Obsah (7)

§ 113§ 402§ 76§ 101§ 108§ 416§ 415

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2021.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-21-103259 Tsiviilasi OK

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited ja põhjendused

1. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja palub oma vastuses hagile kohtulik menetlus lõpetada seoses sellega, et hagejal ei ole olnud õigust sõlmida kostjaga laenulepingut. Samuti on hageja esitanud kohtule valed andmed laenu summade ja kuupäevade osas. Kohtu põhjendused
2. Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega, toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
3. Käesoleva asja hind on 2257,40 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
4. Kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite kohaselt sõlmisid 10.02.2020 xxx (edaspidi laenuandja) ja kostja krediidilepingu nr xxx, mille alusel sai kostja kasutada 2 krediidilimiiti summas 2 000 eurot ning mille kostja kohustus koos intressidega tagastama.
5. Kostja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt ja laenuandja saatis 09.12.2020.a. kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. Teates andis laenuandja kostjale täiendava tähtaja 29.12.2020.a. tekkinud võlgnevuse tasumiseks ning hoiatas, et vastasel korral loeb laenuandja lepingu ennetähtaegselt üles öelduks. Samuti teavitas laenuandja samas teates kostjat nõude loovutamisest hagejale. Kostja ei ole eeltoodule vastuväiteid esitanud.
6. Laenuandja on lepingu üles öelnud 29.12.2020.a. Kokku võlgneb kostja 2257,40 eurot, millest laenulepingu põhiosa tasumata jääk on summas 2000 eurot ja viivis 257,40 eurot perioodi 30.12.2020 kuni 08.04.2021 eest määraga 0,13 % päevas. Kohtu ettetoodud asjaolude kohaselt ei ole kostja pärast lepingu ülesütlemist hagejale eelnimetatud summasid hüvitanud.
7. Kostja vastuväite kohaselt ei vaidle ta vastu eeltoodud faktilistele asjaoludele, kuid leiab, et kohtulik menetlus tuleks lõpetada seoses sellega, et hagejal ei olnud õigust sõlmida kostjaga laenulepingut. Kohus kostjaga ei nõustu, kuivõrd kostja oma vastuväiteid põhistanud ei ole. Samuti pole kostja ühtegi tõendit kohtule esitanud, kuigi kohus on sellele tähelepanu juhtinud.
8. Kohus on 16.09.2021 kirjaga palunud kostjal esitada vastuväited hagiavaldusele, kostja seisukoht hageja esitatud faktiväidete kohta ning palunud kostjal muuhulgas esitada tõendid hageja väidete ümberlükkamiseks (digitoimik nr 8). Kostja on sellele vastanud, kuid on sisuliselt korranud oma vastuväidet ning palunud menetlus lõpetada (digitoimik nr 13).
9. Kohus on ka 23.11.2021 kohtumääruse p 4 palunud kostjal esitada sisuline vastus hagile ning p 5 on kohus teinud kostjale ettepaneku kooskõlas TsMS § 230 lg 2 esitada tõendeid oma vastuväidete tõendamiseks. Kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud 17.12.2021 kooskõlas TsMS § 314¹ lg 2 (digitoimik nr 9). Kostja vaatamata kohtu korduvatele palvetele oma vastuväiteid põhistanud ei ole ning tõendeid esitanud pole. Seega on kostja vastuväiteid hagile antud juhtumil paljasõnalised.
10. Võlaõigusseaduse (

) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. 13. Pooled on sõlminud tarbijakrediidilepingu.

§ 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Puudub vaidlus selles, et laenuandja ja kostja sõlmisid 10.02.2020.a. krediidilepingu nr xxx (digitoimik nr 4), mille kohaselt andis laenuandja kostjale laenu summas 2000 eurot. Kostja ei ole lepingu sõlmimist ja laenusumma saamist vaidlustanud. 14.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 15. Ka ei vaidlusta kostja asjaolu, et ta ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ning 09.12.2020.a. saatis laenuandja kostjale laenulepingu ülesütlemise teate, mille järgi kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ning võlgnes lepingu alusel 260,48 eurot. Laenuandja kohustas kostjat võlgnevuse tasuma hiljemalt 29.12.2020.a.. Samuti pakuti kostjale võimalust läbirääkimisteks, et jõuda võlgnevuse tasumise osas kokkuleppele (digitoimik nr 4). 3 Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles laenuandja eelpool nimetatud lepingu üles 29.12.2020.a. 16.

§ 416

lg 1 järgi võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Laenuandja on kõnealuse lepingu ülesöelnud kooskõlas

§ 416lg 1 sätestatuga.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 10.02.2020.a. sõlmitud krediidileping on laenuandjapoolse ülesütlemise tõttu lõppenud.

1. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja võlgnevust hagejale tasunud, mistõttu moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 2000 eurot. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et tema hinnangul on hageja esitanud kohtule valed andmed laenu summade ja kuupäevade osas. Kostja oma vastuväiteid põhistanud ei ole. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, mis kostja vastuväiteid kinnitaks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu on põhivõla osas põhjendatud ning tuleb kostjalt välja mõista.
2. Vaidlust ei ole selles, et kostja on põhinõude tasumisega hageja ees viivituses.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lisaks võlgnevusele eelpoolnimetatud lepingu järgi taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist laenulepingu põhiosa võlgnevuselt kooskõlas

§ 113lg 1.

Kostja ei ole viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. 19. Kooskõlas

§ 415

lg 1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine.

1. Hageja taotleb viivise intressiga võrdses määras s.o 0,13 % päevas kostjalt väljamõistmist. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 30.12.2020 hagiavalduse esitamiseni 08.04.2021 (digitoimik nr 15).
2. Riigikohus on 14.01.2009 kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-21-120-08 p 12 selgitanud, et

§ 415

lg 1 esimene lause viitab ka

§ 113lg 1 kolmandale lausele.

Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad

§ 415

lg 1 ja

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Sellest juhindudes tuleb hageja vastav nõue rahuldada.

1. Kostja võlgneb hagejale viivist summas 257,40 eurot. Kostja ei ole taotlenud viivise vähendamist. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohus peab põhjendatuks 4 hageja kasuks välja mõista kostjalt lepingujärgse põhivõlgnevuse summas 2000 eurot ja hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise summas 257,40 eurot.
3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
4. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 133 lg 2 järgi hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 2257,40 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
5. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses jäävad menetluskulud täielikult kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
6. Hageja on kohtule esitanud 07.12.2021.a. menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskulude rahaliseks suuruseks tasutud riigilõiv kokku summas 275 eurot (digitoimik nr 15). Seega tuleb nimetatud summa kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt

§ 113

lg 1 sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Vastav hageja taotlus tuleb rahuldada kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5