lg 2 järgi Lühimenetluses Natalia Duškina Süüdistatav Andrei Budakovski ik: 38010060247, xxx, xxxharidus, töökoht xxx, elukoht xxx, viibib vahi all Tallinna Vanglas, Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 10.09.2021, vahistatud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 12.09.2021 vahistamismääruse alusel kuni 10.11.2021. Varasem karistatus: 5 kehtivat väärteokaristust ja 2 kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistatud Harju Maakohtu 20.12.2018 otsusega nr 1-18-9444
lg 2 järgi lühimenetluses vangistusega 9 kuud ja 10 päeva.
lg 2 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 20.09.2016 otsusega mõistetud karistusega ning kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aasta 7 kuud ja 7 päeva, milline karistus asendati
Karistus on täidetud. Kaitsja Advokaat Merike Allikmäe RESOLUTSIOON 1. Andrei Budakovski süüdi tunnistada
lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Andrei Budakovskile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud. 3.
lg 1 kohaselt arvestada eelvangistus karistusaja ning Andrei Budakovskile mõistetud ja ära kandmisele kuuluva 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuulise vangistuse 1 kandmist arvestada alates Andrei Budakovski kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 10.09.
lg 2 järgi, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 10.09.2021 kella 14.55 paiku Tallinnas J. Smuuli tee ja Laagna tee ristmikul Liikuri tn 50 juures suunaga Laagna tee (kesklinna poole) mootorsõidukit Ford Kuga reg/nr xxx, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lugem 1,00 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, mõõtetulemus 0,91 mg/l) ja põhjustas liiklusõnnetuse. Sellise tegevusega rikkus A.Budakovski liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 2 KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Andrei Budakovski toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, s.o
Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end süüdi ning jääb lühimenetluse juurde enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja leidis, et kogutud tõendid on kohtukõlbulikud, kuritegu õigesti kvalifitseeritud, süüdistatav teab lühimenetluse erisusi ja takistusi lühimenetluseks ei ole. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.
lg 2 näeb ette vastutuse korduva mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb
inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval joobe olemasolu ning korduv mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Andrei Budakovski juhtis 10.09.2021 kella 14:55 paiku Tallinnas J. Smuuli tee ja Laagna tee ristmikul Liikuri tn 50 juures suunaga Laagna tee (kesklinna poole) mootorsõidukit Ford Kuga reg.märgiga xxx, olles joobeseisundis xxx, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lugem 1,00 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, mõõtetulemus 0,91 mg/l) ja põhjustas liiklusõnnetuse. Tunnistaja V Š ütluste (tl 23-29) kohaselt sõitis ta 10.09.2021 oma autoga Peugeot reg.nr xxx mööda Smuuli tee tänavat, Tallinna linnas. Kell 14:55 peatus Smuuli tee ja Laagna tee ristmikul, et mööda lasta vastutulevaid autosid ja sel ajal sõitis tema autole tagant sisse Ford Kuga reg.nr xxx. Fordi roolis viibis 45-aastane meesterahvas, kes viibis autos üksi ning oli tema vaateväljas. Kuna meesterahvas ei näidanud oma isikut tõendavat dokumenti, kutsus tunnistaja politsei. Kuni politsei tulekuni oli meesterahvas tunnistaja vaateväljas ja ei söönud ega joonud mitte midagi. Liikumissuund oli Laagna tee, kesklinn. Tunnistaja O P ütluste (tl 30-21) kohaselt oli ta 10.09.2021 tööl patrullis AP IDA-H 3677 koos patrullpolitseinikuga O D, kui reageerisid „A“ väljakutsele aadressil Liikuri 48, Tallinn, väljekutse sisuks oli liiklusõnnetus kahe sõiduki vahel ja ühel autojuhil puudub isikut tõendav dokument. Patrull jõudis kohale 15:
Harju Maakohtu 20.12.2018 otsuse nr 1-18-9444 (tl 34-36) kohaselt karistati Andrei Budakovskit
MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks loeti vangistus 9 kuud ja 10 päeva. Sama otsusega mõisteti liitkaristus, suurendes mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.09.2016 kohtuotsusega määratud karistuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks 4 liitkaristuseks mõisteti 1 aasta, 7 kuud ja 7 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 577 tundi, tähtajaga 2 aastat. Karistus on täidetud 29.12.2020. KarRS § 24 lg 1 p 7 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse arhiivi kui üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud kolm aastat. KarRS § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Karistusregistri andmete kohaselt olid süüdistatava karistusandmed uue süüteo toimepanemise ajal kehtivad ja süüdistatavale süüks arvatud kuriteo toimepanemise ajaks ei olnud 20.12.2018 kohtuotsusega mõistetud karistus kustunud. Sellest tulenevalt on süüdistatava puhul tegemist
lg 2 sätestatud olukorraga, s.o süüdistatav on
lõikes 1 nimetatud kuriteo toime pannud korduvalt, s.t on
Andrei Budakovskile
järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtub, et Andrei Budakovski oli vägagi teadlik sellest, et ta oli alkoholi tarbinud, kuid sellest hoolimata otsustas autoga sõitma minna (tl 37-39). Samamoodi, olles eelnevalt samalaadse süüteo toimepanemise eest karistatud, oli ta teadlik ka sellest, et selline õigusvastane käitumine on karistatav. Seega oli süüdistatav teadlik nii teo keelatusest kui ka karistatavusest. Sellest järeldab kohus, et Andrei Budakovski käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena, kuivõrd süüdistatav seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Andrei Budakovski pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud kuni nelja-aastase vangistuse. Lõike 4 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seega on kohaldatavaks karistuse liigiks eranditult vangistus. Hinnates Andrei Budakovski süü suurust talle
lg 2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Süüdistataval tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,91 mg/l. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et isiku süü on keskmine, kuivõrd kriminaalvastutust ettenägeva piirmäära alumist määra on ületatud mõningasel määral. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära ületavas seisundis, käesoleval juhul joobeseisundis, näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Seega tuleb süüdistatava süüd hinnata keskmiseks. Süüdistatava karistusregistri andmetest (tl 32-33) nähtub, et süüdistataval on kaks kehtivat kriminaalkaristust ning mõlemal korral on isikut karistatud ka
järgi, s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, seega on süüdistatav jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist. Kehtivaid väärteokaristusi on isikul 5, kuid need on määratud teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest. 5 Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistusakti kohaselt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus nõustub väitega, et raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, kuid leiab, et kuigi süüdistatav otsesõnu kahetsust avaldanud ei ole, nähtus tema sõnavõtust viimases sõnas, et tal on väga kahju, et tema teo tõttu kannatas kõrvaline isik ning kohus peab võimalikuks sellise avaldusega kui kahetsusavaldusega arvestada. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse mõistmisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning selle alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kohtu arvates teiste liiklejate teadmine, et riik reageerib ohtliku liikleja käitumisele viisil, mis piirab õigusvastaselt käitunud isiku vabadust, peaks sundima nii konkreetset isikut kui ka teisi liiklejaid edaspidisele õiguskuulekusele ja selline riigi reageering peaks suurendama õiguskuulekate liiklejate turvatunnet. Seega on oluline ka asjaolu, et süüdistatav ei hoolinud kaasliiklejatest, pani sõiduki roolis olles silmad kinni eesmärgiga põhjustada liiklusõnnetus, s.t ta ei hoolinud sellest, et ta seab ohtu teise sõiduki juhi ja põhjustab varalise kahju sõidukite omanikele. Puutuvalt võimalusse, et karistus mõjutab süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest, juhib kohus tähelepanu ka karistusregistri väljavõttele (tl 3233), mille kohaselt on süüdistataval 2 kehtivat kriminaalkaristust, millest mõlemal juhul muuhulgas
toimepandud kuriteo eest.
lg 2 näeb karistuse ette just juhul, kui tegemist on korduva samalaadse õigusvastase käitumisega, mistõttu riigi rangem reageering õigusvastaselt käituva isiku mõjutamiseks sisaldub juba
Seega arvestades asjaolu, et süüdistatavat on varem juba samalaadse süüteo eest vangistusega karistatud, siis ei saa järgnev karistus olla kergem eelmisest, käesoleval juhul eelmistest. Vastasel juhul antaks süüdlasele signaal, et iga uus süütegu kergendab süüdistatava olukorda. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava keskmine süü, tema karistusandmed ning süüteo tehiolud annavad aluse mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Arvestades süüdistatava kahetsust peab kohus võimalikuks mõista karistuse mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kui süüdistaja taotlus kogu karistuse täitmisele pööramist, leidis kaitsja, et täitmisele võiks pöörata vaid osa karistusest ning allutada süüdistatava taas käitumiskontrollile. Kohus leiab, et süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval kaks kehtivat kriminaalkaristust, s.h mõlemal korral on teda karistatud muuhulgas ka mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Teine tegu oli toime pandud eelmise kohtuotsusega mõistetud tingimisi karistuse katseajal, mistõttu karistused liideti ning temale mõistetud karistus vangistus asendati üldkasuliku tööga, mis menetlusesemeks oleva teo toimepanemise ajaks oli täidetud, kuigi asendatud üldkasuliku töö tundide tegemisega oli süüdistataval raskusi. Süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatavat esimesel korral karistatud vangistusega, mis jäeti tingimisi kohaldamata ja süüdistatav allutati käitumiskontrollile ning käitumiskontrolli ajal pani süüdistatav toime samalaadse kuriteo. Uue kuriteo eest mõistetud karistusele liideti eelmise otsusega mõistetud karistus ja liitkaristus asendati üldkasuliku tööga ning süüdistatav allutati taas käitumiskontrollile. Sellest tulenevalt vaatama korduvatele võimalusele oma käitumist muuta ning korduvatele käitumiskontrollile allutamistele, on süüdistatav teinud valiku ning jätkanud samalaadset kuritegelikku käitumist. Ida-Harju kriminaalhooldusametniku kohtueelsest ettekandest (tl 58-60) nähtub, et Andrei Budakovski kuritegude põhjuseks on olnud lisaks alkoholitarvitamisele ka ükskõikne suhtumine ühiskonna normidesse, oskamatus näha oma tegude tagajärgi ja puudulik enesekontrolli oskus. 10.09.2021 sündmusega tahtis süüdistatav kahjustada ainult ennast ja ei arvestanud sellega, et teisele sõidukile otsa sõites seab ta ohtu ka teise sõiduki juhi ja et teel võivad olla veel teised inimesed ning liiklusõnnetuse põhjustamisega kaotab ta kontrolli olukorra üle ja sõidukite teelt välja paiskumise tagajärjed võivad olla 6 ettearvamatud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et puudub igasugune alus proovida süüdistatava peal ära kolmandat korda käitumiskontrolli, mis kahel korral on osutunud tagajärjetuks. Lisaks sellele on käitumiskontrolli tingimuseks süüdimõistetul püsiva elukoha olemasolu, et määrata süüdistatav elukohajärgse, s.o konkreetse vangla kriminaalhooldusosakonna käitumiskontrolli alla. Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et tal püsiv elukoht puudub. Seega välistab juba süüdistataval elukoha puudumine süüdistatava käitumiskontrollile allutamise. Ka kriminaalhooldaja ettekandest nähtuvalt isikul endal puudub turvaline elukoht ja võimalus kuskil majutuda sõltub kolmandatest inimestest. Seega välistavad süüdistatava karistusandmed, korduvalt tagajärjetuks jäänud käitumiskontroll ja püsiva elukoha puudumine süüdistatava suhtes nii
lg 1, 2, 3 kui ka
Mis puudutab
lg 1, 2, 3 sätete kohaldamist, leiab kohus, et sellistel alustel karistuse kohaldamata jätmine eeldaks süüdistataval kehtiva karistuse puudumist. Süüdistatavat on aga juba kahel korral samalaadsete süütegude toimepanemise eest karistatud. Seega
sätete kohaldamisel kergendaks kohus kolmanda karistusega süüdlase olukorda ning annaks süüdlasele vale signaali karistuse kohaldamise aluse, sh nii eripreventsiooni kui ka õiguskorra kaitsmise eesmärgi kohta. Seetõttu leiab kohus, et puuduvad alused süüdistatavale mõistetava karistuse osaliselt täitmisele pööramata jätmiseks, samuti mõistetava vangistuse üldkasuliku tööga asendamiseks ning kogu mõistetav karistus kuulub ärakandmisele. 4. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Kuigi erakorralisest ettekandest nähtub, et süüdistataval on nõudeid ligi 10 600 euro ulatuses ja süüdistatava tulu kogu eelneva aasta jooksul on olnud 0 eurot, leiab kohus, et süüdistatavat ei saa pidada täielikult maksejõuetuks. Sellele viitab juba asjaolu, et süüdistatava sõnade kohaselt ostis ta tema juhitud auto järelmaksuga, kuid ei olnud sõiduki eest kogu hinda ära tasunud, s.t süüdistataval on teadmata allikast pärit sissetulekud. Isegi juhul, kui süüdistatav selle raha laenas, pidi ta arvestama sellega, et ta peab laenatud raha tagasi maksma, s.t ta arvestas rahaliste vahenditega, mis tal kas on olemas või saavad olema. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel tuleb silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna Andrei Budakovski on varem korduvalt kohtu poolt karistatud, s.h samalaadsete süütegude toimepanemise eest, mistõttu on ta teadlik ka sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad järjekordselt tema enda kanda jäävad menetluskulud. Peale selle on süüteo toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis võiksid tingida menetluskulude vähendamist. Seetõttu tuleb kõik hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. 7 Ka kaitsjale makstud tasude puhul on tegemist kuludega, mis on menetluskuluks ja mis olid vajalikud, mistõttu tuleb ka kaitsjale makstud tasu kui menetluskulu jätta süüdistatava kanda. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest ja süüdistataval püsiva legaalse sissetuleku puudumisest lähtuvalt, et esinevad alused võimaldada menetluskulude hüvitamist (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.