Obsah (4)

§ 630§ 442§ 187§ 162

Tsiviilasi nr 2-21-6653 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2021. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE (tl 1-2, 7)

1. Hagiavalduse kohaselt elab hageja emaga ja käib isal (kostja) harva külas. Viimase aasta jooksul kandis kostja hagejale 612 eurot, see teeb 40-59 eurot kuus. Elatise maksmine on ebastabiilne.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimummääras alates 28.04.
3. a.
4. Kostja hagile vastanud ei ole KOHTU SEISUKOHT
5. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Kohtule esitatud sünni tõendist (tl 3) nähtuvalt on kostja hageja vanem, seega ülenejaks sugulaseks PKS § 80 lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks.
6. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja elavad eraldi.
7. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras. Lapse vajaduste kaitseks on seadusandja näinud PKS § 101 lõikes 1 ette lapsele määratud elatise miinimumsuuruseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ühes kuus, milleks aastatel 2020 ja 2021 on 292 eurot. Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa miinimummäära põhjendama ega tõendama.
8. PKS § 108 kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamisekohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
9. Hageja nõuab elatise väljamõistmist aasta tagasiulatuvalt s.o alates 28.04.
10. a (hagi esitati 28.04.
11. a), viidates sellele, et viimase aasta jooksul on kostja tasunud elatist 612 eurot (mis teeb ca 50 eurot kuus) ning toetamine on olnud ebastabiilne. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud.
12. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja on tagasiulatuval perioodil nõutava aja jooksul elatist tasunud (kuigi ei ole seda teinud piisavas ulatuses) ning asja materjalidest ei nähtu ka seda, et enne kohtusse pöördumist (s.o viimase aasta jooksul), oleks kostjalt elatist rohkem küsitud ning arvestades elatise maksmise eesmärki (milleks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine), ei ole antud juhul põhjendatud elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt.
13. Arvestades hageja nõuet ja hagi aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et kostjal tuleb anda hagejale ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.
14. PKS § 101 lõike 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja palub elatise väljamõistmist miinimummääras vastavalt PKS § 101 lõikele 1 muutuva suurusena.
15. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 292 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest s.o 28.04.
16. a kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummääras.
17. 21.05.
18. a määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja kohustas kostjat maksma tsiviilasja nr 2-21-6653 menetluse ajal hagejale elatist 150 eurot kuus.
19. Vastavalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 57 lg 1 läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses.
20. Kohus juhib tähelepanu, hagejal ei ole õigus nõuda elatist käesoleva kohtuotsuse sundtäitmisel Tartu Maakohtu 21.05.
21. a hagi tagamise määruse alusel elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses. 2
22. Kohtumenetlusaegse elatisabi saaja kohustused on sätestatud PHS § 55 lõikes 1, mille kohaselt on elatisabi saaja kohustatud teatama Sotsiaalkindlustusametile lisaks PHS §-s 9 sätestatule viivitamata järgmistest asjaoludest, mis mõjutavad elatisabi maksmist: 1) hagi tagamise määruse tühistamine; 2) kohtumenetluse lõpetamine, sealhulgas kohtumenetluse lõpetamine elatisnõude rahuldamata jätmisega ja elatise väljamõistmisega; 3) lapse kasvatamise lõpetamine; 4) võlgniku asumine ülalpidamiskohustust täitma; 5) ülevaade võlgniku poolt lapsele makstud elatisest ja muud andmed, mis on kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise ja elatise tagasinõude seisukohalt olulised; 6) elatise kohtuotsuse muutmine; 7) välisriigis toimuva lapse elatise sissenõudmise täitemenetluse lõpetamine. MENETLUSKULUD 17.

§ 162lõike 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

18. Kuna elatise hagi on riigilõivuvaba ja hagejal menetluskulusid tekkinud ei ole, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 3