← Eesti

2-20-8258/15

Obsah (9)§ 172§ 65§ 168§ 171§ 173§ 158§ 165§ 66§ 170

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2022, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Kohtuasi 2-20-8258 Menetlustoiming Pankrotimenetluse lõpetami

§ 172

lg 1 alusel) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 07.05.2021, kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Seega ei ole võlausaldajatel huvi pankrotimenetluse jätkamiseks. Tulenevalt Pankrotiseaduse § 158 lg 3 esitas pankrotihaldur kohtule aruande. 1) andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankroti väljakuulutamise päeva seisuga olid E Cl alljärgnevaid arvelduskontod • AS-is Swedbank arvelduskontot nr x, mille saldo pankroti väljakuulutamise päeva, s.o 17.07.2020, seisuga oli 1,13 eurot; • AS-s SEB Pank arvelduskontot nr x, mille saldo pankroti väljakuulutamise päeva seisuga oli 208,32 eurot, ja kogumishoiust nr x, mille saldo oli 0,97 eurot. Pankrotihaldur lubas E Cl kasutada arvelduskontot AS-s SEB Pank, seega ei kuulu AS SEB Pank arvelduskonto jääk pankrotivara hulka. Haldur sulges kogumishoiuse AS-s SEB Pank. Pankrotihaldur edastas Eesti Töötukassale avalduse, milles palus kanda E Cle tehtavad väljamaksed E C arvelduskontole x Swedbank AS-s. Pankrotihaldur teeb ise E C arvalduskontole x AS-s SEB Pank, s.o ar-velduskontole, mida E C kasutab, väljamakse arestimisele mittekuuluva summa ulatuses. Eesti Töötukassa väljamakstust on pankrotivara hulka laekunud 514,70 eurot. Kontrollides E C arvelduskontodel olevaid rahade liikumisi, tuvastas pankrotihaldur, et E C oli päev pärast pankroti väljakuulutamist ja enne pankrotihalduri poolt arvelduskontodele arestide seadmist teinud võlausaldajatele järgmised ülekanded: 3

(10)2-20-8258 x AS-le 53 eurot; x OÜ-le 54,26 eurot; x OÜ-le 65,17 eurot. Pankrotihaldur pöördus 14.09.2020 loetletud võlausaldajate poole avaldusega tagastada E C pankrotivara hulka võlgniku poolt ilma pankrotihalduri nõusolekuta tehtud maksed. x AS ja x OÜ on summad pankrotivarasse tagastanud. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti 10.05.2021. a vastusest järelpärimisele ei ole E C perioodil 07.202005.2021 maksustatavat tulu saanud. 2) andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta • Pankrotimenetluse kulud (s.h. transpordikulud ja kulutused bürootarvetele; telefoni kasutamine ning mobiiltelefoni kasutamine võlausaldajate esindajate ja võlgnikuga suhtlemiseks, arvuti kasutamine, koopiamasina kasutamine, skaneerimismasina kasutamine, bürooruumi kasutamine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, võlausaldajate üldkoosolekute korraldamise kulud, jmt): 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 20 eurot, kokku 120 eurot (alus: Viru Maakohtu 06.05.2021.a. määrus). • Pankrotihalduri arvestatav tasu: Kuni 01.02.2021 kehtinud Pankrotiseaduse redaktsiooni § 65 lg 1 ja praegu kehtiva pankrotiseaduse § 193 lg 5 koosmõjus on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Kuni 01.02.2021 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni § 65 lg 2 ja praegu kehtiva pankrotiseaduse § 193 lg 5 koosmõju kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Kuna käesolevas menetluses ei ole vara, mida haldur oleks saanud müüa, samuti ei ole haldur esitanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise hagisid, siis tuleb pankrotihaldurile tasu määramisel võtta aluseks

§ 65lg 11.

Kuni 01.02.2021 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni § 65 lg 11 ja praegu kehtiva pankrotiseaduse § 193 lg 5 koosmõju kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Kuni 01.02.2021 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni § 29 lg 3 ja kehtiva Pankrotiseaduse § 193 lg 5 koosmõju kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Haldur on E C pankrotimenetluses teinud järgmised toimingud arvestusega 90 eurot tunnis. 1. Järelepärimiste koostamine Maksu- ja Tolliametile (2 x), krediidiasutustesse (10 tk), liisinglepinguid sõlmivatele äriühingutele (16 tk), Bigbank AS-le, TF Bank AB-le, Koduliising AS-le, Svea Finance OÜ-le, ALG Liisingu AS-le, AS-le Inbank, Hüpoteeklaen OÜ-le, Mogo OÜ-le, Autopant OÜle, Autokiirpant OÜ-le, KiirAutoLaen.ee OÜ-le, laene väljastavatele äriühingutele (41 tk), inkasso teenuseid osutavatele äriühingutele (24 tk), elektrienergia müügi firmadele (7 tk), teleteenuseid osutavatele äriühingutele (7 tk), maanteeametisse, kohtutäiturite ja pankrotihaldurte kotta, teadete ja avalduste koostamine ja saatmine 8-le võlausaldajale pankroti väljakuulutamise ja võlausaldajate I üldkoosoleku toimumise kohta, kohtutäiturile taotluse koostamine ja saatmine täitemenetluste lõpetamise kohta, teade E Cle, avalduse koostamine ja saatmine AS-i SEB Pank, Swedbank AS-i, Eesti Töötukassasse, avaldused rahade tagastamiseks x AS-i, x OÜ-le, x OÜ-le ja x OÜ-le; kontaktandmete otsimine, dokumentidele digitaalallkirja andmine ja saatmine (kõik kokku 21 dokumenti): kokku 3 tundi, s.o. 4 x 90 eurot = 360 eurot. 4

(10)2-20-8258
  1. Võlausaldajate I üldkoosoleku ettevalmistamine koos vara ja võlgade nimekirja koostamisega, võlausaldajate I üldkoosolekul osalemine: kokku 1 tund, s.o. 1 x 90 eurot = 90 eurot.
  2. Taotluse koostamine pankrotitoimkonna moodustamata jätmiseks: 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 90 eurot = 45 eurot.
  3. Ettekande koostamine pankrotivara kohta: 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 90 eurot = 45 eurot.
  4. Nõudeavalduste ja nendele lisatud alusdokumentide kontroll: kokku 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 90 eurot = 45 eurot.
  5. Nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine, protokolli ja tunnustatud nõuete nimekirja koostamine: kokku 1 tund, s.o. 1 x 90 eurot = 90 eurot.
  6. Jaotusettepaneku koostamine ja taotluse jaotusettepaneku kinnitamiseks koostamine, teate avaldamine: kokku 1 tund, s.o. 1 x 90 eurot = 90 eurot.
  7. Lõpparuande koostamine: 3 tundi, s.o. 3 x 90 eurot = 270 eurot.
  8. Korduvad vestlused, selgitused võlgnikuga: kokku 0,5 tund, s.o. 0,5 x 90 = 45 eurot.
  9. Korduvad vestlused ja selgitused võlausaldajate esindajatega: kokku 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 90 eurot = 45 eurot.
  10. Arvelduskontodel allkirjaõigusluse ümbervormistamine: kokku 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 90 eurot = 45 eurot.
  11. Halduri toimiku komplekteerimine: kokku 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 50 eurot = 45 eurot. Kokku on haldur kulutanud E C pankrotimenetluses 13,5 tundi arvestusega 90 eurot tunnis, seega tasu kokku 1215,00 eurot, millele lisandub käibemaks 243,00 eurot, kokku 1458,00 eurot. Kuni 01.02.2021 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni § 65 lg 1 ja praegu kehtiva pankrotiseaduse § 193 lg 5 koosmõjus on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Haldur palub määrata tasu büroole – OÜ-le Sentire M.K. (RK 10539935), mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotivarast tehtavad väljamaksed on kokku 1578,00 eurot, millest 640,00 eurot saab hüvitada pankrotivara arvelt ja 938,00 eurot on vahendite puudumise tõttu haldurile hüvitamata. Vara välistamise taotlusi ja sellest tulnevaid nõudeid E C pankrotimenetluses ei ole, samuti ei ole võlgnikule makstud elatist. 3) andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. 4) andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiga koormatud vara käesolevas pankrotimenetluses ei ole. 5) andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara haldurile teadaolevalt ei ole, samuti ei ole haldurile teadaolevat teistelt isikutelt saadaolevat vara. 6) andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Kuna käesolevas pankrotimenetluses ei olnud vara, siis ei saanud haldur pankrotivara valitseda. 5
(10)2-20-8258 7) iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud I järgu nõudeid ei esitatud. II järgu nõuded: Jaotusettepanekus ja Viru Maakohtu 06.05.2021. määruses on kajastatud x AS nõue 195,33 eurot. x OÜ edastas pankrotihaldurile 30.10.2020 teatise nõude loovutamisest, millega x AS on oma nõude 30.10.2020 loovutanud x OÜ-le (rk x). Seetõttu asendas pankrotihaldur käesolevas taotluses varasema võlausaldaja x uue võlausaldajaga x OÜ-ga. x 195,33 eurot; x 1486,65 eurot; x 3606,90 eurot; x 636,57 eurot; x 1401,10 eurot. III järgu nõudeid ei esitatud. 8) andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Hagisid käesolevas menetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. 9) kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. 10) muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. E C ei ole jaotusettepanekus ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväiteid esitanud. 11) Maksejõuetuse tekkimise põhjus Heausklik ja vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel, arvestamata oma reaalseid võimalusi kohustusi täita. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. 12) Halduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes:

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. E C on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on E C kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist vä-listada, ja et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Pankrotimenetluse ajal on Eesti Töötukassa poolt tehtud väljamaksetelt arestitud summadest pankrotivarasse laekunud 514,70 eurot. 6

(10)2-20-8258

§ 172

lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur kutsus 23.10.2020 kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Võlanõuete kaitsmine; 2. Usaldusisiku nimetamine

§ 172

lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.10.2020, kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud (koosoleku protokoll on esitatud kohtule koos jaotusettepanekuga). Haldur kutsus 05.11.2020 kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Jaotusettepaneku projekti läbivaatamine ja pankrotimenetluse kulude kinnitamine; 2. Usaldusisiku nimetamine

§ 172

lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 30.10.2020, kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud (koosoleku protokoll on esitatud kohtule koos jaotusettepanekuga). Haldur kutsus 13.05.2021 kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Pankrotimenetluse rahastamine ja pankrotimenetluse jätkamise otsustamine; 2. Usaldusisiku nimetamine

§ 172

lg 1 alusel) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 07.05.2021.a., kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Kuna haldur on kolmel korral avaldanud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutusi koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine, ja ükski võlausaldaja ühestki koosolekust osa ei võtnud, siis saab teha järelduse, et võlausaldajatel puudub huvi ettepaneku tegemiseks usaldusisiku nimetamise kohta.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 13) Taotlus menetlusabi andmiseks Nähtuvalt ülaltoodust ei ole E Cl pankrotimenetluses piisavalt vahendeid, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid ja pankrotihalduri tasu. Kuni 01.02.2021 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni § 65 lg 11 ja koosmõjus praegu kehtiva pankrotiseaduse § 193 lg-ga 5, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. E C pankrotihaldur on taotlenud tasuks kokku 1215,00 eurot, millele lisandub käibemaks 243,00 eurot, kokku 1458,00 eurot. pankrotimenetluse kulud kokku on 120 eurot. Seega on pankrotimenetluse kulud ja halduri tasu kokku 1578,00 eurot koos käibemaksuga, millest 634,00 eurot saab hüvitada pankrotivara arvelt ja 944,00 eurot on haldurile hüvitamata. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. TsMS § 184 lg 1 järgi menetlusabi taotlus esitatakse kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. Kuni 01.02.2021 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni § 65 lg 11 viimase lause ja koosmõjus kehtiva pankrotiseaduse § 193 lg-ga 5 võib menetlusabi taotluse esitada haldur. 7

(10)2-20-8258 Seetõttu taotleb pankrotihaldur E C nimel menetlusabi halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks kokku 944,00 eurot. Tasust ja kuludest 476,40 eurot koos käibemaksuga on tagastamisele mittekuuluv menetlusabi. 467,60 eurot peab E C tagastama riigile kohtu poolt määratud tähtajal ja viisil. Pankrotihaldur esitas 06.12.2021 kohtule taotluse täpsustuse, milles palub: lõpetada E C (isikukood x) pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks; kinnitada pankrotihalduri Ly Müürsoo töötasuks 1215,00 eurot, millele lisandub 20% käibemaksu 243 eurot, kokku 1458 eurot ja mõista see välja OÜle Sentire M.K. (RK 10539935, arvelduskonto nr x Swedbank AS-s), mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb; kinnitada pankrotimenetluse kulud 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20% 20 eurot, kokku 120 eurot; välja mõista pankrotimenetluse kulud ja halduri tasu osaliselt, kokku 923,17 eurot koos käibemaksuga pankrotivara arvelt; anda E Cle menetlusabi ja mõista välja riigivahenditest pankrotihalduri tasu kokku 654,83 eurot koos käibemaksuga; vabastada E C pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eu-rot riigile hüvitamise kohustusest; kohustada E Ct tasuma riigile pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulud kokku 178,43 eurot koos käibemaksuga ja määrata tasumiseks tähtaeg; vabastada Ly Müürsoo (isikukood xxx) E C pankrotihalduri kohustustest; edastada kohtulahend Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Tartu maakohtu registriosakonnale. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 5. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruande ja ettepanekuga, leiab, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Vastavalt PankS § 158 lg-le 4 lõpetab kohus pärast halduri aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui tuvastab, et pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Halduri esitatud aruandest tulenevalt ei jätku võlgnikul piisavalt vahendeid massikohustuste täitmiseks ja pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Kuna võlgniku olukorra paranemist oodata ei ole, võlausaldajad ei ole ilmutanud huvi pankrotimenetluse jätkamiseks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu

§ 158lg 4 alusel.

Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus et võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

§ 165lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri.

Kohus vabastab Ly Müürsoo pankrotihalduri kohustustest.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada ülesannete täitmise eest tasu.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 66lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. 8

(10)2-20-8258 Kuni 01.02.2021 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni § 65 lg 11 viimase lause kohaselt koosmõjus kehtiva pankrotiseaduse § 193 lg-ga 5 võib menetlusabi taotluse esitada haldur.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kuivõrd võlgniku pankrotimenetluses ei ole piisavalt vahendeid halduri tasu hüvitamiseks, taotleb haldur võlgniku nimel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks. Võlgniku on esitanud avalduse tema kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Vastavalt

§ 172

lg-le 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lg 3 nimetatud makseid.

Pankrotihaldur märkis aruandes, et kuna haldur on kolmel korral avaldanud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutusi koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine, ja võlausaldaja ühestki koosolekust osa ei võtnud, saab järeldada, et võlausaldajal puudub huvi ettepaneku tegemiseks usaldusisiku nimetamise kohta. Tulenevalt

§ 172

lg-st 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda

§ 173sätestatust.

* Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

* Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). * Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4) * Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). * Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab

§ 172

, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab E Ct usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta (sh maksete tegemise kohta võlausaldajatele). 9

(10)2-20-8258 (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.