) § 133 lg 1, § 134 lg 4 p 7 ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 1 ja märgib, et esmane vastutus inimväärse äraelamise kindlustamise ees lasub isikul endal. Avalik võim toetab inimest, kui ta inimväärse elu kindlustamisega toime ei tule. Isikul ei peaks olema õigust sotsiaalabile, kui ta suudab end aidata oma tööpanuse, sissetulekute või varaga või kui tal on võimalik saada toetust perekonnalt või tuttavatelt. 4.3. 2021 augustikuus olid kaebaja pere sissetulekud kokku 838,84 eurot: Xile Sotsiaalkindlustusameti poolt makstud pension 451,49 eurot ning Yle Sotsiaalkindlustusameti poolt makstud peretoetus 120 eurot ja Eesti Töötukassa poolt makstud töövõimetoetus 267,35 eurot.
lg 2 p-de 2 ja 3 kohaselt ei arvatud kaebaja pere sissetulekute hulka tema perele Tallinna Linnavolikogu 29.11.2012 määruse nr 27 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ alusel väljamakstud perekonna sissetulekust sõltuvaid toetusi kogusummas 97 eurot ja Sotsiaalkindlustusameti poolt makstud sotsiaaltoetust summas 53,44 eurot. 4.4. Septembrikuus kuulusid kaebaja perel tasumisele eluasemekulud summas 622,61 eurot, mille moodustas üüritasu summas 500 eurot ja korteriarve, sh elektrikulu, summas 122,61 eurot. Vastavalt
lg-le 5 saab toimetulekutoetuse arvestamisel eluasemekulusid arvesse võtta 469,49 eurot. Tulenevalt Tallinna Linnavolikogu 28.05.2015 määruse nr 9 „Toimetulekutoetuse määramiseks eluruumi alaliste kulude piirmäärad“ § 1 p-st 1 võetakse Tallinna linna haldusterritooriumil toimetulekutoetuse määramisel üle 33 m2 üldpinnaga eluruumi korral üüri arvesse kuni 6,40 eurot eluruumi ruutmeetri kohta kuus. Kaebaja eluruumi üldpind on 54,2 m2 ja seega saab toimetulekutoetuse arvestamisel üüri arvesse võtta 346,88 eurot. Kui kaebaja pere augustikuu sissetulekust 838,84 eurot arvestada maha kehtestatud piirmääradele vastavad eluasemekulud 469,49 eurot ning kahe lapsega neljaliikmelise pere toimetulekupiir 630 eurot, siis oleks võimaliku määratava toimetulekutoetuse summa 260,65 eurot. Samas nähtus kaebaja esitatud pangakontode väljavõtetest, et seisuga 31.08.2021 oli tema pere kontode lõppsaldo kokku 1649,30 eurot. 4.
4.
lg 1-5 kohaselt on toimetulekutoetuse eesmärk isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast käesoleva seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Uus toimetulekupiir ei või olla väiksem kehtivast toimetulekupiirist. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Perekonna iga lapse toimetulekupiir on 120 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. 7.3. Pooled ei vaidle selle üle, et 2021 aastal on ühe inimese toimetuleku piir 150 eurot. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 120 eurot ja iga lapse toimetulekupiir on 180 eurot. 7.4. Vaidlust ei ole ka selles, et 12.09.2021 esitas kaebaja vastustajale toimetulekutoetuse taotluse koos eluasemekulusid tõendava dokumendi ja pangakontode väljavõttega. Asjas on tõendamist leidnud, et kaebaja pere sissetulekud olid kokku 2021 augustis 838,84 eurot (vt dtl 4-15). Kaebaja peres on kaks täiskasvanut (koos kaebajaga) ja kaks last. (
lg 2 p-de 2 ja 3 kohaselt ei arvatud kaebaja pere sissetulekute hulka tema perele Tallinna Linnavolikogu 4 29.11.2012 määruse nr 27 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ alusel väljamakstud perekonna sissetulekust sõltuvaid toetusi kogusummas 97 eurot ja Sotsiaalkindlustusameti poolt makstud sotsiaaltoetust summas 53,44 eurot.) 7.5. Pooled ei vaidle ka selle üle, et septembrikuus kuulusid kaebaja perel tasumisele eluasemekulud summas 622,61 eurot, mille moodustas üüritasu summas 500 eurot ja korteriarve, sh elektrikulu, summas 122,61 eurot. Vastavalt
lg-le 5 saab toimetulekutoetuse arvestamisel eluasemekulusid arvesse võtta 469,49 eurot. Kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud. Kui kaebaja pere augustikuu sissetulekust 838,84 eurot arvestada maha kehtestatud piirmääradele vastavad eluasemekulud 469,49 eurot (vaidlustatud otsuses on ekslikult märgitud vastavaks summas 464,49) ning kahe lapsega neljaliikmelise pere toimetulekupiir 630 eurot, siis oleks võimaliku määratava toimetulekutoetuse summa 260,65 eurot. 8. Küll aga vaidlevad pooled selle üle, kas vastustajal on põhjendatult keeldunud toimetulekuteotuse määramisest
lg 4 p 7 alusel, mis sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus võib jätta toimetulekutoetuse määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat, kui kohaliku omavalitsuse üksus leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid. Nimelt on asjas leidnud ka kinnitust see, et seisuga 31.08.2021 oli kaebaja pere pangakonto lõppsaldo kokku 1649,30 eurot. Vastustaja ei ole lükanud siinkohal ümber kaebaja väidet, et tegemist on pikemaajalise kogumise tulemusel saadud summaga, mitte aga kaebaja või tema perekonnaliikmete netosissetulekuga. Vastavad asjaolud nähtuvad ka kaebaja poolt esitatud pangakontode väljavõttelt. Vastustaja on vaidlustatud otsuses tuginenud
lg 4 p 7 ja märkinud: „Võttes arvesse, et teie pere pangakontodel olevad rahalised vahendid on piisavad, et maksta jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude eest ja katta minimaalsed tarbimiskulud toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks, ei määratud teile 2021 septembrikuu toimetulekutoetust.“ Kohus märgib esmalt, et
Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohus leiab, et vastustaja on rikkunud kaalutlusõigust vaidlustatud otsuse tegemisel, kuivõrd otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks üldse mingi kaalumise läbi viinud. Samuti on otsus selles osas sisuliselt põhjendamata. Seega on vastustaja rikkunud otseselt HMS § 56 lg 3, mis sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Vaidlustatud otsusest nähtub üksnes see, et vastustaja on tuvastanud, milline oli kaebaja perekonna pangakontode saldo ning järeldanud sellest, et esineb alus
Samas ühtegi kaalutlust haldusaktist ei nähtu. Juba üksnes sel põhjusel tuleb vaidlustatud otsus tühistada ning vastustajat kohustada kaebaja taotlust uuesti lahendama. Kohus peab vajalikuks siinkohal märkida, et on igati tunnustamist vääriv, et kaebaja ja tema pere on suutnud koguda sääste perekonnale väikestest sissetulekutest (toetustest). Kohus leiab, et vastustajal tuleb igal juhul asja uuel lahendamisel vastavale asjaolule tähelepanu pöörata ning kaaluda poolte erinevaid huve (sh huvi säästa makstavates toetustest suuremate/ootamatute väljaminekute tarbeks) ja isikul olevate rahaliste vahendite suurust ning nende teket ja kasutamiseesmärke. Kohus leiab, et isiku poolt toetustest säästetut ei peaks ilma asjaolusid kaalumata lihtsalt pangaarvel oleva summa suuruse alusel arvestama sellise varana, 5 mille arvelt peaks tasuma jooksvaid kulusid ja mis põhjendaks toimetulekutoetuse määramata jätmist, kuivõrd sellisel juhul ei ole toimetulekuraskustesse sattunud inimestel üldse mingit motivatsiooni asuda oma olukorda parandama sh säästa. Kohus märgib ära ka seda, et juhul, kui asjaolusid kaalutlemata hakata arvesse võtma ainult pangaarvel asuvat summat, mis ületab ühekuise võimaliku määratava toetuse summa, siis sunnitakse sellega toetust taotlevaid isikuid sisuliselt oma pangaarveid kas varjama või minema üle sularahakäibele, mis kaheldamatult ei ole pikemas perspektiivis mõistlik lahendus ja kahjustab tegelikult toetusi vajavate isikute ja ka toetuste selge ja ökonoomse haldamisega seotud vastustaja huve. Kohus juhib siinkohal tähelepanu ka asjaolule, et sisuliselt nõuab juba
lg 4 p 7 sõnastus kaalutlusõiguse teostamist, sest ei määratle ära selles mainitud ja toetuse määramisel arvesse võtta lubatud vara ja rahaiste vahendite väärtust ehk vastustajal tuleb otsus vastu võtta kaalutlusõiguse alusel ja seda vastavat seaduse nõuetele sisuliselt põhjendada. Käesoleval juhul sisulised põhjendused kohtu hinnangul langetatud otsusest puuduvad. Kohus märgib, et ta ei välista, et uue ja korrektse kaalutlusotsusega võib vastustaja jõuda tühistatud otsusega samale järeldusele, kuid rõhutab, et kohus ei saa vaatamata sellele asuda vastustaja asemel teostama kohtumenetluses otsuse langetamiseks vajalikku kaalutlust, sest see on tulenevalt seadusest haldusorgani pädevuses ja kohtul puudub muuhulgas vajalik ülevaade haldusorgani praktikast vastavas valdkonnas ja arvesse võtmist vajavatest asjaoludest. Kohus leiab ka, et vastava kaalutlusotsuse tegemine annab haldusorganile võimaluse välja öelda ja kujundada praktika sarnastes olukordades otsuste langetamiseks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.