← Eesti

2-21-160/27

Obsah (7)§ 432§ 217§ 423§ 426§ 206§ 430§ 168

KOHTUMÄÄRUS Hagi osaline läbivaatamata jätmine Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Määruse tegemise aeg ja koht 25.jaanuar 2022 Tsiviilasja numbe

§ 432

järgi, st et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2.

  1. YY kinnitab et on teadlik, et kompromissi rikkumise korral on XX’il seadusliku esindaja kaudu pöörduda täitemenetluse seadustiku kohaselt kohtutäituri poole võlgnetava elatise summa sundkorras sissenõudmiseks. 2.
  2. XX (seaduslik esindaja QQ) ja YY on kokku leppinud, et nad välistavad käesoleva kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise õiguse. 2.
  3. XX (seaduslik esindaja QQ) ja YY paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja tsiviilasja nr 2-21-160 menetlus kohtuistungit pidamata lõpetada.
  4. Lõpetada tsiviilasja nr 2-21-160 menetlus elatise nõude osas seoses kompromissi sõlmimisega.
  5. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-21-160 jäävad kostja kanda. 4.
  6. Põlvnemise tuvastamise nõudega seotud hageja menetluskulu on DNA-ekspertiisi kulu summas 171 eurot, mille kostja peab hagejale hüvitada pooles ulatuses, so summas 85,50 eurot. Hüvitamisele kuuluv 85,50 eurot tuleb kanda QQ’i arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxx. 4.
  7. Elatise nõudega seotud menetluskulusid, mida kohus saaks kindlaks määrata, ei ole. EDASIKAEBAMISE KORD Määrusele ei saa määruskaebust esitada, kuna pooled on kokku leppinud, et välistavad käesolevale määrusele määruskaebuse esitamise õiguse. MENETLUSE KÄIK Pärnu Maakohtu menetluses on XX’i hagi YY vastu põlvnemise tuvasta-miseks ja elatise nõudes. 30.12.2021 esitas hageja oma seadusliku esindaja kaudu kohtule avalduse põlvnemise nõude osas hagi tagasivõtmiseks, kuna hageja isadus on tuvastatud. Hageja esitas kohtule ka hageja sünnitõendi, milles on hageja isana märgitud YY. Tsiviilasi nr 2-21-160 21.01.2022 esitasid pooled kohtule hageja elatise nõuet puudutava kompromissi, palusid see kohtul kinnitada ja elatise nõude osas menetlus kohtuistungit pidamata lõpetada. Kompromissis on pooled lisaks elatise maksmise tingimustele kokku leppinud, et menetluskulud jäävad kostja kanda ning et pooled välistavad käesolevale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse. KOHTU SEISUKOHT
  8. Tsiviilkohtumenetluse üldtunnustatud põhimõtte kohaselt on isikul õigus otsustada kas ja millal ta kohtumenetlust alustab, samuti seda, kas ja millal ta kohtumenetlust lõpetada soovib. Tsiviilkohumenetluse seadustiku (

) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja kostja nõusolekuta hagi tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Käesolevalt on alaealine hageja seadusliku esindaja kaudu andnud kohtule teada, et hageja põlvnemine kostjast on tuvastatud, mistõttu võtab ta hagi põlvnemise tuvastamise nõude osas tagasi. Esindaja käitumine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumisega (

§ 217lg 1,6).

Arvestades, et hageja esitas hagi tagasivõtmise avalduse enne asja sisulist lahendamist, ei ole teiste menetlusosaliste nõusolek hagi tagasivõtmiseks vajalik. Eeltoodut arvestades jätab kohus XX’i hagi YY’i vastu põlvnemise tuvastamise nõudes

§ 423

lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.

§ 426

lg 1 kohaselt loetakse, et XX’i hagi YY’i vastu põlvnemise tuvastamise nõudes ei ole kohtu menetluses olnud. 2. Vaidluse lõpetamine kompromissiga on poolte seadusest tulenev õigus (

§ 206lg 2, § 430 lg 1).

Poolte sõlmitud kompromiss elatise nõude osas ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku avalikku huvi. Poolte sõlmitud kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte vahel sõlmitud elatise nõuet puudutava kompromissi ja lõpetab selle nõude osas tsiviilasja nr 2-21-160 menetluse kohtuistungit pidamata (

§ 430lg 1).

3.

§ 168

lg 2 kohaselt kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesolevas asjas võttis hageja oma hagi põlvnemise tuvastamise nõude osas tagasi, kuna kostja pärast hagi esitamist võttis isaduse hageja suhtes omaks. Seega kannab põlvnemise tuvastamise nõudega seotud menetluskulud kostja. Hageja maksis põlvnemise tuvastamise nõudega seoses 171 eurot DNA-ekspertiisi kulu. Hageja teatas kohtule, et soovib kostjalt selle kulu hüvitamist vaid pooles ulatuses. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põlvnemise nõudega seotud menetluskulu pooles ulatuses, so summas 85,50 eurot. Hüvitatav menetluskulu (85,50 eurot) tuleb kanda hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. 4. Vastavalt kompromissis kokkulepitule jäävad poolte menetluskulud kostja kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et pooled on kandnud elatise nõudega seoses menetluskulusid, mida kohus saaks kindlaks määrata. Eeltoodu tõttu tuleb määrata, et elatise nõudes hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.