Obsah (4)

§ 123§ 70§ 76§ 77

Tsiviilasi nr 2-20-3043 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 16.aprill 2021.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-2

§ 123

lõike 1 kohaselt, kui isik on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna õigusliku aluseta, saab ta kinnisasja omanikuks, kui ta valdab kinnisasja 10 aasta jooksul katkematult nagu omanik. Korteriomand kui vallasasi kinnistati 27.07.2000.a ning kui hageja ja pärandaja abielu lahutati, kolis hageja ära aadressilt Xxxx ning pärandaja valdas korteriomandit ainuomanikuna alates kinnistamisest kuni oma surmani. Pärandaja teostas pärast korteriomandi kinnistamist omal kulul korteriomandi täis renoveerimise, tasus korteriühistule majandamiskulud, pidades ennast korteriomandi ainuomanikuks. Esmakordselt tõusetus küsimus pärandaja ainuomanikuks olemisest oktoobris 2018.a, kui notar sellele asjaolule esimest korda juhtis tähelepanu korteriomandi müügilepingu ettevalmistamisel. Kui lähtuda hageja seisukohast, et korteriomand kuulub ühisvarasse, on kehtiv kinnistusraamatu omanikukanne vale, sest kinnistusraamatu kande kohaselt on pärandaja korteriomandi ainuomanik. Õige 3 kinnistusraamatu omanikukanne oleks kinnistamisel olnud see, kui korteriomandi omanikeks oleksid märgitud ühisomanikena hageja ja pärandaja. Hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Isegi kui kostja eeltoodud vastuväited ei õigustaks hagi rahuldamata jätmist, siis tuleb hagi jätta rahuldamata võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lõike 2 aluse, mis sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hageja ja pärandaja jagasid ühisvaraks oleva eluruumi aadressiga Xxxx aprillis 1998.a omavahelise kokkuleppega. Kokkuleppe kohaselt jäi xxxx aadressil Xxxx asuv eluruum (vallasasjana) pärandaja lahusvaraks ning pärandaja maksis hagejale selle eest 25000 eesti krooni. Hagejal ei ole olnud korteriomandiga (selle kinnistamisest alates) mingit kokkupuudet – hageja ei ole kunagi soovinud korteriomandit kasutada ning hageja ei ole kunagi kandnud kulusid seoses korteriomandi majandamise ega säilitamisega. Pärandaja teostas pärast korteriomandi kinnistamist omal kulul korteriomandi täisrenoveerimise ning tasus korteriühistule majandamiskulud. Hageja ei ole kunagi pakkunud pärandajale selliste kulude hüvitamist. Mõlemad lähtusid poolte vahel 1998.a sõlmitud ühisvara jagamise kokkuleppest ning käitusid selle kokkuleppe kohaselt kuni oktoobrini 2018.a. Kohtu põhjendused ja järeldused

1. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2. Pooled ei vaidle alljärgneva üle: 1) J. J. ja A. A. olid abielus xxxx.a kuni xxxx.a; 2) A. A. suri xxxx.a; 3) A. A.a testamendi järgne pärija on M. A.; 4) Korteriomandi Xxxx omanik on kinnistusregistri andmetel A. A..
3. Poolte põhiline vaidluspunkt asjas on, kas korteriomand Xxxx oli A. A.a ja J. J. ühisvara või A. A.a lahusvara.
4. Hageja esitatud ostu-müügi lepingust nähtuvalt ostis A. A. korteri Xxxx 06.03.1996.a ja tasus korteri eest 30 krooni ja 9000 EVP krooni. Korter on ostetud A. A.a ja J. J. abielu ajal. Alates 01.01.1995.a kuni 30.06.2010.a kehtinud perekonnaseaduse (PkS) § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara, sama põhimõte on sätestatud ka kehtivas perekonnaseaduses. Korter oli ostmise ajal vallasvara ning läks pärandaja ja hageja ühiseks vallasomandiks. Asjaolu, et abikaasad J. J. ja A. A. omandasid korteri vallasvarana, ei ole oluline ühisomandi tekkimise seisukohast. Korteriomand moodustati ja kanti kinnistusraamatusse 27.07.2000.a.
5. Kostja väitel jagasid pooled ühisvara aprillis 1998.a Kostja on esitanud tõendina 09.04.1998.a sõlmitud väikelaenulepingu ja A. A.a 28.01.2019.a e-kirja hagejale. Väikelaenulepingust nähtuvalt on A. A. 09.04.1998.a võtnud Xxxx väikelaenu 25000 krooni. E-kirjas kirjutab A. A.a hagejale, et maksis hagejale abielu lahutamise ajal tolle aja kohta väga suure summa 25000 krooni, tingimusega, et korter jääb ainult A. A.ale. Lisaks on kostja tõendina esitanud pangakviitungi, millest nähtuvalt on A. A. 15.04.1998.a tasunud isikule J. A. (J.) Xxxx 20000 krooni ja J. A. (J.) 15.04.1998.a kirjaliku kinnituse, et J. A. loobub kõikidest õigustest korterile. 4 Eeltooduga on tõendatud, et A. A. andis J. J.le 15.04.1998.a 20000 krooni. Kostja väidab, et raha tasuti nimelt hüvitisena korteri eest ja hageja väidab, et nii see ei olnud. Eeltooduga ei ole tõendatud, et A. A. ja J. J. on lõpetanud ühisomandi korterile Xxxx ja ühisvaraks oleva korteri jaganud. Enda osa ühisomandist ei ole J. J. A. A.ale üle andnud.
6. Kuni 30.06.2002.a kehtinud Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 91 lg 1 kohaselt võisid pooled teha tehingu mistahes vormis või kokku leppida, mis vormis tuleb tehing teha, kui seaduses ei sätestata tehingu kohustuslikku vormi. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 6 kohaselt ehitise või selle osa võõrandamise tehing pidi kuni ehitisealuse maa kinnistusraamatusse kandmiseni olema tehtud notariaalselt tõestatud vormis. Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-127-03 ja 3-2-1-82- 08 asunud seisukohale, et ühisvara hulka kuuluva ehitise ja ehitise osa kui vallasasja jagamiseks tuli sõlmida notariaalses vormis kokkulepe (nii kohustuskui ka käsutustehing). A. A. ja J. J. ei sõlminud notariaalseid kokkuleppeid ühisvara jagamiseks. Kuni 30.06.2002.a kehtinud TsÜS § 93 lg 1 kohaselt seaduses sätestatud kohustusliku lihtkirjaliku vormi või allkirja notariaalse tõestamise nõude järgimata jätmisel on tehing tühine, kui seadusest ei tulene teisiti. Tähtsust ei oma ka asjaolu, kas hageja sai pärandajalt 20000 krooni justnimelt omandikaotuse hüvitamiseks. Kuna korteri kui vallasvara jagamiseks oli kehtestatud kohustuslik notariaalne vorm, siis oli ühisvara jagamise kokkulepe igal juhul tühine.
7. Kostja väidab, et haginõue on heade kommetega vastuolus, kuna hageja ja A. A. vahelise kokkuleppe kohaselt jäi korter A. A.a lahusvaraks ning kostja sai A. A.alt hüvitiseks 25000 krooni. Hagejal ei ole korteriga kunagi mingit kokkupuudet olnud. A. A. teostas korteri täisremondi ja on alati kandnud korteri majandamiskulusid. Võlaõigusseaduse § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ja lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohtu arvates ei ole haginõue heade kommetega vastuolus. Varasem abielu ühisvara jagamine ei ole tõendamist leidnud. Hageja ja pärandaja ei ole varasemalt ühisomandit korterile lõpetanud ja käesolevas hagis soovib hageja varaühisuse lõpetamist. Varaühisuse lõpetamine on aga kohane ja vajalik tehing tsiviilkäibes.
8. Hageja väitel on korteriomandi väärtus 195000 eurot ning hageja on tõendina esitanud Arco Vara maakleri 11.06.2019.a e-kirja, et korteri hind on 195000 eurot. Kostja väitel ei ole korteriomandi selline väärtus menetluses tõendatud ning väärtus on muu. Kostja ei ole korteri väidetava muu väärtuse kohta tõendeid esitanud. Kohus määrab eeltoodu põhjal korteriomandi väärtuseks vastavalt hageja poolt esitatud 195000 eurot. Kuna ühisomand lõpetatakse avaliku enampakkumise teel, siis ei ole vara väärtuse määramine olulise tähtsusega. Pooled saavad enne avalikku enampakkumist ise kindlaks määrata korteri alghinna.
9. Kostja väitel võis pärandaja saada korteriomandi ainuomanikuks asjaõigusseaduse § 123 lõike 1 kohaselt kinnistusraamatu kande igamise läbi. 5 Asjaõigusseaduse § 123 lg 1 kohaselt kui isik on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna õigusliku aluseta, saab ta kinnisasja omanikuks, kui ta valdab kinnisasja 10 aasta jooksul katkematult nagu omanik. Kohtu arvates ei ole igamise eeldused täidetud, kuna igamise eelduseks on heausksus. Käesoleval juhul aga pärandaja teadis või pidi teadma, et ühisvara on jagamata.
10. Korter Xxxx oli J. J. ja A. A.a ühisomand. Pärimisseaduse § 3 lg 1 kohaselt pärand avaneb pärandja surma korral ja § 4 lg 1 kohaselt läheb pärandi avanemisel üle pärijale. A. A.a osa ühisomandist korterile Xxxx päris M. A.. J. J. ja M. A. on seega kinnistu Xxxx ühisomanikud.
11. Ajaõigusseaduse (

) § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand.

§ 70

lg 6 kohaselt ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 76

lg 1 ja 2 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda igal ajal kaasomandi lõpetamist, kui nõudeõigus ei ole kaasomanikevahelise kokkuleppega välistatud.

§ 77

lg 1 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele.

§ 77

lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

1. Pooled ei ole ühisomandit korterile kokkuleppel lõpetanud. Hageja soovib ühisomandi lõpetada kinnistu avalikul enampakkumisel või alternatiivselt kostjale jätmisega ja kostjalt hageja kasuks omandikaotusest tuleneva hüvitise väljamõistmisega. Kostja ei ole oma eelistust avaldanud, kuna vaidles hagile tervikuna vastu. Ühisomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab omanikke kõige vähem. Kohus peab ühisomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Ühisomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel omanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega ühisomand lõpetatakse, omanike kokkulepet ühisomandi lõpetamise kohta. Kohus määrab kinnistu müügi avalikul enampakkumisel. Avalikul enampakkumisel saadakse eeldatavasti kinnistu müümisel kõige õiglasem hind. Hoolimata kohtu poolt määratust, kui pooled jõuavad kokkuleppele, et müüvad kinnistut ise, siis neil on õigus seda teha. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
2. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis tuleb hageja menetluskulud jätta kostja M. A. kanda. Hageja on 06.04.2021.a esitanud kohtule endapoolse menetluskulude nimekirja. Hageja lepingulise esindaja tunnihinnaks on 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud õigusabikulusid kokku summas 2436 eurot (s.o 2030 eurot + km) ning tasunud riigilõivu 350 eurot. Õigusabikulude suurust ning 6 esindaja tegevusi tõendab Advokaadibüroo LMP ülevaade hagejale osutatud õigusabiteenustest: - 25.02.2020.a hagiavalduse täiendamine (hagi tagamise taotluse koostamine), lisade komplekteerimine, esitamine 1h 03m 157,50 27.02.2020.a E-kirjavahetus kliendiga 11m 27,50 30.03.2020.a kohtumäärusega tutvumine, e-kiri kliendile 5m 12,50 15.04.2020.a kostja vastusega tutvumine 18m 45,00 17.04.2020.a kliendiga konsulteerimine (telefonivestlus) seoses kostja vastusega, asjaolude täpsustamine 38m 95,00 06.05.2020.a kostja seisukohtade analüüs, kohtupraktika analüüs ja seisukoha kujundamine, tõendite kogumine ning menetlusdokumendi koostamine 3h 39m 547,50 11.05.2020.a täiendamine vastavalt kliendi juhistele 23m 57,50 11.05.2020.a E-kirjavahetus kliendiga, seisukoha täpsustamine, tõendite kogumine ja komplekteerimine 27m 67,50 11.05.2020.a vastuse ülelugemine, arutelu 16m 40,00 18.06.2020.a E-kirjavahetus kliendiga 0m 0,00 22.09.2020.a E-kirjavahetus kliendiga seoses istungi määramisega 2m 5,00 11.11.2020.a kohtuistungiks ettevalmistamine, menetluskulude nimekirja koostamine 35m 87,50 12.11.2020.a sõit kohtuistungile 2h 00m 300,00 12.11.2020.a kohtuistungil osalemine 1h 08m 170,00 12.11.2020.a sõit kohtuistungilt 2h 00m 0,00 17.11.2020.a kohtuistungi protokolliga tutvumine, kliendile edastamine 15m 37,50 07.12.2020.a kohtu selgitustega tutvumine, kliendile edastamine 5m 12,50 03.02.2021.a e-kirjavahetus kliendiga 2m 5,00 16.02.2021.a e-kirjavahetus kliendiga seoses kohtu poolt määratud tähtaegadega 8m 20,00 22.02.2021.a kohtumäärusega tutvumine (tähtaegade määramine) 6m 15,00 09.03.2021.a e-kiri kliendile, toimiku materjalide edastamine 4m 10,00 05.04.2021.a kostja menetlusdokumendiga tutvumine 7m 17,50 06.04.2021.a seisukohtade koostamine, menetluskulude nimekirja koostamine, seisukoha koostamine kostja menetluskuludele 2h 00m 300,0 Kokku on hagejale õigusabiteenust osutatud 15 tunni ja 32 minuti suuruses mahus. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejale on osutatud õigusabiteenust kokku 15 tunni ja 32 minuti suuruses mahus, millest hageja palub hüvitada esindajatasu 13 tunni ja 32 minuti ulatuses. Võttes arvesse õigusabiteenuse tunnihinda (s.o 150 eurot käibemaksuta), kujuneb hageja esindajakuludeks kokku 2030 eurot. Hageja on muuhulgas palunud kostjalt välja mõista esindajatasu 12.11.2020.a sõidule kulutatud aja eest kohtuistungile sõitmiseks ajamahus 2 tundi. Riigikohus on märkinud, et TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ei näe ette võimalust mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi lahend asjas 3-2-1-65-13, p 17). Kohus jätab menetluskulud selles osas kindlaksmääramata ega pea neid põhjendatuks. Samas ei saa eeldada, et hageja esindajal puudusid kohtuistungile sõiduks otsesed transpordikulud. Hageja palub arvestada sõidukuluks 0,3 eurot kilomeetri kohta (360 km * 0,3 eurot = 108). Kohus leiab, et hageja sõidukulu hüvitamise määra aluseks on põhjendatud võtta justiitsministri 26.07.2016.a määruse „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korda“ § 17 lg
3. Alates 18.09.2020.a kehtiva korra § 17 lg 3 näeb ette, et riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud hüvitatakse advokaadi taotluse alusel summas 0,15 eurot läbitud kilomeetri kohta. Kuna hageja esindaja ei ole kohtule reaalseid transpordi kuludokumente esitanud, siis tuleb hageja esindaja põhjendatud ja mõistlikuks sõidukuluks lugeda 54 eurot (s.o 360 x 0,15). Ülejäänud osas on hageja esindaja poolt tehtud 7 toimingud ja nendele kulunud ning tunnitasu suurus 150 eurot aeg mõistlikus ulatuses. Hageja esindajakuludeks on 1784 eurot (s.o 1730 eurot + 54 eurot sõidukulude eest. Võttes arvesse, et hageja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist käibemaksuga, tuleb kostjalt esindajakulud välja mõista 2140,80 euro suuruses summas. TsMS § 138 lg 1 näeb ette, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama sätte lg 2 näeb ette, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hagiavalduselt tasutud riigilõivu 350 euro laekumine on tõendatud tsiviilasja materjalide ja kohtute infosüsteemi põhjal. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2490,80 eurot. Kohus märgib hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2021 kohtuotsusega on täiendatud ja osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 16.04.2021 kohtuotsus. 8