← Eesti

2-20-6862/51

Obsah (10)§ 428§ 430§ 442§ 445§ 388§ 195§ 150§ 168§ 661§ 367

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 9. veebruar 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-6862 Koh

) § 645 lg 1 alusel muus kui juba Tallinna Ringkonnakohtu

  1. detsembri
  2. a määrusega tühistatud osas ja lõpetab selles osas tsiviilasja menetluse

§ 428lg 1 p 4 ja § 657 lg 1 p 4 alusel.

11. Kohtuistungil selgitati pooltele

§-des 430 ja 432 sätestatud kompromissi sõlmimise õiguslikke tagajärgi. 12.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta kompromissi

§ 430lg 3 alusel kinnitamata.

  1. Arvestades, et maakohus seadis
  2. mai
  3. a määrusega hagi tagamiseks kostjale kuuluvale korteriomandile asukohaga XXX, Tallinn (registriosa nr XXXXXXX) hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 5439,90 eurot, lahendab ringkonnakohus

§ 442

lg 5 esimese lause järgi ka hagi tagamisega seotud küsimuse.

§ 445

lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kuivõrd pooled on taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist, siis tuleb 12. mai 2020. a määrusega kohaldatud hagi tagamine tühistada.

§ 388

lg 6 teise lause kohaselt kustutatakse kohtulik hüpoteek hagi tagamise tühistamise määruse alusel kinnistusraamatust kinnisasja omaniku taotlusel. 14. Hageja taotlus hagi tagamise tagatise (292,10 eurot) tagastamiseks hagejale kuulub

§ 195lg 1 alusel rahuldamisele.

Kostja on andnud selleks nõusoleku. 15. Hageja taotlus kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks (225 eurot) kuulub

§ 150lg 2 p 1 alusel rahuldamisele.

Hageja palus riigilõivu tagastada pangakontole, kust riigilõiv tasuti. Riigilõiv on tasutud hageja pangakontolt. 16.

§ 168

lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on kokku lepitud, et pooled kannavad menetluskulud ise. 17. Pooled on määruskaebuse esitamise õiguse menetluse lõpetamise määrusele välistanud (

§ 661lg 4). 3

(4)
  1. Hageja esitas
  2. detsembril 2021 taotluse maakohtus enammakstud riigilõivu tagastamiseks. Kolleegium leiab, et hageja taotlus maakohtus tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kolleegium märgib esmalt, et ei nõustu hageja väitega, et ta on tasunud maakohtus hagilt riigilõivu 525 eurot. Hageja on tasunud sellest 50 eurot hagi tagamise eest, seega on hageja tasunud kokku maakohtus hagilt riigilõivu 475 eurot. Samuti on hageja jätnud tähelepanuta

§ 150

lg 2 p 2, mille järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kolleegium leiab, et kuna hageja loobus osaliselt hagist maakohtus, siis on hageja õigustatud saama tagasi pool maakohtu menetluses tasutud riigilõivust, mis oli tasutud nõudelt, millest loobuti. Hageja suurendas maakohtu menetluses korduvalt nõuet, paludes viimaks

  1. jaanuaril 2021 kostjalt välja mõista enammakstud kõrvalkulud 4567,73 eurot, kuludokumentide revisjonikulud 1773,76 eurot, viivise
  2. veebruari
  3. a seisuga 600,59 eurot ja edasiulatuva seadusjärgses määras viivise põhinõudelt 6341,49 eurot.
  4. veebruaril 2021 esitas hageja avalduse nõude vähendamiseks, loobudes veetasuga seotud nõudest ning maakohtu menetlusse jäi hageja nõue enammakstud kõrvalkulude 3390,60 eurot, kuludokumentide revisjonikulude 1773,76 eurot, viivise
  5. märtsi
  6. a seisuga 459,78 eurot ja edasiulatuva seadusjärgses määras viivise põhinõudelt 5164,36 eurot väljamõistmiseks. Arvestades mh, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni (

§ 367

), on ringkonnakohtu arvutuste järgi vähendatud nõude osalt tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot. Seega on hagejal õigus saada tagasi riigilõivu 25 eurot (50:2), mis tuleb vastavalt hageja taotlusele kanda hageja pangakontole.

§ 150lg 8 järgi ei ole määrus vaidlustatav ka maakohtus tasutud riigilõivu tagastamise taotluse lahendamise osas. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.