TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-19-1277 Otsuse kuupäev 1. juuli 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Pharmatipp OÜ kaebus Ravimiameti 05.06.2019.a ot

) § 29 lg 2 alusel on apteegiteenuse osutamine lubatud ainult sellekohase tegevusloaga apteegis ja selle struktuuriüksuses ning arvestades eri liiki apteekidele kehtestatud piiranguid.

§ 30

lg 2 ütleb, et üldapteek on apteegiteenuse osutamiseks moodustatud ettevõte, mille asukoht peab olema tähistatud nimetusega „Apteek“ koos apteegi nimega.

§ 31

lg 5 sätestab, milliseid tooteid ja millistel tingimustel võib üldapteegis lisaks ravimitele müüa ja valmistada.

§ 31

lg 6 p 3 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister apteegiteenuse osutamise tingimused ja korra, sealhulgas nõuded ruumidele, sisseseadele, tehnilisele 3 varustusele, personalile, arvestusele ja aruandlusele ning töökorraldusele. Sotsiaalministri määruse „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ § 2 lg 8 alusel peavad apteegi ruumid olema ümbritsevatest ruumidest eraldatud laeni ulatuvate vaheseintega. Apteegi müügisaal, valmistamisruumid ja laoruum(id) peavad asuma ühtses tervikus. Ühtses tervikus peab asuma vähemalt üks personaliruum või eraldatud ruumiosa, kus on juhataja töökoht ja koht dokumentide hoidmiseks. Apteegil võivad olla eraldiasuvad lisaruumid personalile ning arhiivimaterjalide, abivahendite, taara jt apteegi igapäevaseks tööks mittevajalike esemete hoidmiseks. 6. Vastustaja viidatud kohtulahendites 3-16-1873 ja 3-17-1785 on tõdetud, et ravimiseaduse 4. jagu annab küll apteegiteenuse definitsiooni, kuid ei määratle apteegi mõistet ning mõiste „apteek“ on määratlemata õigusmõiste. Sellega tuleb nõustuda. Käesolevas asjas on küsimus seega selles, kas kaebaja soovitud tegevuskoha puhul toimuks apteegiteenuse osutamine apteegis ehk kas vastustaja on õigesti sisustanud apteegi mõiste ning leidnud, et kaebaja soovitud tegevuskoht ei ole käsitletav apteegina

§ 29lg 2 tähenduses.

Kaebaja soovis avada apteegi aadressil Tallinn, Mustakivi tee

1. Avalikult kättesaadavatel andmetel (www.lasnamaecentrum.ee) asub sellel aadressil Lasnamäe Centrumi kaubanduskeskus, selles ühe kauplusena RIMI HYPER hüpermarket. Soovitud tegevuskoha plaanid (tl 13-14, 50) näitavad, et apteeki pääsemiseks tuleb sisenda hüpermarketi turvaväravatest ning läbida mõned hüpermarketi alljaotused (kohtule esitatud plaanidel kosmeetika- ja naiste riietuse osakonnad). Väljumine on võimalik läbi hüpermarketi kassa (sh läbi iseteeninduskassade piirkonna). Kohtule on esitatud ka kavandatava asukoha fotod (tl 41). Apteek hakkaks paiknema hüpermarketi teenindussaali piirides.
2. Vastustaja on õigesti leidnud, et apteegiteenuse osutamist eelkirjeldatud asukohas ei saa pidada selle osutamiseks apteegis

§ 29lg 2 tähenduses.

Kohus nõustub, et ravimite jaemüügile ja apteegiteenuse osutamisele kehtestatud nõuete üheks eesmärgiks on see, et apteegiteenuse osutamine nii oleks kui ka näiks objektiivse ja sõltumatuna. Apteegiteenus ei tohi tegelikult ega näiliselt seguneda muude kaupade müügi või teenuste osutamisega. Olemuslikult erinevad olukorrad on apteegi paiknemine hüpermarketi teenindussaalis (kavandatava tegevuskoha fotod tl 41) ja apteegi paiknemine kaubanduskeskuses iseseisva ettevõttena (näiteks tl 22 ülemine foto). Tavalisele isikule on selgelt eristatavad hüpermarketi tüüpi ettevõte, kus erinevad osakonnad pakuvad küll erinevat liiki kaupu, kuid tegemist on ühe tervikliku ettevõttega, ja kaubanduskeskus või muu hoone, kus üldkasutatavalt alalt (näiteks koridorist) pääseb iseseisvatesse kauplustesse. Ka hüpermarketi tüüpi ettevõttes võivad erinevat liiki kaupu pakkuvad osakonnad olla kujundatud erinevalt, omada eraldi kassat, spetsialiseerunud teenindajaid jne. Vastustaja on õigesti leidnud, et kaebaja soovitud olukord loob vähemalt näivuse, et ravimite müük on samasugune osa hüpermarketi tegevusest nagu selle naabruses toimuv kosmeetikavahendite, riietuse või köögitarvikute müük. Apteegiteenuse osutamine kaebaja soovitud viisil ei loo arusaama, et tegemist on sõltumatu ja usaldusväärse iseseisva ettevõttega.

1. Kaebajal võib olla õigus selles, et üksikult võetuna on määruse nõuded tema soovitud tegevuskoha puhul täidetud - olemas on laeni ulatuvad vaheseinad, ruumid asuvad ühes tervikus jne. Nende nõuete täidetus on tegevusloa saamiseks tarvilik, kuid ei pruugi olla piisav, kuna lisaks sellele tuleneb ravimiseadusest nõue osutada apteegiteenust ainult apteegis. Vastustaja nõue, et apteek peab nii tegelikult kui näivalt moodustama iseseisvalt tegutseva ettevõtte, tuleneb otsuse punktis 5 toodud ravimiseaduse ja määruse nõuete kogumis tõlgendamisest kooskõlas seaduse eesmärgiga. Tingimus, et apteek ei saa paikneda hüpermarketi teenindus- 4 või müügisaalis, ei ole meelevaldne, vaid määratlemata õigusmõiste „apteek“ sisustamiseks õigusaktidest tuletatud nõue. Ka vastustaja viidatud Riigikohtu otsuses asjas 3-17-62 on kohus ravimiseaduses ja määruses kehtestatud nõuete tõlgendamisel leidnud, et nende eesmärk on tagada apteegiteenuse turvalisus, kättesaadavus ja eristatavus teistest teenustest ning apteegiteenuse osutamise ja muude kaupade müügi või teenuste osutamise läbipõimumine ei ole lubatud.
2. Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust asjaolu, et vastustaja möönab tegevusloa andmist ühele apteegile, kuhu pääsemiseks tuleb läbida suurema kaupluse turvaväravad. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et haldusorgani varasem ebaõige halduspraktika ei anna isikule õigust nõuda selle jätkamist.
3. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja on eksinud haldusmenetluse läbiviimisel või lõpetamisel. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 25 lg 1 p 2 sätestab, et majandushaldusasutus keeldub tegevusloa andmisest, kui ettevõtja või tema majandustegevus ei vasta ühele või enamale tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvale majandustegevuse nõudele. Seega piisas vaidlustatud otsuse tegemiseks sellest, kui kaebaja puhul ei olnud täidetud üks tegevusloa andmise eeldus. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 2 järgi viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Ka selle sätte põhjal oli õigustatud vaidlustatud otsuse tegemine kohe, kui sai selgeks, et tegevusluba kaebajale anda ei saa. HMS § 43 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel lõpeb haldusmenetlus haldusakti teatavakstegemisega ning haldusakt tuleb anda ka juhul, kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata. Vastustaja on haldusmenetluse vaidlustatud otsuse tegemisega korrektselt lõpetanud. Kohus ei näe põhjust teha haldusmenetlusele etteheiteid.
4. Kokkuvõttes on vaidlustatud otsus kohtu hinnangul õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kui kohus ei rahulda tühistamisnõuet, siis puudub võimalus kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
5. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, see välistab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulude väljamõistmise vastustaja kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 5