palus end reaalselt mitte vangi mõista. Kohtu hinnangul ei ole siinkohal põhjust siiski rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest, sest seda ta väljendanud ei ole. Ka märkis T. Treima ühelt poolt, et kannatanu on alkoholitarvitaja ja teda ta juhtunus ei süüdista, siis teiselt poolt on leidnud, et nii tema kui G. V. lõpetavad nüüd üheskoos alkoholitarvitamise. Veel esitas ta mitmeid põhjendusi selle kohta, kuidas G. V. vajab teda enda kõrvale ning seetõttu palus jätta vangistus täitmisele pööramata. Selliselt on T. Treima kohtu hinnangul väljendanud veendumust, et vaid tema poolt kujutatav elukorraldus aitab õiguskuulekalt elada. Samas tuleb tähele panna, et kohtus ei leidnud tuvastamist mistahes kannatanu või kannatanu alkoholitarbimise roll konflikti tekitamisel, vastupidi, kannatanu ei ole osanud peksmise põhjusi nimetada. Siirast kahetsusavaldusest saab kohtu hinnangul rääkida vaid juhul, kui süüdistatav nii sõnaliselt avaldab kahetsust, kuid ka siis, kui see avaldub lisaks sõnalises kahetsusavalduses tema teokirjelduses, põhjendustes oma teo osas, kui ka hilisemas suhtumises enda teosse. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kõike eelnevat arvesse võttes ja seda, et
Treima süü keskmises määras, kuid arvestades temal kehtivate karistuste puudumist, teo toimepanemisel kasutatud suhteliselt väheintensiivset vägivalda, vigastuste kergust ja seda, et episoodid olid lähestikku ning toimusid pea poole aasta eest, on võimalik Tanel Treimat karistada sanktsiooni keskmäärast märgatavamalt madalama vangistusega, mõistes talle karistuseks 1-aastase vangistuse. 6 Kuigi
lg 2 p 2, 3 järgi on võimalik karistuseks mõista rahaline karistus, siis arvestades T. Treimal igasuguste sissetulekute puudumist, mida ta ka ise kinnitas (enese väitel töötas viimati
Toimikumaterjalidest nähtuvalt on mõlemad episoodid toime pandud alkoholijoobes ja lähisuhtes ning isik ei ole kuni enda vahistamiseni astunud ühtegi sammu olukorra muutmiseks. T. Treima on ise möönnud, et alkoholitarvitamine on talle probleemiks ja ta soovib selle probleemiga tegeleda. Ka mõistab ta seda, et alkoholismiravi eest tuleb tasuda (tl 125). Vajadus alkoholi tarvitamise keelu rakendamise ja alkoholisõltuvusest vabanemisega tegelemiseks tuleneb ka asjaolust, et mõlemad episoodid on T. Treima toime pannud alkoholijoobes ning nii kannatanu kui tunnistaja kirjeldavad samuti tema alkoholi tarvitamise lembust ja sellele järgnevat agressiooni. Seega on ilmne, et isiku rehabilitatsiooniks on vajalik tema allutamine alkoholi tarvitamise keelule ja alkoholismiravile, mida on võimalik määrata üksnes
Samuti tuleb tähele panna, et T. Treimal ei ole arvestatava aja jooksul olnud töökohta. Kohtus esitatud info võimalikust tööleasumisest ja tööandja rahalisest toest (tl 125pö) on töölt eemal viibimise perioodi ja ebakonkreetsust arvestades paljasõnalised. Tanel Treima sotsiaalset ja kodust elu iseloomustavad asjaolud (töötus, sissetuleku puudumine, elukaaslaste ühine alkoholitarvitamine) on aga sellised tegurid, mis üldteadaolevalt suurendavad alkoholi liigtarvitamise riski. Määravaks peab kohus ka asjaolu, et selle 5,5 kuu jooksul ei ole T. Treima teinud ühtki sammu alkoholitarbimise piiramiseks, ravile asumiseks vms, mis kinnitaks tema omaalgatuslikku probleemi tunnistamist ja sellega tegelemist. T. Treimale on juba antud võimalus karistuse tingimuslikuks täitmisele pööramata jätmiseks, kuid on selgunud, et see ei ole end õigustanud. Nimelt seda, et T. Treima ei sobi kriminaalhoolduseks ilmestab kõige paremini see, et käesoleva 7 kriminaalasja menetlemisel kokkuleppemenetluses esitas ta kohtule valeinfot, väites, et on haigestunud; ka ei olnud ta kohtule kättesaadav ning hiljem ta ka möönis, et kohtumenetlusest kõrvalehoidumise põhjustas alkoholitarvitamine. See tingis tema tagaotsitavaks kuulutamise ja vahistamise, sest teda ei olnud võimalik korduvatel sundtoomise katsetel tabada ja ta oli sellega rikkunud tõkendit elukohast lahkumise keeld (tl 112pö). Märgitud suhtumine viitab aga otseselt sellele, et T. Treima ei sobi kriminaalhoolduse alla, kuivõrd ta ei oleks vabaduses viibides suuteline täitma kontrollnõudeid, sh kriminaalhooldaja juurde ilmuma, alluma kontrollile (mh olema kättesaadav ja käima registreerimistel). Arvestades, et ka kohtukutse iseenda kohtuistungile ei olnud piisavaks motivaatoriks alkohol tarvitamata jätta ja kohale ilmuda, leiab kohus, et T. Treima ei suudaks mh alkoholi tarvitamise keeldu täita. Siinkohal tuleb tähele panna, et kinnipidamisasutuses puudub T. Treimal võimalus alkoholi tarvitada. Tähelepanuta ei saa jätta ka T. Treima soovi naasta elama sama kannatanu juurde, st samasse keskkonda, olukorras, kus tegelikke muutusi toimunud ei ole. Arvestades siinkohal veel seda, et kõik asjaolud, millele T. Treima ise viitas, olid ka enne kohtuistungit samad (kannatanu vanus, abivajadus, nende omavaheline suhe), siis puudub kohtul veendumus, et kinnipidamisasutusest vabanemisel T. Treima oma hoiakuid sellise lühikese aja jooksul muudaks. Kõigi nimetatud asjaolude valguses ei pea kohus võimalikuks ega ka Tanel Treima suhtes põhjendatuks jätta vangistus reaalselt täitmisele pööramata. Eeltoodust tulenevalt tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista Tanel Treima karistuseks 8 kuud vangistust, millisest arvata
lg 1 alusel maha eelvangistuses viibitud aeg 09.06.–10.06.2021, s.o 2 päeva ja karistuseks mõista 7 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 03.10.2021.a karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda 03.10.2021.a. TÕKEND Käesoleva menetluse raames on Tanel Treima olnud kahtlustatavana kinnipeetud alates 09.06.– 10.06.2021.a ja 05.10.2021.a Harju Maakohtu määrusega nr 1-21-6544 kohaldati Tanel Treima suhtes vahistamist kaheks kuuks, s.o kuni 03.11.2021 (tl 111). Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteemi põhimõtete kohaselt pööratakse mõistetud vangistus karistusena ka reegeljuhtumil täitmisele. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada aga kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes rikkus tõkendit ja hoidus kohtumenetlusest kõrvale. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus leiab, et antud juhul, kui süüdistatav on soovinud igal juhul vältida vangistust, ta on varem kohtumenetlusest kõrvale hoidunud ning talle on mõistetud 8-kuuline reaalne vabaduskaotus, on reaalne oht ka selleks, et ta asub kõrvale hoiduma kohtuotsuse täitmisest. Seega on kohtu hinnangul jätkuvalt põhjendatud kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohaldada tõkendit vahistamine, seejärel kuulub tõkend tühistamisele. MENETLUSKULUD Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 496,80 eurot (s.o kohtueelses menetluses 334,80 eurot ja 162 eurot kohtumenetluses). Kohus leiab, et õigusabikulude hüvitamine kaitsja poolt taotletud mahus on põhjendatud. Vastavalt
MS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha 8 suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o 876 eurot, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista. Kohtu hinnangul ei esine Tanel Treimal erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. Tanel Treima näol on tegemist töövõimelise meesterahvaga. Seega on ta nii vanglas, kui karistuse kandmiselt vabanenuna võimeline tasu eest töötama. Tulenevalt asjaolust, et praeguseni on süüdistatava sissetulek olnud vähene ja ka vangistuses töötades ei oleks tema teenistus suur, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. ASITÕENDID JA SALVESTISED Kriminaalasja materjalide hulgas olevad 2 DVD-plaati on asitõendite vaatlusprotkollide lisada ja lähtudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1 ja lg-st 5 tuleb need jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 126; § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 306, § 310 lg 1, § 311-313, § 315, § 318-319. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.