KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Tallinna Halduskohus Tristan Ploom 13.08.2021, Tallinn 3-21-707 P. K. ja J. N. k

§ 48

lõike 5 kohane vajadus naaberkinnistute omanike kaasamiseks kasutusteatiste menetlusse.

1. Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) 05.04.2021 kaebuse seoses Treppoja tee 4a kinnistul asuva abihoone ehitus- ja kasutusteatistega. Kaebajad esitasid järgnevad nõuded:
2. Ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ja tunnistada toimingu õigusvastasus, millega vastustaja jättis kaebajad kaasamata ehitise kasutusteatise menetlusse ja sellest tulenevalt tunnistada kehtetuks abihoone kasutusse võtmisest teavitatuks lugemine, lõpetada kasutusteatise menetlus kasutusloa andmisest keeldumisega.
3. Tunnistada ebaseaduslikuks vastustaja toiming, millega vastustaja jättis kaebajad kaasamata ehitusteatise menetlusse ja sellest tulenevalt tunnistada kehtetuks ehitusteatisest teavitatuks lugemine. Alternatiivselt taotlevad kaebajad:
4. Tuvastada toimingu õigusvastasus, millega vastustaja jättis kaebajad kaasamata ehitise kasutusteatise menetlusse ja sellest tulenevalt tuvastada õigusvastaseks ja tühiseks abihoone kasutusse võtmisest teavitatuks lugemine.
5. Tuvastada toimingu õigusvastasus ja tühisus, millega vastustaja jättis kaebajad kaasamata ehitusteatise menetlusse ja sellest tulenevalt tuvastada õigusvastaseks ja tühiseks abihoone ehitisteatisest teavitatuks lugemine.
6. Kohustada vastustajat uuendama ehitusteatise menetlus, kaasama kaebajad ehitusteatise menetlusse ja kohustada vastustajat mitte lubama abihoone ehitamist taotletud asukohta.
7. Vastusena kohtunõudele selgitasid kaebajad 31.05.2021, et kohus on välja selgitanud ja vastustaja on kinnitanud, et vastustaja on viid läbi ehitusjärelevalve menetluse Treppoja tee 4a kinnistule ehitatud hoone kohta perioodil algusega 15.05.2020 (kasutusteatiste menetlusse võtmise aeg) kuni 07.09.2020, mil vastustaja kiitis kasutusteatise heaks. Kaebajate 12.10.2020 taotlust (toimingute põhjendamise nõue) tuleb käsitleda kui taotlust ehitusjärelevalve algatamiseks, kuna vastustaja kiitis 07.09.2020 heaks kasutusteatise. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 124 lg 1 järgi kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.
9. Kohus on seisukohal, et kaebajate kaebuses esitatud nõuded ei ole asjakohased järgmises osas. Ehitusseaduse (

) § 36 lg 2 järgi tuleb ehitusteatis esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist. Ehitusteatise alusel võib ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või 3 täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates (

§ 37

).

§ 36

lg 5 kohaselt kontrollib pädev asutus vajaduse korral ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega seotud asjaolusid. Kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alused, siis lähtutakse ehitusloa menetluse, sealhulgas ehitusloa andmise menetluse tähtajast, ja ehitusloa andmisest keeldumise alustest. Kontrolli tulemusel esitatavad nõuded annab pädev asutus haldusaktina (

§ 36lg 6).

Seega võib ehitada, kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat ehitusteatise andmete täiendava kontrollimise vajadusest. Analoogne regulatsioon kehtib kasutusteatise puhul (

§ 48lg 2 ja 5).

Sellisel juhul ei saa lugeda haldusakti antuks (haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1), kui seadus ei sätesta teisiti. Vastustaja on ehitis- ja kasutusteatised heaks kiitnud, see tähendab ei ole andnud haldusakti. Eelneva tõttu ei ole kaebajatel võimalik esitada tühistamiskaebust (kehtetuks tunnistamise nõue). Olukorras, kus kohalik omavalitsus on ehitusteatisega nõustunud ega ole esitanud täiendavaid tingimusi, kuid isik soovib endiselt ehitamise nõuetele vastavust kontrollida (ehitusjärelevalve läbiviimist), on võimalik esitada kohtule valla või linna vastu kohustamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 2 ja § 46 lg 2 ning riigivastutuse seaduse § 6 lg 3) 30 päeva jooksul järelevalvemenetluse algatamisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Kohus hinnangul on kaebajad 31.05.2021 vastuses (p 4.1., 4.3) selle käsitlusega nõustunud. Nii on kaebajad 31.05.2021 vastuses (p 5.4) kohtunõudele esitanud järgmise kohustamisnõude: kohustada vastustajata ehitusjärelevalve menetlus, mh selleks, et hinnata: 1) olemasolevat hoone asukohta ja alternatiivsete asukohtade olemasolu; 2) hoone olemasoleva asukoha võrdlust alternatiividega ja kinnistunaabrite huve vähem riivava alternatiivi olemasolu; 3) hoone ehitusteatise ja kasutusteatise protsessi Kaebajate (naaberkinnistute omanike) mittekaasamise seaduslikkust; 4) hoone asetsemist 3,7 meetri kaugusel Kaebaja 2 kinnistust ja asetsemise mõju Kaebaja 2 õigustele. Kaebajad on kohustamisnõude tähtaegsuse osas leidnud, et HKMS § 46 lg 2 teise lause kohaselt haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral õigus kohustamiskaebus esitada ühe aasta jooksul haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest. Kuna vastustaja poolne kavatsus jätkata tegevusetusega selgus kaebajatele lõplikult vastustaja vastuses, ei ole kaebajate õigus esitada kohustamiskaebus möödunud.

1. Puudub vaidlus selles, et kaebajate 12.10.2020 taotlusele ehitusjärelevalve algatamiseks vastas vastustaja 22.10.
2. Selles vastuses selgitas vastustaja, miks ei tulnud kaebajaid kaasata ehitise kasutusteatise menetlusse. Varasemates 04.08.2020 ja 24.08.2020 vastustes selgitas vastustaja, miks ei too abihoone püstitamine kaasa olulisi ega pöördumatuid mõjusid naaberkinnistu omanike suhtes, et ei saa lähtuda rohevõrgustiku ega elektriliini kitsendustest, miks on vastustaja hinnangul tegemist abihoonega. Kaebajad leidsid 31.05.2021 (p 5.4), et 22.10.2020 vastusest selgus neile lõplikult vastustaja kavatsus jätkata tegevusetusega. Kohus sellega ei nõustu. Pigem pidi kaebajatele olema selge, et vastustaja ei nõustunud lõplikult sellega, et abihoone asukoht rikub kaebajate õigusi või on vastuolus muude tingimustega. Tegevusetus seisneb toimingu sooritamata jätmises. Käesoleval juhul saaks tegevusetus olla selles, et vastustaja ei ole võtnud seisukohta, kas algatada ehitusjärelevalve. Kohtu hinnangul aga sellise olukorraga tegemist ei ole. Seega ei ole kohustamisnõude puhul algatada ehitusjärelevalve õige juhinduda HKMS § 46 lg 2 teisest lausest. 4
3. Kohaldamisele kuulub HKMS § 46 lg 2 esimene lause, mille kohaselt tuleb kohustamiskaebus esitada 30 päeva jooksul kaebajale toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Kohtule nähtub, et selleks kuupäevaks on 22.10.
4. Seega on kohustamiskaebus esitatud tähtaeg rikkudes.
5. HKMS § 71 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebajad on tähtaja ennistamise taotluse puhul märkinud, et mõjuvaks põhjuseks on asjaolu, et 22.10.2020 menetlusdokumendis ei olnud vaidlustamisviidet. Kohtu hinnangul ei saanud see olla mõjuvaks põhjuseks järgnevatel kaalutlustel. Kaebajad olid enne 22.10.2020 korduvalt pöördunud vastustaja poole taotluste ja nõuetega, mistõttu pidid nad mõistma, et kui vastustaja esitab neile põhjendused, miks ehitis- ja kasutusteatised ei ole õigusvastased, tuleb neil lõppastmes oma õiguste kaitseks kohusse pöörduda. Kohtu hinnangul võtsid nad sellel eesmärgil endale õigusteadmistega esindaja, kes esitas 12.10.2020 taotluse. Esindaja poolt kohtumenetluses esitatud põhjendustest nähtuvalt oleks ta pidanud mõistma, et pärast 22.10.2020 ehitusjärelevalve menetluse algatamisest keeldumist oleks tulnud esitada kaebus kohtule HKMS § 46 lg 2 esimeses lauses sätestatud tähtaja jooksul. Kohtule ei ole seega äratuntavad objektiivsed ega subjektiivsed takistused kohustamiskaebuse esitamisel peaaegu 6 kuud hiljem.
6. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebaja on kohustamiskaebuse esitamisel ületanud kaebetähtaega ning ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kohus lõpetab asja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel.
7. Menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 punkt 2). Menetluskulud
8. Vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 4 tagastatakse tasutud riigilõiv kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 2 alusel. Kohus tagastab kaebajatele riigilõivu 30 eurot.
9. Kaebaja kannab menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti (HKMS § 108 lg 4). Kuivõrd kohtule ei ole teada asjaolusid, mis viitaksid vastustajal menetluskulude tekkimisele, siis jäävad võimalikud menetluskulud kummagi poole enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 5