← Eesti

2-20-16612/47

Obsah (11)§ 158§ 1§ 168§ 104§ 165§ 65§ 150§ 171§ 23§ 170§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Kohtujurist Helen Siren Määruse tegemise aeg ja koht 09. detsember 2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-16612 Tsiviilasi Menetlustoimi

§ 158alusel.

Pankrotihaldur esitas aruande ning halduri tasu kinnitamise taotluse. Aruande kohaselt ei jätku pankrotimenetluses pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Halduri hinnangul oleks kohtu deposiiti vaja pankrotimenetluse kulude katteks tasuda 1200 eurot, et vältida pankrotimenetluse lõpetamist raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus tegi vastava määruse ja avaldas selle, kuid deposiiti ei tasutud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.

§ 158

lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Kohus leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid

§ 1

lg 2 tähenduses, on võlgnik maksejõuetu ja kuna võlgnikul puudub ka massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara ning ükski võlausaldaja ei ole avaldanud soovi kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemiseks raha kandmiseks. Võlausaldajate nõuded on tunnustatud, vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Seega tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu

§ 158p 4 alusel.

Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on

§ 158

lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud 2 määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt

§ 104

lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.

§ 165

lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur tuleb vabastada tema kohustustest pankrotimenetluses.

§ 65

kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 150

lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu

§ 23lg 1-3 alusel.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse pankrotihaldurile tasu välja mõistmiseks võlgniku vahenditest. Kohus, arvestades halduri ülesannete mahtu ja keerukust, asub seisukohale, et halduri poolt ülesannete täitmisele kuluv aeg ning rakendatud tunnitasumäär on põhjendatud ning vajalik. Kohus leiab, et halduri lõplikuks tasuks halduri nimetatud summa kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab

§ 65

lõikele 11.

§ 150

lg 1 p 2, 3 ja 5 kohaselt on ajutise halduri tasu ja halduri tasu ning vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud.

§ 150lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb.

§ 65lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotihaldurile tuleb määrata töötasu halduri poolt taotletud summas. Kohus määras 23.02.2021 võlgniku pankrotimäärusega ajutise halduri Urmas Trossi Tross ajutise halduri tasuks 817,60 eurot (käibemaks ei lisandu) ning ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutuste välja mõistmise võlgnikult. 21.10.2021 esitas pankrotihaldur aruande, mille kohaselt puudub võlgniku pankrotimenetluses pankrotivara, mille arvelt nimetatud tasu välja mõista. Eeltoodust lähtuvalt ning võttes arvesse, et võlausaldaja R OÜ on tasunud 20.11.2020 kohtu deposiitkontole 2000 eurot ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks, määrab kohus ka ajutise halduri tasu hüvitamise kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

§ 170

lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,

§ 158

lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

§ 171

lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid 3 oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. Pankrotihaldur leiab, et esineb alus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Haldur on seisukohal, et esinevad alused mitte algatada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlust, kuna võlgnik ei ole ajavahemikus 23.02.2021 kuni 21.10.2021 teavitanud haldurit tööle asumisest või selgitanud oma otsinguid, et kohtul oleks aluseid kaaluda kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Tegevusetus ja passiivsus või lihtsalt lubamine midagi teha ei võimalda täita võlgniku ega usaldusisiku ülesandeid kohustustest vabastamise menetluse ajal pankrotiseaduses ettenähtud korras ja viisil. Kohtu hinnangul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused käesoleval juhul täitmata.

§ 173

lõike 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Asjaolu, et võlgnik ei tööta ja ei ole tõendanud pankrotihaldurile oma tööotsimist, on kohtu hinnangul tõlgendatav võlausaldajate nõuete rahuldamise tahtliku takistamisena, mis on

§ 171

lg 2 p 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseks. Võlgnik on saanud pankrotihalduri poolt kohtule 25.10.2021 esitatud aruande kätte, mis käsitles mh ka kohustustest vabastamise algatamata jätmist. Kohus on andnud võlgnikule võimaluse esitada nimetatud aruandele seisukoht. Võlgnik on kinnitanud kohtunõude kättesaamist, kuid ei ole seisukohta esitanud. Eelpooltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et võlgnik ei ole vastu vaielnud pankrotihalduri aruandes toodule. Seega leiab kohus, et võlgnik on tahtlikult takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. See on

§ 171

lg 2 p 4 tulenevalt aluseks kohustustest vabastamise menetluse alustamata jätmiseks. Seega tuleb võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata ning vastav menetlus alustamata. /Allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.