← Eesti

2-21-6764/20

Obsah (5)§ 99§ 100§ 101§ 97§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Ivika Sillaots istungisekretär Marika Pull juuresolekul Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30. detsember 2021.

) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel kuni lapse täisealiseks saamiseni. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub.

§ 99

lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist.

§ 99

lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Riigikohus (nt lahendis nr 3-2-1-159-12) on selgitanud, et perekonnaseaduse järgi on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb.

§ 101

lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 101

lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates 01.01.2021.a on miinimummäär 292,00 eurot). Alates 01.01.2022 kehtima hakkavas redaktsioonis

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma, mis on ühe lapse kohta on 200 eurot. 4

(7)Tsiviilasi nr 2-21-6764

§ 101

lg 2 kohaselt mõistab kohus elatise välja kindla summana või muutuva suurusena.

§ 100lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

8. Pooltel ei ole vaidlust selles, et C. ja kostja D. kooselust on sündinud 2 last: xxxxxxxxxxx.a tütar A. ja xxxxxxxxxxx poeg B. (rahvastikuregistri väljatrükid toimikus) ning selles, et hagi esitamise ajal aprillis 2021.a elasid lapsed ja elavad jätkuvalt koos emaga ning isa ei ela lastega koos. Seega kostjal D.’l, kes ei ela alaealiste hagejatega koos, on hagejate ees ülalpidamiskohustus

§ 97p 1 ja § 100 lg 2 alusel.

  1. Kostja on 21.10.2021 istungil õigeksvõtnud, et hagetaval perioodil, so alates maikuust 2021 kuni tänaseni ei ole ta hagejatele elatist maksnud. Kostja poolt juunis 2021 esitatud palgatõendi kohaselt tema palk brutos oli 2021 jaanuar – aprill keskmiselt ca 1200 eurot, samuti 01.01.2021-07.06.2021 pangakonto väljavõtte kohaselt keskmine kuu sissetulek jäi ca 1000 euro ulatusse. Kostja teatas 21.10.2021 istungil kohtule, et ei suuda elatist tasuda nõutud ulatuses, kuna ta on alates 2021 septembris töötu ega ole saanud tööle minna, sest hooldab abivajavaid vanemaid. Tõendeid nende asjaolude kohta esitanud ei ole, MTA peetava töötajate registri andmetel 30.12.2021 seisuga kostjal kehtiv töökoht puudub. Samas on kostja ülalpidamisel 2 alaealist last, kellele hagejate nõude rahuldamisel tuleks tasuda 550 eurot. Hagejate esindaja 21.10.2021 istungil oli nõus elatist vähendama 250 euroni kuus lapse kohta, kostja oli nõus maksma elatist 200 eurot kuus lapse kohta.
  2. Lapsi kasvatav vanem C. nõuab hagejatele elatist igakuiselt alates 15.05.2021 kindlas summas, so 275 eurot kuus, märkides nii 29.04.2021 kui ka 25.11.2021 kohtule esitatud laste vajaduste nimekirjas, et laste igakuised vajadused on keskmiselt 674 eurot kuus lapse kohta, sh eluasemele 184 €, toidule 150 €, transpordile 50 €, tervishoiule 20 €, hügieenile 50 €, koolikohustuste täitmisele (lasteaiale) 54 €, riietele ja jalanõudele 150-200 € ja muud vältimatud kulud 20 € kuus.
  3. Kostja on 21.10.2021 istungil õigeks võtnud hagejate igakuiste kulutuste suuruse osaliselt, so toidu, transpordi, tervishoiu, hügieeni-, koolikohustuse ning muude püsikulude osas, samuti riietejalatsite osas 50 euro ulatuses, kokku summas 394 eurot lapse kohta ning eluaseme kulude osas on kostja kulude suuruse vaidlustanud. Kohus selgitas pooltele, et laste eluaseme kuluna, kuna kostjale kuuluv ½ kinnistut on laste kasutuses, saab nõuda kostja panuse osas kasutuseelise arvestamist, kuid seda tuleb tõendada. Kostja eluaseme kasutuseelise kohta asjaolusid ega tõendeid esitanud, seega kohus kasutuseelist arvesse võtta ei saa ning arvestab üksnes hagejate otseseid eluasemekulusid vastavalt hagejate esitatud tõenditele. 11.
  4. Hagejate poolt 25.11.2021 esitatud tõendite kohaselt moodustasid eluasemekulud kokku vähemalt ca 203 eurot kuus, sh : 1) eluaseme kütmiseks kasutatavate puidugraanulite ostudokumendid 2021.a 11 kuu kohta summas 188,62+42,83+14,45=245,90 eurot : 11 kuud= 22,35 eurot kuus; 2) vee arvete tasumise kontoväljavõtted 6 kuu kohta summas 176,64 eurot : 6 k = 29,44 eur/kuus; 3) elektrikulude tasumist kontoväljavõtted 18 kuu kohta summas 2716,74 : 18 k = 150,93 eur/kuus. Eeltoodud tõenditega on järelikult tõendatud 4-liikmelise pere puhul eluasemekulud lapse kohta ca 51 eurot kuus. 11.
  5. Hagejad esitasid tõendid ka: 1) jalanõude kulu 2020 dets – okt 2021.a kohta 33,35 + 39,99 = 73,34 eurot ca aasta jooksul kokku (so keskmiselt ca 6 eurot kuus) ning 2) riiete ostmise kulutusi tõendavad kontoväljavõtted viimase aasta (nov 2020 – okt 2021) kohta summas 136 + 68 + 7,60 + 28,35 + 18,93 + 408,61 = kokku 667,49 eurot : 12 k = keskmiselt 55,62 eur kuus, kokku koos jalatsi kuluga ca 60 eurot 2 lapse peale, so jalatsi-riiete kulu vähemalt 30 eurot kuus lapse kohta, kuid hagejate kinnitusel kõik tsekke esitada ei saanud. Arvesse võttes, et kostja nimetatud kulud 50 euro ulatuses õigeks võtnud, loeb kohus riiete-jalatsite kulude suuruseks 50 eurot kuus lapse kohta, mis vastab ka RAKE 2020 uuringu järgi lapse keskmisele kulule antud kuluartikli osas (vt täpsemalt Pricewaterhouse Coopers Advisorsi (RAKE) poolt läbi viidud ja veebruaris 2020 avaldatud uuringu 5

(7)Tsiviilasi nr 2-21-6764 „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne“ tulemustele, uuring elektrooniliselt kättesaadav: https://skytte.ut.ee/sites/default/files/skytte/miinimumelatis_lopparuanne_taiendatud_19022020.pdf). 11.
  1. Kokku seega on laste kulutused keskmiselt 344 + 50 + 51 = 445 eurot kuus (hagejate esitatud 674 euro asemel), millest kostjale langev osa on 445 : 2 = 223 eurot.
  2. Miinimummäära mitteületava nõude puhul on Riigikohus korduvalt selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub seaduse eelduse kohaselt kahekordne miinimumelatis (kuupalga alammäär) ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada ja tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad poole kuupalga alammäära ulatuses lapsele ülal pidamist anda (vt nt Riigikohtu
  3. oktoober
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16). Samas elatise väljamõistmise üldsätetest tulenevalt (vt nt RKTKo nr 3-2-1-78-13, p 13) ei või ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel kohustus olla isikule ebamõistlikult koormav.

§ 102

lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Mõjuva põhjuse olemasolu peab seejuures tõendama kohustatud vanem (Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). 13.

§ 102

lg 2 neljandas lauses on sätestatud mitteammendav loetelu, mispuhul kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt nt Riigikohtu 13. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-21-17-16, p 11). Muuhulgas ei ole

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad. Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (Riigikohtu

  1. juuni
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.1).
  3. Kohus leiab, et arvesse võttes hagejate tegelike kulutuste suurust ja mitut alaealist ülalpeetavat, esinevad asjas alused vähendada hagejatele väljamõistetavat elatist mõnevõrra alla hagejate poolt nõutavat. Kostja toodud asjaolud, et 2021.aastal kostja sai küll kuni septembrini palka keskmiselt 1100 eurot kuus, kuid alates septembrist 2021 ei tööta, vaid hooldab vanemaid ja loodab leida kodu lähedal tööd, kostja peab kindlustama ülalpidamise kahele hagejale ning hagejate vajadused ei ületa 445 eurot kuus lapse kohta, on piisavalt kaalukad, et vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetava elatise suurust alla seadusega sätestatud miinimummäära ning lähtuda hageja esindaja poolt esitatud hageja tegelikest igakuistest vajadustest. Samuti kohus leiab, et vanem on kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Kostja pole esitanud tõendeid, et ta ei saa töötada v. on töövõimetu, on ise maksnud sularaha oma pangakontole.
  4. Kohtu hinnangul, arvestades kostja poolset õigeksvõttu, tuleb lugeda hagejate kulutused põhjendatuks ühe lapse kohta summas ca 446 eurot, so 223 eurot vanema kohta. Kuivõrd asjas esinevad alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära ning kostja on taotlenud arvestada ka asjaolu, et hagejatele laekub PHüvS § 17 lg 3 alusel peretoetus lapse kohta 60 eurot kuus (kostjale langev osa oleks seega 30 eurot kuus), siis eeltoodud asjaolusid kogumis arvesse võttes, kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks elatise välja hageja tegelikele vajadustele vastavast summast (445 eurot kuus) ligikaudselt pooles ulatuses, so summas 200 eurot kuus kummagi lapse kohta alates 01.01.2022 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Selline on ka elatise baassumma alates 01.01.2022.a kehtiva

§ 101lg 3 järgi. 6

(7)Tsiviilasi nr 2-21-6764 Ülalpidamist saama õigustatud isiku vajaduste muutumisel, võrreldes käesoleva kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega, on hagejatel õigus nõuda tuginedes TsMS §-le 459 uues hagis maksete suuruse muutmist (vt ka nt Riigikohtu
  1. aprilli
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 10).
  3. Elatise võlgnevuse arvestus alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kostjalt käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud elatise kohustuste võlgnevuse summa arvestusega 200 eurot kuus lapse kohta alates 15.05.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni 31.12.2021 möödunud 7 kuu ja 17 päeva eest moodustab 1513,39 eurot kummalegi hagejale (15.05.-31.05.2021 periood 17 p x 6,67 €/päev= 113,39 eurot + periood juuni- dets 2021 eest 200 €/kuus x 7 kuud = 1400; 113,39 + 1400 = 1513,39 eurot). Kuivõrd hagejate esindaja istungil võttis õigeks kostja poolt tütar Mariale oktoobris 2012 tehtud kulutuse 30 eurot (dressipluusi ostuks ülekanne), siis väheneb hageja A.le välja mõistetava elatise võlgnevus 30 euro võrra, so 1513,39 – 30 = 1483,39 eurole. Kohus selgitab, et kostja poolt maikuus 2021 tehtud kulutusi lastele batuudi ostmisel ei saa maha arvata elatisest, kuna hagejate esindaja selgitusel tegemist oli kingitusega – selline kulutus lisandub igapäevakuludele ega ole igapäevaste ülalpidamiskulude osa. Arvesse võttes võlgnetava perioodi elatise maksmise kohustust, võlgneb kostja hagejale A. le perioodi 15.05.2021 – 31.12.2021 tasumata elatisena 1483,39 eurot ning hagejale B.le perioodi 15.05.2021 – 31.12.2021 tasumata elatisena 1513,39 eurot, mida kostjal tuleb hagejatele tasuda. Menetluskulud
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.