lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 6. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada tsiviilasjas menetlus. 7.
lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. 8. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. 9. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et
lg 1,
lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb avaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 10. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivu seoses loobumisega kooskõlas
Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 2100,00 eurot (300+1800). Kohus leiab, et taotlus poole riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 11.
lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata või kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist. 12. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigilõiv summas 1050,00 eurot tuleb tagastada ja kanda see R. L. arveldusarvele nr xxxx Xxxx AS-is. 13.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-le 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. 14. 30.07.2021.a esitas hageja avalduse hagiavaldusest loobumiseks, kuivõrd kostja on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud ning valduse vabastanud. Kostja ei vaidle nimetatud asjaolule vastu, et on valduse peale hagi esitamist vabastanud. 15.
§ § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab 2
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 16. 30.07.2021.a avalduses on ostja leidnud, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostja põhjendab seisukohta järgnevalt: Kostja tõi 12.04.2021 menetlusdokumendi II peatükis esile, et hageja on tuginenud valele õiguslikule alusele, kuivõrd VÕS § 389 jj sätestatud tasuta kasutamise lepingu sätted ei ole kohaldatavad abikaasade omavahelistele suhetele (s.o koos elavate abielus olevate isikute puhul ei ole võimalik rääkida nn tasuta kasutamise võlasuhtest). Sestap leidis kostja, et hagi on õiguslikult perspektiivitu ning, et seetõttu esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks ja esitas ka vastava taotluse. Kuivõrd kohus ei ole seda taotlust jõudnud lahendada enne kui hageja oma hagist loobuda soovis, siis tugineb kostja jätkuvalt argumendile, et hagi oli õiguslikult perspektiivitu ja kuulus läbi vaatamata jätmisele. Kui hagi oleks jäänud läbi vaatamata, siis tulnuks hagejal hüvitada kostjale viimase menetluskulud (
Seega leiab kostja, et kuivõrd hageja on pöördunud kohtusse perspektiivitu hagiga, mille kohus oleks pidanud edasise menetluse jooksul jätma läbi vaatamata, siis järelikult tuleb praeguses olukorras, kus hageja on ise oma perspektiivitust hagist loobunud, jätta asja menetluskulud hageja kui alusetu kohtumenetluse põhjustanud isiku kanda (
Alternatiivsena, isegi kui hagi oleks olnud menetluslikult kõlbulik, siis ei oleks see sisuliselt ikkagi rahuldamisele kuulunud. Kostja tõi 12.04.2021 menetlusdokumendis esile, et AÕS § 83 lg 1 järgi ei ole võimalik vindikatsiooninõuet esitada, kui isikul on õiguslik alus asja vallata. Vaidlus puudub, et hagi esitamise ajal olid hageja ja kostja abielus. Järelikult oli kostjal õiguslik alus elamus elamiseks ja seal viibimiseks (PKS § 23). Seega oli hagi ka sisuliselt ainetu, mistõttu tulnuks hagejal hagi edasise menetlemise korral nii või teisiti kostja menetluskulud hüvitada (
Kuna aga hageja ise loobus oma ainetust hagist, siis tuleb hagejal kostja menetluskulud hüvitada. Kohtusse pöördumise aja seisuga oli hagi vaieldamatult nii õiguslikult kui ka sisuliselt perspektiivitu/ainetu. Kostja ei andnud mistahes mõistlikku põhjust oma käitumisega hagi esitamiseks. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kui asjatu kohtumenetluse põhjustanud isiku kanda (
Alternatiivsena, jätta menetluskulud poolte endi kanda. Juhul, kui kohus peaks leidma, et asja menetluskulude hageja kanda jätmine ei oleks õiglane, palub kostja alternatiivselt kohtul jätta asja menetluskulud poolte endi kanda. Kostja tugineb siinkohal nii
lg 4 (mis võimaldab kohtul kõiki asjaolusid arvestades otsustada teistsuguse menetluskulude jaotuse, kui muud asjaomased
-i sätted) kui alternatiivsena
Viimase puhul kommenteerib kostja, et kuna pooled olid vaieldamatult hagi kohtusse esitamise hetkel abielus, siis kohaldusid seetõttu ka tolle hetke seisuga pooltele vaieldamatult PKS-i sätted, s.o tegemist oli nö hagilise perekonnaasjaga. Kuna hagiliste perekonnaasjade menetluskulude jaotuse üldreegli (
lg 1) kohaselt jäävad hagiliste perekonnaasjade menetluskulud poolte endi kanda, siis analoogia korras on võimalik käesoleval juhul
Sestap palub kostja kohtul alternatiivsena jätta asja menetluskulud poolte endi kanda (
Tsiviilkohtumenetluse kommenteeritud väljaande lk 782 p 3.1 kirjeldab, et
ega PKs ei anna hagilisele perekonnaaasjale legaaldefinitsiooni. Kommentaaride kohaselt loetakse hagiliseks perekonnaasjaks hagilisi abieluasju (abielu lahutamine, abielu kehtetuks tunnistamine, abielu puudumise tuvastamine, ühisvara jagamine jms), lisaks põlvnemisasjad ning ülalpidamisasjad. 3
lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 25.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.