lg 3 alusel tuleb jätta menetluskulude tagatise nõudmisega seonduvad menetluskulud taotluse rahuldamata jätmise tõttu (II kd lk 1-4) kostja kanda. Muud menetluskulud tuleb hagi rahuldamata jätmise tõttu jätta
16.
lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 16.1. Kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja kulu 4410 eurot (24,5 t * 180 eurot/t, käibemaksuta), millele lisanduvad 11.01.2021 kohtuistungiga seotud kulud.
Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu advokatuuriseaduse § 60 tähenduses) (vt Riigikohtu 12.06.2013 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb
lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Esindajakulude kindlaksmääramisel ei ole määrav, kas menetluskulude suurusele on esitatud vastuväide. Menetluskulud määratakse kindlaks hagita menetluse sätete järgi (
Hagita menetluses kehtib aga uurimisprintsiip (
lg-d 5 ja 7) (vt Riigikohtu 08.05.2017 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-29-17, p 13.3). Kostjat esindas
K. . Kohus peab tunnitasu 180 eurot käibemaksuta põhjendatuks (vt nt ka Riigikohtu 13.05.2020 otsus kohtuasjas nr 2-18-17536, p 18; 13.05.2020 otsus kohtuasjas nr 2-1713190, p 18). Kostja esindaja ajakulu 29.05.–26.06.2020 seoses menetluskulude tagatise taotlemisega oli kokku 6,75 t. Menetluskulude jaotust arvestades ei kuulu see hüvitamisele. Peale menetluskulude tagatisega seonduva on kostja esindaja esitanud kohtule 16.07.2020 vastuse hagile (II kd lk 5-9), 18.09.2020 vastuse (II kd lk 49-50) ja 11.01.2021 menetluskulude nimekirja (II kd lk 70). Vaidlus ei olnud asjaolude poolest mahukas. Põhiline õiguslik küsimus oli selles, kas poolte kokkulepe kehtib. Esindaja kvalifikatsiooni arvestades võib eeldada, et menetlusdokumentide koostamise ajakulu on pigem väiksem kui suurem ja menetlusdokumentide koostamine ei olnud esindajale õiguslikult kõige keerukam. Ka Riigikohus on leidnud, et eelduslikult kulub vandeadvokaadist esindajal dokumentide koostamiseks ja esitamiseks vähem aega, kui kulub muul õigusteadmistega lepingulisel esindajal (vt Riigikohtu 28.11.2018 otsus kohtuasjas nr 2-17-10348, p 16). Vastuste koostamisega seonduvat ajakulu, mis hõlmab ka tutvumist menetlusdokumentidega, tõendite komplekteerimist ning suhtlust kliendiga, peab kohus põhjendatuks vastavalt 6 t ja 3 t ulatuses ning menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 0,25 t ulatuses. Istungite planeerimise ja istungiks valmistumise ajakulu peab kohus mõistlikuks kokku 0,8 t ulatuses. 11.01.2021 istung kestis 1,27 t (11.00–12.16). Seega tuleb kostjale hüvitada lepingulise esindaja kulu kokku 2037,60 eurot (11,32 t * 180 eurot/t). Nimetatud summa tuleb mõista hagejalt kostja kasuks välja. 16.2. Hageja menetluskuluks on käibemaksuta (17 t * 120 eurot/t). lepingulise esindaja kulu kokku 2040 eurot Hagejat esindas
V. . Esindaja tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks, on põhjendatud ja vajalik ega 7/8 ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu; hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Menetluskulude jaotuse kohaselt tuleb hagejale hüvitada vaid menetluskulude tagatise taotlusega seonduvad menetluskulud. 12.06.2020 kulus esindajal taotlusega tutvumisele, kliendiga nõupidamisele ning seisukoha koostamisele 3 t (II kd lk 72). Arvestades taotlusega seonduvate menetlusdokumentide sisu ja mahtu (I kd lk 157-160, 191-193) ning asjaolu, et tegemist ei olnud keerulise õigusliku küsimusega, peab kohus ajakulu põhjendatuks 2 t ulatuses. Kostja poolt hagejale hüvitatavaks menetluskuluks tuleb määrata lepingulise esindaja kulu 240 eurot. Nimetatud summa tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja. 16.3. Kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskulu 240 eurot ja hagejal kostjale 2037,60 eurot.
lg 1 II lause, § 477 lg 1 alusel tuleb nõuded tasaarvestada (vt ka Riigikohtu 26.10.2016 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-91-16, p 18) ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1797,60 eurot. 16.4. Kostja taotlust ja
lg-t 4 arvestades tuleb hagejal tasuda tasaarvestuse järgselt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kostjale lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. Hagi tagamise tühistamine 17.
lg-t 4 ja hagi rahuldamata jätmist arvestades tuleb hagi tagamine tühistada.
lg 6 kohaselt omandab hagi tagamise tühistamise korral hüpoteegi kinnisasja omanik ning tema taotlusel kustutatakse kohtulik hüpoteek hagi tagamise tühistamise määruse alusel kinnistusraamatust. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 8/8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.