) § 645 lg 1 alusel muus kui juba Tallinna Ringkonnakohtu
11. Kohtuistungil selgitati pooltele
§-des 430 ja 432 sätestatud kompromissi sõlmimise õiguslikke tagajärgi. 12.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta kompromissi
lg 5 esimese lause järgi ka hagi tagamisega seotud küsimuse.
lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kuivõrd pooled on taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist, siis tuleb 12. mai 2020. a määrusega kohaldatud hagi tagamine tühistada.
lg 6 teise lause kohaselt kustutatakse kohtulik hüpoteek hagi tagamise tühistamise määruse alusel kinnistusraamatust kinnisasja omaniku taotlusel. 14. Hageja taotlus hagi tagamise tagatise (292,10 eurot) tagastamiseks hagejale kuulub
Kostja on andnud selleks nõusoleku. 15. Hageja taotlus kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks (225 eurot) kuulub
Hageja palus riigilõivu tagastada pangakontole, kust riigilõiv tasuti. Riigilõiv on tasutud hageja pangakontolt. 16.
lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on kokku lepitud, et pooled kannavad menetluskulud ise. 17. Pooled on määruskaebuse esitamise õiguse menetluse lõpetamise määrusele välistanud (
lg 2 p 2, mille järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kolleegium leiab, et kuna hageja loobus osaliselt hagist maakohtus, siis on hageja õigustatud saama tagasi pool maakohtu menetluses tasutud riigilõivust, mis oli tasutud nõudelt, millest loobuti. Hageja suurendas maakohtu menetluses korduvalt nõuet, paludes viimaks
), on ringkonnakohtu arvutuste järgi vähendatud nõude osalt tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot. Seega on hagejal õigus saada tagasi riigilõivu 25 eurot (50:2), mis tuleb vastavalt hageja taotlusele kanda hageja pangakontole.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.