1-21-1410 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mai 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-1410 (19231700568) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretä
§ 180
lg 3 alusel riigi kanda ning 133 (sada kolmkümmend kolm) euro väljamõistmine lahendatakse kriminaalasja nr xxxxxxxxx raames (eraldatud 20.01.2021 kriminaalasjast 19231700568).
- Valdemaras Jurkūnaselt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, st. kokku menetluskulu 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Valdemaras Jurkūnas, 1-21-1410, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Valdemaras Jurkūnasel tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud esemed
- 10.09.2019 Harju maakonnas xxx vallas xxx xxx asuva Oleg Sestremi (ja tema ema Õ) elukoha läbiotsimise käigus äravõetud mobiiltelefon Nokia TA-1034 (IMEI1: xxxxxxxxxx, IMEI2: xxxxxxxxxx) koos sim-kaardiga Smart, mida hoiustatakse Tallinnas Rahumäe tee 6 asuvas PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas akti nr 21ATH06277 alusel (VIII kd tl 131), tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule Õile.
- CD-plaat tunnistajalt Klt (K) tema ülekuulamisel 16.08.2019 saadud fotodega ja muude materjalidega (muud materjalid: fail „OOO.JPG“, mille sisuks on Riias OOO asuva kinnistu ja eramu foto, ning fail „OOO karte.JPG“, mille sisuks on aadressi OOO, Riia ümbruskonna kaart), mis on edastatud PPA Põhja prefektuurile Läti Vabariigi Riigipolitsei Riia regionaalameti kriminaalpolitsei peaameti
- büroo kirjaga 21.08.2019 nr 20/10/3/5-427050 (ümbrik nr 1),
§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
17. CD-plaat videosalvestistega Harju maakonnas Saue vallas XXX alevikus xxx asuva eramu kaamerast ajavahemikul 12.03.2019 kella 21:01 kuni 13.03.2019 kella 07:59 (ümbrik nr 2),
§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
18. DVD-plaat videosalvestistega Harju maakonnas Saue vallas XXX alevikus xxx asuva eramu kaamerast ajavahemikul 12.03.2019 kella 22:42 kuni 13.03.2019 kella 06:21 (ümbrik nr 3),
§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
19. CD-plaat videosalvestistega Harju maakonnas Harku vallas Harkujärve külas Paldiski mnt 150 asuva Olerex AS Harkujärve tankla kaameratest 23.11.2018 (ümbrik nr 4),
§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
20. 30.04.2019 asitõendi vaatlusprotokollile lisatud DVD-plaat, millele on salvestatud videofailid sõidukite Fiat Panda Itaalia reg.nr YYYYYY, Opel Omega Leedu reg.nr XXXXXX ja Mercedes Benz Atego Leedu reg.nr JJJJJJ liikumistega (ümbrik nr 5),
§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
21. DVD-plaat Oleg Sestrem’i, Valdemaras Jurkunas’e ja E’i koosviibimise ja sõiduauto Audi A4 Suurbritannia reg.nr KKKKKK videosalvestistega (kaks faili), mis olid tehtud Läti politsei poolt 22.03.2019 Läti Vabariigis Riia linnas ja edastatud PPA Põhja prefektuurile Läti Vabariigi Riikliku politsei Kriminaalpolitsei peavalitsuse kriminaalasjade uurimise talituse kirjaga 09.05.2019 nr 20/2/6-241090 (ümbrik nr 6),
§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
22. DVD-plaat videosalvestistega Harju maakonnas Harku vallas Muraste külas Lee tee 1a asuva Alexela automaattankla turvakaameratest 12.03.2019 ajavahemikul kella 19:40 kuni kella 20:06 (ümbrik nr 7),
§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
4 23. 21.04.2019 sõlmitud sõiduauto Peugeot reg.nr UUUUUU müügileping (originaal), mille andis 29.04.2019 politseile üle tunnistaja U (ümbrik nr 8),
§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
24. CD-plaat videosalvestiste ja videosalvestiste hetketõmmistega (videokaadritega) Rapla maakonnas Märjamaa vallas Orgita külas Kõrtsu kinnistul asuva Olerex tankla turvakaameratest 22.04.2019 kell 02:10-02:19 (ümbrik nr 9),
§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
25. CD-plaat videosalvestistega Harju maakonnas Harku vallas Muraste külas Lee tee 1a asuva Alexela tankla kaameratest 02.06.2019 (ümbrik nr 10),
§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
26. DVD-plaat, millele on salvestatud 10.09.2019 Harju maakonnas Harku vallas xxx külas xxx asuva eramu, selle eramu hoovis pargitud sõiduauto Volkswagen Touran reg.nr XXXXXX ja Tallinnas XXX asuva korteri läbiotsimistel tehtud fotodest koostatud kolm fototabelit (ümbrik nr 11),
§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
27. DVD-plaat E (E, sünniaeg 26.10.1983, Läti isikukood xxxxxxxxxx) fotodega, mis on saadud Läti keskkriminaalpolitseilt kirjaga 19.08.2019 nr 20/2/5-19/19763, vastuseks Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt 19.06.2019 koostatud ja 26.06.2019 Läti Vabariigi ametivõimudele edastatud Euroopa uurimismäärusele (ümbrik nr 12),
§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
29. CD-plaat X (sünniaeg 18.07.1979, Leedu isikukood xxxxxxxxxx) ja Valdemaras Jurkūnase (sünniaeg 28.03.1983, Leedu isikukood 38303281271) fotodega, mis on saadud Leedu prokuratuurilt (Kaunase Ringkonnaprokuratuurilt) kirjaga 25.10.2019 nr (3TG-652-19) 3TS-474, vastuseks Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt 19.06.2019 koostatud ja 26.06.2019 Leedu Vabariigi ametivõimudele edastatud Euroopa uurimismäärusele (ümbrik nr 13),
§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
30. CD-plaat sideettevõtjatelt saadud andmetega (kõnede eristuste failidega), mis oli saadud Leedu prokuratuurilt (Kaunase Ringkonnaprokuratuurilt) kirjaga 25.10.2019 nr (3TG652-19) 3TS-474, vastuseks Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt 19.06.2019 koostatud ja 26.06.2019 Leedu Vabariigi ametivõimudele edastatud Euroopa uurimismäärusele (ümbrik nr 14),
§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
31. Rootsi Kuningriigilt saadud mälupulk Corsair Flash Voyager USB 3.0, millel on salvestatud Oleg Sestrem’it ja Valdemaras Jurkūnas’t puudutavad materjalid (sh Svea Ringkonnakohtu 16.05.2014 otsus kriminaalasjas nr B11728-13, ringkonnakohtu otsusele eelnenud Stockholmi Linnakohtu 19.12.2013 otsus ja linnakohtu otsuse lisad; Attunda Linnakohtu 02.12.2019 otsus kriminaalasjas nr B9708-19, selle kohtuotsuse lisad ja kohtuotsuse aluseks oleva kriminaalasja materjalid), mis oli edastatud Rootsi politsei poolt 09.03.2020 kirjaga Põhja Ringkonnaprokuratuurile vastuseks 23.12.2019 koostatud Euroopa uurimismäärusele (ümbrik nr 15),
§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
32. CD-plaat, millele on salvestatud Oleg Sestremi (ja muude isikute) varalist seisundit kajastavad dokumendid, mille alusel koostati 12.08.2019 isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokoll Oleg Sestremi varalise seisundi andmetega, ning samuti Valdemaras Jurkūnas’e ja X’e varalist seisundit kajastavad dokumendid, mille alusel koostati 16.08.2019 õiend (ümbrik nr 16),
§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
33. CD-plaat videosalvestistega Harju maakonnas Tallinnas Haabersti linnaosas xxx asuva ridaelamu korteriboksi nr 8 turvakaameratest 06.10.2020 ajavahemikul kella 02:35:00 kuni kella 02:45:58 (ümbrik nr 17),
§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
34. CD-plaat videosalvestisega Tallinnas Paldiski mnt 245/1 asuva hoone vastas, Paldiski maantee sõidutee kohal asuvast kaamerast geograafiliste koordinaatidega B: 59°23'53.052'', L: 24°36'2.7'', millel on kajastatud Oleg Sestremile kuuluva sõiduauto Toyota Yaris reg.nr xxxxxx liikumine mööda Paldiski maanteed suunaga Mäeküla tänava ehk Tallinna poole 07.10.2020 kell 08:16, ning ühe fotoga Harju maakonnas Harku vallas Tabasalu alevikus Klooga maantee ja Ranna tee ristmiku juures, Klooga maantee ääres 5 asuvast kaamerast geograafiliste koordinaatidega B: 59°23'45.787'', L: 24°32'49.683', millel on fikseeritud sama auto, mis sõitis mööda Klooga maanteed suunaga Tallinna poole 18.09.2020 kell 08:11:07 (ümbrik nr 18),
§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
35. CD-plaat fotodega, mis olid tehtud 19.01.2021 kahtlustatava Oleg Sestremi Rootsi elukoha, s.o Rootsi Kuningriigis Stockholm’is xxx asuva korteri ja tema kasutuses oleva sõiduauto Toyota Yaris reg.nr xxxxxx läbiotsimiste käigus, mis teostati 06.01.2021 koostatud Euroopa uurimismääruse alusel (ümbrik nr 19),
§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
36. 10.09.2019 Harju maakonnas Harku vallas xxx külas xxx asuva Oleg Sestremi (ja tema ema Õ) elukoha läbiotsimise käigus äravõetud ja 02.10.2019 asitõendina vaadeldud mobiiltelefonis Nokia TA-1034 (IMEI1: xxxxxxxxxx, IMEI2: xxxxxxxxxx) sisalduvast teabest tehtud koopia (koopiafailid) nimega „UFED Nokia GSM 105 (TA-1034) 2019_09 20
(001)“ kogumahuga 4,00MB ja selles mobiiltelefonis olnud sim-kaardil salvestatud teabest tehtud koopia (koopiafailid) nimega „UFED SIM Card SIM 2019_09 20
(001)“ kogu mahuga 32,0 KB, millised koopiad hoitakse salvestatuna politsei andmekandjal, s.o Politsei ja Piirvalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei andmehoidlas, hävitada (kustutada Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei andmehoidlast). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel kohtumenetluse pooled, s.o süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu, samuti tsiviilkostja tsiviilhagisse puutuvas osas ning kolmas isik tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. 1. SÜÜDISTUSE SISU Oleg Sestremile esitatud süüdistus Oleg Sestremit (Sestrem) süüdistatakse selles, et 12.03.2019 ööl vastu 13.03.2019 Oleg Sestrem, Valdemaras Jurkūnas ja X, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Harju maakonnas Saue vallas XXX alevikus XXX asuva eramu juures pargitud, C OÜ-le kuuluva ja selle osaühingu juhatuse liikme Q (Q) vastutavas kasutuses oleva sõiduauto (maasturi) Mercedes-Benz GLS 350 D registreerimisnumbriga (edaspidi ka lühendatult reg.
- nr)XXXXXX, VIN-kood XXXXXXXXXXXX, väljalaskeaasta 2017, musta värvi, väärtusega 75 000 eurot, koos autos olnud asjadega: lao-, kontori- ja korterivõtmed, Qle kuuluv sularaha summas 35 eurot ning vähemalt kolm C OÜ-le kuuluvat kasti pähklitega maksumusega 130 eurot. Varastatu väärtus on kokku 75 165 (seitsekümmend viis tuhat ükssada kuuskümmend viis) eurot, milline summa moodustab suure ulatuse vastavalt karistusseadustiku (edaspidi lühendatult KarS) § 121 punktile 2, mis sätestab, et suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Üksikasjades toimus see järgmiselt. Eesti Vabariigi kodanik Oleg Sestrem, kes juba aastaid elab alaliselt Rootsi Kuningriigis, saabus 07.03.2019 õhtul oma kasutuses oleva sõiduautoga Fiat Panda Itaalia reg.nr YYYYYY Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Läti-Eesti riigipiiril asuva Ikla piiripunkti kaudu Eestisse ning samast õhtust alates hakkas otsima varguse objektiks sobivat kallihinnalist autot, mis 6 paikneks varguse toimepanemiseks sobilikus kohas. Kahe päeva möödudes, 09.03.2019 Leedu Vabariigis Kaunas’e linnas, kokkulepitult O. Sestremi ja V. Jurkūnasega, võttis X Leedu äriühingult UAB "E" rendile furgoonauto Mercedes-Benz Atego Leedu reg.nr JJJJJJ, millist furgoonautot oli O. Sestremi ja V. Jurkūnase kuritegeliku plaani kohaselt vaja selleks, et viia varastatud auto Eestist välja varjatult, minimeerides sellega politseile vahelejäämise riski varastatud auto transportimisel ja raskendades kuriteo avastamist. 10.03.2019 kell 07:59 saabus X eelnimetatud furgoonautoga Ikla piiripunkti kaudu Eestisse ning kella 19:19 paiku parkis furgoonauto tööstusterritooriumile, mis asub Tallinnas Härgmäe tänava, Mäeküla tänava, Paldiski maantee ja Tähetorni tänava vahelisel alal (edaspidi lühendatult Härgmäe tänaval asuv tööstusterritoorium). Samal õhtul 10.03.2019 kohtus X seal tööstusterritooriumil O. Sestremiga. Kahe päeva möödudes, 12.03.2019 kell 19:08 sõitis X furgoonautoga Tallinnas Härgmäe tänaval asuvalt tööstusterritooriumilt välja ja suundus Harju maakonda Harku valda Muraste külla, omades kaasas O. Sestremi poolt hangitud kahest metallosast koosnevat pealesõidusilda, mis oli vajalik varastatud auto pealelaadimiseks furgoonautole. 12.03.2019 kell 19:45-19:58 tankis X furgoonauto Muraste külas Lee tee 1a asuvas Alexela automaattanklas, misjärel sõitis välja Klooga maanteele suunaga Tabasalu poole ning, olles tanklast eemaldunud, jäi seisma Muraste külas või selle läheduses, kus X ootas varastatud auto pealelaadimist tema juhitavasse furgoonautosse. Oleg Sestrem sõitis 12.03.2019 kella 22:54 paiku sõiduautoga Fiat Panda Itaalia reg.nr YYYYYY Harju maakonnas Saue vallas XXX alevikus XXX asuvast eramust mööda, veendumaks, et eelnevalt varguse objektina väljavalitud maastur Mercedes-Benz GLS 350 D reg.nr XXXXXX on nagu tavaliselt pargitud eramu ette. Olles veendunud, et nimetatud maastur on kohapeal, tulid Oleg Sestrem ja Valdemaras Jurkūnas jalgsi 13.03.2019 kella 04:03 paiku XXX alevikus XXX eramu juurde ning, kasutades eriotstarbelisi elektroonilisi seadmeid (nn signaalipikendajaid), võimendasid nad eramu ette pargitud maasturi võtmeta käivitamise süsteemi küsiva signaali ja eramus asuva võtme vastussignaali, mis võimaldas neil avada maasturi uksed ja käivitada mootor, misjärel lahkusid nad kella 04:06 paiku maasturiga sündmuskohalt Muraste külla või selle lähedusse, kus O. Sestrem ja V. Jurkūnas koos Xga laadisid varastatud maasturi furgoonauto Mercedes-Benz Atego Leedu reg.nr JJJJJJ peale ehk sõitsid maasturiga mööda pealesõidusilda furgoonauto kaubaruumi ning varustasid maasturi selle asukoha varjamise eesmärgil sisselülitatud asendis oleva raadiohäireid põhjustava seadmega ehk mobiilside ja satelliitpositsioneerimise segajaga ehk elektroonilise seadmega, mis olles varastatud autos takistab kallihinnalisele autole tootjatehase poolt või tehaseväliselt paigaldatud GPS-positsioneerimisseadme tööd ja võimaldab vältida varastatud auto asukoha tuvastamist auto omaniku või politsei poolt niikaua, kui auto toimetatakse varguse kohalt turvalisse paika, kus on võimalik varastatud auto GPS-positsioneerimisseade demonteerida või lammutada. Pärast varastatud maasturi furgoonautole pealelaadimist ja maasturisse raadiohäireid põhjustava seadme paigaldamist X, juhtides eelnimetatud furgoonautot, viis varastatud maasturi Eestist välja, läbides 13.03.2019 kell 07:33 Ikla piiripunkti suunaga Läti poole ning sõites edasi Riia, kus samal päeval, 13.03.2019 enne kella 13:34 OOO asuva eramu kõrval laadis varastatud sõiduauto Mercedes-Benz GLS 350 D reg.nr XXXXXX furgoonautolt maha. Tegutsedes eelkirjeldatud viisil, s.t võttes Leedus furgoonauto rendile, tulles sellega Eestisse, oodates kokkulepitud kohas varastatud maasturi pealelaadimist, osaledes selle maasturi pealelaadimises furgoonautole, viies varastatud maasturi furgoonautoga Eestist välja ja laadides selle maasturi Riias maha, oli X teadlik, s.t vähemalt pidi võimalikuks ja möönis, et ta osaleb sõiduauto (maasturi) Mercedes-Benz GLS 350 D reg.nr XXXXXX varguse toimepanemises. Oleg Sestrem ja Valdemaras Jurkūnas pärast varastatud maasturi furgoonautole pealelaadimist peitsid kohapeal ära pealelaadimisel kasutatud pealesõidusilla, mille järele tuli Oleg Sestrem oma sõiduautoga Fiat Panda Itaalia reg.nr YYYYYY tagasi 13.03.2019 kella 07:38 ja 08:02 7 vahelisel ajal ja viis pealesõidusilla Tallinnas Härgmäe tänaval asuvale tööstusterritooriumile. 13.03.2019 kella kahe paiku päeval lahkus Oleg Sestrem sõiduautoga Fiat Panda Itaalia reg.nr YYYYYY Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas asuva Ikla küla kaudu Eestist Lätti ja jõudis samal päeval Riia, kuhu oli juba toimetatud Eestist varastatud maastur. 13.03.2019 lahkus Eestist ka Valdemaras Jurkūnas, kes läbis 13.03.2019 kell 12:48 sõiduautoga Opel Omega Leedu reg.nr XXXXXX Ikla piiripunkti suunaga Läti poole. Eelkirjeldatud varguse pani Oleg Sestrem toime isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, mille eest on teda karistatud Rootsi Kuningriigis Svea Hovrätt’i ehk Svea Ringkonnakohtu 16.05.2014 otsusega kriminaalasjas nr B11728-13. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Oleg Sestrem toime KarS § 199 lg 2 p 4, 6, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo (varguse), s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, suures ulatuses ja grupi poolt. Samuti süüdistatakse Oleg Sestremit selles, et 21.04.2019 õhtul, viibides Tallinnas Smuuli tee 43 asuva Lasnamäe Maksimarketi juures, võltsis ta kirjaliku müügilepingu, mille kohaselt 21.04.2019 Läti Vabariigi elanik D ostis Eesti Vabariigi elanikult Hlt sõiduauto Peugeot 206 registreerimisnumbriga UUUUUU. Müügilepingu võltsimine Oleg Sestremi poolt seisnes selles, et ostes eelnimetatud autot müügitehingut vahendanud Slt, kellel oli kaasas auto liiklusregistrijärgse omaniku H kui müüja poolt eeltäidetud müügilepingu blankett, ja esinedes Si ees Läti elaniku Dna, lasi O. Sestrem Sl kirjutada müügilepingu blanketile, ostja andmeteks ettenähtud lahtritesse D nime ja isikukoodi ning seejärel kirjutas ise D aadressi ja samuti kirjutas müügilepingule ostja allkirja D nimelt. Müügilepingu punkti 4 kohaselt omandiõigus sõidukile läheb müüjalt ostjale üle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist. Võltsides eelkirjeldatud viisil müügilepingut, andis Oleg Sestrem endale aru, et kõnealuse müügilepingu näol on tegemist dokumendiga, mis annab lepingusse müüjana märgitud isikule õiguse nõuda ostjalt müüdava sõiduki eest kokkulepitud hinna tasumist ja lepingusse ostjana märgitud isikule õiguse nõuda müüjalt sõiduki üleandmist, võimaluse esineda õiguskäibes sõiduki omanikuna ja sõidukit oma äranägemise järgi käsutada, sh võõrandada Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Oleg Sestrem toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. Samuti süüdistatakse Oleg Sestremit selles, et 21.04.2019 õhtul, viibides Tallinnas Smuuli tee 43 asuva Lasnamäe Maksimarketi juures, kasutas ta teadvalt võltsitud kirjaliku müügilepingu, mille kohaselt 21.04.2019 Läti Vabariigi elanik D ostis Eesti Vabariigi elanikult Hlt sõiduauto Peugeot 206 registreerimisnumbriga UUUUUU. Tegelikult ei ole D seda lepingut sõlminud ega allkirjastanud. Müügilepingu punkti 4 kohaselt omandiõigus sõidukile läheb müüjalt ostjale üle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist. Võltsitud müügilepingu kasutamine Oleg Sestremi poolt seisnes selles, et ostes eelnimetatud autot müügitehingut vahendanud Slt ja esinedes Si ees Läti elaniku Dna, esitas O. Sestrem kõnealuse müügilepingu Sle, eesmärgiga saada auto enda valdusse ja kasutusse ning edaspidi käsutada autot oma äranägemise järgi. Esitades kõnealust müügilepingut Sle oli O. Sestrem teadlik, et D ei ole seda lepingut sõlminud ega allkirjastanud. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Oleg Sestrem toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi. Samuti süüdistatakse Oleg Sestremit selles, et 21.04.2019 õhtul Tallinnas Smuuli tee 43 asuva Lasnamäe Maksimarketi juures, ostes sõiduautot Peugeot 206 reg.nr UUUUUU ja esinedes auto müügitehingut vahendanud Si ees Läti elaniku Dna (D), kasutas Oleg Sestrem võltsitud Läti Vabariigi isikutunnistuse (ID-kaardi) D nimele, millise võltsitud isikutunnistuse oli Oleg 8 Sestrem eelnevalt endale hankinud tuvastamata asjaoludel ja isikult. Võltsitud isikutunnistuse kasutamine Oleg Sestremi poolt seisnes selles, et sõiduauto Peugeot 206 reg.nr UUUUUU müügilepingu vormistamise käigus esitas Oleg Sestrem võltsitud isikutunnistuse Sle, et kinnitada oma isikut ehk jätta mulje, et tema (Oleg Sestrem) on justkui D. Võltsitud isikutunnistusel oli D nimi ja Läti isikukood xxxxxxxxxx, kuid teise isiku ehk Oleg Sestremi või temaga sarnase inimese foto. Esitades kõnealust võltsitud isikutunnistust Sle oli Oleg Sestrem teadlik, et see isikutunnistus on võltsitud. KarS § 350 kohaselt kuulub isikutunnistus tähtsate isiklike dokumentide hulka. Läti Vabariigi isikutunnistus (ID-kaart) on ühtlasi välisriigi reisidokument KarS § 350 tähenduses. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Oleg Sestrem toime KarS § 348 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimise ja kasutamise. Valdemaras Jurkūnasele esitatud süüdistus Valdemaras Jurkūnast (Jurkūnas) süüdistatakse selles, et 12.03.2019 ööl vastu 13.03.2019 Oleg Sestrem, Valdemaras Jurkūnas ja X, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Harju maakonnas Saue vallas XXX alevikus XXX asuva eramu juures pargitud, C OÜ-le kuuluva ja selle osaühingu juhatuse liikme Q (Q) vastutavas kasutuses oleva sõiduauto (maasturi) Mercedes-Benz GLS 350 D registreerimisnumbriga (edaspidi ka lühendatult reg.
- nr)XXXXXX, VIN-kood XXXXXXXXXXXX, väljalaskeaasta 2017, musta värvi, väärtusega 75 000 eurot, koos autos olnud asjadega: lao-, kontori- ja korterivõtmed, Qle kuuluv sularaha summas 35 eurot ning vähemalt kolm C OÜ-le kuuluvat kasti pähklitega maksumusega 130 eurot. Varastatu väärtus on kokku 75 165 (seitsekümmend viis tuhat ükssada kuuskümmend viis) eurot, milline summa moodustab suure ulatuse vastavalt karistusseadustiku (edaspidi lühendatult KarS) § 121 punktile 2, mis sätestab, et suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Üksikasjades toimus see järgmiselt. Eesti Vabariigi kodanik Oleg Sestrem, kes juba aastaid elab alaliselt Rootsi Kuningriigis, saabus 07.03.2019 õhtul oma kasutuses oleva sõiduautoga Fiat Panda Itaalia reg.nr YYYYYY Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Läti-Eesti riigipiiril asuva Ikla piiripunkti kaudu Eestisse ning samast õhtust alates hakkas otsima varguse objektiks sobivat kallihinnalist autot, mis paikneks varguse toimepanemiseks sobilikus kohas. Kahe päeva möödudes, 09.03.2019 Leedu Vabariigis Kaunas’e linnas, kokkulepitult O. Sestremi ja V. Jurkūnasega, võttis X Leedu äriühingult UAB "E" rendile furgoonauto Mercedes-Benz Atego Leedu reg.nr JJJJJJ, millist furgoonautot oli O. Sestremi ja V. Jurkūnase kuritegeliku plaani kohaselt vaja selleks, et viia varastatud auto Eestist välja varjatult, minimeerides sellega politseile vahelejäämise riski varastatud auto transportimisel ja raskendades kuriteo avastamist. 10.03.2019 kell 07:59 saabus X eelnimetatud furgoonautoga Ikla piiripunkti kaudu Eestisse ning kella 19:19 paiku parkis furgoonauto tööstusterritooriumile, mis asub Tallinnas Härgmäe tänava, Mäeküla tänava, Paldiski maantee ja Tähetorni tänava vahelisel alal (edaspidi lühendatult Härgmäe tänaval asuv tööstusterritoorium). Samal õhtul 10.03.2019 kohtus X seal tööstusterritooriumil O. Sestremiga. Kahe päeva möödudes, 12.03.2019 kell 19:08 sõitis X furgoonautoga Tallinnas Härgmäe tänaval asuvalt tööstusterritooriumilt välja ja suundus Harju maakonda Harku valda Muraste külla, omades kaasas O. Sestremi poolt hangitud kahest metallosast koosnevat pealesõidusilda, mis oli vajalik varastatud auto pealelaadimiseks furgoonautole. 12.03.2019 kell 19:45-19:58 tankis X furgoonauto Muraste külas Lee tee 1a asuvas Alexela automaattanklas, misjärel sõitis välja Klooga maanteele suunaga Tabasalu poole ning, olles tanklast eemaldunud, jäi seisma Muraste külas või selle läheduses, kus X ootas varastatud auto pealelaadimist tema juhitavasse furgoonautosse. Oleg Sestrem sõitis 12.03.2019 kella 22:54 paiku sõiduautoga Fiat Panda Itaalia reg.nr YYYYYY Harju maakonnas Saue vallas XXX alevikus XXX asuvast eramust mööda, 9 veendumaks, et eelnevalt varguse objektina väljavalitud maastur Mercedes-Benz GLS 350 D reg.nr XXXXXX on nagu tavaliselt pargitud eramu ette. Olles veendunud, et nimetatud maastur on kohapeal, tulid Oleg Sestrem ja Valdemaras Jurkūnas jalgsi 13.03.2019 kella 04:03 paiku XXX alevikus XXX eramu juurde ning, kasutades eriotstarbelisi elektroonilisi seadmeid (nn signaalipikendajaid), võimendasid nad eramu ette pargitud maasturi võtmeta käivitamise süsteemi küsiva signaali ja eramus asuva võtme vastussignaali, mis võimaldas neil avada maasturi uksed ja käivitada mootor, misjärel lahkusid nad kella 04:06 paiku maasturiga sündmuskohalt Muraste külla või selle lähedusse, kus O. Sestrem ja V. Jurkūnas koos Xga laadisid varastatud maasturi furgoonauto Mercedes-Benz Atego Leedu reg.nr JJJJJJ peale ehk sõitsid maasturiga mööda pealesõidusilda furgoonauto kaubaruumi ning varustasid maasturi selle asukoha varjamise eesmärgil sisselülitatud asendis oleva raadiohäireid põhjustava seadmega ehk mobiilside ja satelliitpositsioneerimise segajaga ehk elektroonilise seadmega, mis olles varastatud autos takistab kallihinnalisele autole tootjatehase poolt või tehaseväliselt paigaldatud GPS-positsioneerimisseadme tööd ja võimaldab vältida varastatud auto asukoha tuvastamist auto omaniku või politsei poolt niikaua, kui auto toimetatakse varguse kohalt turvalisse paika, kus on võimalik varastatud auto GPS-positsioneerimisseade demonteerida või lammutada. Pärast varastatud maasturi furgoonautole pealelaadimist ja maasturisse raadiohäireid põhjustava seadme paigaldamist X, juhtides eelnimetatud furgoonautot, viis varastatud maasturi Eestist välja, läbides 13.03.2019 kell 07:33 Ikla piiripunkti suunaga Läti poole ning sõites edasi Riia, kus samal päeval, 13.03.2019 enne kella 13:34 OOO asuva eramu kõrval laadis varastatud sõiduauto Mercedes-Benz GLS 350 D reg.nr XXXXXX furgoonautolt maha. Tegutsedes eelkirjeldatud viisil, s.t võttes Leedus furgoonauto rendile, tulles sellega Eestisse, oodates kokkulepitud kohas varastatud maasturi pealelaadimist, osaledes selle maasturi pealelaadimises furgoonautole, viies varastatud maasturi furgoonautoga Eestist välja ja laadides selle maasturi Riias maha, oli X teadlik, s.t vähemalt pidi võimalikuks ja möönis, et ta osaleb sõiduauto (maasturi) Mercedes-Benz GLS 350 D reg.nr XXXXXX varguse toimepanemises. Oleg Sestrem ja Valdemaras Jurkūnas pärast varastatud maasturi furgoonautole pealelaadimist peitsid kohapeal ära pealelaadimisel kasutatud pealesõidusilla, mille järele tuli Oleg Sestrem oma sõiduautoga Fiat Panda Itaalia reg.nr YYYYYY tagasi 13.03.2019 kella 07:38 ja 08:02 vahelisel ajal ja viis pealesõidusilla Tallinnas Härgmäe tänaval asuvale tööstusterritooriumile. 13.03.2019 kella kahe paiku päeval lahkus Oleg Sestrem sõiduautoga Fiat Panda Itaalia reg.nr YYYYYY Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas asuva Ikla küla kaudu Eestist Lätti ja jõudis samal päeval Riia, kuhu oli juba toimetatud Eestist varastatud maastur. 13.03.2019 lahkus Eestist ka Valdemaras Jurkūnas, kes läbis 13.03.2019 kell 12:48 sõiduautoga Opel Omega Leedu reg.nr XXXXXX Ikla piiripunkti suunaga Läti poole. Eelkirjeldatud varguse pani Valdemaras Jurkūnas toime isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, mille eest on teda karistatud Soome Vabariigis Pirkanmaan käräjäoikeus’e ehk Pirkanmaa esimese astme kohtu 13.12.2012 otsusega menetlusasjas nr 758/2012/7928. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Valdemaras Jurkūnas toime KarS § 199 lg 2 p 4, 6, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo (varguse), s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, suures ulatuses ja grupi poolt. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süüd eitavad ütlused, kontrollinud kriminaaltoimiku materjale, asub seisukohale, et süüdistatavate süü neile süüks arvatud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud täies mahus. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. KarS § 199 lg 2 p 4, 6, 7 järgi toime pandud episood 10 Kannatanu C OÜ esindaja Q (C OÜ juhatuse liige) ülekuulamise protokolli (I kd tl 2-3; 5-8) kohaselt ööl vastu 13.03.2019 varastati XXX XXX alevikus Saue vallas asuva maja juurest sõiduauto Mercedes-Benz GLS 350 reg. märgiga XXXXXX (VIN-kood XXXXXXXXXXXX), milline kuulub C OÜ-le. Tegemist on eramajaga, mille territoorium on aiaga piiratud. Tavaliselt pargib ta auto garaaži ette, mis asub maja välisuksest natuke vasakul. Välisuksest majja sisenedes kohe ukse taga asub esik, kuhu jätavad nad jalanõud. Natuke edasi, umbes 4-5 meetrit asub garderoob, kuhu jätavad väliriided. Varguse öösel auto võtmed oli tal jope taskus. Vahemaa võtme ja auto vahel võis olla umbes 7-8 meetrit. Mercedesel on võtmeta avamis- ja käivitamissüsteem ehk kui võti on autole ligidal, siis saab autot käepidemest lahti teha ja nupust käivitada. Ta arvab, et see süsteem toimib mitte kaugemal kui meeter autost. Kaugemalt ei ole ta proovinud. Ta paneb alati auto uksed lukku isegi siis kui auto on pargitud maja ette. Juhul kui autot lukku mitte panna, siis sõiduki uksed automaatselt ei lukustu. Ta on kindel, et pani auto lukku. Mõlemad sõiduauto võtmed olid peale vargust tema käes. Sõiduauto maksumus on 75 000 eurot. Järgmisel päeval pärast vargust läks ta Silberauto Mercedese esindusse ning panid tööle mobiilirakenduse Mercedes Me. Kell 20:00 süsteem näitas, et auto asub Riia lähedal. Ta helistas politseiuurijale ja andis info edasi. Uurija ütles, et auto on leitud ja käib operatsioon. Hiljem pandi auto Riias politseiparklasse ja talle teatati, et ta võib sellele järgi minna. See toimus umbes kolme nädala pärast. Ta sai Põhja prefektuurist kätte ühe autovõtme ning läks 02.04.2019 Riiga auto järgi. 02.04.2019 sai ta C OÜ-le kuuluva sõiduauto Merceds-Benz GLS 350 reg.märgiga XXXXXX kätte. Auto oli vigastusteta ja töökorras. Lukud olid samuti vigastusteta ja terved. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd tl 18-24) nähtub, et aadressil Saue vald XXX alevik XXX asub kahekordne eramaja. Eramu on piiratud külgedelt piirdeaiaga. Maja esiküljel on jalgvärav ja autovärav. Eramaja esine maastik on kaetud sillutuskividega. Sillutuskivid on vähesel määral kaetud jääga. Eramu esiküljel on vasakul pool garaažiuks ja paremal pool välisuks. Garaažiukse ees on kaks sõidukite parkimiskohta. Vasakpoolsele parkimiskohale on esiosaga garaažiukse poole pargitud sõiduauto Audi Allroad reg.märgiga AAAAAA musta värvi. Parempoolsele kohale vaatluse hetkel sõidukit pargitud ei ole. Maja välisuks on puidust. Uksel on neli klaasist akent. Uksel murdmisvigastusi ei avastatud. Uks varustatud ühe lukuga. Luku välisel vaatlusel vigastusi ei avastatud. Välisuksest sisenedes jõuab maja esikusse. Esikus on 4 m kaugusel välisuksest paremal pool seinas liuguksega riidekapp. Vaatluse hetkel riidekapi uks avatud. Riidekapi tagaseinas on riiulid ja riidepuutorud. Riidepuutorudel ripuvad joped. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (I kd tl 187-197) nähtub, et XXX asuva eramu kaameraga fikseeriti, et 12.03.2019 kell 22:54:07-22:54:12 sõitis mööda XXX tänavat suunaga Möldre tee poolt XXX tänava poole valget või heledat värvi sõiduauto Fiat Panda, mis sõitis XXX tänava lõpuni ja keeras paremale XXX tänavale, kus sõiduautot Fiat Panda oli fikseeritud XXX asuva eramu kaameraga, mille kellaaja näit oli sel ajal 22:51:21-22:51:40, mis tähendab, et XXX või XXX eramu kaameral oli kellaaeg seadistatud mõneminutilise ebatäpsusega. 13.03.2019 kell 03:59:29-04:00:07 XXX asuva eramu kaameraga on fikseeritud, et mööda XXX tänavat, XXX maja poolt tulid jalgsi kaks inimest, kes keerasid vasakule XXX tänavale ning 13.03.2019 kell 04:03:51-04:54:55 möödusid XXX asuvast majast suunaga Möldre tee poole. 13.03.2019 kell 04:06:51-04:06:57 (salvestise ajateljel 00.07-00.29) XXX asuva kaameraga on fikseeritud, et mööda XXX tänavat suunaga Möldre tee poolt XXX tänava poole sõitis musta või tumedat värvi maastur tüüpi sõiduk, mille kere kuju sarnaneb sõiduki Mercedes-Benz GLS 350 kere kujuga (videokaadrid nr 15-16). Maastur tüüpi sõiduk sõitis XXX tänava lõpuni ja keeras vasakule XXX tänavale, kus see sõiduk oli fikseeritud XXX asuva eramu kaameraga, mille kellaaja näit oli sel ajal kell 04:04:08-04:04:25, mis tähendab, et XXX või XXX eramu kaameral oli kellaaeg seadistatud mõneminutilise ebatäpsusega. 12.03.2019 kell 22:54:07-22:54:12 XXX asuva eramu kaameraga fikseeritud sõiduauto Fiat Panda (videokaader nr 2) näeb samasugune välja nagu sõiduauto Fiat Panda Itaalia registeerimisnumbriga YYYYYY, mille liikumisi Eesti Vabariigi territooriumil 10.11.2018, 13.01.2019, 17.01.2019, 07.03.2019, 10.03.2019, 12.03.2019 ja 13.03.2019 on kajastatud 11 30.04.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 206-236). Läti kriminaalpolitsei peavalitsuse kriminaalasjade uurimise talituse 09.05.2019 teate nr 20/2/6-241090 (II kd tl 1-3) kohaselt tunti sõiduauto Fiat Panda juhina ära Eesti Vabariigi kodanik Oleg Sestrem. Seega kasutas sõiduautot Fiat Panda Itaalia reg. märgiga YYYYYY süüdistatav Oleg Sestrem. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (I kd tl 187-197) nähtub, et 13.03.2019 kell 04:03:51-04:54:55 möödusid XXX asuvast majast suunaga Möldre tee poole kaks inimest. Eespool kõndinud inimesel olev jope on oma kuju poolest sarnane jopega, mis oli seljas Leedu Vabariigi kodanikul Valdemaras Jurkūnasel tema kohtumise ajal Eesti Vabariigi kodaniku Oleg Sestremi ja Läti Vabariigi elaniku Ega, mis toimus 22.03.2019 Läti Vabariigis Riia linnas (DVD plaat kriminaaltoimiku juures ümbrikus nr 6). Tagapool kõndinud inimesel olev jope on oma kuju poolest sarnane jopega, mis oli seljas Eesti Vabariigi kodanikul Oleg Sestremil, kui ta 23.11.2018 kella 13:29 ja 13:39 vahelisel ajal viibis Olerex tanklas aadressil Paldiski mnt 150, Harkujärve küla, Harku vald, Harju maakond, kuhu ta tuli sõiduautoga Volkswagen Touran reg. märgiga XXXXXX (CD plaat kriminaaltoimiku juures ümbrikus nr 4). Valdemaras Jurkūnase kaitsja Valeriy Gimaevi sõnul tuleks eelnimetatud 30.06.2020 asitõend (I kd tl 187-197 ja pöördel) tõendikogumist välja jätta, kuna tegemist on lubamatu tõendiga. Kaitsja põhjendab oma seisukohta väitega, et vaatlusprotokolli lisadeks on kaks plaati, s.o CDplaat Harju maakonnas Saue vallas XXX alevikus XXX asuva eramu kaamera salvestus ajavahemikul 12.03.2019 kella 21:01 kuni 13.03.2019 kella 07:59 ja DVD-plaat videosalvestistega XXX alevikus XXX asuva eramu kaamerast ajavahemikul 12.03.2019 kell 22:42 kuni 13.03.2019 kell 06:21, kuid vaatlusprotokolli on kantud Lätist saadud videost tehtud pildid, kuid neid ei ole vaadeldud, samuti ei ole Lätist saadud video protokolli lisa, mis omakorda saaks olla vaadeldavaks objektiks. Kaitsja on viidanud ka Riigikohtu lahendile 3-11-21-09, mille kohaselt tuleb salvestis kui iseseisev tõendiliik vormistada vastava uurimistoimingu protokolli lisana. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole ning Lätist saadud video kui vaatluse objekt ei kajastu ka 30.06.2020 asitõendi vaatlusprotokolli lisana ega vaadeldava objektina. See aga ei muuda kogu asitõendi vaatlusprotokolli lubamatuks ning tõendina on lubamatu käsitleda vaid seda osa vaatlusprotokollist, milline kajastab fotosid, mis on tehtud Lätist saadud videosalvestiselt. Küll aga on kohtul võimalik videosalvestist kasutada eraldiseisva tõendina ka juhul kui seda ei ole vaadeldud ning seega on ka ainuüksi videosalvestis tõendina käsitatav. Kuivõrd prokurör on kohtule esitanud tõendina ka CD plaadi videosalvestisega Harju maakonnas Harku vallas Harkujärve külas Paldiski mnt 105 asuva Olerex AS Harkujärve tankla kaamerast (ümbrik nr 4) ja DVD-plaadi Oleg Sestremi, Valdemaras Jurkūnase ja E koosviibimisest (ümbrik nr 6), siis on kohtul õigus nende sisuga tutvuda ning neid kohtuotsuse tegemisel kasutada, mida kohus on ka eelmises lõigus teinud. Seega tõendavad eelnimetatud autovarguse toimepanemise koha läheduses paiknevate turvakaamerate videosalvestised, nende videosalvestiste sisu kajastav vaatlusprotokoll ning videosalvestised ümbrikus nr 4 ja 6, et 12.03.2019 kella 22:54 paiku sõitis sündmuskohale Oleg Sestremi kasutuses olnud sõiduauto Fiat Panda. 13.03.2019 kella 04:03 paiku tulid sündmuskohale jalgsi kaks inimest, kelle riietus ja kehaehitus on sarnased Oleg Sestremi ja Valdemaras Jurkūnase riietuse ja kehaehitusega. 13.03.2019 kella 04:06 paiku sõitis sündmuskohalt ära maastur, mis on sarnane varastatud autoga. 30.04.2019 asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 206-236) nähtub, et Oleg Sestremi kasutuses olnud sõiduk Fiat Panda saabus Eestisse 07.03.2019 kell 19:39 Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Läti-Eesti riigipiiril asuva Ikla piiripunkti kaudu (ekraanitõmmised 8-10) ning viibis samal päeval autovarguse toimepanemise koha piirkonnas (ekraanitõmmised nr 13-15). 10.03.2019 kell 19:26 liikus Fiat Panda Tallinna poolt mööda Paldiski maanteed, keeras vasakule Tähetorni tänavale ja seejärel vasakule Härgmäe tänavale (ekraanitõmmised 32-33). Samuti nähtub ekraanitõmmistelt nr 105-106, et seitse minutit enne Fiat Panda saabumist Härgmäe tänavale s.o 10.03.2019 kell 19:19, sõitis sinna ka furgoonauto Mercedes Benz Atego Leedu reg.märgiga JJJJJJ, mis liikudes Tallinna poolt mööda Paldiski maanteed keeras vasakule 12 Tähetorni tänavale ja seejärel vasakule Härgmäe tänavale. Seega sõitsid nii Fiat Panda kui ka Mercedes-Benzi furgoonauto juhid Härgmäe tööstusterritooriumile. Olgu öeldud, et MercedesBenz Atego Leedu reg.märgiga JJJJJJ saabus Eestisse 10.03.2019 kell 07:59 Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Läti-Eesti riigipiiril asuva Ikla piiripunkti kaudu (ekraanitõmmised 88-90). 12.03.2019 viibis sõiduauto Fiat Panda autovarguse toimepanemise koha piirkonnas ning seejärel Muraste külas (ekraanitõmmised nr 34-35). 12.03.2019 kell 19:08 sõitis MercedesBenz Atego Leedu reg. märgiga JJJJJJ Härgmäe tänavalt paremale Tähetorni tänavale ja seejärel vasakule Paldiski maanteele (ekraanitõmmised 108-111). 02.07.2020 asitõendi vaatlusprotokollist koos videokaadrite ekraanitõmmistega (II kd tl 7-24) nähtub, et 12.03.2019 kella 19:45:29-19:49:30 Tabasalu aleviku poolt mööda Klooga maanteed liikuv furgoonauto Mercedes-Benz Atega keeras paremale Kolmiku tänavale ja seejärel kell 19:45:48 vasakule, sõites kell 18:46:11 Muraste alevikus Lee tee 1a asuva Alexela automaattanklasse, kus musta värvi nokkmütsi, musta värvi jopet ja siniseid teksapükse kandev meesterahvas tankis furgoonauto, tasudes kütuse eest sularahaga. Seejärel sõitis furgoonauto tanklast ära ja keeras paremale Kolmiku tänavale ja seejärel vasakule Klooga maanteele ehk Tabasalu aleviku suunas (videokaadrid nr 1-24). Furgoonauto registreerimisnumbriks on Leedu registreerimisnumber JJJJJJ (ekraanitõmmised nr 113, 113a, 113b). Vastusest Põhja Ringkonnaprokuratuuri 19.06.2019 Euroopa uurimismäärusele (IV kd tl 1-7), mis edastati Kaunase (Leedu) ringkonnaprokuratuuri kirjaga 25.10.2019 nr (3TG-652-19)3TS-474 Põhja Ringkonnaprokuratuurile ja millede hulgas oli Leedu riiklike registrite väljavõte Leedu Vabariigi kodaniku X andmete ja fotodega (IV kd tl 151-165) nähtub, et samade fotode alusel on tuvastatav, et meesterahvas, kes tankis 12.03.2019 kella 19:45 ja 19:58 vahelisel ajal Muraste külas Lee tee 1a asuva Alexela tanklas furgoonautot Mercedes-Benz Atego Leedu registreerimisnumbriga JJJJJJ oli X (videokaader nr 8-11). Et furgoonautot kasutas X on tõendatud ka tunnistaja B ütlustega. Tunnistaja B ülekuulamise protokolli (IV kd tl 23-31; 32-35) kohaselt on ta UAB „E“ direktor ja üks omanikest. Ettevõte tegeleb reisijateveo ja transpordivahendite rendiga. Veoauto Mercedes-Benz Atego rentimiseks sai ta telefonikõne ning rentida paluti kolmeks päevaks. Veoauto rendilepingu sõlmimiseks ja üle andmiseks lepiti kokku kohtumine 09.03.2019 Kaunases Šaldytuvu g. 57. Veoautot tuli rentima mitte üks isik, vaid kaks või kolm isikut. Inimesed, kes auto rentisid olid mõlemad meesterahvad, leedulased ja rääkisid leedu keeles. Pealtnäha olid nad umbe 30 aasta vanused. Talle tundus natuke imelik, et telefoni teel leppis kohtumise kokku üks inimene, kuid rendilepingu sõlmis teine inimene. Kolmas isik võis olla autos, millega nad kohale sõitsid. Veoauto rendilepingu sõlmis X. Lepingu sõlmimisel esitas X autojuhiloa, mille ta ka üles pildistas. Rendilepingu sõlmisid nad 09.03.2019 kell 12:00 ja samal ajal võeti ka veoauto. Veoautot juhtis X. Rendileping sõlmiti kuni 13.03.2019. Ta ei mäleta, kes rendi eest maksis, kuid seda tehti sularahas. Isikud ütlesid talle, et nad vajavad autot kolmeks päevaks ja et sõidavad Riiga ja tagasi. Veoauto Mercedes-Benz reg.märgiga JJJJJJ pidid isikud tagastama 12.03.2019, kuid tagastasid üks päev hiljem, s.o 13.03.2019. Enne seda nad helistasid ja teatasid, et tagastavad auto üks päev hiljem. 13.03.2019 tagastasid nad auto samale aadressile, kust nad auto võtsid ehk Kaunases Šaldytuvu g. 57. Auto roolis oli X. Auto läbisõidu kontrollimisel märkas ta, et autoga oli sõidetud rohkem kilomeetreid, kui nad kokku leppisid. Rohkem midagi talle silma ei hakanud. Seega saabus X furgoonautoga Mercedes-Benz Atego Eestisse 10.03.2019 hommikul. Furgoonauto viibis alates 10.03.2019 õhtust kuni 12.03.2019 õhtuni Tallinnas Härgmäe tänaval asuval tööstusterritooriumil ning 12.03.2019 õhtul sõitis X furgoonautoga tööstusterritooriumilt välja, tankis Muraste külas asuvas tanklas ning sõitis seejärel Klooga maanteele suunaga Tabasalu poole. Seejärel kell 19:58 jätkas furgoonauto liikumist mööda Klooga maanteed Tabasalu aleviku suunas (ekraanitõmmis nr 114). Eeltoodud tõenditega on kinnitust leidnud, et X viibis Mercedes-Benz GLS 350 reg.märgiga XXXXXX varguse toimepanemisel Eestis ning juhtis furgoonautot Mercedes-Benz reg.märgiga JJJJJJ. 13 Asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 206-236) nähtub, et järgmine furgoonauto teadaolev asukoht on fikseeritud 13.03.2019 kell 05:58 Rapla maakonnas Märjamaa vallas, kus furgoonauto sõitis mööda Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed suunaga Ikla poole (ekraanitõmmis 115). 13.03.2019 kell 07:33 Mercedes-Benz Atego lahkus Eestis Ikla piiripunkti kaudu (ekraanitõmmised nr 117-119), s.o pärast sõiduauto Mercedes-Benz GLS 350 D registreerimisnumbriga XXXXXX varguse toimepanemist Saue vallas XXX alevikus XXX eramaja juurest. Samal ajal jätkas Fiat Pandaga liikunud süüdistatav Oleg Sestrem toimetamist. 13.03.2019 kell 08:02 oli Fiat Panda uuesti fikseeritud Harju maakonnas Harku vallas Tabasalu alevikus Harku tee-Ranna tee ristmikul asuva kaameraga, kus Fiat Panda liiklus Klooga maantee poolt mööda Harju teed ning jätkas liikumist Paldiski maantee poole (I kd tl 206-236 ekraanitõmmis nr 42). Videosalvestiselt on näha, et Fiat Panda pagasiruumi luuk on lahtises asendis ning pagasiruumist ulatuvad välja piklikud kandilised esemed. 13.03.2019 kell 08:06-08:07 oli Fiat Panda fikseeritud Harju maakonnas Harku alevikus Paldiski maantee-Tähetorni tänava ristmikul asuva kaameraga, kus Fiat Panda, liikudes Harku poolt mööda Paldiski maanteed keeras paremale, Tähetorni tänavale ja seejärel kohe vasakule Härgmäe tänavale. Videosalvestiselt on näha, et Fiat Panda pagasiruumi luuk on lahtises asendis ning pagasiruumist ulatuvad välja piklikud kandilised esemed (ekraanitõmmis nr 43-45). 30.04.2019 asitõendi vaatlusprotokolli osas on Oleg Sestremi kaitsja Alik Karajev seisukohal, et tegemist on lubamatu tõendiga, kuna selles sisaldub protokolli koostaja hinnang pagasiruumist väljaulatuvatele esemetele, mis protokolli koostaja sõnul on metallist pealesõidusild. Kohus nõustub ja jagab kaitsja seisukohta, et protokolli koostaja saab ainult kirjeldada seda, mida ta näeb, aga mitte anda omapoolset arvamust ega tõlgendust või oletust videosalvestisel nähtuvale. Kuivõrd lisaks asitõendi vaatlusprotokollile on tõendite hulgas ka DVD (ümbrikus nr 5), siis kohtul on võimalik seda vaadelda ning kõrvutada nähtut asitõendi vaatlusprotokolliga. Videosalvestiselt on näha, et 13.03.2019 kell 08:02 liikus Fiat Panda Klooga maantee poolt mööda Harju teed ning jätkas liikumist Paldiski maantee poole. Samuti on näha, et Fiat Panda pagasiruumi luuk on lahtises asendis ning pagasiruumist ulatuvad välja piklikud kandilised esemed. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, sarnanevad need esemed pealesõidusillaga, mida oli isikutel vaja, et maastur furgoonautole laadida ja sõiduk varjatult Eestist välja toimetada. 13.03.2019 kell 08:06-08:07 liikus Fiat Panda Harku poolt mööda Paldiski maanteed, keeras paremale Tähetorni tänavale ja seejärel kohe vasakule Härgmäe tänavale. Fiat Panda pagasiruumi luuk oli endiselt lahtises asendis ning pagasiruumist ulatusid välja piklikud kandilised esemed. Samal kuupäeval ja mõne aja möödudes, s.o kell 08:19-08:20 kui Fiat Panda liikus mööda Paldiski maanteed suunaga Tallinna poole on näha, et Fiat Panda pagasiruumis ei olnud seal enam piklikke ja pealesõidusildu meenutavaid esemeid nagu varem. 31.08.2019 kinnipidamiskeskuses teostatud kahtlustatava Oleg Sestremi isiklike asjade konfiskeerimise protokolli (rootsi keeles „Beslagsprotokoll“) nr 2019-5000-BG93635 koos fototabeliga (VI kd tl 34-84) kohaselt oli Oleg Sestremi isiklike asjade hulgas kollane märkmepaberi leht käsikirjalise tekstiga Zi nime ja telefoninumbriga xxxxxx. Tunnistaja Z ülekuulamise protokolli (VII kd tl 115-116) kohaselt kasutab ta abonentnumbrit +372xxxxxx alates 2007. aastast. Ülekuulamisel näitas uurija tunnistajale kollast värvi lipikut, mille kohta sõnas tunnistaja, et lipikule on tema käekirjaga kirjutatud tema number ja selgitus, mis eesti keelde tõlgituna on bussi rent. Tunnistaja sõnul on tal tõesti olemas buss, mida tavaliselt võtavad muusikud rendile. Ta mäletab, et 2019. aasta kevadel läks ta bussiga kliimasüsteemi kontrollima Tähetorni tänaval asuvasse autoremondi firmasse. Angaaril oli vist kirjas konditsioneeri täitmine. Tehnik tegeles tema kliimaga ja ta ise oli sel ajal bussis. Tema bussi juurde tuli võõras meesterahvas ja küsis bussi kohta. Neil tekkis vestlus, mille käigus meesterahvas ütles, et ta on kalamees ja et kas on võimalik temalt bussi rentida. Sellepeale andis ta meesterahvale oma kontakti sellel samal kollasel lipikul. Meesterahvas oli kogukam ja ümara näoga. Hiljem see meesterahvas talle ei helistanud. Meesterahvas käitus just nii nagu ta oleks remondiettevõttega kuidagi seotud. 14 Äratundmiseks esitamise protokolli (VII kd tl 117-118) kohaselt osutas tunnistaja Z Oleg Sestremile kui isikule, kes tutvustas ennast talle kalamehena Tähetorni tänaval asuvas auto remondikojas ja kes küsis ta käest bussi rentimise kohta. Tunnistaja Zi ütlustele toetudes saab teha järelduse, et süüdistatav Oleg Sestrem viibis Härgmäe tänava tööstusterritooriumil ning omas seotust selle kohaga. Samuti viitab süüdistatava poolt huvi bussi rentimise kohta kuriteo toimepanemise ettevalmistamisele. Nii uuris ja otsis süüdistatav Oleg Sestrem võimalikke lahendusi, millega varastatud sõiduk Eestist välja toimetada, mis ühtlasi oli kuriteo toimepanijate üks osa plaanist. Tunnistaja Š ülekuulamise protokolli (VII kd tl 119-121) kohaselt on Oleg Sestrem tema ammune tuttav. Tunnistaja sõnul on ta töökoja W OÜ omanik, mis asub aadressil xxx. Firma tegeleb avariiliste autode taastamisega ehk remondi- ja automaalri töödega. Töökoda asub angaaris, mis on jagatud mitmeks ruumiks, millest ühte rendib tema. Angaari juures ei ole piiratud territooriumi ja neile üldse ei kuulu mingit territooriumi. Kui remonti toodud autod ei mahu töökotta sisse, siis pargivad autod väljas angaari kõrval. Ta ei mäleta, kas 2019. aasta kevadel ta Olegiga suhtes. Võib olla käis Oleg tema juures, võib olla ka töökojas, aga ta ei mäleta. Mingeid ühiseid asju neil ei olnud. Ainuke asi, mida Oleg oleks võinud ta käest küsida oleks seotud autoremontimisega. Ta ei mäleta, et Oleg oleks Fiati või Peugeot kasutanud. Fiat Panda ei ole talle tuttav mudel ja ta ei tea, milline see välja näeb. Seda, et nende angaari territooriumil oleks kunagi ja 2019. aasta märtsis pargitud Mercedes-Benz furgoonauto Leedu numbriga ta ei mäleta. Neil on väga suur territoorium angaari kõrval, kus alati seisab väga palju autosid. 2019. oli neil seal teeremont ning sealt käis läbi väga palju erinevat tehnikat. Naaberfirmas käivad tihti furgoonautod. Tema firma furgoonautodega ei tegele ning tal ei ole sellist territooriumi, kus selline auto saaks seista. Oleg ei ole mitte kunagi tema töökojast midagi võtnud ega tema käest küsinud. Tema töökojas ei ole selliseid asju nagu pealesõidusillad. Neil ei ole neid vaja. Seega ei saanud ta Olegile pealesõidusilda anda. Ei tea ka, et Oleg oleks mingist teisest angaaris asuvast firmast midagi sellist võtnud. Äratundmiseks esitamise protokolli (VII kd tl 122-124) kohaselt osutas tunnistaja Š Oleg Sestremile kui isikule, kes on tema tuttav ja kelle tunneb ära näojoonte järgi. Nagu tunnistaja Š ütlustest nähtub, siis pigem on ta Oleg Sestremi osas napisõnaline, eriti mis puudutab 2019. aasta kevade sündmusi. Kui tunnistaja oskas nimetada sõidukeid, millega Oleg Sestrem aastate jooksul sõitnud on, siis Fiat Panda kasutamist Oleg Sestremi poolt tunnistaja ei mäleta. Samuti ei mäleta ta, et 2019. aasta märtsis oleks angaari territooriumil Mercedes-Benz furgoonauto Leedu numbriga seisnud, samas ei ole tunnistaja seda kategooriliselt eitanud. Samuti ei ole tema töökojas pealesõidusilda ning väidetavalt ei ole ta seda ka Oleg Sestremile andnud. Samas on videosalvestistelt üheselt näha, et Fiat Panda käis korduvalt Tallinnas Härgmäe tänaval asuva tööstusterritooriumi piirkonnas ning 13.03.2019 hommikul sõidutati Fiat Pandaga Tabasalu piirkonnast Härgmäe tänava tööstusterritooriumile kahest osast koosnev pealesõidusild, seega pidi pealesõidusild just sealt pärit olema. Samuti on videosalvestuselt tuvastatav ka furgoonauto viibimine Härgmäe territooriumil. Kui võtta arvesse, et tunnistaja Š on süüdistatav Oleg Sestremiga juba aastate tagusest ajast hea tuttav, siis tõenäoliselt ei soovi tunnistaja enda sõbra Oleg Sestremi suhtes süüstavaid ütlusi anda. Tunnistaja Š antud ütlustesse suhtub kohus kriitiliselt ka põhjusel, et Š on varasemalt, s.o Harju Maakohtu 15.12.2011 otsusega nr 1-11-13481 (VII kd tl 131-146) süüdi tunnistatud autovarguse toimepanemises koos isikuga, kes oli Oleg Sestremi kuriteokaaslaseks kuritegude toimepanemisel, milles tunnistati Oleg Sestrem süüdi Svea Ringkonnakotu 16.05.2014 otsusega (V kd tl 144-238). Igaljuhul on tõendamist leidnud, et süüdistatav Oleg Sestrem käis Härgmäe tööstusterritooriumil korduvalt ning videosalvestistelt on näha, kuidas ta enda kasutuses olnud Fiat Pandaga pealesõidusildasid tööstusterritooriumilt ära veab ning ka sinna tagasi toimetab. 30.04.2019 asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 206-236) nähtub, et 13.03.2019 kell 13:59 lahkus Eestist Ikla küla piiripunkti kaudu Fiat Panda Itaalia reg.märgiga YYYYYY. Ligikaudu tund aega enne seda, s.o 13.03.2019 kell 12:48 lahkus Ikla piiripunkti kaudu Eestist ka Opel 15 Omega reg.märgiga XXXXXX (ekraanitõmmised nr 85-87). Sõiduauto Opel Omega Leedu reg. märgiga XXXXXX (VIN-kood XXXXXXXXXXXX) on EUCARIS andmetel registreeritud Leedus alates 30.06.1994 kuni 18.03.2019 (I kd tl 240-242). Kaunase maakonna politseikomissariaadi ametialase teatise (IV kd 11-16) kohaselt on alates 08.03.2019 sõiduauto Opel Omega registreerimisnumbriga XXXXXX omanikuks märgitud G (IV kd tl 67-69). Seega oli sõiduk Opel Omega registreerimisnumbriga XXXXXX ostetud mitu päeva enne autovarguse toimepanemist Eestis. G on kantud elukohta mitteomavate isikute nimekirja ning teda on Kaunase linnas palju kordi karistatud kauplustes toime pandud pisivarguste ja psühhotroopsete ainete tarbimise eest (IV kd tl 70-85). Seega on alust arvata, et G oli üksnes variisikuks, kelle nimele sõiduk vormistati. Nimetatud sõiduki tegelikeks kasutajateks olid nii süüdistatav Oleg Sestrem kui ka süüdistatav Valdemaras Jurkūnas. Haldusõigusrikkumise registri väljavõtte (IV kd tl 58-66) kohaselt karistati Oleg Sestremi 25.03.2019 selle eest, et ta juhtis sõidukit Opel Omega registreerimisnumbriga XXXXXX ilma kohustusliku tsiviilkindlustuseta. Samuti nähtub Rootsi politsei poolt Põhja Ringkonnaprokuratuurile üleantud dokumentidest, s.o kahest dokumendist nimega „G-formulär“ (VII kd tl 102-114), et 25.03.2019 teostati Oleg Sestremi suhtes kontrolli, mis viidi läbi Leedu-Poola piiril Kalvarija piiripunktis ja 01.05.2019 Saksamaal ning millest nähtub, et süüdistatav Oleg Sestrem juhtis sõidukit Opel Omega registreerimisnumbriga XXXXXX. Et ka süüdistatav Valdemaras Jurkūnas nimetatud sõidukit kasutas ja et ta sellega maasturi varguse toimepanemisel Eestis ringi sõitis nähtub asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 206-236 ja pöördel). Sõiduauto Opel Omega Leedu registreerimisnumbriga XXXXXX sarnane sõiduauto on fikseeritud 12.03.2019 kell 01:25 Harku alevikus Paldiski maantee ja Tähetorni tänava ristmikul, kus sõiduk keeras Tähetorni tänavalt vasakule Paldiski maanteele ja sõitis suunaga Tallinnast vastaspoole (ekraanitõmmised nr 75-76). Opel Omega sõitmine on fikseeritud ka 13.03.2019 kell 11:13 Rapla maakonnas Märjamaa vallas, kui nimetatud sõiduk sõitis mööda Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed suunaga Ikla poole (ekraanitõmmis nr 83). Samal kuupäeval kell 12:05 sõitis Opel Omega Pärnus mööda Papiniidu silda Ikla suunas (ekraanitõmmis nr 84) ning sõiduauto juhil seljas olnud jope mis koosnes kaarjastest ja nurkjastest elementidest mustriga oli sama jope, mis oli seljas Leedu Vabariigi kodanikul Valdemaras Jurkūnasel 22.03.2019 Läti Vabariigis Riia linnas kohtumise ajal Oleg Sestremi ja Ega (DVD plaat ümbrikus nr 6). Järelikult kasutasid mõlemad süüdistatavad ka sõidukit Opel Omega Leedu registreerimisnumbriga XXXXXX. 14.03.2019 Politsei-ja Piirivalveameti rahvusvahelise ametiabi teenistuse ehk Eesti Sirene büroo kirja nr 3.2-9/C000009740/19 (I kd tl 30) kohaselt laekus Läti ametivõimudelt informatsioon, mille kohaselt 13.03.2019 peeti aadressilt Riga, OOO kinni Eesti kriminaalmenetluse raames tagaotsitav sõiduk. Tunnistaja A (A) ülekuulamise protokolli (I kd tl 146-150) kohaselt töötab ta ettevõttes VAS Elektroniskie Sakari raadioside vaneminspektorina. 13.03.2019 said nad mobiilsideoperaatorilt LMT teate selle kohta, et konkreetse tugijaama piirkonnas esinevad 46 võrgus häiringud. Tugijaama asukohta ta ei mäleta. Seoses saadud avaldusega sõitis ta koos oma kolleegi Kga Bierini rajooni, et uurida, mis häiringuid LMT tugijaama töös põhjustab. Bierinis panid nad tööle spektrianalüsaatori FSH8, mis töötab konkreetsel sagedusel. Nad seadistasid spektrianalüsaatori sagedusele 830 MHz-862 MHz (megahertsi). Koos Kga sõitsid nad läbi kõik piirkonna tänavad ning liikumise ajal jälgisid nad spektrianalüsaatori näitusid. Kui nad jõudsid aadressile Riia tänav xx, siis tuvastasid nad spektrianalüsaatori abil tugeva raadioside summutuse. Koos Kga väljusid nad enda ametiautost ja läksid sõiduki Mercedes-Benz GLS 350D Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX juurde. Mercedes-Benz mootor töötas, sest oli kuulda mootorihäält. Ta nägi, et kõrvalistuja uksest läksid punased juhtmed mootor kapoti alla. Spektrianalüsaatori näitas selgelt, et häiringud sideoperaatori LMT tugijaama töös tekitab sõiduki Mercedes-Benz GLS 350D Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX kõrvalistuja istmel olev musta värvi seade, millel oli mitu antenni. Ta ei pannud tähele, kas seade oli ühendatud punaste juhtmeega, mis jooksid mootorisse. Sõiduki kõrvalistuja aken oli umbes 5 cm ulatuses avatud. Nad helistasid riigipolitseile ja teavitasid neid tuvastatud asjaoludest. Politseile helistas K, kes palus kontrollida ega nimetatud sõiduk varastatud ole. Politseiametnikud teavitasid, et 16 tulevad kontrollima. Nad eemaldusid Mercedes-Benz sõidukist ning jäid eemale seisma. Mõni hetk hiljem nägi ta, kuidas Riias Mežotnes tänava xx territooriumilt väljus värava kaudu tumedates riietes meesterahvas. Ta nägi, et meesterahvas läks sõiduki Mercedes-Benz GLS 350D Eesti registreerimisnumbri XXXXXX juurde ja avas sõiduki pagasiruumi ja võttis sealt välja mingi eseme või paki ja seejärel sulges pagasiruumi. Samuti nägi ta kuidas mööda Mežotnes tänavat liikus välismaa numbritega sõiduauto. Välismaa numbritega sõiduk jäi seisma Mercedes-Benz GLS 350D Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX taha. Samal ajal seisis Mežotnes tänava xx territooriumilt väljunud meesterahvas sõiduki Mercedes-Benz GLS 350D Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX juures. Ta ei mäleta, kas heledast autost keegi väljus või kas meesterahvas, kes seisis sõiduki Mercedes-Benz GLS 350D Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX juures läks heleda auto juurde. Ta mäletab, et hele auto oli sedaan ja selle numbrimärk koosnes numbritest ja tähtedest, kuid ta ei tea millistest. Ta ei märganud kuhu jäi pakk, mille võttis meesterahvas sõiduki Mercedes-Benz GLS 350D Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX pagasiruumist, kuid meesterahvas läks tagasi Riia Mežotnes tänava xx hoovi ja hele sedaan lahkus Kantora tänava suunas. Kuhu hele sedaan sõitis, seda ta ei tea. Mõne aja pärast saabusid politseiametnikud. Tunnistaja Ki (K) ülekuulamise protokolli (I kd tl 151-173) kohaselt töötab ta ettevõttes VAS Elektroniskie Sakari raadioside vaneminspektorina. 13.03.2019 said nad mobiilsideoperaatorilt LMT väljakutse selle kohta, et esinevad ulatuslikud häiringud Marupe piirkonnas oleva tugijaama töös. Umbes 30 minuti jooksul pärast väljakutse saamist sõitis ta koos kolleeg Aga väljakutses märgitud piirkonda. Jõudes piirkonda hakkasid nad aeglaselt ringi sõitma ja jälgisid sama ajal spektrianalüsaatori FSH8 näitusid. Nad liikusid suunas, kust tulid suuremad häiringud. Nad seadistasid spektrianalüsaatori 830-862 MHz sagedusele. Kui nad keerasid ära Liepajas tänavalt Mežotnes tänavale ja jätkasid sõitmist K. Ulmana gatve suunas, siis nägid nad, et häiringud suurenevad. Nad liikusid mööda Mežotnes tänavat kuni Upesgrivas tänava ristmikuni ja häiringud hakkasid kergelt kahanema. Nad järeldasid, et häiringute põhjustaja asub Mežotnes tänaval. Nad keerasid enda sõiduki ringi ja liikusid mööda Mežotnes tänavat. Nad jäid seisma Riia Mežotnes tänava xx maja ees, kus aia juures tänaval seisis sõiduk Mercedes-Benz GLS 350D Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX. Sel aadressil näitas spektrianalüsaator FSH8 kõige tugevamaid häiringuid. Nad sõitsid nimetatud sõiduki juurde ja ta nägi, et sõiduki mootor töötab. Ta kuulis mootorimüra ja nägi, et summutist tuleb tossu. Samuti märkas ta, et sõiduki eesmine parempoolne küljeaken oli natuke lahti, millest jooksid punast ja musta värvi juhtmed. Juhtmed jooksid aknast sõiduki kapoti alla. Ta vaatas sisse sõiduki eesmisest parempoolsest küljeaknast ja nägi, et parempoolsel esiistmel seisab mitme antenniga väike must kast. Ta tundis ära, et see on signaali summutusseade ja ilmselt just see sama seade põhjustas ka sageduse häiringuid. Koheselt helistas ta politseisse ja teavitas seadme leidmisest. Tema koos kolleeg Aga sõitsid 100-200 meetrit Upesgrivas tänava suunas. Ta mäletab, et samal ajal kui nad seisid Mercedes-Benz GLS 350D Eesti registreerimisnumbri XXXXXX juures, kuhu oli paigaldatud signaali summutusseade, siis sõitis samast sõidukist mööda valget värvi Audi registreerimisnumbriga KKKKKK. Tegemist oli sedaaniga ning sõidukis oli vähemalt kaks inimest. Kui nad olid 100-200 meetrit sõidukist eemale liikunud sõitis sama Audi registreerimisnumbriga KKKKKK neist vähemalt 2-3 korda mööda. Ühel hetkel tuli Audi tagasi ja jäi seisma Mercedes-Benz GLS 350D Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX juurde. Juhi kõrvalistuja kohast väljus meesterahvas, kellel oli seljas tumedat värvi jope kapuutsiga, millel olid heledad karvad. Peas oli tal tumedalt värvi nokamüts. Mees läks sõiduki Mercedes-Benz GLS 350D Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX juurde, avas vasakpoolse tagaukse ja võttis autost välja mingi karbi või paki ja pani selle Audi salongi. Seejärel pani mees Audi ukse kinni ja Audi sõitis minema. Meesterahvas ise läks väravast Riia Mežotnes tänava xx territooriumile. Ta ei näinud, kas meesterahvas sisenes majja või mitte. Audi sõitis mööda Riia Mežotnes tänavat Liepajas tänava suunas. Peagi jõudis kohale ka politsei. Äratundmiseks esitamise protokolli (I kd tl 174-178) kohaselt tundis K talle esitatud fotodelt ära isiku nr 1 kui E, kes väljus valget värvi sõidukist Audi registreerimisnumbriga KKKKKK 17 ja kes võttis sõidukist Mercedes-Benz GLS 350D Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX paki ja pani selle sõidukisse Audi ning seejärel Mežotnes tn xx territooriumile sisenes. Isiku tundis ta ära silmakuju ja allapoole kaarduvate näojoonte järgi. Tunnistaja K (K) ülekuulamise protokolli (I kd tl 95-98) kohaselt töötab ta Riigipolitsei Riia regiooni valitsuse Kriminaalpolitseivalitsuse 2. büroo 3. osakonna peainspektorina. 13.03.2019 saadi operatiivinfot selle kohta, et Riias, Marupes asub Eestis varastatud sõiduk Mercedes-Benz GLS 350 D 4MATIC. Kella 15:00 paiku saabus info RAS „Elektroniskie sakari“ selle kohta, et Riias Mežotnes tänaval on fikseeritud frekventsi häired, mis tulevad sõidukist Mercedes-Benz GLS 350 D 4MATIC Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX. Pärast informatsiooni saamist kella 15:30 paiku tuvastati nimetatud sõiduk Riias Mežotnes tänaval eramaja nr xx tee peal esiosaga Liepajas tänava suunas. Sõiduki konstateerimise ajal seisis sõiduk töötava mootoriga ning mootori katte alt on näha juhtmeid, mis olid ühendatud salongis eesreisija istme asuva eriliiki signaalide jammeriga. Kella 15:50 paiku tuli eramaja nr xx territooriumilt MercedesBenz juurde meesterahvas umbes 180-190 cm pikk, riietunud tumedat värvi poolpikka kapuutsiga talvejakki, jalas olid tumedat värvi teksapüksid ja peas nokamüts. Sama isik tegi eesreisija poolel mingeid manipulatsioone telefoniga. Pärast läks eramaja nr xx juurde ning avas väravad. Territooriumilt sõitis välja sõiduk AUDI A6 helehalli värvi. Meesterahvas istus autosse ja sõitis ära. Umbes 20 minuti pärast sama sõiduk tuli tagasi, peatus sõiduki MercedesBenz juures ja paistis, et ta tahab avada Mercedes-Benz ust. Tunnistaja D ülekuulamise protokolli (I kd tl 132-135) töötab ta Riia regionaalameti kriminaalpolitsei 2. büroo 3. osakonna vaneminspektorina. 13.03.2019 saabus operatiivteave selle kohta, et Riias Marupes asub Eestist varastatud sõiduk Mercedes-Benz GLS 350 D 4MATIC. Teabe kontrollimiseks saadeti kohale kaks ekipaaži eesmärgiga otsida üles Eesti sõiduk Mercedes-Benz. Tema koos vaneminspektor Vga seisid Riias Liepajas tänaval 76. Ta märkas, et Mežotnes tänavalt Liepajas tänava suunas keeras hõbedast värvi AUDI A6 Läti registreerimisnumbriga xxxxx. Ta nägi, et sama auto roolis oli lühikese juustega meesterahvas, kellel võis olla seljas nahktagi. Hetke pärast teavitas K. K, et sõidukile läheneb tundmatu meesterahvas, kes ilmselt kavatseb istuda autosse. Tema koos Vga hakkasid liikuma Mežotnes tänava suunas, et olla lähemalt ja vajadusel osaleda isiku kinnipidamises. Kui nad lähenesid sõidukile Mercedes-Benz GLS 350 D 4MATIC Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX, siis ta nägi, et sõidukist astus eemale umbes 185 cm pikk meesterahvas, kes kandis tumedat värvi nokamütsi, musta värvi pikka jopet kapuutsiga, millel oli heledat värvi karvane äär, väikseid kandilisi optilisi prille, tal olid nukrad allapoole langevad näojooned, puhas raseeritud nägu. Nokamütsi alt oli näha, et isikul on tumedad juuksed. Ta tundis isiku ära, kelleks oli E, kes oli varem korduvalt politsei huviorbiiti sattunud. E on ta korduvalt näinud. Seejärel liikus E Liepaja tänava suunas ja kadus ära. Samuti ta nägi, et sõiduki Mercedes-Benz GLS 350 D 4MATIC Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX mootor töötas, millele viitas summutist tõusev toss. Äratundmiseks esitamise protokolli (I kd tl 141-145) kohaselt tundis D talle esitatud fotodelt ära isiku nr 2 kui E. Isiku tundis ta ära allapoole kaarduvate näojoonte, soengu ja suu- ning silmakuju järgi. Et sõidukiga Audi A4 Suurbritannia registreerimisnumbriga KKKKKK sõitis ka Valdemaras Jurkūnas nähtub haldusõigusrikkumiste registri väljavõtte juhtumitest nr 18998776289 ja 19100688910 (IV kd tl 119-125; 126-131), millede kohaselt karistati Valdemaras Jurkūnast liikluseeskirjade rikkumise eest 17.03.2019 ja 05.05.2019, kui ta juhtis Suurbritannias registreeritud sõidukit Audi A4 registreerimisnumbriga KKKKKK. Samuti nähtub LT Transpordivahendite kindlustusandjate büroo infosüsteemi andmetest (IV kd 135-137), et Audi A4 registreerimisnumbriga KKKKKK on kindlustatud Leedus Oleg Sestremi poolt 20.06.2019 kuni 25.07.2019. Seega tunnistajate poolt OOO tänaval nähtud sõidukis Audi A4 registreerimisnumbriga KKKKKK viibisid suure tõenäosusega süüdistatavad Oleg Sestrem ja/või Valdemaras Jurkūnas. 18 Läti kriminaalpolitsei peavalitsuse uurimise talituse 09.05.2019 teatest nr 20/2/6-241090 (II kd tl 1-3) koos DVD-plaadiga, millel on 22.03.2019 Riias toimunud Oleg Sestremi, Valdemaras Jurkūnase ja E kohtumise videosalvestis (DVD-plaat Oleg Sestremi, Valdemaras Jurkūnase ja E koosviibimise ja sõiduauto Audi A4 Suurbritannia reg. nr KKKKKK videosalvestistega, kriminaaltoimiku juures ümbrikus nr 6) nähtub, et 19.03.2019 tuvastati jälitustoimingute käigus, et Läbi Vabariiki saabus sõiduautoga Audi A4, millel on Suurbritannia registreerimisnumber KKKKKK Valdemaras Jurkūnas, kes kohtus Läti Vabariigi kodaniku Ega. Jälitustoiminguid jätkates tehti kindlaks, et sõiduautos Audi A4 Suurbritannia registreerimisnumbriga KKKKKK viibinud isikud Valdemaras Jurkūnas ja E said Riias kokku Oleg Sestremiga, kes sõitis sõidukiga Fiat Panda, millel oli Itaalia registreerimisnumber YYYYYY. Samuti tehti jälitustoimingute käigus kindlaks, et Valdemaras Jurkūnas, E ja Oleg Sestrem vahetasid ajavahemikul 20.03.2019-24.03.2019 omavahel sõiduautosid Audi A4 Suurbritannia registreerimisnumbriga KKKKKK ja Fiat Panda Itaalia registreerimisnumbriga YYYYYY ning sõitsid nii öösel kui päeval ringi paljudes Riia linna lähiümbruse elupiirkondades, kus on eramajad, mille hoovi on pargitud autod. Süüdistatavate kaitsjad on asunud seisukohale, et Oleg Sestremi, Valdemaras Jurkūnase ja E kohtumise videosalvestis, mis saadi nende varjatul jälgimisel on lubamatu tõend ning lubamatuteks tõenditeks on kaitsjate arvates üleüldse kõik välisriigist saadud tõendid, kuna nende juures puuduvad vastavasisulised kohtumäärused ja load. Kriminaalasja toimikust nähtub, et prokurör, kes on vastavat menetlust juhtinud, on Läti Vabariigi õiguskaitseorganite poole pöördunud mitme Euroopa uurimismääruse alusel eesmärgiga hankida tõendeid või teises liikmesriigis asuvate tõendite üleandmiseks või hoiule võtmiseks. Euroopa uurimismäärust käsitlevad sätted sisaldavad ka teatavaid menetlustoiminguid ning viitavad selgelt nende saamise korrale. Nii on näiteks seaduses sätestatud, kuidas toimida välisriigis viibiva isiku kaugülekuulamisel (KrMS § 48941), teabe salajasel pealtkuulamisel- ja vaatamisel (KrMS § 48943), üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite pealtkuulamisel- ja vaatamisest teavitamisel (KrMS § 48944) ning politseiagendi kasutamisel (KrMS § 48945). Samas ei näe seadus ette, kuidas peaks toimima taotlev riik isiku varjatul jälgimisel ning seetõttu tuleb lähtuda täitva riigi seadusandlusest. Seejuures on kohtupraktikas asutud seisukohale, et välisriigis kogutud tõendite hindamisel eeldatakse nende vastavust Eestis kriminaalmenetluse põhimõtetele ja pädeva riigi seadustele. See omakorda tähendab seda, et Eesti riik ei saa välisriigile ette öelda, millisel viisil peaks teine riik tõendeid koguma. Nii sekkuks Eesti põhjendamatult teise riigi menetlusautonoomiasse, milleks aga pädevus puudub. Seega ei ole kohtul põhjust kahelda Läti Vabariigis teostatud jälitustoimingutega kogutud teabe seaduslikkuses. Küll aga ei ole kaitsja Valeriy Gimaevi tähelepanek ebaõige, mis puudutab Läti kriminaalpolitsei peavalitsuse kriminaalasjade uurimise talituse 09.05.2019 teadet nr 20/2/6-241090 ja DVD plaati, millist ei ole kaitsja sõnul saadud Euroopa uurimismääruse alusel. Prokuratuur on Lätile esitanud Euroopa uurimismääruse 19.06.2019 (II kd tl 194-200) ning märkinud sinna, et juhul kui Läti ametivõimudel on olemas muud tõendusteavet, mis võib omada tähtsust käesolevas kriminaalasjas, siis see teave väljastada ja edastada teavet kajastavad materjalid (p 10). Läti kriminaalpolitsei teade koos jälitustoimingute käigus kogutud teabega tuli 09.05.2019 ehk enne esitatud Euroopa uurimismäärust. Seega on jälitustoimingutega saadud teave saadetud prokuratuurile Euroopa uurimismääruse väliselt. See aga ei tähenda, et jälitustoimingutega saadud teavet ei saaks kasutada ja et see oleks lubamatu. Nimelt ei ole välisriigil keelatud saata teisele riigile omaalgatuslikult teavet, mis võib soodustada kuriteo asjaolude selgitamist ning nende avastamist. Lisaks nähtub Läti riiklike infosüsteemide, sh Siseministeeriumi Infokeskuse infosüsteemi väljavõttest Ei andmetega (III kd tl 93-135) ja Riia Linna Kurzeme rajooni 08.11.2016 kohtu otsusest (III kd tl 136-144), et E on karistatud autovarguste eest ning ta omab seetõttu ka seost teiste autovargusi toimepanevate isikutega, praegusel juhul Oleg Sestremi ja Valdemaras Jurkūnasega. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et E viibimine Eestist varastatud maasturi Mercedes-Benz GLS 350 D 4MATIC Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX juures 13.03.2019 ei olnud 19 juhuslik, vaid tulenes sellest, et ta tunneb ja teab süüdistatavaid Oleg Sestremi kui ka Valdemaras Jurkūnast. Samuti kinnitavad 27.08.2019 aadressil Saluvägen 2, Täby, Rootsi asuva Jula Arninge ehituskaupluse turvakaameraga tehtud videosalvestise kaadrid (VII tl 97101), et süüdistatav Oleg Sestrem, süüdistatav Valdemaras Jurkūnas ja E tunnevad ja teavad teineteist ning suhtlevad omavahel tihedalt. Süüdistatavate Oleg Sestremi ja Valdemaras Jurkūnase omavahelist läbisaamist, tihedat suhtlust ja autovarguste toimepanemisel kuriteokaaslastena tegutsemist tõendavad 07.06.2019 Rootsis Kungsängenis Rågångsvägen 1 asuva Biltema kaupluse turvakaameratega tehtud videosalvestiste väljavõtted ja 27.08.2019 Rootsis Stockholmi maakonnas Danderydi vallas Stocksundi asulas xxx asuva eramu turvakaameratega tehtud videosalvestiste väljavõtted (VI kd tl 153-200). 13.03.2019 teostati Riias OOO asuva maja kõrval maasturi Mercedes-Benz GLS 350 D registreerimisnumbriga XXXXXX vaatlust. Vaatlusprotokollist (I kd tl 98-102) ja fototabelist (I kd tl 103-121) nähtub, et vaatluse objektiks on olnud musta värvi Mercedes-Benz GLS 350 D registreerimisnumbriga XXXXXX. Sõiduk on maasturi tüüpi, sõiduki kere on silmaga nähtavate vigastusteta. Sõiduki kere on märg, porine. Sõiduki optika, selle tuuleklaasid on ilma nähtavate vigastusteta. Sõiduk paikneb tee peal Riias Mežotnes tänava xx piirdeaia kõrval. Sõiduk on lukustamata ning töötava mootoriga. On näha, et parempoolsest eesreisija ukse aknast, mis on avatud, ulatuvad välja kaks juhet – musta ja punast värvi, mis viivad mootori katte alla. Avades sõiduki eesreisija ukse on näha, et eesreisija istmel asub signaali jammer kaheksa musta värvi antenniga, mis on ühendatud toiteplokiga, mis on omakorda ühendatud elektrimuunduriga. Sõiduki salong on naha sarnasest materjalist ja musta värvi. Sõidukil on multirool, originaal audioseade. Sõiduki eesreisija jalgade osas selleks ettenähtud kohas on VIN-kood XXXXXXXXXXXX. Sõiduki salongis keskel tuhatoosi lahtris on näha heledat värvi alkomeetri otsikut. Sõidukile on paigaldatud kergmetallist kilbid, millele on monteeritud kummirehvid mõõtudega 295/40 R21. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kontrollakti nr 20-4/19-2473-001 (I kd tl 65-76) kohaselt on Läti politsei poolt 13.03.2019 Eestist varastatud sõidukist Mercedes-Benz GLS 350D Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX leitud seade raadiohäireid põhjustav seade ehk mobiilside- ja satelliitpositsioneerimise segaja ning seade kiirgab kaheksat erinevat sagedust. Asjatundja AT ülekuulamise protokolli (I kd tl 77-79) kohaselt töötab ta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis sagedushalduse talituse peaspetsialistina. Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegu talituse poolt esitati nende talitusele 07.08.2019 uuringuks elektroonikaseade, mille puhul on tegemist seadmega, mille eesmärgiks on raadioside segamine. Seade tekitab signaale, mis segavad teiste raadioseadmete tööd, häirides või blokeerides täielikult nende sageduskasutust. Uuringuks esitatud seade puhul on tegemist seadmega, mis ilma toiteta ei tööta, akut tal ei ole. Selleks, et seadet tööle panna, on vaja see kas ühendada autos sigaretisüütajasse või peaks kaasas olema mingi aku. Seadmel on kaheksa väljundit, mis võib tööle panna ainult kõik korraga. Seadmel on ainult sisse lülitamise nupp ning muid reguleerimisvariante ei ole. Kui seade lülitatakse sisse, siis hakkavad tööle kõik väljundid korraga. On võimalik muidugi, et antenni välja ei keerata. Mingil määrab kiirgab see ka siis välja, aga tugevalt tööd ei mõjuta. Seadme puhul ei saa otseselt tuvastada, kas ja kui tihti seadet on kasutatud. Sellise seadme kasutamist võib tuvastada ainult seadme kasutamise hetkel, kasutades raadiospektri mõõteseadet. Tagantjärgi seda tuvastada ei saa. Seade takistab lähedal asuvate rakenduste tööd. Mis kaugusel töö oleks võinud häiritud olla, seda ei oska öelda. Palju oleneb ka rakendustest. Rakenduste töö võib sõltuda ka sellest, kui võimekas mobiiltelefon on. GPS puhul on satelliit liiga kaugel ja samuti ka GPS süsteem on üles ehitatud nii, et selle tööd on suhteliselt raske mõjutada. GPS segamiseks on vaja võrdlemisi suurt võimsust ja see peab läheduses olema. Ärandatava auto puhul peab see kindlasti olema konkreetse auto sees. Üldjuhul sellise seadme sisse lülitamisel võib olla häiritud rakenduste töö 50 kuni 100 meetri kaugusel. Elektroonilise side seaduse (ESS) mõistes on tegemist raadiohäiret põhjustavate seadmetega. Raadiohäire on elektromagnetlaine, mis häirib seadmete ja süsteemide, sh 20 navigatsiooniseadmete tööd või mingil teisel viisil katkestab, takistab või oluliselt moonutab muud seaduslikult toimivat raadiosidet või meediateenuse osutamist. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates on võimalik asuda seisukohale, et Eesti Vabariigi kodanik Oleg Sestrem saabus 07.03.2019 õhtul oma kasutuses oleva sõiduautoga Fiat Panda Itaalia registreerimisnumber YYYYYY Ikla piiripunkti kaudu Eestisse. Jõudes Eestisse viibis Oleg Sestrem juba samal päeval autovarguse toimepanemise koha piirkonnas ning tegi seda ka järgnevatel päevadel. Seega võib järeldada, et Oleg Sestrem hakkas Eestisse saabudes otsima varguse objektiks sobivat kallihinnalist autot, mis paikneks varguse toimepanemiseks sobilikus kohas. Kahe päeva möödudes, s.o 09.03.2019 võttis X Leedu Vabariigis Leedu äriühingult UAB „E“ rendile furgoonauto Mercedes-Benz Atego Leedu registreerimisnumbriga JJJJJJ. 10.03.2019 kell 07:59 saabus X furgoonautoga Ikla piiripunkti kaudu Eestisse ning kella 19:19 paiku parkis ta furgoonauto Härgmäe tänaval Tallinnas tööstusterritooriumile (Härgmäe tänava, Mäeküla tänava, Paldiski maantee ja Tähetorni tänava vahelisele alale). Samal õhtul saabus Härgmäe tööstusterritooriumile ka süüdistatav Oleg Sestrem. 12.03.2019 kell 19:45-19:58 tankis X furgoonautot Muraste külas Lee tee 1a asuvas Alexela automaattanklas ning suundus seejärel Klooga maanteele suunaga Tabasalu poole ning tõenäoliselt jäi ootama Muraste külas või selle läheduses, kuivõrd vahepealset furgoonauto liikumist tuvastatud ei ole. Süüdistatav Oleg Sestremi liikumine kuriteo sündmuspaiga vahetus läheduses on tuvastatud taas 12.03.2019 kell 22:54, kui ta enda kasutuses oleva sõiduautoga Fiat Panda registreerimisnumbriga YYYYYY sõitis Harju maakonnas Saue vallas XXX alevikus XXX asuvast eramust mööda. Ilmselt oli see vajalik veendumaks, et soovitud sõiduk Mercedes-Benz GLS 350D Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX on endiselt pargitud eramu ette. Olles veendunud, et nimetatud maastur on omal kohal, tulid süüdistatav Oleg Sestrem ja süüdistatav Valdemaras Jurkūnas seekord juba jalgsi 13.03.2019 kella 04:03 paiku eramu XXX alevikus XXX juurde. Kuivõrd sõidukil Mercedes-Benz GLS 350D Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX ei tuvastatud mingeid vigastusi ega luku muukimisjälgi, samuti ei olnud sissemurtud eramusse ega varastatud sõiduki võtmeid, pidid süüdistatavad omama ja kasutama eriotstarbelist elektroonilist seadet ehk signaalipikendajat, millega võimendasid eramu ette pargitud maasturi võtmete käivitamise süsteemi ja võtmete signaali, mis võimaldas neil avada maasturi uksed ja käivitada mootor. See neil õnnestus ning nad lahkusid maasturiga sündmuskohalt kella 04:06 paiku. Kogutud tõenditest nähtub, et automaatse numbrituvastussüsteemi andmekogu (ANTS) ja avaliku ruumi politseikaamerate andmekogu ei tuvastanud Harju maakonnas Saue vallas XXX alevikus XXX asuva eramu juurest varastatud sõiduauto Mercedes-Benz GLS 350 D registreerimisnumbriga XXXXXX kohta alates 12.03.2019 kuni 13.03.2019 mingisugust liikumist. See kinnitab fakti, et furgoonautot, mille rentis Leedust X kasutasid süüdistatavad ja X selleks, et sinna varastatud maastur paigutada. Kogutud tõenditest tulenevalt saab järeldada, et X ootas furgoonautoga süüdistatavaid Oleg Sestremi ja Valdemaras Jurkūnast Muraste külas või selle läheduses. Varastatud auto laeti furgoonautole Mercedes-Benz Atego Leedu registreerimisnumbriga JJJJJJ kasutades selleks pealesõidusildasid. Et süüdistatavatel olid enda kasutuses abivahendina pealesõidusillad, mida mööda maastur furgoonauto kaubaruumi sõidutati, kinnitab asjaolu, et 13.03.2019 kella 08:02 ajal sõitis süüdistatav Oleg Sestrem oma sõiduautoga Fiat Panda Itaalia registreerimisnumbriga YYYYYY Klooga maantee poolt mööda Harju teed ning jätkas liikumist Paldiski maantee poole ja liikus Härgmäe tööstusterritooriumile. Samal ajal oli Fiat Panda pagasnikuluuk lahtises asendis ning sealt ulatus välja metallosast koosnev ese, mis oma kujult ja suuruselt vastab pealesõidusilla mõõtmetele. Lisaks on tõendamist leidnud, et süüdistatavad varustasid maasturi selle asukoha varjamiseks raadiohäireid põhjustava seadmega, mis hiljem Mercedes-Benz GLS 350D Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX kõrvalistuja istmelt leiti. Tegemist oli mobiilside- ja satelliitpositsioneerimise segajaga ehk elektroonilise seadmega, mis olles varastatud autos takistas sõidukisse paigaldatud GPS-positsioneerimisseadme tööd ja raskendas nii varastatud sõiduki asukoha tuvastamist. Seejuures nähtub asjatundja AT ütlustest, et GPSpositsioneerimisseadme töö takistamiseks peab positsioneerimise segaja olema autos sees, s.t GPS-seadme läheduses, takistamaks GPS-signaali ulatumist sõidukist väljapoole, s.o GPS21 signaali ulatumist satelliidini, kuivõrd satelliidid tööd ei ole võimalik suure kauguse tõttu segada. Pärast varastatud maasturi furgoonautole pealelaadimist ja maasturisse raadiohäireid põhjustava seadme paigaldamist viis X varastatud maasturi Eestis välja läbides 13.03.2019 kell 07:33 Ikla piiripunkti suunaga Läti poole. Et töötava mootoriga maastur furgoonautos märkamatuks jäi ei ole kuigi üllatav, sest Eesti ja Läti riigipiiri vahel puudub piirikontroll ning seega sai X piiri ületada ilma, et teda kontrollitud oleks ning seega ei äratanud ta ka kelleski tähelepanu. X toimetas varastatud sõiduki Riiga, kus samal päeval, s.o 13.03.2019 enne kella 13:34 laadis varastatud sõiduauto Mercedes-Benz GLS 350 D registreerimisnumbriga XXXXXX furgoonautolt maha. Kas mahalaadimine toimus OOO tänaval või kusagil mujal ei ole tõendamist leidnud, kuid fakt on see, et furgoonautolt maastur maha laeti, sest muidu ei oleks see seisnud tänaval, kust see leiti. Pealegi oli furgooniga veok renditud vaid mõneks päevaks, mistõttu tuli rendisõiduk rendileandjale tagastada ja furgoonis olnud koorem, s.o varastatud sõiduk enne veoki tagastamist maha laadida. Seejuures ei ole kohtu arvates sellel ka tähtsust kuidas sõiduk Riias või selle lähiümbruses maha laeti, kasutades selleks siis pealesõidusildasid, estakaadi või muid võimalusi. Samuti ei ole vaidlust selles, et sõiduki mootor töötas ning ta pidigi endiselt töötama, sest sõiduki varastanud isikutel ei olnud sõiduki võtmeid, mida kasutades saanuks sõiduki mootori uuesti käivitada või sõidukit lukustada. Signaalipikendajaga sai ainult sõiduki uksed avada ja sõiduki käivitada, kuid edaspidiselt tulnuks hoida sõiduki mootor töös kuni sõiduki käivitus- ja lukustussüsteem ümber programmeeritakse. Et sõiduk oli eramu aia äärde pargitud ei tähenda, et süüdistatavad oleks sõidukist loobunud. Eelkõige viitab sellele sõiduki juures viibinud isikute tegutsemine ning samuti see, et sõiduki mootor töötas ning ka raadiohäireid põhjustav seade paiknes endiselt kõrvalistuja kohal ning oli ühendatud juhtmeidpidi sõiduki kapoti alla selleks, et sõidukis asunud GPS-positsioneerimisseadet ei jõutud veel sõidukist eemaldada ega välja lülitada ning sõiduki käivitus- ja lukustussüsteemi ei jõutud veel ümber programmeerida, kuivõrd süüdistatavad lahkusid Eestist alles lõuna ajal. Selleks ajaks oli aga varastatud sõiduk toimetatud OOO maja juurde ja ootas edasisi samme, kuid võeti Läti politsei poolt ära enne kui varastatud sõidukiga jõuti midagi ette võtta, s.o maha võtta GPS seade ja käivitus- ning lukustussüsteem ümber teha. 13.03.2019 kella 14 paiku lahkus süüdistatav Oleg Sestrem sõiduautoga Fiat Panda Itaalia registreerimisnumbriga YYYYYY Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas asuva Ikla küla kaudu Eestist Lätti ja jõudis samal päeval Riiga, kuhu oli toimetatud Eestis varastatud maastur. Ka süüdistatav Valdemaras Jurkūnas lahkus 13.03.2019 Eestist ja suundus Lätti läbides kell 12:48 sõiduautoga Opel Omega Leedu registreerimisnumbriga XXXXXX Ikla piiripunkti. Süüdistatava Oleg Sestremi ülekuulamise protokolli (VII kd tl 189-190) kohaselt ei ole tema kuritegu toime pannud ning varguse osas ei ole tal midagi öelda. Ta ei tea, millest jutt käib. Ta ei mäleta, kus ta oli 12.03-13.03.2019. Tol ajal elas Stockholmis ning Eestis käis harva. Süüdistatava Valdemaras Jurkūnase ülekuulamise protokolli (VIII kd tl 58-62 ja pöördel) kohaselt ei ole tema talle kahtlustuses esitatud kuritegu toime pannud. Ta ei oska öelda, kus ta viibis 12.03.2019 ööl vastu 13.03.2019, kuid kindlasti ei olnud ta Eestis. Kunagi on ta ka Eestis käinud, see oli viimati 2018. aastal. Tuli siis Soomest koju ja sõitis Leetu läbi Eesti. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatavate poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kannatanu ütluste ning kohtus avaldatud ja uuritud kirjalike tõenditega on leidnud tõendamist süüdistatavate poolt C OÜ-le kuuluva ja selle osaühingu juhatuse liikme Q (Q) vastutavas kasutuses oleva sõiduauto (maasturi) Mercedes-Benz GLS 350 D registreerimisnumbriga XXXXXX ning autos olnud asjade: lao-, kontori- ja korterivõtmed, Qle kuuluv sularaha summas 35 eurot ning vähemalt kolm C OÜ-le kuuluvat kasti pähklitega maksumusega 130 eurot äravõtmine. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. 22 Kannatanu C OÜ juhatuse liikme Q ütluste kohaselt kuulus sõiduauto (maastur) Mercedes-Benz GLS 350 D registreerimisnumbriga XXXXXX ja autos olnud kolm C OÜ-le kuuluvat kasti pähklitega maksumusega 130 eurot kannatanule C OÜ ning lao-, kontori- ja korterivõtmed ja sõidukis olnud sularaha summas 35 eurot kannatanule Qle ning süüdistatavad ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud sõiduauto koos seal olnud asjadega: kolm pähklikasti, lao-, kontori-, ja korterivõtmed ning sularaha summas 35 eurot olid süüdistatavate jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et esemete äravõtmisega sooviti esemete senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanute tahte vastaselt ja nõusolekuta. Sellele viitab üheselt see, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendatud, et sõidukist võttis pähklikastid välja E, kes need teise sõidukisse tõstis ja sõiduk koos kaubaga ära sõitis, s.t sõidukis olnud kaupadega käituti kui omanik. Seejuures ei nähtu Q ütlustest, et ta oleks kaupa Ele andnud või müünud. Lisaks sellele toimetati sõiduk omaniku teadmata ja tahte vastaselt öisel ajal teise riiki, kasutades sõidukile paigaldatud GPSpositsioneerimisseadme tööd segavat seadet, et omanikul ei oleks võimalik ka tuvastada sõiduki asukohta, kusjuures GPS-positsioneerimisseade oli paigaldatud just selleks, et omanikul oleks teada sõiduki asukoht juhul, kui see tema tahte vastaselt tema valdusest välja läheb. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatavate poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatavate poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatavad oleksid soovinud neid kannatanutele tagastada. Vastupidi, sõiduki toimetamisel sihtkohta asuti sõidukis olevat kaupa laiali jagama ja sõidukit hoiti töötava mootoriga, et sõiduk edasi toimetada ning samaaegselt hoiti töös ka GPSpositsioneerimisseadme töö häirivat seadet, et sõiduki asukohta ei saaks tuvastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid, s.h furgoonauto rentimist, millega varastatud sõiduk Eestist varjatult välja veeti, signaalipikendajate kasutamist, mis võimaldas süüdistatavatel avada maasturi uksed ja käivitada mootor ning sellega omaniku poolt jäetud kohast ära sõita, samuti mobiilside ja satelliitpositsioneerimise segaja ehk elektroonilise seadme kasutamist, mis takistas autosse paigaldatud GPS-positsioneerimisseadme tööd ja sõiduki asukoha tuvastamist, siis leiab kohus, et tegemist oli etteplaneeritud ja sihipärase ning eelnevalt hoolikalt läbi mõeldud tegevusega ja seatud eesmärgi saavutamiseks kasutati eelnevalt muretsetud ning spetsiifilisi seadmed, mida jaemüügis ei ole võimalik osta. Seega on kohtu hinnangul tegemist kavatsetusega toime pandud süüteoga. Kohtueelses menetluses on mõlema süüdistatava tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, s.o varguse toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. Oleg Sestremi on karistatud Rootsi Kuningriigis Svea Hovrätt’i ehk Svea Ringkonnakohtu 16.05.2014 otsusega kriminaalasjas nr B11728-13 seitsme autovarguse toimepanemise eest (V kd tl 144-238). Seega on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse. Valdemaras Jurkūnast on karistatud Soome Vabariigis Pirkanmaan käräjäoikeus’e ehk Pirkanmaa esimese astme kohtu 13.12.2012 otsusega kriminaalasjas nr 758/2012/7928 viie varguse toimepanemise eest ning tegemist on kehtiva karistusega (IV kd tl 138-147; VIII kd tl 158-163). Seega on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse. Süüdistusaktis on süüdistatavate tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 6 järgi, s.o teo toimepanemisena suures ulatuses ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus 23 vastab KarS § 199 lg 2 p 6 tunnustele. KarS § 121 p 2 kohaselt on suur kahju, mis ületab 40 000 eurot. Kannatanu C OÜ juhatuse liikme Q sõnul maksis sõiduauto Mercedes-Benz GLS350 75 000 eurot. Süüdistatava Oleg Sestremi kaitsja Alik Karajevi sõnul on sõiduki tegelik maksumus ehk turuväärtus tõendamata ning puudub ka eksperthinnang konkreetse maasturi turuhinna kohta. Prokurör on varastatud sõiduki turuhinna määramisel lähtunud auto24.ee pakutavatest sarnastest müügikuulutustest ning veebilehekülg on andnud vastsed otsingu hetkel müüdavatest sõidukitest. Et müügikuulutustest nähtuvad vaid AMG tüüpi sõidukid, siis järelikult teisi valikuid sel hetkel saadaval ei olnud. Oleg Sestremi kaitsja on kahtluse alla seadnud varastatud sõiduki turuhinna, kuid ei ole enda väiteid ja kahtlusi mitte millegagi tõendanud. Samuti ei ole usutav kaitsja väide, et AMG varustusega ja disainiga maastur on sisuliselt kaks korda kallim tavapärasest GLS mudelist. Kaitsja ei ole enda sellekohase väite tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud ning pealegi erineb AMG mudel GLS mudelist üksnes varustuse ja disaini, mõnikord ka võimsama mootori poolest ning seega ei ole usutav, et 2017. aastal registreeritud Mercedes-Benz GLS 350, maksab alla 40 000 euro, kui samal aastal välja lastud AMG mudel jääb hinnaklassi 65 000-96 171 eurot. Kohtul puudub alus kahelda, et C OÜ-le kuulunud ning Q kasutuses olnud sõiduki Mercedes-Benz GLS350 väärtus oli varguse hetkel 75 000 eurot. Isegi juhul, kui sõiduki turuväärtus oleks olnud väiksem kui 75 000 eurot, ei oleks kaks aastat vana Mercedes-Benz GLS350 turuväärtus 40 000 eurole ligilähedanegi, rääkimata siis sellest, et see turuväärtus oleks alla 40 000 euro. Kohus ei saa asja väärtuse hindamisel võtta aluseks hinda, mille eest varas plaanib sõiduki müüa, vaid selle hinna, millise peaks omanik uue samaväärse asja soetamiseks maksma. Seega vastab süüdistatavate tegevus KarS § 199 lg 2 p 6 tunnustele. Süüdistusaktis on süüdistatavate tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 7 tunnustele. KarS § 199 lg 2 p 7, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Hinnates kuriteo asjaolusid ja tõendid kogumis, saab järeldada, et vargus pandi toime ühiselt ja kooskõlastatult. Süüdistatavad tegutsesid koos ühise eesmärgi nimel. Oleg Sestrem otsis välja varguse objektiks sobiva kallihinnalise auto, mille käivitamine pidi olema võimalik ilma võtmeta, et kasutada signaalipikendajat, mille abil võtmeta lukustusega sõidukil saaks maha võtta sõiduki kesklukustuse ning käivitada sõiduki. Lisaks sellele korraldas Oleg Sestrem varastatud auto Eestist väljaviimiseks Leedus renditud ja Eestisse saabunud furgoonauto parkimise Tallinnas Härgmäe ja Tähetorni tööstusterritooriumil, andes furgoonauto juhile Xle juhiseid ning hankides varastatud auto pealelaadimiseks furgoonautole pealesõidusillad. 13.03.2019 varahommikul läks Oleg Sestrem koos Valdemaras Jurkūnasega sündmuskohale ning kasutades signaalipikendajat tegid isikud pargitud maasturi lukust lahti ja käivitasid selle mootori ilma, et süüdistatavate valduses oleks olnud autovõtit. Süüdistatava Oleg Sestremi ja Valdemaras Jurkūnase üheaegne viibimine sündmuskohal oli vajalik, sest signaalipikendaja nõuab kahte inimest – üks peab koos ühe seadmeosaga asuma auto juures ja teine koos teise seadmeosaga võimalikult lähedal autovõtmele. Kuivõrd sõiduk oli lukustatud ning autovõti asus majas sees, siis pidi üks süüdistatavatest seisma eramu välisukse juures püüdes samal ajal autovõtmest tulenevat elektroonilist signaali ning neil kaasas olnud seadme abil seda 24 võimendada ja edastada seda auto juures olevale seadmeosale. Saades sõiduki lukust lahti ja mootori käivitatud, sõitsid Oleg Sestrem ja Valdemaras Jurkūnas maasturiga sündmuskohalt ära ning suundusid Muraste küla kanti, kus neid ootas furgoonautoga X. Oleg Sestrem, Valdemaras Jurkūnas ja X laadisid varastatud maasturi furgoonautole, kasutades selleks pealesõidusilda ning varustasid sõiduki sisselülitatud asendis oleva mobiilside ja satelliitpositsioneerimise segajaga, mis takistas GPS positsioneerimisseadme tööd ja võimaldas vältida varastatud auto asukoha tuvastamist. 13.03.2019 viis süüdistatav Oleg Sestrem pealesõidusilla Tallinnas Härgmäe tänaval asuvale tööstusterritooriumile tagasi. Seejärel toimetas furgoonautot juhtinud X Mercedes-Benz GLS350 maasturi Eestist välja Riiga. Samal päeval enne kella 13:34 jäeti varastatud maastur Riiga OOO tänavale pargituna. 13.03.2019 lahkusid mõlemad süüdistatavad Oleg Sestrem ja Valdemaras Jurkūnas Eestist Lätti. Süüdistatav Valdemaras Jurkūnase panus autovarguse toimepanemisse seisnes selles, et ta tuli Oleg Sestremiga kokkulepitult autovarguse toimepanemiseks Eestisse ning saabus sündmuskohale ning kasutas koos Oleg Sestremiga signaalipikendajat, millega avasid mõlemad isikud maasturi luku ning seejärel käivitasid mootori, et sellega Muraste küla kanti sõita. Jõudes Xe juhitud furgoonauto juurde laadisid Oleg Sestrem, Valdemaras Jurkūnas ja X varastatud maasturi furgoonautole, kasutades selleks pealesõidusildasid ning varustasid maasturi mobiilside ja satelliitpositsioneerimise seadmega. Pärast maasturi furgoonautoga väljaviimist Eestist Lätti, suundus 13.03.2019 päevasel ajal Lätti ka Valdemaras Jurkūnas, et seal varastatud autoga edasi tegeleda. X panus kuriteo toimepanemisse oli samuti oluline. Tema oli isikuks, kes võttis Leedus rendile furgoonauto, mis oli vajalik maasturi Eestist Lätti toimetamiseks varjatult, et sellega raskendada kuriteo avastamist, kuivõrd sellisel juhul ei oleks maanteekaameratest näha varastatud sõiduki liikumist ega piiri ületamist. X saabus renditud furgoonautoga kaks ja pool päeva enne varguse toimepanemist Tallinnasse. X ootas varguse toimepanemise öösel varasemalt Oleg Sestremi ja Valdemaras Jurkūnasega kokkulepitud kohas varastatud maasturi pealelaadimist ja osales maasturi furgoonautole laadimises, et see siis Eestist välja toimetada. Jõudes Lätti laadis X maasturi furgoonautolt maha. Seega oli kõigil eelnimetatud isikutel oma roll ja oluline teopanus ning kasvõi ühe teopanuse puudumisel ei oleks vargust toime panna saanud. Eeltoodust järeldub, et Oleg Sestrem, Valdemaras Jurkūnas ning X tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 199 lg 2 p-s 7 nimetatud grupile. Seega leiab kohus, et süüdistatavad panid toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis. Lisaks eeltoodud tõenditele viitab kohus ka Riigikohtu praktikale, mis võimaldab kohtul kaudse tõendina arvestada lisaks teistele tõenditele ka nn modus operandi põhimõtet. Kaudsete tõendite pinnalt kuriteo asjaolude tõendamiseks vajaliku süsteemi kujundamise moodused võivad olla erinevad. Kuritegude uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Ka Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt (vt 6. mai 2005 otsuse nr 3-1-1-32-05 p 8 või 10. novembri 2009 otsuse nr 3-1-1-87-09 p 11). Küsimusele, milliste tunnuste pinnalt on võimalik usaldusväärselt rääkida kuritegude toimepanemise viisist kurjategija isiku identifitseerimise moodusena, ei saa vastata abstraktselt. Kuritegude toimepanemise viisist sellises kvaliteedis on eeskätt põhjust rääkida siis, kui kuriteo toimepanemise vahend, selle vahendi kasutamise eripära või tekitatud tagajärgede iseloom on spetsiifilised. Kuid modus operandist kui usaldusväärsest tõendamise moodusest võib rääkida 25 ka juhtudel, mil spetsiifika ei seisne ainuüksi kuriteo enese toimepanemise viisis, vaid nende kuritegude avaramat ajalist tausta kajastavates erinevates tunnustes. Modus operandi usaldusväärsust tõendamise moodusena kinnitab ka sarnaste juhtumite arv. Kohus leiab, et käesoleva varguse toimepanemise viis sarnaneb Oleg Sestremi ja Valdemaras Jurkūnase poolt toimepandud teiste vargustega – isikud on oma kuritegeliku käitumise suunanud kallihinnaliste autode varastamisele. 13.03.2019 XXX XXX alevikus Saue vallas asuva eramu juurest varastatud sõiduk oli kallihinnaline Mercedes maastur. Vargus pandi toime eramute piirkonnas öisel ajal ning kuriteopaigale tulid varguse toimepanemiseks kohale kaks isikut. Koheselt peale vargust viidi varastatud auto teise riiki. Samuti ei sõidetud varastatud autoga teise riiki, vaid sõiduk toimetati riigist välja furgoonautoga, kuhu varastatud sõiduk peale laeti. Varastatud autosse paigaldati raadiohäireid põhjustav seade, mis takistas autosse paigaldatud GPS positsioneerimisseadme tööd ning mis raskendas varastatud auto leidmist. Varguse ettevalmistamisel, toimepanemisel ja peale vargust riigist lahkumisel kasutati välisriigi registreerimisnumbritega sõiduautosid, mida on keeruline seostada sõidukite faktiliste kasutajatega. Eeltoodule sarnaselt toimis Oleg Sestrem varasemate autovarguste puhul ja ka 30.08.2019 koos Valdemaras Jurkūnasega Rootsis toimepandud kuriteo puhul. Oleg Sestremit puudutavast Svea Ringkonnakohtu 16.05.2014 otsusest (V kd tl 144-238) ja sellele otsusele eelnenud Stockholmi Linnakohtu 19.12.2013 otsusest (V kd tl 17-108) nähtub, et mitmete teiste süüdistatavate seas mõisteti Oleg Sestrem süüdi seitsme autovarguse toimepanemises, millised leidsid aset 2010. aasta aprillist kuni 2012. aasta suveni. Oleg Sestremile süüks arvatud varguste objektideks olid kallihinnalised maasturid – Mercedes-Benz 463, Porche Cayenne, BMW X5 ja neli BMW X6. Neist odavam oli väärtusega 600 000 Rootsi krooni ehk umbes 68 139 eurot (Eesti Panga 01.11.2013 kursi järgi) ja kallim väärtusega 1 280 000 Rootsi krooni ehk umbes 145 363 eurot. Osa vargustest olid toime pandud öisel ajal. Kolm vargust pandi toime Stockholmis, kaks vargust Stockholmi lähistel Stocksundis ja Nackas, üks vargus Järfällas ja üks vargus Täbys. Seitsmest vargusest vähemalt neli olid toime pandud eramute piirkonnas. Lisaks sellele toimetati varastatud sõidukit koheselt Rootsist välja ja üheks sihtriigiks oli ka Eesti. Kusjuures kaks varastatud sõidukit viidi välja treileriga, mille juhi palkas Oleg Sestrem. Samuti nähtub, et Oleg Sestrem kasutas valeidentiteeti ja kasutas selleks võltsitud ID-kaarti, millel oli ta enda foto. Lisaks sellele nähtub Attunda Linnakohtu 02.12.2019 otsusest (V kd tl 239-261), selle lisadest (VI kd tl 1-19) ja Svea Ringkonnakohtu 27.01.2020 otsusest (VI kd tl 23-33), et 30.08.2019 öösel peeti Rootsis kinni Oleg Sestrem ja Valdemaras Jurkūnas kahtlustatavatena kolme varguse toimepanemises, millest üks vargus oli lõpule viidud ja kaks vargust jäid ettevalmistamise staadiumisse. Lõpuleviidud vargus pandi toime 11.06.2019 Rootsis Stockholmi maakonnas Djurshomi asulas ning varguse objektiks langes sõiduauto Bentley Contintental GT, mille rahaline väärtus on 2 800 000 Rootsi krooni ehk umbes 262 103 eurot. Katse staadiumisse jäänud autovargused leidsid aset Stockholmi maakonnas Danderydi vallas Stocksundi asulas 27.08.2019 ja 30.08.2019 öösel. Esimesel nimetatud kuupäeval valiti välja 3 300 000 Rootsi krooni ehk umbes 308 267 eurot maksva Bentley Continental GT Cabrioleti ning paar päeva hiljem, s.o 30.08.2019 langes valik A-klassi Mercedes-Benzi kasuks väärtusega 500 000 Rootsi krooni ehk umbes 46 127 eurot. Viidatud otsusest nähtub, et Oleg Sestrem ja Valdemaras Jurkūnas proovisid varastada ja ka varastasid suure rahalise väärtusega sõiduautosid. Kohtuotsusest nähtub ka see, et isikud kasutasid kuritegude toimepanemisel lisaks muudele abivahenditele ka raadiosignaalide segajaid ning analoogne seade oli neil kasutuses ka Eestis toimunud Mercedes-Benz maasturi varguse toimepanemisel. Kõik eeltoodu näitab kuritegude toimepanemist sarnase mustri järgi ehk süüdistatavate väljakujunenud kuritegeliku käitumise viisi. Seega, eeskätt just kuritegude toimepanemise viisile tuginevalt, saab väita, et varguse episoodi puhul on tuvastatud vahetu toimepanemise 26 sarnasus kohtuotsustes tuvastatuga, millega süüdistatavad on varasemalt süüdi mõistetud, mis tõendab modus operandi usaldusväärsust. Veel tahab kohus pöörata tähelepanu kaitsjate kaitsekõnedes öeldutele. Süüdistatav Valdemaras Jurkūnase kaitsja Valeriy Gimaevi sõnul ei ole lubatavaks tõendiks süüdistusakti punktis 16.38.1 nimetatud mälupulk. Kohtu hinnangul ei ole prokurör mälupulka esitanud tõendina, vaid andmekandjana, millele on talletatud Rootsis kogutud tõendid käesoleva kriminaalasja kohta. Seega on mälupulk olnud vahendiks, millega Rootsist kogutud tõendid on saadetud Eestisse. Prokurör on võtnud mälupulgale talletatud teabe ning süüdistusakti märkinud sellel olevad tõendid ning ühtlasi esitanud need kohtule dokumentaalsete tõenditena. Seega ei ole prokurör mälupulka kasutanud tõendina ning ka kaitsja tõlgendus selle kohta ei ole õige. Samamoodi esitatakse kohtule erinevaid andmeid, kirjavahetust, asitõendi vaatlusprotokolle, sündmuskoha vaatlusprotokolle, pangakontode andmeid jne dokumente teistel optilistel andmekandjatel (CD-plaadid, DVD-plaadid). Oluline on süüdistusaktis ära näidata millised tõendid andmekandjatel asuvad. Samuti on Valdemaras Jurkūnase ja Oleg Sestremi kaitsjad seisukohal, et sideettevõtjatelt saadud andmete protokollid (CD plaat nr 14; II kd tl 46-63; II kd tl 208-222; II kd tl 223-238; II kd tl 256-259; III kd tl 1-6; IV kd tl 188-259) on lubamatud tõendid, mille kasutamise välistab hiljutine Euroopa Kohtu otsus C-746/18. Nimetatud otsuse kohaselt tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7, 8 ja 11 ning artikli 25 lõikega 1 tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis võimaldavad ametiasutustele kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja kohtus menetlemise eesmärgil juurdepääsu liiklus- või asukohaandmete kogumile, millest võib saada teavet elektroonilise side vahendi kasutaja sideseansside või tema kasutatavate lõppseadmete asukoha kohta ja teha tema eraelu kohta täpselt järeldusi, ilma et see juurdepääs piirduks menetlustega, mille eesmärk on võitlus raske kuritegevuse vastu või avalikku julgeolekut ähvardava suure ohu ärahoidmine, ning seda sõltumata sellest, millise ajavahemiku kohta on andmetele juurdepääsu taotletud, ning sõltumata selle ajavahemiku kohta kättesaadavate andmete hulgas ja liigist. Samuti on direktiivi tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis annavad prokurörile, kelle ülesanne on juhtida kohtueelset kriminaalmenetlust ja vajaduse korral esindaja hilisemas menetluses riiklikku süüdistust, pädevuse anda ametiasutusele kriminaaluurimise läbiviimiseks liiklus- ja asukohaandmete juurdepääsu luba. Kuivõrd nimetatud otsus ei anna tõlgendamisruumi ning võttes arvesse, et Euroopa Kohus on oma kohtupraktikaga pannud liikmesriikide asutustele ja kohtutele kohustuse kohaldada liidu õigust (liidu õiguse vahetu kohaldamine), jättes rakendamata kõik liidu õigusega vastuolus olevad liikmesriigi sätted, olenemata sellest, kas need on liidu õigusnormist varasemad või hilisemad (liidu õiguse ülimuslikkus liikmesriigi õiguse ees), tuleb käesolevas kriminaalasjas prokuröri lubade alusel sideettevõtjatelt saadud andmed tõendikogumist välja jätta. Käesoleva kriminaalasja puhul ei ole tegemist ka raske kuriteoga, mis võimaldas kõneeristusi kasutada. Lisaks sellele on prokurörile tehtud etteheiteid süüdistuse osas ning kaitsjate sõnul on süüdistuse tekst laialivalguv, raskesti jälgitav ja vastuoluline. Nimelt ei ole kajastamist leidnud, kust said isikud tehnika sõiduki varguseks. Samuti on süüdistus puudulik ega ole ülevaatlik selles osas, et kuidas sai sõiduk furgoonilt maha. Kohtu hinnangul on kaitsjate etteheited põhjendamatud. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. See tähendab eelkõige seda, et süüdistuses tuleb asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Prokuratuur süüdistab Oleg Sestremi ja Valdemaras Jurkūnast varguse toimepanemises, mis on toime pandud isikute poolt, kes on varem toime pannud varguse, suures ulatuses ja grupi poolt. Varguse objektiivne koosseis eeldab võõra vallasasja äravõtmist ning subjektiivne koosseis selle ebaseadusliku omastamise eesmärki ning isikutele esitatud süüdistustest nähtuvad varguse 27 koosseisu vajalikud tunnused. Varguse koosseisu kohustuslikuks elemendiks ei ole näidata, kust said kurjategijad vahendid, millega varguse toimepanid ning samuti ka mitte see, kuidas nad enda teo realiseerisid, kuivõrd see eeldaks isikute pidevat jälgimist ning teadmist kuriteo toimepanemisest. Õiguskaitseorganid aga alustavad uurimistoiminguid enamjaolt alles siis kui kuritegu on isikute poolt juba toime pandud. Seega ei ole alati võimalik igat võimaliku nüanssi ja asjaolu kurjategijate tegemistes tõendada, kuid ometi saab järeldusi teha kogutud tõendite pinnalt, sh selle kohta, mis vahendeid kasutati ning kuidas isikud enda teoplaani realiseerisid. Seda on prokuratuur ka hetkel teinud. Samuti ei tasu unustada, et süüdistus on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on kohtumenetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi süüdistuses kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses, mitte aga süüdistuses (RKKKo nr 1-16-4665/257, p 10). Nagu kohtu põhjendustest nähtub, siis on tõendite pinnalt tekkinud kohtul siseveendumus, et kallihinnalise maasturi varguse toimepanemisel olid süüdistatavate kasutuses erivahendid, mis võimaldasid maasturi uksi lukust lahti teha ning mootori käivitada. Pole teada, kust süüdistatavad sellised seadmed hankisid, kuid nende kasutuses selline seade pidi olema, sest maasturil puudusid igasugused muukimisjäljed ning samuti olid alles ka varastatud maasturi võtmeid. Samuti on tõendamist leidnud, et varastatud sõiduk toimetati Eesti Vabariigist välja furgoonautoga ning kuivõrd sõiduk leiti Riiast pargituna eramaja ette aia äärde, siis on igati loogiline, et sõiduki furgoonautost mahalaadimisel võidi kasutati mingisuguseid abivahendeid, milleks suure tõenäosusega olid pealesõidusillad, kuigi samamoodi on sobiva lao territooriumil olemas estakaadid, millele sõidukiga sõita. Ehkki tegemist on oletusega ning tõsikindlad tõendid selle väite paikapidavuse kinnitamiseks puuduvad, on sellegipoolest varguse koosseis süüdistatavate poolt täidetud. Kohus peab vajalikuks märkida sedagi, et käesolevas kriminaalasjas on tõendamisesemeks varguse toimepanemine Eestis, mitte sõiduki Lätis mahalaadimise asjaolud, millega käesolevas kriminaalasjas süüdistatavad tegeleda ei saanudki. Seejuures avastati varastatud sõiduk enne, kui süüdistatavad sõidukini jõudsid, s.t sõiduk oli juba enne kellegi teise poolt maha laaditud. Seejuures ei ole sõiduki mahalaadimise või sõiduki varastamisel kasutatud seadmete päritolu või omandamise asjaolud käesolevas kriminaalasjas tõendamisesemeks, vaid selleks on konkreetsetele kvalifitseerivatele tunnustele vastava varguse toimepanemine, milline viidi lõpule omaniku valduse murdmisega asja üle. Samuti tuleb siin arvestada tõsiasjaga, et süüdistatavate puhul on tegemist isikutega, kes on kümneid aastaid tegelenud autode varastamisega ning kelle käitumine on igati läbimõeldud ja konspiratiivne. Samuti hoiduvad nad enda käitumises sellest, mis võib neid kergesti reeta. Kuivõrd nende peamine „saak“ on olnud koguaeg kallihinnalised autod, millised oma varustuse ja tehnika poolest ei tohiks olla varastele kergesti kättesaadavad, siis on igati mõistetav, et sellistel isikutel on asjakohane kogemus, teadmised, oskused ja vahendid, mis võimaldavad neil väärtuslikke autosid varastada. KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 348 lg 1 järgi toime pandud episood Võltsimine on nii dokumendi tegemine isiku poolt, kellel puudub selleks õigus, s.t seaduslik alus, samuti sellise dokumendi koostamine, milles olevad andmed ei ole oma sisult õiged. Seega KarS § 344 koosseis sisaldab nii materiaalset kui intellektuaalset võltsimist, kuid nende eristamine ei ole vajalik (RKKK 3-1-1-94-06 p 9). KarS § 344 lg 1 sätestatud dokumendi võltsimise objektiivne koosseis seisneb sellise dokumendi võltsimises, mis peab olema õiguste omandamiseks või kohustustest vabanemiseks kohane. Dokument on kirjalik akt, mis sisaldab inimese mõtteväljendust, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning millest selgub selle väljaandja. Käesolevas kriminaalasjas välja toodud ostumüügi lepingu ja võltsitud ID-kaardi puhul on tegemist dokumentidega KarS § 344 lg 1 ja 350 mõttes, kuna need tõendavad juriidilise tähtsusega asjaolusid, s.t annavad õiguse tehingu tegemiseks ja sellest tulenevate õiguste realiseerimiseks ning isikusamasuse tõendamiseks. Tunnistaja Si ütluste (II kd tl 64-70) kohaselt on tal lähedane sõber U, kellel oli sõiduauto Peugeot 206 registreerimismärgiga UUUUUU. Maanteeametis on auto registreeritud tuttava ema H nimele, kuid faktiliseks omanikuks oli tema sõber Pavel. Auto väljalaskeaasta oli 2001 28 ja oli ostetud Paveli pere poolt uuena salongist. Auto seisukord aastatega aga halvenes ja nõudis remonti. Pavel ütles talle, et kavatseb auto vanarauaks ära anda. Kuna tal endal on väike autotöökoda, siis ta pakkus Pavelile, et remondib auto ära ja püüab selle maha müüa. Pavel ütles, et tal endal ei ole aega müügiga jännata ja tegi talle ettepaneku sellega tegeleda. Nii sattuski auto tema juurde. Ta pani auto kohe oma teenindusse ja tegeles sellega. Võtmed ja dokumendid olid samuti tema käes. Paveli emaga vormistas ta eelnevalt ostu-müügilepingu ning täitsid müüja andmed, st Paveli ema kirjutas ostu-müügilepingule enda andmed ja pani dokumendile enda allkirja. Täitmata jäid ostja andmed, allkiri ja kuupäev. Lepingu blankett jäi tema kätte. Pärast seda kui ta autot pisut remontis pani ta selle müüki. Müüki pani ta selle 07.04.2019 saidil Auto24.ee. Kuulutusse märkis enda kontaktandmed. Mõne aja möödudes helistas talle meesterahvas telefoninumbrilt xxxxxxxx ja ütles, et tunneb auto vastu huvi ja tahab kohtuda, et autot vaadata. Telefonivestluses ta ennast ei esitlenud ja rääkis vene keeles. Nad leppisid kokku, et kohtuvad Peterburi teel Coop kaupluse (endine Maksimarket) juures parklas (II kd tl 71-72). Kohtumisel meesterahvas ei rääkinud talle millega ta tuleb, kuid kui ta parklasse sõitis, siis nägi ta kuidas autost väljus meesterahvas ja viipas talle käega. Meesterahvas oli tumesinise Volkswagen Touraniga. Auto, millega meesterahvas sõitis kuulus 2011. aasta väljalaske mudelite hulka. Registreerimisnumbrit ta meelde ei jätnud, kuid see oli Eesti number. Meesterahvas parkis auto lähemale paremale sissepääsule, kui vaadata Peterburi tee poolt. Meesterahvas oli üksinda. Välimuselt oli ta umbes 35-aastane ja kasvult umbe