← Eesti

3-20-2508/14

Obsah (6)§ 63§ 11§ 15§ 41§ 28§ 64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märts 2021, Tartu Haldusasja number 3-20-2508 Vahur Siku (Sikk) kaebus Tartu Vangla 5.

) §-s 63 sätestatud karistustest leebeim. Toime pandud distsiplinaarsüüteol on negatiivne mõju vangla distsipliinile ning karistamine sellise teo eest omab ka üldpreventiivset eesmärki. Distsiplinaarmenetluse käigus on nõuetekohaselt analüüsitud karistamise vajadust ja karistuse liiki ning võetud kooskõlas

§ 63

lg 3 esimese lausega distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärke. Leebeima karistuse rakendamine on süüteo toimepanemise asjaolusid arvestades põhjendatud. 7.

  1. Vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Seega puudub alus nimetatud käskkirja tühistamiseks. 7.
  2. Kohustamisnõude rahuldamine ei ole võimalik. Isevalmistatud eseme kambrisse lubamist keelab kodukorra p 7.1.
  3. Piirang eseme kambrisse andmisel tuleneb vangla direktori antud üldkorraldusest. Tartu Vangla kodukord ja selle punkt 7.1.4 on kehtiv haldusakt (HMS § 61 lg 2), mille täitmine on kohustuslik igaühele (HMS § 60 lg 2). Vanglale teadaolevalt ei ole kaebaja piirangu aluseks olevat kodukorra punkti 7.1.4 vaidlustanud. Kaebaja ei saaks kaebust selle nõudega ka täiendada, kuna selles osas pole kaebajal läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. Asjas on vaidlus kaebajale määratud distsiplinaarkaristuse õiguspärasuse üle. Lisaks karistuse määramise käskkirja tühistamise nõudele on kaebaja esitanud ka nõude temalt äravõetud palvehelmeste tagastamiseks. Kohtueelselt esitatud vaides esitas kaebaja samuti nõuded nii käskkirja kehtetuks tunnistamiseks kui ka palvehelmeste tagastamiseks (vaie nr 1-11/583-1; tl 11-11p). Asjaolu, et vaide lahendamisel ei ole vastustaja vaideotsuses (tl 2-2p) kohustamisnõuet käsitlenud eraldi, vaid koos kehtetuks tunnistamise nõudega, ei välista kohustamisnõude lahendamist kohtumenetluses. Kehtivast õigusest (

§ 11lg 5) ning kohtupraktikast (nt Riigikohtu 28.

veebruari 2020. a otsus asjas nr 3-17-1503, p 17) tuleneb, et kohustuslik kohtueelne menetlus tuleks lugeda läbituks isegi juhul, kui vaie (või ka selle mõni nõue) on jäänud kohtueelses menetluses ebaõigesti läbi vaatamata. Seega lahendab kohus käesolevas asjas nii tühistamis- kui ka kohustamisnõuet. 9.

§ 63

lg 1 ls 1 kohaselt võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest. Vaidlustatud käskkirjaga (tl 9-10) on kaebajat distsiplinaarkaristusega karistatud Tartu Vangla direktori

  1. veebruari
  2. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra1 p 7.1.4 süülise rikkumise eest. Selle sätte kohaselt on kinnipeetavatele keelatud isevalmistatud esemed. Lisaks võeti kaebajalt läbiotsimisel ära ka kilekotid, mille kohta on distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas märgitud, et need on olmeprügi ning selles osas menetlust läbi ei viida (käskkirja punkt 2, teine lõik, viimane lause).
  3. Rikkumisena käsitatav tegu seisnes selles, et läbiotsimisel leiti kaebaja kambrist isevalmistatud veekeetja ning valged ristiga palvehelmed, mis vastustaja hinnangul olid ümber tehtud näpuharjutuse ripatsi taoliseks esemeks ning kujutas seetõttu endast samuti isevalmistatud eset. Vaidlustatud käskkirjas on märgitud, et äravõetud esemeid käsitleti isevalmistatutena tulenevalt nende koostisosadest ja valmistamisviisist. 1 https://www.vangla.ee/sites/www.vangla.ee/files/elfinder/dokumendid/tartu_vangla_kodukord_1_0.pdf 4

(9)3-20-2508 11.

§ 15

lg-s 2 on sätestatud, mida mõistetakse kinnipeetavale keelatud ainete ja esemetena. Seejuures on nimetatud esemeid ja aineid, mis võivad ohustada inimese julgeolekut (p 1) ning vangla julgeolekut või korda (p 3).

§ 15

lg 3 alusel on vangla sisekorraeeskirja (VSKE) §-s 641 kehtestatud kinnipeetavale vanglas keelatud esemete ja ainete loetelu.

§ 15

lg 4 alusel võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad

§ 15lgs 2 sätestatud tingimustele.

Selliseid keeldusid võib vanglateenistus sätestada vangla kodukorras.

§ 41

lg-st 2 tulenevalt võib vangla, kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Riigikohus on tunnustanud vangla ulatuslikku kaalumisruumi esemete keelamisel ja neist lähtuva võimaliku ohu hindamisel, sh arvestades vanglaolustiku eripära. Samuti vangla kogemust ohtude äratundmisel ja hindamisel ning kohaste abinõudega reageerimisel (nt Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-28-12, p 14 ning seal viidatud lahendid).
  3. Distsiplinaarkaristus on praegusel juhul määratud vanglas keelatud esemete omamise eest, mis on vaidlustatud käskkirja ja vaideotsuse kohaselt kodukorra punkti 7.1.4 rikkumine. Kohtupraktika kohaselt peab vangla distsiplinaarmenetluses tuvastama, kas tegemist on kinnipeetavale keelatud esemega või mitte, ning tuvastades leitud eseme omadused, andma hinnangu selle ohtlikule mõjule (Riigikohtu
  4. juuni
  5. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-10, p 12).
  6. Tartu Vangla kodukorra seletuskirjas2 on punkti 7.1.4 põhjendusena märgitud, et isevalmistatud esemed võivad olla vangla julgeolekule ohuks erinevatel põhjustel. Muuhulgas, et esemete valmistamisel on võimalik nendesse peita keelatud esemeid ja aineid, mida ei ole võimalik ilma eset lõhkumata avastada. Samas on märgitud, et kinnipeetava õigused ei saa kõnealuse piiranguga rikutud, sest kõik vajamineva saavad kinnipeetavad osta kas poest või lasta saata maskikirjaga. Neile kinnipeetavatele, kellel puuduvad rahalised vahendid, tagab vangla kõik inimväärseks eluks vajaliku. Seletuskirja kohaselt tuleb keelatud esemetest lähtuva ohu kontekstis vangla julgeolekut mõista kõige laiemas tähenduses, sh kui ohtu kinnipeetavate ja vangla personali elule ja tervisele, vanglas kehtestatud korrale ning vangla inventarile (seletuskirja p 7 kolmas lõik).
  7. Läbiotsimisel leitud veekeeduseade on kirjelduste kohaselt tehtud kasutades kaheksat žiletti ning kaht umbes 20 cm pikkust juhet. Kaebaja ei ole vaidluse alla seadnud, et see on isevalmistatud seade, kuid ei nõustu vastustajaga, et see ese kuulub talle. 14.
  8. Kodukorra p 7.1.4 seletuskirjas on isevalmistatud elektriseadmete kohta eraldi märgitud, et nende puhul ei saa olla kindel nende töökvaliteedis ning ebakvaliteetsete elektriseadmete ühendamine vangla vooluvõrku võib kaasa tuua lühised ja elektrikatkestused, mis on ohuks vangla julgeolekule. Lisaks käskkirja andmise aluseks olnud keelule (kodukorra p 7.1.4) tuleneb kodukorra p-st 7.1.26, et vanglas on keelatud elektriseadmed, v.a vanglateenistuse vahendusel soetatud või isikul vanglasse saabumisel kaasas olnud seadmed ning p 7.1.29 kohaselt ka nt iseparandatud või ümberehitamise tunnustega elektriseadmed. Vangla on läbiotsimisel leitud veekeeduseadmega seoses käskkirjas (p 2, esimene lõik) märkinud, et kinnipeetaval on õigus vanglas kasutada vaid neid elektriseadmeid, mis on tehases toodetud, töökorras ning mis vastavad Eesti Vabariigis kehtestatud standarditele. Samuti elektriseadmed, mis on väljastatud vanglateenistuse loal ja vangla vahendusel soetatud või vanglasse saabumisel kaasas. 2 https://www.vangla.ee/sites/www.vangla.ee/files/elfinder/dokumendid/tartu_vangla_kodukorra_seletuskiri_5.pdf 5

(9)3-20-2508 14.
  1. Vaidlust pole, et veekeeduseade leiti kaebaja kambri läbiotsimisel ning
  2. oktoobri
  3. a ettekande nr 2-20-5503 kohaselt oli see WC-s riiuli küljes rippuva käterätiku vahel (tl 28). Lisaks ettekande koostanud ametnikule on sündmuse juures tunnistajatena olnud kaks vanglaametnikku – valvur ja vanemvalvur. Kaebaja väidab esmalt, et kuna ta viibis kambris pikemat aega üksinda ning kambris toimetati 1-2 korda nädalas läbiotsimisi, mille käigus seadet varem ei leitud, ei ole tõendatud selle seadme temale kuulumine. Kaebaja peab ka ebausutavaks ettekandes kirjeldatud seadme asumist „rippuva käterätiku vahel“ ning arutleb seejuures, miks selline ese maakülgetõmbejõu mõjul maha ei kukkunud (
  4. jaanuari
  5. a avaldus, tl 22-23). Ettekande teksti sõnastuslik ebatäpsus või mitmetimõistetavus ei väära praegusel juhul siiski asjaolu, et kolme vanglaametniku osavõtul selline ese avastati ning kaebaja ei ole sellele ka vastu vaielnud. 14.
  6. Sarnaselt vastustajaga ei pea kohus usutavaks kaebaja väidet, et tema kambris üksinda viibimist arvestades (vaidlust selle üle ei ole) on ainus loogiline järeldus, et isevalmistatud elektriseadme tõid kambrisse vanglaametnikud. Kohus nõustub vastustajaga, et pole ühtki mõistlikku põhjust, miks peaks mõni vanglaametnik selliselt käituma, arvestades pealegi võimalust, et tema enda suhtes võidaks sel juhul kohaldada distsiplinaarvastutust. 14.
  7. Kohtu hinnangul on tõendatud, et elektriseade (veekeetja) leiti kaebaja juurest kambrist ning ei vaielda, et see oli isevalmistatud. Varasemas kohtupraktikas3 on leitud, et olukorras, kus eseme omanikku pole võimalik kindlaks teha, on määrav, kelle juurest selline ese leiti ning ka kaebaja ise ei vaidle vastu, et see tema kambrist leiti. VSkE §-s 641 kasutatakse sõnastust „kinnipeetavale on vanglas keelatud“. Riigikohus on viidatud lahendis haldusasjas nr 3-3-1-2410 (p 11) leidnud, et VSkE § 641 ei keela mitte ainult selles sättes nimetatud eseme omamist vaid ka “enda juures hoidmist“. Ka Tartu Vangla kodukorra p-st 1.7.17 tuleneb keeld hoida esemeid, mille omamine on VSkE ja kodukorra järgi keelatud. Eelnev kinnitab, et distsiplinaarkorras ei saa karistada üksnes keelatud eseme omanikku, vaid ka kinnipeetavat, kelle juurest see leiti. 14.
  8. Eelnevat arvestades on kohus arvamusel, et isevalmistatud veekeeduseadme osas on distsiplinaarvastutuse kohaldamise eeldused täidetud. Vastustaja on kodukorra p 7.1.
  9. seletuskirjas esitanud ka veenva põhjenduse, miks isevalmistatud elektriseade endast vangla julgeoleku seisukohast ohtu kujutab (vt eelpool otsuse põhjenduste p 14.1). Kahtlust pole, et selline seade on potentsiaalseks ohuks nii kasutajale või teistele inimestele, aga ka vangla elektrisüsteemide töökindlusele.
  10. Karistus on samas määratud ka teise keelatud eseme – palvehelmestest moodustatud väidetavalt isevalmistatud ese – omamise eest. Pooled on erineval seisukohal selles, kas palvehelmestest moodustatud eset (foto tl 29p), mida vastustaja on nimetanud näpuharjutuse ripatsiks, on põhjendatud pidada isevalmistatud esemeks, mis on kodukorra p-st 7.1.
  11. tulenevalt keelatud. 15.
  12. Kaebaja ei vaidle vastu, et ese kuulub temale ning pole vaidlust, et ta on ise palvehelmestest selle eseme valmistanud (moodustanud). Kaebaja on arvamusel, et hoolimata palvehelmeste nööri purunemise järel nende teistsugusest paigutusest, on olemuslikult tegemist ikka palvehelmestega, mida ei saa pidada isevalmistatud ja seega keelatud esemeks. Vastustaja on seisukohal, et tegemist on isevalmistatud (seega keelatud) esemega, mis ei sarnane oma kujult palvehelmestega. 3 nt Riigikohtu
  13. juuni
  14. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-10, p 11; Tallinna Halduskohtu
  15. detsembri
  16. a otsus asjas nr 3-15-1840, p
  17. 6
(9)3-20-2508 15.
  1. Eesti keele seletava sõnaraamatu4 järgi on palvehelmed helmestega nöör loetud palvete loendamiseks (roosikrants) ning sarnaselt kajastavad palvehelmeid rohked erinevad avalikult kättesaadavad allikad
  2. 15.
  3. Kaebaja märgib kohtumenetluses, et tema palvehelmed koosnesid 33-st märgistatud helmest. Kohtule esitatud fotol (tl 29p) olev ese koosneb kolme ritta koondatud 57-st helmest. Kaebaja ei ole väitnud, et fotol kujutatud ese poleks sama, mis temalt ära võeti. Kaebaja selgitus palvehelmeste taolise ümberpaigutamise kohta ning selle tegevuse eesmärk jääb kohtule ebaselgeks. Fotolt näha olev helmeid ühendav niit või nöör ei näi ka palvehelmeste parandamiseks (nöörile lükkimiseks) ja koos hoidmiseks ebamõistlikult peenike. Kohtule teadaolevalt on kinnipeetavad ka varem palvehelmestest taolisi esemeid moodustanud. Seega puudub kohtul veendumus, et sellise eseme valmistamise esmane eesmärk oleks usuliste vajaduste rahuldamine ja et palvehelmeste parandamiseks muud võimalused puudusid. Kohtu arvates väärib ka tähelepanu ettekandes palvehelmeste (ehk siis neist moodustatud eseme) äravõtmisel tehtud märkus, et need leiti nari alumiselt asemelt padja seest. Kuigi vastustaja ei ole seda asjaolu oma seisukohta põhjendades eraldi välja toonud, viib see järeldusele, et kaebaja on soovinud helmestest moodustatud eset peita ega olnud ka ise veendumusel, et tegemist on endistviisi palvehelmestega, st vanglas lubatava esemega.
  4. Erialakirjanduse kohaselt ei saa konkreetse asja keelatuse üle otsustamisel lähtuda kitsalt asja sihtotstarbest, kuna ka kinnipeetavale vanglas vaieldamatult lubatud asi võib teatud viisil käsitsetuna osutuda

§ 28

lg-s 2 toodud alustele vastavaks (nt kujutades ohtu inimese tervisele, kui seda kasutada ründerelvana)

  1. Teisalt on kohtupraktikas leitud VSkE § 641 p 1 kohaldamisel, et vanglal tuleb distsiplinaarsüüteo toimepanemise kontrollimisel kõigepealt tuvastada, kas tegemist on kinnipeetavale keelatud esemega või mitte, tuvastades leitud eseme omadused ning andes hinnangu, kas leitud esemega saab või on võimalik tekitada endale või teistele isikutele vigastusi (viidatud otsus asjas nr 3-3-1-24-10, p 12). Tartu Vangla kodukorra p 7.1.4 keelab mistahes isevalmistatud esemed. Kodukorra seletuskirjas märgitud põhjenduste kohaselt on need keelatud ka seetõttu, et esemete valmistamisel on võimalik nendesse peita keelatud esemeid ja aineid, mida ei ole võimalik ilma eset lõhkumata avastada (vt ka käesoleva otsuse põhjenduste p 13).
  2. Kuigi pole vaidlust, et isevalmistatud esemed on Tartu Vanglas keelatud, ei pruugi nad igal juhul kätkeda endas ohtu. Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas veekeeduseadme osas märkinud (kaalutluste teine lõik), et sellise eseme valmistamine, kasutamine ja valdamine vanglas on raske rikkumine, kuna kujutab endast ohtu isikute elule, tervisele ja vangla julgeolekule tervikuna (puudub kindlus seadme töökindluses, mistõttu selle kasutamine vangla vooluvõrgus võib kaasa tuua lühised ja elektrikatkestused, mis võivad ohtu seada isikute elu ja tervise). Palvehelmestest tehtud eseme ohtlikkusele ei ole vastustaja praegusel juhul hinnangut andnud, vaid märgib hoopis sõnaselgelt, et need ei ole otseselt ohtlikud esemed. Sarnaselt Riigikohtu seisukohaga viidatud asjas nr 3-3-1-24-10 leiab kohus, et pelgalt isevalmistatud eseme omamine, mille puhul vangla pole tuvastanud ohtlikkust, ei pruugi kaasa 4 https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=palvehelmed&F=M https://et.wikipedia.org/wiki/Palvehelmed; https://www.google.com/search?q=palvehelmed&sxsrf=ALeKk006o38NGHKYOfuy_R9lUlQJMWTpdQ:1612268876697& tbm=isch&source=iu&ictx=1&fir=ViBdTZlKjnQdUM%252CKdY4ZGs9Il5Z0M%252C%252Fm%252F06v98m&vet=1&u sg=AI4_-kS4EBr7EfEfhyKxDaybTdoV0xZy-Q&sa=X&ved=2ahUKEwjux7XNmcvuAhWt-ioKHXJ_AkQ_B16BAgUEAE#imgrc=ViBdTZlKjnQdUM 5 6 L. Madise jt. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne, Juura, 2014, lk
  3. 7

(9)3-20-2508 tuua veel distsiplinaarkorras karistamist. Vanglal on pädevus sellised esemed ära võtta (VSkE § 65 lg 1), kuid vääramatuks tagajärjeks ei saaks olla distsiplinaarvastutus.
  1. Kuna vastustaja on nii vaidlustatud käskkirjas kui ka Tartu Vangla kodukorra p 7.1.4 seletuskirjas põhjendanud, miks peetakse isevalmistatud elektriseadmeid keelatud esemeteks ja ohtlikeks, ning on käskkirjas seda nimetanud ka raskeks rikkumiseks, on kohus veendunud, et distsiplinaarvastutuse kohaldamine ja karistuse määramine on kokkuvõttes põhjendatud ja õiguspärane. Kohtu hinnangul on ka praegusel juhul kohaldatav kohtupraktika, mis on välja kujunenud ametnike distsiplinaarvastutuse asjades (Riigikohtu
  2. juuni
  3. a otsus asjas nr 3-15-2221, p-d 11-13). Viidatud lahendist tuleneb, et mõne karistuse määramise käskkirjas märgitud teo äralangemine tegude kogumist, mille eest määrati distsiplinaarkaristus, ja mõne teo ebaõige kvalifitseerimine ei too alati kaasa distsiplinaarkaristuse määramisel tehtud kaalutlusotsuse õigusvastasust, kui ebaõigesti kvalifitseeritud tegu või teod ei moodusta olulist osa etteheidetud tegudest ei arvu ega eelkõige rikkumise raskuse poolest. Kohtul ei tohi seejuures tekkida kahtlust, et ebaõigel õiguslikul kvalifikatsioonil põhinev kaalutlusotsus võib olla ebaproportsionaalne või et kaalutlusviga võib olla kaasa toonud teistsuguse karistuse. Ka praegusel juhul ei kahtle kohus, et vastustaja on määranud karistuse õiguspäraselt rikkumise eest, mida ta on määratlenud raske rikkumisena, ning lõpptulemust ei mõjuta, kas karistamine oleks põhjendatud ka palvehelmestest moodustatud eseme omamise eest või kas tegemist oli üldse isevalmistatud (keelatud) esemega. Seega ei ole määrav, kas seda eset käsitleda palvehelmeste modifikatsioonina või vastustaja poolt nimetatud näpuharjutuse ripatsina. Eelnevat arvestades pole ka määrav, mida üldse mõista näpuharjutuse ripatsina või selletaolise esemena.
  4. Kaebajale on määratud leebeim võimalikest karistustest (noomitus). Kohtu hinnangul on, arvestades eeltoodud põhjendusi raske rikkumise toimepanemisest, tegemist proportsionaalse karistusega. Käskkiri sisaldab nii viiteid õiguslikele alustele kui ka selle andmise faktilistele asjaoludele ning asjakohaseid kaalutlusi, miks on vajalik distsiplinaarkaristusega reageerida raskele rikkumisele. Kohtu hinnangul ei ilmne ka menetluslikke rikkumisi, mis võiksid tingida vaidlustatud käskkirja tühistamise. Vastustaja on viinud läbi nõuetekohase distsiplinaarmenetluse ning seejuures on kaebajale olnud tagatud võimalus olla menetluses ära kuulatud (
  5. oktoobri
  6. a selgitus (tl 28p-29); distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustamisel on ära näidatud võimalus esitada lisaselgitusi (tl 27p)). Karistus on määratud ka

§ 64lg 41 ls-s 1 sätestatud tähtaega järgides.

Distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Praegusel juhul on vanglateenistus juhtumist teada saanud

  1. oktoobril 2020 ning vaidlustatud käskkiri on antud
  2. novembril
  4. Kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude, millega taotleb temalt ära võetud palvehelmeste tagastamiseks kohustamist. Kohus nõustub eelnevat arvesse võttes vastustajaga, et kaebajalt võeti ära isevalmistatud ese, mille omamise keeld tuleneb Tartu Vangla kodukorra p-st 7.1.4 (vt otsuse põhjenduste p 15 ja alapunktid). Tegemist on kehtiva haldusaktiga, milles sätestatud keeld on järgimiseks kohustuslik igaühele (HMS § 60 lg 2). Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohtupraktikas on rõhutatud, et RVastS § 6 lg-st 1 tulenevalt ei saa haldusorganit kohustada sooritama toimingut, kui kohustus selleks ei tulene seadusest (nt Riigikohtu üldkogu
  5. detsembri
  6. a otsus haldusasjas nr 33-1-5-09). Praegusel juhul tuleneb kehtivast õigusest (vangla kodukorra p 7.1.4) keeld omada 8

(9)3-20-2508 kambris isevalmistatud eset, mistõttu puudub vastustajal kohustus ja isegi õigus sellist eset kaebajale kambrisse lubada. Kaebaja selgitustest (1.veebruari
  1. a avaldus) ilmneb, et vangla (kirik) on võimaldanud talle uued palvehelmed. Kaebaja väide, et ta soovib tagasi endisi, talle väljastpoolt vanglat saadetud palvehelmeid nende emotsionaalse tähenduse tõttu, on kohtu jaoks mõistetav. Samas on kohus eelnevalt selgitanud, miks kohustamisnõude rahuldamine ei ole võimalik. Kaebaja õiguste riive ei kujune seeläbi ka ülemääraseks, kuna tema usuliste vajaduste rahuldamiseks on tal palvehelmed olemas.
  2. Kaebus jääb eelnevat arvestades tervikuna rahuldamata. MENETLUSKULUD
  3. HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus vabastas menetlusabi korras kaebaja riigilõivu (15 eurot) tasumisest. Selles osas jääb menetluskulu riigi kanda (HKMS § 118 lg 3 ls 1). Muude menetluskulude kandmist asjas ei nähtu. Kui need on pooltel siiski tekkinud, jäävad kaebaja kulud tema enda kanda HKMS § 108 lg 1 ls 1 alusel ning vastustaja kulud tema kanda vastavalt HKMS § 109 lg 1 ls-le
  4. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.