) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi 3 määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine aluseid
Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 4 näeb ette, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Antud juhul kinnitab kohus määrusega poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Seega tuleb
a määrusega kohaldatud hagi tagamine tühistada. Poolte taotlusel saadab kohus määruse täitmiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale.
Tulenevalt
lg-st 1 ja § 661 lg-dest 1 ja 2 võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule asja lahendanud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitavale määrusele, samuti hagi tagamise tühistamise määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus leiab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Seega vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et käesolev määrus ei ole edasikaevatav. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kõik menetluskulud jäävad kostja kanda. Seega määrab kohus menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele ning jätab menetluskulud kostja kanda. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et hüvitatavate menetluskulude suuruse määravad pooled omavahelise kokkuleppe alusel. Seega ei määra kohus määruses kindlaks kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurust. Hageja on esitanud kohtule taotluse tagastada temale pool hagilt tasutud riigilõivust summas 210 eurot. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagilt riigilõivu summas 420 eurot.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna antud juhul on pooled sõlminud kompromissi, siis on
4 /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.