← Eesti

3-20-2012/45

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-20-2012 Haldusasi AgeEhitus OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 11.08.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/051733-26 osaliseks tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – AgeEhitus OÜ, seaduslik esindaja Kirill Švõrjov, lepinguline esindaja Aleksandra Hlebnikova-Stepanova Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas Asja läbivaatamise vorm Eelistungil 22.02.2021, üleminekuga kirjalikku menetlusse RESOLUTSIOON
  3. Jätta kaebus rahuldamata.
  4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 14.07.
  5. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Maksu- ja Tolliamet andis 11.08.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/051733-26, millega kohustas AgeEhitus OÜ-d tasuma maksusumma 125 683,17 eurot. Kohtumenetluses vaidlustatud ulatuses (AVN Ehitus Group OÜ ja OKEI Trading s.r.o tehingute) osas on maksuotsuse põhjendused järgmised: - AVN Ehitus Group OÜ ei ole AgeEhitus OÜ-le kaupu müünud ega ehitusteenust osutanud ning kaebaja oli sellest teadlik. Kaupade müüjaks oli tundmatu kolmas isik. AVN Ehitus Group OÜ-l puudus sel ajal reaalne majandustegevus; tehingute kohta esitatud teave ja dokumendid on puudulikud ja vastuolulised. Tõendid kogumis viitavad teadlikult toime pandud maksupettusele. Tegelikku müüjat ja tööde tegijat ei olnud võimalik tuvastada. Kaebaja on kasutanud n.ö musta tööjõudu ja töid võisid teha ka kaebaja enda ametlikud töötajad. Kokkuvõttes ei ole müüja või teenuse osutaja tuvastatav, arved ei ole nõuetekohased ega saa eeldada, et tegelik müüja on käibemaksukohustuslane. Seega on kaebaja jätnud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tasumata tulumaksu 7149,82 eurot. - OKEI Trading s.r.o-ga ei ole laenutehingut tegelikult toimunud. Esitatud dokumendid ja teave on puudulikud, vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Seega on kaebaja jätnud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tasumata tulumaksu 21 909 eurot.
  7. AgeEhitus OÜ esitas 15.10.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks AVN Ehitus Group OÜ ja OKEI Trading s.r.o tehingute osas. Kaebuse põhjendused: 1

(4)
  1. AVN Ehitus on tehingud pärast kaebaja palvet deklareerinud. AVN Ehitus on andud MTA-le põhjalikke seletusi. Kaebaja ei ole süüdi, et teine tehingupool ei ole tähtaegselt makse deklareerinud. Topeltmaksustamine on keelatud. Kaebaja müüs saadud teenused ja kaubad edasi kolmandatele isikutele. Arvete annulleerimisega on vastustaja ka annulleerinud edasised tehingud, millega tekkis omakorda probleem Leedu maksuametis.
  2. OKEI Trading-uga sõlmitud laenuleping kehtib kuni
  3. aastani ja selle eest on laekunud 87 635,98 eurot. MTA-l ei ole enne lepingu tähtaja lõppu õigust selliseid otsuseid teha. Kaebajale on hakatud raha juba tagastama. Summa kajastub bilansis nõudena. Ka pank kontrollib laekumisi vastavalt seadusele. MTA-le on laenuleping samuti esitatud. OKEI Trading on kaebajale tagastanud summa enne
  4. aastat. Tagasimakse toimus sularahana, kuna MTA võib kaebaja arvelduskontod arestida.
  5. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
  6. Kaebaja on korranud vaidemenetluses esitatud põhjendusi, millele on vaideotsuses juba vastatud. Vastustaja jääb nende ja samuti maksuotsuses toodud põhjenduste juurde.
  7. Kaebaja ei ole täitnud enda tõendamiskoormust vastupidise osas. Kaebaja esitatud tõendid ei lükka maksuhalduri kahtlust ümber. Kaebaja ei ole ka põhjendanud tõendite hiljem esitamist. KOHTU PÕHJENDUSED
  8. Kohus selgitas kaebajale 14.12.2020 määruses, et esindaja seni esitatud avaldustes kohtule on olulisi vigu. Kohtule ei ole arusaadav, kas tegemist on vähesest keeleoskusest või teadmiste puudustest tulenevate puudujääkidega, kuid see on hakanud takistama kohtul kaebaja avaldustest aru saamast ja seega ka õigusemõistmist. Kaebaja 09.11.2020 vastus on kohtu küsimustega sidumata, sh on kaebaja vaidlustanud uusi toiminguid. Kohtul on kahtlus, et esindaja ei suuda tegelikult kaebajat kohtumenetluses esindada määral, et kaebaja õigused oleksid tegelikult kaitstud. Kaebaja selgitas kohtule selle järel, et otsib endale advokaati, kuid tal ei õnnestunud advokaati kohtu määratud aja jooksul leida. Kohus korraldas 22.02.2021 eelistungi, tagades istungile ka eesti-vene keele tõlgi kaebaja kulul. Kohtul on kahtlus, et kaebaja ei ole seni aru saanud kohtu korraldustest, mistõttu ka üksnes kirjalik tõlge ei pruugi tagada kaebaja õiguste kaitset. Kohus selgitas istungil kaebuse ulatust (üksnes kahe äriühinguga seotud arved), samuti tõendamiskoormust, järeldusi, millele kaebaja väited peaksid olema suunatud ning topeltmaksustamise puudumist. Kohtu ja vastustaja selgitused tõlgiti kaebajale vene keelde ja anti võimalus kaebuse täiendamiseks.
  9. Kohus on seega andnud kaebajale võimaluse nii õigusabi osutaja leidmiseks kui ka taganud kohtu selgituste tõlke. RÕS § 6 lg 4 näeb ette juriidilisele isikule riigi õigusabi andmise üksnes süüteomenetluses. Maksuõiguslikes vaidlustes peaks äriühing ennast suutma reeglina ise esindada. Vaatamata sellele, et kaebaja selgitused ei ole siiani ammendavad ning kalduvad vaidlusalusest kõrvale, ei pea kohus mõistliku menetlustähtaja tagamiseks põhjendatuks veelkord selgitada olukorras, kus ka eelnevatest selgitustest ei ole abi, sh ei ole kaebaja ise teinud piisavaid pingutusi kvalifitseeritud õigusabi leidmiseks.
  10. Kaebaja esitatud arved selle kohta, et AVN Ehitus-ga väidetavalt tehtud tehingute alusel saadu on edasi müüdud, ei ole asjakohased. Vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla kaupade olemasolu ega tööde toimumist (maksuotsuse p 2.3.2.1), mistõttu oli võimalik ka kaupu ja teenuseid edasi müüa. MTA on seadnud kahtluse alla kauba saamise konkreetselt AVN Ehituselt ehk kauba müüjaks on tundmatu kolmas isik või on töid teinud osaliselt ka kaebaja enda töötajad. Eeltoodust tulenevalt ei ole oluline ka see, kas AVN Ehitus on tähtaegselt makse deklareerinud. Kui tehinguid tegelikult AVN Ehitusega ei toimunud, ei pea AVN Ehitus ka makse deklareerima ega tasuma. Sellises olukorras ei teki ka topeltmaksustamist, sest AVN Ehitus võib deklaratsioonid tühista2
(4)da ja tasutud maksud tagasi nõuda. Ainuüksi tagantjärgi deklaratsioonide esitamine ja käibemaksu tasumisega nõustumine ei tõenda tehingute toimumist.
  1. Lisaks kohtuotsuse punktis 1 toodule on kontrollaktis (p 1.3), millele maksuotsus tugineb, selgitatud veel järgnevat: - AVN Ehitus Group OÜ-l puudus perioodil november ja detsember 2019 reaalne majandustegevus; sh koostöö algas pärast eelmise koostööpartneri KMKR-st kustutamist; töötajad puudusid, arvete tasumine toimus üksnes sularahas; posti vastuvõtmist ei ole korraldatud; - Kaebaja ei pööranud piisavalt tähelepanu taustakontrollile; kaupade üleandmine toimus kaebaja selgituse kohaselt laos, kuid sellel aadressil asub kortermaja. Ka siis kui lugeda, et kaebaja eksis aadressis, asub ladu kohas, kus väidetavalt asusid ka kaebaja varasemate tehingupartnerite (JKS Proff OÜ ja TLN Company OÜ) laod (vt kontrollakti osad 1.1 ja 1.2). Kaebaja ei ole esitanud eposti teel saadud arvete koopiaid. - Dokumentides, sh arvetel ja pearaamatu kannetes on vastuolud; tööde kirjeldused on ebamäärased ning kronoloogia ei klapi. - Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et tegemist on maksupettusega, sest reaalse koostöö korral oleks pööratud tähelepanu tehingupartneri taustale, sh olukorras kus tasutakse suures summas sularahas. Enne maksuotsuse andmist kuulas vastustaja üle ka AVN Ehitus juhatuse liikme A. F. (14.12.2020 vastuse lisa nr 90). Vastustaja on neid ütluseid pidanud ebausaldusväärseks, sest tegemist on isikuga, kes on süüdi mõistetud rahapesus. Ütluste alusel ei ole kaupade tegelik omanik ega töötajad tuvastatavad. Ka erinevad A. F. ütlused kaebaja selgitustest, kuidas koostöö alguse sai. Kohus peab ütlustest tulenevalt vajalikuks märkida, et A. F. ütluste kohaselt sai ta kaubad JKS Proff OÜ-lt, kes sai need omakorda TLN Company OÜ-lt. Samas nähtub käesoleva asja maksuotsuse vaidlustamata osast, et vastustaja on sarnased asjaolud majandustegevuse puudumise, teabe puudumise või vastuolulisuse ning maksupettuse toimepanemise kohta tuvastanud ka nende ettevõtete osas (maksuotsuse osad 2.1 ja 2.2 ning kontrollakti osad 1.1 ja 1.2), mistõttu ei saa A. F. viiteid tehingutele nende äriühingutega pidada usaldusväärseks. Ka viide rahapesule on oluline, kuna see näitab isiku käitumise üldist usaldusväärsust ja õiguskuulekust. Kokkuvõttes on maksuhaldur põhjendanud piisavalt kahtlust, et toime on pandud maksupettus ning kaebaja ei ole nimetatud asjaolusid kohtumenetluses ümber lükanud. Maksupettuse kohta on Riigikohus 04.06.2013 otsuses nr 3-3-1-15-13 leidnud, et maksumenetlusega ja maksuotsusega ei peagi tuvastama, et maksukohustuslane osales maksupettuses. Maksuotsusest peab selguma, miks on maksuhalduril selline põhjendatud kahtlus koos nende asjaolude ja tõendite äranäitamisega, mis kahtlust põhjendavad. Enamasti kinnitavad maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis. Maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav. Kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus maksukohustuslase maksupettuses osalemise kohta, läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele ning sellisel juhul tuleb maksukohustuslasel esitada täiendavaid tõendeid, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud.
  2. Ka OKEI Trading osas on maksuhaldur asunud seisukohale, et laenutehingut ei ole tegelikult toimunud ning kaebaja poolt väidetavalt antud laen ei ole seega ettevõtlusega seotud väljamakse, vaid mitteseotud väljamakse (ei ole laen) ning tuleb seega tulumaksuga maksustada. Maksuhaldur ei pea sealjuures ära ootamata väidetava laenutehingu lõppemist ja raha tagasi laekumist, kui MTA-l on piisavalt põhjendatud kahtlus, et tegemist on varjatud tehinguga. HKMS § 158 lg 2 kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Maksuotsus on antud 11.08.
  3. Seega ei saa maksuotsuse õiguspärasuse hindamisel omada täht3
(4)sust, et kaebaja väidete kohaselt on laenulepingu alusel väljamakstud raha tagastatud 20.11.2020, kuna tegemist on asjaoluga, mis väidetavalt on toimunud pärast maksuotsuse andmist ja kohtumenetluse algust. Kaebaja võib taotleda muutunud asjaolude tõttu vastustajalt maksuotsuse muutmist, kuid siis on tegemist uue haldusmenetlusega, mis ei mõjuta juba antud maksuotsuse õiguspärasust. Lisaks kohtuotsuse punktis 1 toodule, on kontrollaktis (p 1.5), millele maksuotsus tugineb, selgitatud veel järgnevat: - Leping on üldsõnaline, sh on üldsõnalised tagasimaksmise tingimused; tasumise tähtajad ja kronoloogia ei ole loogilised; väljastatud arveid on kajastatud raamatupidamises müügiks ostetud kaupade ja ostetud teenuste all. - Kaebaja selgituse kohaselt oli võimalik laenu anda, aga samal ajal on kaebaja enda omanikult laenu võtnud (kontrollakti 1.1.2.3 alapunkt (b)). Kaebaja ei ole esitanud usutavaid selgitusi, kuidas ta veendus laenusaaja usaldusväärsuses ega millega laenusaaja tegeleb. Kuigi äriühing on registreeritud Tšehhis, suhtles kaebaja väidetavalt Rootsi telefoninumbril. Kirjaliku laenulepingu suuline muutmine ei ole usutav. Kokkuvõttes on maksuhaldur põhjendanud piisavalt kahtlust, et toime on pandud maksupettus ning kaebaja ei ole nimetatud asjaolusid kohtumenetluses ümber lükanud.
  1. MKS § 56 lg 1 sätestab, et maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Maksukohustuslane peab arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, annab seletusi, esitab deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitab neid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul (lg 2). Maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest (MKS § 102 lg 1 p 2). Eeltoodust tulenevalt ei saa kaebaja oma kaasaaitamiskohustust täita mistahes soovitud ajal, vaid peab seda ennekõike tegema maksumenetluses. Kohtumenetluses tõendite esitamisel peab olema põhjendatud, miks neid ei olnud võimalik kohe maksumenetluses või kohtumenetluses esitada. Kohus jääb ka eeltoodu juurde, et kaebaja viidatud tõendid ja asjaolud ei kummuta vastustaja põhjendatud kahtlust, et tehinguid tegelikult viidatud tehingupartneritega ei toimunud. Kohtule nähtub maksumenetluse dokumentidest, et kaebajale on selgitatud vajadust esitada kõik dokumendid (vastustaja 14.12.2020 vastuse lisa nr 1, 06.02.2020 korraldus). Ka 03.06.2020 kontrollaktis on selgitatud, et kaebajal on õigus esitada oma vastuväited või arvamus koos tõenditega maksuhaldurile, samuti tutvuda juba kogutud tõenditega. Kaebaja on esitanud üksnes vormilisi vastuväiteid, mis on suunatud sellele, et maksud on ju deklareeritud (kohtuotsuse p 6) ning laen on tagasi makstud (kohtuotsuse p 8), kuid kaebaja ei ole pööranud sisulist tähelepanu vastustaja järeldustele, millest tulenevalt on vastustaja pidanud tehinguid näiliseks või varjatuks. Üksnes dokumentide vormistamisega ei ole võimalik näilikke tehinguid tegelikeks muuta ning kaebaja ei ole selgitanud algseid puudujääke. Maksud ei ole üksnes formaalsuse küsimus, vaid maksustatakse tegelikult toiminud tehingute alusel.
  2. Kaebaja etteheited maksuhaldurile on põhjendamatud. Maksu määramiseks või deklaratsioonide muutmiseks ei ole vaja maksukohustuslase luba. Ka ei nähtu, et kaebaja väidetav sisepädevuse (haridusnõude) rikkumine oleks kaasa toonud vale maksuotsuse (HMS § 58).
  3. Kohus jätab kokkuvõttes kaebuse rahuldamata. Seega jäävad ka poolte menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1). Kohus on kaebajale enammakstud tõlgitasu eraldi määrusega tagastanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.