Obsah (5)

§ 152§ 124§ 71§ 155§ 104

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 10. august 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1492 Haldusasi X kaebus Politsei- ja Pii

) § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt.

§ 152

lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist. Menetluse lõpetamise aluseks sellises olukorras on

§ 152

lg 1 punkt 2, mille kohaselt lõpetab kohus menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124lg-le 2.

1. PPA kohustas ettekirjutuses kaebajat koheselt Eestist lahkuma ning kohaldas tema suhtes sissesõidukeeldu 5 aastaks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 74 lg 2 alusel Schengeni alale. See tähendab, et kohaldub ka VSS-i
2. peatükis sätestatud kaebetähtaeg vastavalt VSS § 13 lg-le
3. VSS § 13 lg 3 kohaselt võib välismaalane ettekirjutuse tegemise, ettekirjutuse täitmise tagamiseks tehtud otsuse või ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu või selle kehtivusaja muutmise otsuse peale esitada halduskohtule

-s sätestatud korras kaebuse kümne päeva jooksul ettekirjutuse või otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. Vaidlustatud ettekirjutuses on selgelt märgitud, et ettekirjutuse peale on õigus edasi kaevata Tallinna Halduskohtusse kümne päeva jooksul ettekirjutuse teatavaks tegemise päevast arvates. PPA tegi kaebajale ettekirjutuse Eestist lahkumiseks 16.03.

1. Ettekirjutusest nähtub kaebaja omakäeline kinnitus, et ta sai ettekirjutuse kätte selle tegemise päeval, st 16.03.2021.1 See tähendab, et tähtaeg kaebuse esitamiseks hakkas kulgema alates 17.03.2021 ning kaebus tuli kohtule esitada hiljemalt 26.03.
2. Kaebusega esmakordselt halduskohtusse pöördumise ajaks ehk 05.07.2021 oli kaebetähtaeg ületatud rohkem kui kolme kuu võrra. Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine
3. Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamine eeldab, et menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (

§ 71lg 1).

Kohtupraktikas on mõjuvatakse põhjusteks peetud olulised ja kestvad objektiivsed takistused, mis välistavad kaebeõiguse kasutamise (nt Riigikohtu 21.06.2013 määrus nr 3-3-1-30-13, punkt 12; 19.04.2006 määruse nr 3-3-1-26-06, punkt 12). Üldjuhul on kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks peetud nt haigust, ettenägematut liiklustakistust, lähedase surma vms. Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Üksnes erandjuhtudel on tähtaja ennistamist põhjendava asjaoluna tulnud kõne alla ka õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimus protsessitoimingutes, kuid seejuures on märgitud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui isik pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja 1 Kaebaja 26.07.2021 menetlusdokumendi lisa „CamScanner 15-04-2021 13.03.pdf“. 2 tema kogemusest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt nt Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, punkt 19; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, punkt 17).

1. Kaebuses ei ole toodud ühtegi eelnimetatud mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja selgitab kaebuses, et tal ei olnud aega 10 päeva jooksul dokumente esitada, kuna kuigi ta pöördus advokaadi poole, siis keeldus advokaat kaebajat aitamast. Kaebaja selgituste kohaselt toimus suhtlus advokaadiga kaebaja tädi vahendusel suuliselt, mistõttu sellekohaseid tõendeid kaebajal esitada ei ole. Üksnes asjaolu, et üks advokaat, kelle poole kaebaja tädi pöördus, keeldus kaebajat aitamast, ei ole piisav selleks, et lugeda kaebuse esitamine enam kui kolm kuud peale selleks ettenähtud tähtaega põhjendatuks. Kaebetähtaja rikkumist saaks ka kaebaja kogenematusega õigustada vaid juhul, kui haldusakt on nii segane, et selle saanud isikule jääb ka temalt keskmist mõistlikkust eeldades selle sisu arusaamatuks. Ettekirjutusest nähtub, et selle sisu ja tagajärgi selgitati kaebajale arusaadavas keeles. Ettekirjutuse tagajärgede mõistmiseks ei pea isikul olema juriidilisi teadmisi. Samuti ei ole keerukas ega raskesti mõistetav ettekirjutuse vaidlustamise kord. Ettekirjutuses on vaidlustamise korda selgitatud. Kaebaja ei saa eeldada, et kaebuse võib esitada suvalises korras määramata aja jooksul. Kaebusest nähtub, et kaebajale oli teada, et ettekirjutuse vaidlustamiseks tuleb tal kohtusse pöörduda 10 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi objektiivset põhjendust, miks ei olnud tal võimalik kaebust esitada varem kui alles enam kui kolme kuu möödumisel ettekirjutuse tegemisest. Kaebetähtajast kinnipidamisel piisava hoolsuse järgimata jätmine ei kujuta endast mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks.
2. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud ning kaebaja taotlus jääb rahuldamata. Menetluse lõpetamine
3. Kuna kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele, siis lõpetab kohus asja menetluse kaebust menetlusse võtmata (

§ 124lg 2 ja § 152 lg 1 punkt 2 ja lg 3).

11. Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub tal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (

§ 155lg 6, § 43 lg 1 punkt 2).

12. Kuna kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 punkti 2 alusel, tuleb kaebaja tasutud riigilõiv 15 eurot talle tagastada (

§ 104lg 5 punkt 4).

Kaebajal tuleb viivitamatult kohtule teatada, millisele arveldusarvele riigilõiv tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 3