← Eesti

1-19-7743/41

Obsah (17)§ 119§ 65§ 73§ 78§ 121§ 18§ 33§ 34§ 38§ 56§ 58§ 57§ 68§ 69§ 64§ 118§ 180

1-19-7743 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. septembril 2020. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-19-7743 (kohtueelses menetluses

§ 119

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Eve Soostar Süüdistatav MATTIAS KARRO, isikukood: 39305040300, xxxx kodakondsusega, emakeel: xxxx, haridus: xxxx, xxxx, elukoht: xxxx (xxxx); kehtivaid kriminaalkaristusi 2, väärteokaristused puuduvad; tõkend puudub Kaitsja vandeadvokaat Eva Rivis (määratud korras) Tsiviilkostjad, esindaja AS Hoolekandeteenused (lepinguline esindaja vandeadvokaat Evelin Pärn- Lee); Kose vald Kose vallavalitsuse kaudu esindaja volikirja alusel jurist Veljo Väärsi), kannatu määratud korras esindaja vandeadvokaat Mirjam Frey RESOLUTSIOON 1. Tunnistada MATTIAS KARRO

§ 119

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 2.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 13.02.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8589 mõistetud 357 tunni üldkasuliku tööga ehk 11 kuu ja 27 päeva vangistusega, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Mõistetud vangistusest arvestada kantuks sooritatud üldkasulik töö seisuga 26.08.2020, s.o 357 tundi üldkasulikku tööd, mis vastab vangistusele 11 kuud ja 27 päeva ning lugeda ära kandmata liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 3.

§ 73

lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus Mattias Karro suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 24.09.

  1. a. 1-19-7743
  2. Kannatanu I. S. tsiviilhagi rahuldada osaliselt. Välja mõista Mattias Karrolt ja AS-ilt Hoolekandeteenused solidaarselt kannatanu kasuks varalise kahju hüvitisena 606,11 eurot. Välja mõista kannatanu kasuks AS-ilt Hoolekandeteenused mittevaralise kahju hüvitisena 3400 eurot, millest 1400 eurot mõista välja solidaarselt Mattias Karroga. Väljamõistetud kahjuhüvitis kanda kannatanu arveldusarvele nr xxxx AS-is Xxxx.
  3. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Mattias Karrolt välja menetluskulud osaliselt, s.o summas 300 eurot, mis tuleb tasuda 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  5. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud kogusummas 2298,60 eurot riigi kanda.
  6. Asitõend – CD-plaat turvakaamera salvestisega, mis asub toimikus – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Otsusele võib KrMS § 318 lg 1, 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja tsiviilhagisse puutuvas osas, kannatanu ja prokurör esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  7. peatüki kohaselt, s.o määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtuotsusest teada. SÜÜDISTUS Mattias Karro’t süüdistatakse selles, et tema 16.11.2018 kella 10:30 paiku Xxxx asuvas erihooldekodus põhjustas ettevaatamatusest teisele isikule raske tervisekahjustuse ja nimelt lõi ühel korral lahtise käega vastu I. S. (S.) otsaesist, mille tagajärjel I. S. kukkus ja sai tervisekahjustuse – puusaliigest haarava vasaku reieluu ülaotsa (pertrohhateerne ehk pöörlit läbiv) murru, mis vajas operatiivset ravi. Ekspertiisiakt nr 19E-PõI0009 kohaselt oli I. S.le (S.) tekitatud tervisekahjustus pikaajaline tervisehäire kestusega üle nelja kuu. Seega pani Mattias Karro toime raske tervisekahjustuse tekitamise ettevaatamatusest, s.o

§ 119lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

I POOLTE SEISUKOHAD SÜÜDISTUSE OSAS

  1. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et saab süüdistusest aru ning tunnistas end teo toimepanemises süüdi. Samuti soovis ta kohtuistungil anda ütlusi.
  2. Prokurör leidis, et Mattias Karro tegu on õigesti kvalifitseeritud ja õigusvastane ning palus ta

§ 119lg 1 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistuseks 8 kuud vangistust.

Kuna tegu pandi toime enne eelmist kohtuotsust, mõista

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel talle liitkaristus üksikkaristustest raskeima, s.o Tartu Maakohtu 13.02.2019 mõistetud karistuse, milleks on 11 kuud ja 27 päeva vangistust, suurendamise teel ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Arvates maha eelmise kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus 11 kuud ja 27 päeva, mis asendati 357 tunni üldkasuliku tööga ning mis on sooritatud, mõista Mattias Karrole karistuseks 6 kuud ja 3 päeva vangistust, mis jätta

§ 73alusel 2

(18)1-19-7743 täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 3. Kaitsja leidis samuti, et Mattias Karro tegu on õigesti kvalifitseeritud, sest ta ei põhjustanud kannatanule vigastust tahtlikult. Otsmiku piirkonnast lükates ei näinud Mattias Karro ette, et see võib kannatanule kaasa tuua sellise tagajärje. Vaidlust teo toimepanemise osas ei ole, Mattias Karro on teo toimepanemist tunnistanud ning avaldanud selle osas kahetsust nii kohtueelsel uurimisel, kohtuistungil kui ka psühhiaatriga rääkides. Kaitsja palus arvestada, et tegu on toime pandud enne eelmist kohtuotsust ning sellest on käesolevaks hetkeks möödas aasta ja üheksa kuud, mille jooksul on Mattias Karro on edukalt täitnud eelmise kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tunnid ning uusi korrarikkumisi toime pole pannud. Kuivõrd ettevaatamatu tegu on vähemohtlik, palus kaitsja

§ 65

lg 1 alusel mõista karistus nii, et eelmise kohtuotsusega Mattias Karrole mõistetud rangem karistus

§ 121eest kataks käesoleva kohtuotsusega mõistetava karistuse.

II TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED Objektiivne koosseis

  1. Kohus avaldas 26.08.2020 toimunud kohtuistungil poolte nõusolekul kohtueelses menetluses tunnistaja V. S. poolt antud ütlused KrMS § 291 lg 1 p 1 alusel seoses tunnistaja surmaga ning juhindudes KrMS § 291 lg-s 3 sätestatust. Tunnistaja ütluste kohaselt helistas 16.11.2018 kella 10:30 ajal talle Xxxx asuva erihooldekodu kesklinna klienditöö juht R. N., kes teatas, et teine erihooldekodu elanik, umbes 30-aastane meesterahvas, lõi tema abikaasat I. S.t, mistõttu ei saanud ta enam püsti ning viidi Tallinnas Sütiste tee 19 asuvasse haiglasse ning vasaku reieluu murru tõttu operatsioonile. Haiglasse jõudnult leidis tunnistaja I. oma palatist voodist, ta oli ehmunud ja kartis inimesi ning hooldekodusse tagasi minemist. Selgitas, et talle tuldi kallale kui ta piimasuppi sõi. Üks mees oli teda löönud rindu ja jalaga vastu vasakut jalga, mistõttu ta kukkus. 17.11.2018 toimunud operatsioonil pandi I. reieluule plaat, 23.11.2018 viidi ta taastusravihaiglasse ning öeldi, et ta peab uuesti kõndima õppima. Kuigi I. ei teadnud miks teda löödi, juhtus see arvatavasti toidu pärast, sest hooldekodu külastades on tunnistaja märganud, et hooldealused tõmbavad üksteiselt toitu eest. I. vigastusega on tekkinud suured materiaalsed kulud: endiselt pidi tasuma erihooldekodu, kuigi I. viibis reaalselt hoopis haiglas, samuti tuli tasuda Hiiu Ravikeskuse arve, ravimid ja abivahendid (II kd tl 1-3).
  2. CD-plaadil oleva turvakaamera salvestiselt ning 18.12.2018 teostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelist (II kd tl 4-8) nähtub, et köögis olev noormees (Mattias Karro) kõnnib alates kella 10:05:25 sihitult mööda ruumi edasi-tagasi, kui kell 10:07:40 ilmub nurga tagant vanem meesterahvas (I. S.). Samal ajal tõuseb AS Hoolekandeteenused töötaja toa paremas nurgas oleva arvuti tagant ning väljub ruumist ukse kaudu kell 10:07:
  3. I. S. tuleb otsejoones lauaotsas oleva pudrukausi juurde ja kell 10:08:00 võtab lusika, Mattias Karro vaatab seda kõike pealt. I. S. hakkab kausist putru võtma, kui Mattias Karro talle midagi ütleb, koheselt tema juurde suundub, haarab parema käega I. S. käes olevast lusikast kinni ja seejärel võtab selle temalt käest, siis aga kohe kell 10:08:07 teda käega otsa ette lükkab. I. S. kaotab saadud löögi tõttu tasakaalu ning kukub selili põrandale. Samal ajal tuppa sisenenud blond sinisesse riietatud naisterahvas ehmatab, vaatab ning lahkub. Mattias Karro korjab üles maha kukkunud pudrukausi ja lusika, sätib need kell 10:08:25 tagasi lauale, lööb jalaga I. S. sussi tema suunas ning marsib taas toas edasi-tagasi, ise pidevalt kannatanu poole vaadates. I. S. üritab püsti tõusta, kuid ei saa vasaku jala peale toetuda. Kell 10:10:12 saabub tagasi eelnevalt toast lahkunud töötaja, suundub I. S. juurde ja üritab teda püsti aidata ning teeb seda mitme minuti vältel. Kell 10:15:08 lahkub töötaja taas kaamera vaateväljast, jättes I. S. ja Mattias Karro kahekesi ning saabub tagasi kell 10:15:49 teise töötajaga, kellega üritavad koos I. S.t aidata. Salvestis lõpeb kell 10:19:
  4. 3

(18)1-19-7743
  1. Väljavõte haigusloost nr xxxx (II kd tl 10-13) tõendab, et I. S. viibis Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ravil 16.11.2018 – 23.11.2018, kui hospitaliseeriti erakorralise haigena ortopeedia osakonda vasakpoolse reieluu pertrohhanteerse murru tõttu. Toodud hooldekodust, kus oli lükatud 16.11.2018 teise hooldekodu patsiendi poolt ning kukkunud. 17.11.2018 teostati reieluu trohhanterite piirkonna murru metallfiksatsioon plaadi ja kruvidega ning suunati edasiseks järelraviks Hiiu Laste 1 korpusesse.
  2. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 19E-PõI0009 (II kd tl 36-38) nähtub, et 16.11.2018 tuvastati I. S.l Põhja-Eesti Regionaalhaiglas puusaliigest haarav vasaku reieluu ülaotsa (pertrohhateerne ehk pöörlit läbiv) murd, mis vajas operatiivset ravi. Eksperdiarvamuse kohaselt on tervisekahjustus iseloomulik tömbile traumale ja võis olla tekitatud 16.11.2018 käega vastu otsaesist saadud löögi tagajärjel kukkumisest põrandale. Tervisekahjustus ei ole eluohtlik, kuid põhjustab pikaajalise tervisehäire kestusega üle nelja kuu.
  3. Süüdistatav Mattias Karro andis 26.08.2020 toimunud kohtuistungil ütlusi, et elab Xxxx erihooldekodus 2018 aastast. Elatakse seal kuueliikmeliste peredena ning ühe pere peale on kuskil kaks töötajat. I. S. elas varem tema peres, kuid nüüd tõsteti ta ümber ning enam nad I.ga kokku ei puutu. Hooldekodus on kokku neli kööki, hommikusöögiks on tavaliselt kella 8:309:00 ajal puder, sööma minnakse siis kui toit on lauale pandud töötajate või köögis töötavate hooldekodu elanike poolt. Hooldekodu elanikud teevad maja heaks tööd, viivad prügi välja, koristavad kööki ja pesevad põrandaid. Söögi ajal istub üks töötaja tavaliselt arvuti taga ja teeb tööd, kuid elanikud koguaeg töötajate järelevalve all ei ole. Videol kõndis ta tubade vahel ringi, sest tal polnud midagi teha, pahane ta millegi peale ei olnud. I.t tõukas seetõttu, et talle jäi mulje, et I. tahtis võõrast toitu ära süüa ning pärast oleks sellel inimesel olnud paha tunne, kelle toit on ära söödud. Vanainimese lükkamine ei olnud õige tegu, kuid ta ei saanud toitu I.lt lihtsalt eest ära võtta, sest ta oli lusikaga juba toidu sees. Kuna lusikat käest ära võtta ei saanud, siis tõukas I.t vastu pead. Enne I. lükkamist meenutas talle, et see on võõras toit, et ta ei sööks seda ära, aga I. ei võtnud teda kuulda ja seepärast see intsident tekkiski. Süüdistatav teadis, et tegemist on võõra toiduga, sest laua ümber on neil kindlaksmääratud istekohad ning I. istub teise koha peal, tavaliselt laua nurgas, mitte päris eesotsas. Hooldekodus on ka varem olnud omavahel tülisid, kuid need on kuidagi ära lahendatud. Eelmise konflikti tõttu ühe teise mehega määratigi talle üldkasuliku töö tunnid, mis on tal tehtud ja ta on püüdnud pärast seda oma käitumist parandada. I. S.ga juhtunu pärast vabandas ning kinnitas, et teab nüüd, et järgmine kord tuleb asi sõnadega lahendada, ei ole vaja kohe vägivalda kasutada. Sissetulekud tal puuduvad, kuid pärast Kose vallavalitsusega rääkimist saab ta iga kuu poes 70 eurot kasutada.
  4. Kohtu hinnangul on asjas kogutud tõenditega, aga eelkõige AS Hoolekandeteenused turvakaamera 16.11.2018 salvestisega, süüdistatava Mattias Karro ütlustega, kannatanu I. S. haigusloo ning kohtuarstliku ekspertiisiaktiga leidnud tõendamist, et 16.11.2018 kella 10:08 ajal lõi Mattias Karro Xxxx asuvas erihooldekodus I. S.t ühel korral lahtise käega vastu otsmikku ning rikkus oma käitumisega kõigile inimestele omistatavat üldist hoolsuskohustust, mille aluseks on moraalinormid ja tavad ehk käitumisreeglid, mida eeldatakse ühiskonnas tavapärase suhtlemise juures. Üldises inimestevahelises suhtluses ei lahendata füüsilise vägivallaga olukordi, kus üks isik asub kellegi teise toitu sööma ning seda veel eriti olukorras, kus n-ö konflikti põhjustanud pudrukauss ei kuulunud isegi lööjale endale. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et isik, kellele pudrukauss väidetavalt kuuluma pidi, ei ilmunud terve videosalvestise vältel, s.t vähemalt 15 minuti jooksul kõnealust putru sööma. Kohtu hinnangul oli objektiivselt ette näha, et eakale meesterahvale noore ja füüsiliselt heas vormis oleva süüdistatava poolt tehtud löök vastu otsaesist võib kaasa tuua sellise ohu, mis käesolevas asjas löögi tagajärjel ka tekkis, s.t arvestades löögi nurka ja selle silmnähtavat tugevust, oli objektiivselt ette näha, et löögi tagajärjel võib isik tasakaalu kaotada ja kukkuda ning ühel või teisel moel viga saada. Seega, asudes eelnimetatud olukorda füüsilise vägivallaga lahendama, rikkus Mattias Karro ühiskonnas suhtlemiseks vajalikku hoolsust ning põhjustas sellega kannatanule raske 4
(18)1-19-7743 tervisekahjustuse, s.o vasaku reieluu ülaotsa pertrohhateerse ehk pöörlit läbiva murru, mida tuli ravida operatiivselt ning mis põhjustas pikaajalise tervisehäire kestusega üle nelja kuu. 10. Kohtu hinnangul on tekkinud tagajärg Mattias Karrole omistatav nii objektiivselt kui ka normatiivselt. Esiteks on selge, et kui Mattias Karro ei oleks I. S.le lahtise käega vastu otsaesist löönud, ei oleks I. S. kukkunud ega tervisekahjustusena murdnud oma vasakut reieluud. Seega on Mattias Karro tegu I. S.le tekkinud tervisekahjustusega põhjuslikus seoses. Teiseks aga tuleb jaatada Mattias Karro teo ja I. S.le tekkinud raske tervisekahjustuse ehk tagajärje vahel olevat õigusvastasusseost, s.t et Mattias Karro poolt hoolsuskohustusele vastav käitumine, milleks oleks näiteks antud situatsioonis võinud olla arusaamatuse sõnadega lahendamine ja/või kannatanu mittelöömine, oleks tekkinud tagajärje täielikult ära hoidnud. Eeltoodust tulenevalt pani Mattias Karro toime raske tervisekahjustuse tekitamise ettevaatamatusest ehk

§ 119lg 1 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule vastava teo.

Subjektiivne koosseis 11.

§ 119

lg 1 sätestatud teokoosseisu iseloomustab subjektiivsest küljest ettevaatamatus.

§ 18lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus.

Kohus leiab, et Mattias Karro pani teo ehk kannatanule ühel korral lahtise käega vastu otsaesist löömise toime kergemeelsusest

§ 18

lg 2 mõttes, s.t et ta pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida. Ka tekkinud tagajärje osas puudus Mattias Karrol kohtu hinnangul tahtlus, seevastu tagajärje osas oli tema tegu pandud hooletusest

§ 18

lg 3 mõttes, s.t tal puudus teadmine, et tema käitumine võib tuua kaasa koosseisupärase tagajärje saabumise, milleks käesoleval juhul oli pikaajaline tervisehäire, mis kestab üle nelja kuu ehk raske tervisekahjustus. 12. Mattias Karro on kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kohaselt (II kd tl 28-33) nõrga analüüsija sünteesivõimega, kooliteadmised ja igapäevase eluga toimetulekuks vajalikud teadmised ja oskused on tal puudulikult arenenud, kriitikavõime vähene ning iseseisev toimetulek raskendatud. Kuivõrd Mattias Karro on ka varasemalt kehalise väärkohtlemise eest kohtulikult karistatud, siis pidi ta võimalikuks pidama, et teise inimese löömine ei ole sotsiaalselt aktsepteeritav käitumine ning sellisele teguviisile võivad järgneda nii vigastused kui karistus, kuid lootis konkreetsetele faktilistele asjaoludele, sh oma isiklikule ja puudulikule elukogemusele tuginevalt, et tagajärg jääb saabumata. Kohtu hinnangul ei ole välistud ka see, et Mattias Karro ei hinnanud olukorras adekvaatselt oma löögi olemust kui sellist ega kannatanu isikut, eelkõige ealisest ja tervislikust seisundist tulenevaid iseärasusi, tema eesmärgiks oli I. S. pudrukausi juurest lihtsalt eemale lükata, mis kannatanu kehaasendist tulenevalt (s.o pudrukausi kohale kummardudes) aga paratamatult sattus sellisesse kohta ja nurga alla, et tõi tagajärjena kaasa viimase tasakaalu kaotamise, kukkumise ja kukkumisega tekitatud raske tervisekahjustuse. Ka Mattias Karro ise andis 26.08.2020 toimunud kohtuistungil ütlusi lükkamise, mitte löömise kohta ning kuivõrd subjektiivse koosseisu juures tuleb kohtul kontrollida asjaolu, kuidas süüdistatav ise olukorda hindas, siis tuleb lõppkokkuvõttes järeldada, et tegu oli ettevaatamatusega nii teo kui tagajärje suhtes. Eeltooduga on tuvastatud, et Mattias Karro poolt toimepandud tegu vastab

§ 119lg 1 sätestatud kuriteo objektiivsele ja subjektiivsele koosseisule.

Õigusvastasus ja süü 13. Mattias Karro teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. 14.

§ 33

kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.

§ 34p 1-5 kohaselt ei ole isik süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele 5

(18)1-19-7743 arusaamisele juhtima seoses vaimuhaigusega, ajutise raske psüühikahäirega, nõrgamõistuslikkusega, nõdrameelsusega või muu raske psüühikahäirega.

§ 38

kohaselt puudub teo ettevaatamatusest toime pannud isikul süü, kui ta oma vaimsete või füüsiliste võimete tõttu ei ole suuteline aru saama, mida temalt eeldatakse, või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. 15. 02.01.2019 teostatud Mattias Karro ambulatoorsest kohtupsühhiaatria ekspertiisist (akt nr 28) nähtub, et Mattias Karro oli temale süüksarvatava teo toimepanemise ajal 16.11.2018 kella 10:30 ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele juhtima, tema kerge vaimse arengu peetus raskendab ja takistab tal igapäevast toimetulekut, kuid ei takista tal aru saada oma tegudest ja neid juhtida. Mattias Karrol ei esinenud kuriteo toimepanemise ajal erilist emotsionaalset seisundit ega muud seisundit, mis oleks võinud takistada tal aru saada oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida (II kd tl 28-33). Eeltooduga on tuvastatud, et Mattias Karro oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane (sündinud 1993) ning tema süüd välistavad asjaolud puuduvad. III KARISTUS 16.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 17.

§ 119

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohtu hinnangul on Mattias Karro suhtes välistatud rahalise karistuse kui leebema karistusliigi kohaldamine selle täitmise võimatuse tõttu. Nimelt elab süüdistatav erihooldekodus, ta ei tööta ning talle on seatud eestkoste haldamaks muuhulgas ka kõiki tema rahaasju. 29.08.2020 kohtuistungil ütlusi andes selgitas süüdistatav, et viimati andis eestkostja Kose Vallavalitsus talle loa poes kulutada 70 eurot kuus. 18. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates Mattias Karro süü suurust

§ 119

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü on keskmises määras. Kuigi ettevaatamatusdelikti iseloomustab tahtluse puudumine, s.t et teo toimepanemine ettevaatamatusest kujutab endas käitumisviga, milleks antud juhul on kerge vaimse alaarenguga noormehe hetkelise emotsiooni ajendil toimepandud üldiste moraalinormide vastu eksimine ja tekkinud olukorrale reageerimine kannatanu löömisega, ei saa siiski mööda vaadata järgmistest asjaoludest. Kuigi juba iseenesest on taunitav olukord, kus füüsiliselt heas vormis olev noormees valest pudrukausist sööma asuvale vanale ja väetile meesterahvast lööb, sätestab ka

§ 58

p 3 karistust raskendava asjaoluna süüteo toimepanemise kõrges eas inimese vastu. Kuna I. S. on sündinud 06.05.1943, oli ta kuriteo toimepanemise ajal 75-aastane, mida tuleb lugeda kõrgeks eaks. Samuti tuleb arvestada, et süüdistatav oli ka pärast juhtunut maas pikali oleva kannatanu suhtes ebameeldivalt meelestatud – lõi jalaga tema suunas sussi, ei läinud kontrollima, kas ta vajab kukkumise tagajärjel abi ning marssis kannatanut ainiti vaadates mööda tuba sihitult ringi. Kergendava asjaoluna tuleb aga

§ 57

lg 1 p 3 mõttes arvestada puhtsüdamlikku kahetsust, kuna Mattias Karro on kahetsust avaldanud psühhiaatriga rääkides ning vabandas oma käitumise pärast ka kohtuistungil ütlusi andes. Kohtul puudub alus Mattias Karro kahetsuse siiruses kahelda. 19. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kriminaalasja 6

(18)1-19-7743 materjalidest nähtuvalt karistati Mattias Karrot viimati kriminaalkorras Tartu Maakohtu 13.02.2019 otsusega nr 1-18-8589

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta pikkuse vangistusega, millest

§ 68

lg 1 alusel arvati maha eelvangistuses viibitud aeg 24.06 – 26.06.2019, s.o 3 päeva ning kandmata karistus 11 kuud ja 27 päeva asendati

§ 69

lg 1 ja 3 alusel 357 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta ja 6 kuud (II kd tl 43-45). 26.08.2020 on kriminaalhooldusametnik päringu vastusena kinnitanud, et Mattias Karro on 26.08.2020 seisuga Tartu Maakohtu otsusega nr 1-18-8589 talle määratud üldkasuliku töö tunnid sooritanud täies mahus (II kd tl 46). Seega on Mattias Karro talle Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ära kandnud. Samuti arvestab kohus karistuse määramisel, et Mattias Karro asub teatud mõttes ööpäevaringse järelevalve all, mis juba iseenesest suunab teda õiguskuulekale käitumisele. Kohus nõustub prokuröriga ning ei pea vajalikuks erihooldekodus järelevalve all elava isiku allutamist käitumiskontrollile, kuivõrd sellega kaasneks lisakulu teda sinna saatma pidava tugiisiku näol, samas kui käitumiskontrolli kasutegur jääb süüdistatava isikut ja elukorraldust arvestades pigem küsitavaks. 20. Ka üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt ei tohi isikut karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. 21. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Mattias Karrole tuleb

§ 119

lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest mõista karistuseks vangistus 6 kuud.

§ 65

lg 1 kohaselt kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus

§-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvestatakse liitkaristusest maha. Kuna Mattias Karrot karistati Tartu Maakohtu 13.02.2019 otsusega vangistusega 1 aasta, millest arvestati maha 3 päeva eelvangistust ning kandmata karistus 11 kuud 27 päeva asendati üldkasuliku tööga 357 tundi, mis seisuga 26.08.2020 on sooritatud täies mahus, kuid käesolevas kriminaalasjas arutluse all oleva teo pani ta toime 16.11.2018, s.o enne eelmist kohtuotsust, tuleb talle moodustada liitkaristus

§ 65

lg 1 ja

§ 64

lg 1 sätteid järgides järgmiselt: suurendada käesolevalt mõistetud karistust Tartu Maakohtu 13.02.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8589 mõistetud 357 tunni üldkasuliku tööga ehk 11 kuu ja 27 päeva vangistusega, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Mõistetud vangistusest arvestada kantuks sooritatud üldkasulik töö seisuga 26.08.2020, s.o 357 tundi üldkasulikku tööd, mis vastab vangistusele 11 kuud ja 27 päeva ning lugeda ära kandmata liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus Mattias Karro suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest, milleks on 24.09.

  1. IV TSIVIILHAGI
  2. Kannatanu I. S.le riigi õigusabi korras määratud esindaja Mirjam Frey on kohtueelses menetluses 26.07.2019 esitanud tsiviilhagi kostjate Mattias Karro, Kose Vallavalitsuse (Mattias Karro eestkostja) ning AS Hoolekandeteenused vastu varalise kahju nõudes summas 606,11 eurot koos tulevikus tekkivate kulude katteks mõistliku rahasummaga ning mittevaralise kahju nõudes summas 10 000 eurot (I kd tl 4-7). Kohus võttis tsiviilhagi 11.12.2019 määrusega menetlusse (I kd tl 54-55). Hagiavalduses leitakse, et solidaarselt vastutab süüdistatav Mattias Karro oma teoga tekitatud kahju eest, sest on tunnistatud süüvõimeliseks; VÕS § 1053 lg 5 kohaselt vastutab vaimse puude tõttu eestkoste alla antud piiratud teovõimega isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest eestkostja, s.o Kose Vallavalitsus ning AS 7

(18)1-19-7743 Hoolekandeteenused SHS § 100 lg 1, lg 2 p 2 ning SHS § 102 lg 1 p 3 sätestatud kohustuste, milleks on põhiliselt turvalise elukeskkonna, turvalisuse ja ohutuse tagamise rikkumise tõttu. Esitatud hagi on põhjendatud järgmiselt: 16.11.2018 põhjustas Mattias Karro oma süülise tegevusega I. S.le raskeid tervisekahjustusi, mille tõttu hageja läbis operatsiooni SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, kust viidi 23.11.2018 edasi SA Hiiu Ravikeskusesse järelravile. Hagejale tekitatud varaline kahju seisneb erinevate arvete tasumises (omaosalusarve, õendusabi ja kümne voodipäevatasu, AS Hoolekandeteenused ja OÜ Invaru arve), mis 24.07.2019 seisuga on summas 606,11 eurot. Juba kantud varalisele kahjule lisaks peab hageja tegema jätkuvalt kulutusi oma tervise parandamiseks: vajab füsioteraapiat ja taastusravi, tugiisikut iseseisvuse parandamiseks ning psühhiaatri abi hirmudega toimetulekuks. Seega palutakse hagejale tekkida võivate kulutuste katteks lisaks juba kantud kulutustele välja mõista mõistlik rahasumma. Tekkinud mittevaralise kahju hindab hageja 10 000 eurole, sest vastavalt SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõttele haigusloost nr xxxx tuvastati peale põhihaiguse, s.o pertrohhanteerse murru I. S.l veel ka kaasuvad nähud: luululine (paranoidne) häire, paranoiline isiksus, täpsustamata bronhopneumoonia, hilise algusega dementsus Alzh.t. Hagejale põhjustatud vigastused on mõjutanud oluliselt tema elukvaliteeti, ta elab siiani hirmus, et sündmused võivad korduda. Operatsioonijärgselt pidi ta uuesti käima õppima ja on alles hiljuti asunud sugulastega verbaalselt suhtlema. Ta on pidanud löömise järgselt taluma pidevat valu, mille leevendamiseks on pidanud tarbima erinevaid ravimeid. Hageja hingeliste kannatustena praegusel hetkel on välja toodud pidev hirmutunne, kartus süüa ühiskasutatavas söögitoas, kartus Mattias Karro suhtes nii majas sees kui õues liikumisel, kõndimise puudulikkus, mõtete segadus ning suurenenud vajadus sugulaste abi järele. POOLTE SEISUKOHAD TSIVIILHAGI OSAS Süüdistatava (kaitsja) seisukoht
  1. Mattias Karro kaitsja leidis, et seaduse järgi vastutab tema kaitsealuse käitumise eest Kose vald. Samuti vastutab AS Hoolekandeteenused, sest neil on seadusest tulenev kohustus tagada turvalisus. Kui on teada, et hooldealustel on söögiga probleeme, peaks töötaja söögi ajal seal olema ja kontrollima kes kuhu istub ja kust toitu võtab. Ka konflikt tekkis sellest, et I. S. läks võõrast toitu sööma ning seda tuleks hüvitise määramisel arvestada. Millegipärast on toiduküsimused hooldekodus väga teravad, ka tunnistaja V. S. ütlustest selgus, et tüli on toidu pärast ka varem olnud. Ka uurija hoiatas kaitsjat, et Mattias Karro läheb toidust rääkides endast välja, ilmselt on see kuidagi seotud tema varasema eluga. Hagi osas on arusaamatu mittevaralise kahju suurus, sest kuigi sündmusest on möödas 1 aasta ja 9 kuud, pole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et I. S. oleks füsioteraapiat saanud. Hagis välja toodud kaasuvad nähtused ei ole põhjustatud reieluumurrust, vaid nende kaasuvate nähtuste tõttu I. S. ongi üldse erihooldusele määratud. Riigikohus on lahendis nr 2-15-10638 öelnud, et mittevaraline kahju ei tohi olla rikastumise aluseks. I. S. ei oska aga täna rahaga midagi teha ja nii palju aega hiljem ei saa tal olla ka enam mingit moraalset kahju. Kose vallavalitsuse seisukoht
  2. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 04.03.2019 määrusega on kriminaalasjas tunnistatud tsiviilkostjaks Kose vald Kose Vallavalitsuse kaudu seoses I. S.le Mattias Karro teo tõttu tekitatud varalise ja mittevaralise kahjuga, mille eest seaduse järgi kannab varalist vastutust lisaks Mattias Karrole ka tema eestkosteasutus, s.o Kose vald (II kd tl 47). 10.09.2019 vastuses prokuratuurile on Kose Vallavalitsus vaidlustanud esitatud hagiavalduse viitega VÕS § 1053 lg-le 5 ning absoluutse mittepuutumatusega AS Hoolekandeteenused 8
(18)1-19-7743 asutuses toimunud olukorraga. PKS § 203 lg 2, § 204 lg 1 ja § 206 lg 1 koostoimes seatakse eestkoste eestkostetava huvide kaitsmiseks, kuid Kose Vallavalitsus eestkostjana ei ole Mattias Karro huvisid kaitseta jätnud. Harju Maakohtu 20.09.2017 määruse kohaselt tsiviilasjas nr xxxx on Kose Vallavalitsuse ülesandeks Mattias Karro õiguste ja kohustuste kaitsmine ülesannete piirides, Mattias Karro esindamine tehingute sooritamisel ja tema elu korraldamine ning sotsiaalteenuste ja ravi tagamine ning selle ülesande on vallavalitsus enda hinnangul täitnud Mattias Karrole ravi ja teenuste korraldamisega AS Hoolekandeteenused asutuses. Samuti on vallavalitsus üritanud Mattias Karrot saada stabiilse ööpäevaringse kontrolli alla, kuid kohtud pole sellega siiani nõustunud (II kd tl 48-51). 04.12.2019 Kose Vallavalitsuse kirjalikus vastuses I. S. tsiviilhagile asus Kose Vallavalitsus tsiviilkostjana seisukohale, et antud olukorra lahendamist reguleerib VÕS § 1053 lg 5, mille kohaselt vastutab eestkostja eeskostetava poolt tekitatud kahju eest üksnes siis, kui ta ei tõenda, et on teinud kõik, mida temalt saab mõistlikult oodata, et hoida ära eestkostetava poolt kahju tekitamist. Esiteks puudub eestkostjal võimalus asutuse ruumides suunata või kontrollida hooldusaluse käitumist ning seega reaalselt takistada tema poolt kahju tekitamist. Mittepuutumus on ka erihooldusteenusega, kuna vallal puudub võimalus juhtida, suunata või esitada nõudmisi asutusele teenuse läbiviimise osas. Teiseks puudub eestkostjal õigus teostada järelevalvet asutuses teenuse osutamise küsimuses. Kose Vallavalitsuse hinnangul peab asutus SHS § 102 lg 1 p 3 tulenevalt tagama teenuse saajatele turvalisuse, ohutuse ning ettenähtud teenuste osutamise. Kose Vallavalitsuse hinnangul ei ole nende ülesandeks tagada Mattias Karro seaduskuulekas käitumine asutuses. PKS § 203 lg 2, § 204 lg 1 ja § 206 lg 1 koostoimes seatakse eestkoste eestkostetava huvide kaitsmiseks, Kose Vallavalitsus ei ole jätnud Mattias Karro huvisid kaitseta. Harju Maakohtu 20.09.2017 määruse kohaselt tsiviilasjas nr xxxx on Kose Vallavalitsuse kui eestkostja ülesandeks määratud Mattias Karro õiguste ja kohustuste kaitsmine, tema esindamine tehingute sooritamisel ja tema elu korraldamine ning sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. See kõik on talle tagatud AS-is Hoolekandeteenused. Kose Vallavalitsus on taotlenud Mattias Karro paigutamist tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele kinnises hoolekandeasutuses, sest isik ei sobi erihooldusteenusele kuna tarvitab aineid ja alkoholi ning võib nende mõjul käituda ettearvamatult ja agressiivselt. Harju Maakohus jättis 25.10.2017 määrusega tsiviilasjas nr xxxx selle taotluse rahuldamata. Seega leiab Kose Vallavalitsus, et on teinud kõik selleks, et saada Mattias Karro käitumine stabiilse ööpäevaringse kontrolli alla. Kose Vallavalitsus leiab, et antud asjas vastutab AS Hoolekandeteenused SHS sätete ja VÕS § 1043 järgi ning turvalisuse tagamise kohustuse rikkumise on nad ka omaks võtnud. Asutuse süü on seda ilmsem, et töötajad teadsid Mattias Karro agressiivsest käitumisest teiste klientide suhtes (II kd tl 42-45). 26.08.2020 toimunud kohtuistungil ei nõustunud Kose Vallavalitsuse esindaja samuti esitatud hagiga ning vaidles sellele täies ulatuses vastu. Kose valla hinnangul ei ole tsiviilhagis ära toodud ühtegi õiguslikku alust valla vastutuseks. Erihooldeteenuse osutaja seadusest tulenevaks kohuseks SHS § 102 lg 1 järgi tagada turvalisus. Kui seda tagatud ei ole, turvalisusega on probleeme ja läbi selle on tekitatud ka kahju, tuleb selle eest hoolekandeasutusel vastutada. Küsitav on see, kas valla kui eestkostja kohustuseks on ka eestkostetava üle kinnises asutuses järelevalve teostamine. Vald ei saa eestkostetava seaduskuulekat käitumist hooldekodus juhtida. Arusaamatuks jääb millise konkreetse seadusest tuleneva kohustuse jättis vald tegemata. Hoolekandeasutuse puhul on lihtne, sest turvalisuse küsimus tulebki seadusest ja lepingust ning selle kohaselt saabki, võibki ja peabki vastutama hoolekandeasutus. Käesoleval juhul vabaneb vald aga VÕS § 1053 lg 5 kohaselt vastutusest, sest on teinud kõik, mida on võimalik mõistlikult eeldada. Toonitada tuleb mõistlikkust, sest vald ei saa minna hoolekandeasutusse korda looma ja turvalisust tagama. Vald ei saanud kuidagi ära hoida antud situatsioonis kahju tekkimist, sest puudus nii juriidiline kui ka füüsiline puutumus. Eestkostjana on vald aga juba varsemalt taotlenud kohtult Mattias Karro suhtes 9
(18)1-19-7743 tugevdatud režiimi kohaldamist, seega teinud kõik mõistlikult eeldatava, et taolise kahju tekkimist ära hoida. AS Hoolekandeteenused seisukoht 25. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 14.08.2019 määrusega on kriminaalasjas tunnistatud tsiviilkostjaks AS Hoolekandeteenused tulenevalt solidaarselt esitatud tsiviilhagist kokku summas 10 606,11 eurot (II kd tl 52-53). 23.08.2019 vastuses prokuratuurile on AS Hoolekandeteenused asunud seisukohale, et AS Hoolekandeteenused käitumise ja kannatanule tekkinud kahju vahel ei esine põhjuslikku seost ega süüd. Selleks, et nõuda kahju hüvitamist SHS § 100 lg 1 või 2 alusel peab AS Hoolekandeteenused tegevus või tegevusetus olema seadusest tuleneva kohustuse rikkumise põhjuseks. Selleks, et AS-il Hoolekandeteenused tekiks kohustus hüvitada kannatanule kahju SHS § 102 lg 1 p 3 alusel, peab erinevale teenusele suunatud klientidele teenuse osutamine samades ruumides ning sellega seotud riski tekitamine, mis realiseerus kannatanule tervisekahjustuse tekitamisega, olema AS Hoolekandeteenused poolse rikkumise põhjuseks. Ei ühte ega teist pole tsiviilhagis põhjendatud ega tõendatud. Lisaks sisustab kannatanu vääralt SHS § 102 lg 1 p 3, kui leiab, et AS Hoolekandeteenused on seda rikkunud, sest selle paragrahvi kohaldamise eelduseks on, et ööpäevaringseid erihoolekandeteenuseid osutatakse samades ruumides üheaegselt nii SHS § 101 lg 1 nimetatud isikutele kui ka sügava liitpuudega täisealistele isikutele ja ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealistele isikutele. Xxxx asuvas peremaja tüüpi kodus ei ela sügava liitpuudega isikuid ning ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealisi isikuid (II kd tl 54-55). AS Hoolekandeteenused 20.11.2019 kirjalikus vastuses I. S. tsiviilhagile asus tsiviilkostja esindaja seisukohale, et AS Hoolekandeteenused ei vastuta VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel, sest tervisekahjustuse tekitas kannatanule Mattias Karro. Kuivõrd hageja hinnangul tugineb AS Hoolekandeteenused vastutus seaduses sätestatud kohustuse rikkumises (SHS § 101 lg 1 p 3) ehk VÕS § 1045 lg 1 p 7 tulenevalt selles, et Mattias Karro võeti vastu xxxx üksusesse, tuleb selgitada, et alus isiku vastuvõtmisest keeldumiseks puudus. Mattias Karro varasem elukäik ja kriminaalkaristused ei olnud tema teenusele vastuvõtmisel määravad, sest ta ei ole ohtlik ja seda on kinnitanud nii erinevad psühhiaatrid kui ka kohtud. Lükkamise ja nügimise juhtumeid tuleb erihoolekandeasutustes pidevalt ette ning ükskõik kui hoolas teenuse osutaja on, ei suuda ta neid kõiki ennetada või ära hoida. SHS § 104 lg 1 kohaselt tagab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja 30 ööpäevaringselt erihooldusteenust saava täisealise isiku kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku. Xxxx üksuses on 24 kliendikohta, vahejuhtumi toimumise ajal oli üksuses tööl 4 inimest. Seadus ei nõua ja see oleks ka võimatu, et igal ajahetkel oleks iga kliendi kõrval tegevusjuhendaja. Tõendatud on, et vahejuhtumi järgselt asus AS Hoolekandeteenused esindaja koheselt hagejat abistama, hageja tervisekahjustus on tänaseks paranenud ning Mattias Karroga elavad nad küll samas üksuses, kuid erinevates peredes. Isegi kui AS Hoolekandeteenused tegevus oleks õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi, kuna ei suutnud tagada SHS § 102 lg 1 p 3 nõutud turvalisust, siis ei vastuta AS Hoolekandeteenused tekitatud kahju eest VÕS § 1050 lg 1 alusel, kuna ei ole kahju tekkimises süüdi. Teenuse osutamisel on järgitud käibes vajalikku hoolt. Üldjoontes ei vaidlusta AS Hoolekandeteenused varalise kahju nõuet summas 606,11 eurot, kuid mõistlik summa muude kulude katteks on tõendamata. Nimelt on teenuse osutajale teadaolevalt hageja käinud alates 2019 aasta kevadest Mustamäe metsades regulaarsetel jalutuskäikudel, tugiisiku teenuse vajadus jääb aga arusaamatuks seetõttu, et hageja elab Xxxx üksuses ööpäevaringsel erihooldusteenusel ning tugiisikuteenus on erihooldusteenusega niikuinii juba hõlmatud. Tõendamata on ka psühhiaatrilise ravi vajaduse seotus 16.11.2018 juhtumiga. 10 000 euro suurune mittevaralise kahju nõue on ebaõiglane, sest kuigi tervisekahjustus oli raske 10
(18)1-19-7743 karistusõiguse mõistes, tuleb arvestada, et Mattias Karro ei tahtnud hagejale haiget teha ega teda kuidagi vigastada, ta on oma tegu kahetsenud ja vabandanud. Füüsiliste rünnakutega seotud kohtupraktikas on aastatel 2014-2016 välja mõistetud hüvitised jäänud 300-3000 euro vahemikku. Kokkuvõttes asub esindaja seisukohale, et AS Hoolekandeteenused ei vastuta tekkinud varalise kahju eest, sest pole kahju tekkimises süüdi. Juhul kui kohus asub aga teistsugusele seisukohale, tuleb AS Hoolekandeteenused esindaja hinnangul kohaldada VÕS § 1050 lg 3 ja hüvitamiskohustus jagada selliselt, et see arvestaks nii isikute käitumise süülisust kui ka süü vormi (I kd tl 22-27). 26.08.2020 toimunud kohtuistungil kinnitas AS Hoolekandeteenused esindaja, et jääb kohtule 20.11.2019 esitatud seisukoha juurde ning ei tunnista nende vastu esitatud hagi, s.o varalist kahju summas 606,11 eurot ja mittevaralist kahju summas 10 000 eurot. Lisaks sellele, et 10 000 eurone mittevaraline kahju on põhjendamata, tugineb esitatud nõue VÕS § 1045 lg 1 p-le 2, kuid sellel alusel nõude esitamiseks oleks pidanud AS Hoolekandeteenused ise mingi tegevuse toime panema. Kuigi VÕS § 1045 lg 2 p 7 oleks asjakohasem, ei ole ka see alus täidetud, sest AS Hoolekandeteenused on teinud omalt poolt kõik, ei ole hoolsuskohustust rikkunud ega I. S.le kahju tekitamises süüdi. Tõesti oli videolt nähtav olukord, kus I. S. lamas põrandal ja objektiivselt ei olnud seal sel hetkel töötajat, aga tegemist ei ole siiski teenuse osutaja hoolsuskohustuse rikkumisega, sest seadusest tulenevalt ei ole kohustust, et koguaeg peab keegi söögisaalis istuma. Seadus ütleb selgelt, et tagada tuleb ühe tegevusjuhendaja olemasolu, selles 6-liikmelises peres on juba üks tegevusjuhendaja, aga ta liigub ringi, sest seal on rohkem kui üks elanik. Õige ei ole väide, et tegevusjuhendaja jättis I. üksinda põrandale lamama, tegelikult läks ta abi kutsuma. Selle kohta, kui keegi on saanud viga on kindel protseduur: kutsutakse politsei ja kiirabi. Seda kõike tehti ning I.t abita ei jäetud. Kui I. haiglast välja sai, anti talle käimisraam, mis aitas tal kiiremini kõndima hakata. Ei saa öelda, et AS Hoolekandeteenused ei ole kuidagi I.t abistanud. Xxxx teel elavad inimesed on mõneti nagu lasteaias, nad ei oskagi sõnadega asju selgeks teha ja selliseid lükkamisi tuleb ette koguaeg, ka I. ise on teisi lükanud. AS Hoolekandeteenused teeb omalt poolt kõik, et selliseid asju ei juhtuks, aga see ei ole alati võimalik. Kannatanu määratud esindaja ja eestkostja seisukohad 26. Kannatanu riigi õigusabikorras määratud esindaja jäi 26.08.2020 toimunud kohtuistungil oma hagiavalduse juurde selles toodud põhjendustel ning selgitas, et tema hinnangul on küsitav eelkõige hoolekandeasutuse söögiruum, kus kuus isikut peaksid söögiaegadel söömas käima ning üks töötaja sel arvutis tööd tegema, kuid turvakaamera videolt nähtus, et sündmuse toimumise ajal mitte kedagi töötajatest ruumis ei viibinud. Selle peaksid Hoolekandeteenused tagama, kuivõrd seadusega on neile pandud kohustus tagada turvaline elukeskkond teenuse osutaja territooriumil. Kannatanu esindaja palus hagi hüvitada ning välja mõista nii varaline kui mittevaraline kahju, mille hindamisel lähtuda vigastuste ulatusest, paranemise ajast ja sellest, millised oleksid sarnase isiku kannatused olnud. 27. Kannatanu eestkostja A. S. hinnangul ei oleks AS Hoolekandeteenused saanud toimunud sündmust ära hoida, kuid ta ei nõustunud, et tema isale moraalset kahju tekkinud ei ole. Kuna isik oli pool aasta voodis, sest ei suutnud kõndida, siis on absurdne öelda, et moraalset kahju ei ole tekkinud. 11
(18)1-19-7743 KOHTU SEISUKOHT TSIVILHAGI OSAS VARALINE KAHJU
  1. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaliseks kahjuks eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Lõike 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muuhulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulusid. VÕS § 130 lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Kannatanu esitatud tsiviilhagis on varalise kahjuna määratletud 606,11 eurot, mis tuleneb esitatud raviarvetest: 15 eurot on tasutud Rahandusministeeriumile omaosalusarve MH 18736312 alusel seoses I. S. haigla voodipäevadega (tl 75), 333,84 eurot on tasutud Hiiu Ravikeskusele kümne voodipäeva ja iseseisva statsionaarse õendusabi eest tasulise teenuse arve nr 10011119 alusel (tl 87), 244,68 eurot on tasutud AS-ile Hoolekandeteenused arvete nr 18101320, 18101374 ja 18225313 eest tasu teenuste eest perioodil 16.11.2018 – 21.12.2018 mida tegelikkuses kannatanu sel ajal ei kasutanud (tl 76 pöördel) ning 12,59 eurot on tasutud Invaru OÜ-le abivahendi tugiraam, ratasteta isesammuv Behrend eest (tl 78). Kohus leiab, et eeltoodud varaline kahju on tõendatud toimikus olevate tõenditega ning on ilmselge, et nimetatud kulutused sellel ajaperioodil kannatanul ka tasuda tuli. Samuti on kohus eelnevalt analüüsinud, et tekkinud kulutused on olnud tingitud Mattias Karro süülisest ja õigusvastasest tegevusest kannatanu I. S. suhtes: Mattias Karro poolt I. S.le lahtise käega vastu otsmikku löömise tagajärjel viimane kukkus ning murdis vasaku reieluu, mille tõttu vajas operatiivset sekkumist ning haiglaravi, mille tulemusena tekkis talle varaline kahju summas 606,11 eurot. Seega tuleb varaline kahju summas 606,11 eurot kannatanule ka tulenevalt VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 2 hüvitada.
  2. Samuti on hagiavalduses palutud välja mõista tulevikus tekkida võivate kulutuste katteks mõistlik rahasumma. Hageja on viidanud seejuures Riigikohtu seisukohale otsuses 3-1-1-3113, mille kohaselt saab kannatanu nõuda ravikulude hüvitamist ka siis, kui ta ei ole neid kulusid veel kandnud, et ei tekiks olukorda kus kahju jääb hüvitamata üksnes seetõttu, et kannatanul endal ei ole piisavalt raha, et tervise taastamiseks vajalikud kulud esmalt ise ära kanda. Kohus leiab, et kuigi hagiavalduses on ära toodud, et pensionäride füsioteraapia üks visiit maksab keskmiselt 35 eurot, puuduvad igasugused tõendid selle kohta kas ja millises mahus kannatanu füsioteraapiat üldse (enam) vajab. Kohus ei saa siinkohal asuda vastava ala spetsialisti rolli ning üksnes kriminaalasja materjalidest tulenevalt, s.t üksiku haigusloo pinnalt hinnata kannatanu vajadust füsioteraapia järgi. Ka tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et tänaseks päevaks on kõnealuse tervisekahjustuse tekitamisest möödas peaaegu kaks aastat, mille kestel pole kannatanule füsioteraapiat osutatud, sest vastasel juhul oleks nimetatud kulud väljamõistetavad juba tekkinud varalise kahjuna. Puudu on ka tõendid selles osas, et kannatanu oleks vajanud pärast tervisekahjustuse tekkimist igapäevaseks toimetulekuks tugiisiku teenust ja/või vajaks seda siiani. Küsitav on kohtu hinnangul ka hagiavalduses sedastatud vajadus psühhiaatri järgi hirmudega toimetulekuks. Kohtu hinnangul tuleks kuriteoga tekitatud traumast tulenevate hirmudega tegeleda kohe pärast kuriteo toimepanemist, mitte aga aastaid hiljem. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt seda aga tehtud pole, samuti puudub tõend, et kannatanu üldse psühholoogilist sekkumist seoses tema suhtes toimepandud kuriteoga vajaks. Kuigi kannatanu pidev hirmutunne on hagiavalduse kohaselt seotud Mattias Karroga kokku puutumisest, on Mattias Karro kohtuistungil antud ütlustest selgunud, et ta ei ela enam I. S.ga ühes peres ning mingit kokkupuudet neil pärast 16.11.2018 toimunud sündmust pole olnud. Seda väidet on kinnitatud ka AS Hoolekandeteenused esindaja. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata 12
(18)1-19-7743 hagiavalduses esitatud nõude varalise kahjuna välja mõista mõistlik rahasumma tulevikus tekkida võivate kulutuste katteks. MITTEVARALINE KAHJU
  1. Kannatanu on tsiviilhagis esitanud ka mittevaralise kahju nõue summas 10 000 eurot. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb kahjustatud isikule tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitiseks mõistlik rahasumma. Tekkinud mittevaralise kahju hüvitamiseks raha väljamõistmisel saab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 alusel hüvitise suuruse määrata diskretsiooniõiguse alusel asjaoludest lähtudes, küll aga peab hüvitis vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (RKTKo 3-2-1-80-13 p 20). Nendeks asjaoludeks, mida kohtu hinnangul käesolevas kriminaalasjas arvestada tuleb on eelkõige kannatanu isik, sh kas tervisekahjustus on paranenud või mõjutab see tema elukvaliteeti ka edaspidi, samuti VÕS § 134 lg 5 tulenevalt rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumine kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Vaidlust ei ole selles, et Mattias Karro tegevuse läbi I. S. süüdistuses loetletud vigastused sai. Kohus ei kahtle ka selles, et I. S. pidi taluma tervisekahjustusest tulenevalt füüsilist valu ja kannatusi, aga ka hingelist valu, sest igasuguse vägivallaga seotud tegevuse tagajärjel saadud vigastused on kahtlemata ka emotsionaalselt traumeerivad ning seda veel eriti eakale isikule, kellel on erinevate haiguste tõttu üldse keeruline aru saada temaga toimunud sündmusest. Kuna isikule tekkinud moraalset kahju ei ole kunagi võimalik rahaliselt mõõta, tuleb kohtul mõistliku hüvitise määramisel juhinduda nii eelnimetatud asjaoludest kui ka varasemast kohtupraktikast. Riigikohtu kohtupraktika analüüsis „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades esimese ja teise astme kohtutes
  2. aastal“ ei ole küll

§ 119

lg 1 järgi kvalifitseeritavaid kaasuseid, kuid raske tervisekahju tekitamisena kvalifitseeritud kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju eest väljamõistetud hüvitise suurused lühi- ja kokkuleppemenetluses on analüüsi perioodil jäänud keskmiselt 3200 euro juurde (mediaan 2000 eurot), seejuures jäid hüvitised 420-10 000 euro vahemikku.

§ 119

lg 1 - § 13 lg 1 järgi toimepandud süüteos on kohus mittevaralise kahjuna süüdistatavalt välja mõistnud 7000 eurot seoses süüdistatavale kuuluvate koerte rünnakust põhjustatud raske tervisekahjustusega, mida Tallinna Ringkonnakohus aga vähendas 2500 euroni (1-17-2865);

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest, kus süüdistatav lõi kannatanut korduvalt noaga, mõisteti mittevaralise kahjuna välja 5000 eurot (1-16-4822);

§ 118

lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on kohus kannatanut 2-3 rusikaga näkku löönud süüdistatavalt välja mõistnud 3000 eurot (1-16-5213) ning jalaga näkku löömise eest, millest tulenevalt kannatanu kuklaga vastu põrandat kukkus, mõisteti mittevaralise kahjuna välja 7000 eurot (1-14-7674). Kohtu hinnangul tuleb käesolevas kriminaalasjas arvestada, et kannatanu on

  1. aastal sündinud meesterahvas, kes elas teo toimepanemise ajal erihooldekodus, kuna ei saanud iseseisvalt enda eluga hakkama ning liikus juba vahetult enne kuriteosündmust AS Hoolekandeteenused turvakaamera videosalvestiselt nähtuvalt raskendatult, kui mitte öelda vaevaliselt. Samuti on kohtule teadaolevalt tänaseks tema tervisekahjustus paranenud ning ka AS Hoolekandeteenused esindaja on kinnitanud, et kannatanu käib juba alates
  2. aasta kevadest metsas regulaarsetel jalutuskäikudel. Kohtul puudub selles väites alust kahelda, sest kannatu viibis isiklikult kohal ka 06.02.2020 toimunud eelistungil (I kd tl 60-65) ning vastas kohtu küsimustele oma elu-olu kohta hoolekandeasutuses. Seega tema liikumine ei ole enam takistatud ning seega on Mattias Karro poolt tekitatud kehavigastusele eelnenud elukvaliteet ilmselt ka samaväärselt taastunud. Seega ei ole Mattias Karro poolt tekitatud tervisekahjustus kannatanu elukvaliteeti tänase päeva seisuga otseselt halvendanud ega seda jätkuvalt 13

(18)1-19-7743 mõjutanud. Samas ei saa mööda vaadata asjaolust, et tervisekahjustuse järgselt ei saanud I. S. kuus kuud kõndida ning tema eestkostja A. S. sõnul viibis enamuse sellest ajast voodirežiimil. Lähtudes eeltoodust ning arvestades ka senist kohtupraktikat, võib kohtu hinnangul mõistlikuks mittevaralise kahju suuruseks käesoleval juhul pidada 3400 eurot. KOSTJATE VASTUTUS Mattias Karro vastutus
  1. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Mattias Karro tegu, selle õigusvastasust ja süülisust on kohus põhjalikult analüüsinud käesoleva otsuse II osas ning ei pea vajalikuks seda siinkohal korrata. Kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et Mattias Karro poolt I. S.le tekitatud kahju on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi, s.o tekitatud kannatanule õigusvastaselt kehavigastuse või tervisekahjustusega. Ka seda, et Mattias Karro teo toimepanemise ajal oma teo tähendusest aru sai ning oli võimeline seda juhtima, on kohus eelnevalt käesoleva otsuse punktides 14-15 analüüsinud. Seega puuduvad Mattias Karro puhul ka VÕS § 1052 lg 2 sätestatud vastutuse piirangud.
  2. Kohus võtab VÕS § 134 lg 5 alusel kahju suuruse määramisel arvesse järgnevat. Mattias Karro on tsiviilõiguslikus mõttes piiratud teovõimega isik. Tema suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kohaselt (II kd tl 28-33) on ta nõrga analüüsi- ja sünteesivõimega, kooliteadmised ja igapäevase eluga toimetulekuks vajalikud teadmised ja oskused on tal puudulikult arenenud, kriitikavõime vähene ning iseseisev toimetulek raskendatud. Kohus leidis eelnevalt subjektiivset koosseisu hinnates, et Mattias Karro võis ka hinnata tekkinud olukorras ebaadekvaatselt oma löögi olemust kui sellist ja kannatanu isikut, eelkõige ealisest ja tervislikust seisundist tulenevaid iseärasusi. Kohtule on esitatud teave selle kohta, et Mattias Karro majanduslik seisund on halb ja tema eest teeb raha kulutamise otsustusi eestkostja. Tal on käesolevaks ajaks iseseisvaks kasutamiseks ainult 70 eurot kuus. Arvestades Mattias Karro teovõime piiratust, vaimset seisundit ja majanduslikku olukorda leiab kohus diskretsiooni alusel, et Mattias Karrolt tuleb välja mõista mittevaraline kahju suuruses 1400 eurot. Kohus mõistab varalise kahju välja kogu ulatuses – 606,11 eurot. Kose valla kui Mattias Karro eestkostja vastutus
  3. VÕS § 1053 lg 5 kohaselt vastutab vaimse puude tõttu eestkoste alla antud piiratud teovõimega isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest isiku eestkostja, kui ta ei tõenda, et on teinud kõik, mida temalt saab mõistlikult oodata, et ära hoida eestkostetava poolt kahju tekitamist. Kui kahju tekitamise eest vastutab ka eestkostetav ise, eeldatakse, et nende omavahelises suhtes on vastutavaks eestkostja. Mattias Karro eestkostjaks on 23.09.2014 määratud Kose vald Kose Vallavalitsuse kaudu. Seejärel on Harju Maakohtu 20.09.2017 määrusega tsiviilasjas nr xxxx Mattias Karrole määratud eestkostet pikendatud viie aasta võrra, s.o kuni 20.09.2022 (II kd tl 40-42). Nimetatud määruse kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides (p 4). Eestkostja ülesanneteks on määratud Mattias Karro esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine (p 5); eestkostja nõusolekuta võib Mattias Karro teha tehinguid 40 euro eest kuus (p 6).
  4. PKS § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ja huve ning muuhulgas hoolitseb ka selle ees, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja 14
(18)1-19-7743 sotsiaalteenuseid. Seega määratletakse PKS § 206 lg-s 1 nimetatud eestkostja kohustused eestkoste seadmise määruses. Sellest omakorda järeldub, et VÕS § 1053 lg 5 kohaldamiseks on vajalik kindlaks teha, missugused olid konkreetsel juhul eestkostja kohustused.
  1. 13.11.2018 erihoolekandeteenuse saamise suunamisotsuse nr T00056840 kohaselt on Mattias Karro suunatud ööpäevaringsele erihooldusteenusele AS Hoolekandeteenused Xxxx üksusesse perioodil 12.11.2018 – 16.04.
  2. Teenusele suunamise eesmärgiks on muuhulgas isiku kindel, turvalises elukeskkonnas elamine, kus on tagatud ravimite tarvitamine ja juhendamine igal ööpäeval (II kd tl 15-17).
  3. Kose Vallavalitsus on tõendina esitanud Harju Maakohtu 25.10.2017 määruse tsiviilasjas nr xxxx, millest nähtub järgmine: 01.09.2017 esitas Kose Vallavalitsus Harju Maakohtule avalduse Mattias Karro kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamiseks, sest AS Hoolekandeteenused (xxxx) iseloomustuse kohaselt on teenusel viibimise aja jooksul Mattias Karro korduvalt seadnud ohtu enda ja ka kaasklientide elu, paaril korral on ta kaaskliente löönud, 20.08.2017 ründas ta alkoholijoobes olles teises toas magavat klienti, lüües talle mitu korda katkise kohvikruusiga näkku. Ka psühhiaatri hinnangul on Mattias Karro ohtlik. Kohus leidis aga, et SHS § 105 lg-s 1 sätestatud nõuded ei ole täidetud ning jättis Kose Vallavalitsuse avalduse Mattias Karro kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele paigutamiseks rahuldamata (II kd tl 83-85). Tartu Maakohtu 24.01.2018 määrusega kriminaalasjas nr 1-17-11254 lõpetati Mattias Karro suhtes eelnimetatud kohvikruusiga näkku löömise episoodis kriminaalmenetlus ning jäeti psühhiaatriline sundravi kohaldamata. Kohus leidis, et kuigi ekspertiisiakti kohaselt on Mattias Karro oma vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale, sest on kergelt ärrituv, impulsiivne, ning tal on kalduvus agressiivselt käituda, mida süvendab veelgi alkoholi tarvitamine, ei nähtu ekspertiisiaktist siiski see miks ekspert leiab, et Mattias Karro võib kujutada ohtu endale ja/või teistele või mille pinnalt on ekspert järeldanud, et Mattias Karrol on kalduvus agressiivselt käituda (II kd tl 79-82).
  4. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et Kose Vallavalitsus on teinud kõik võimaliku, et üritada tagada Mattias Karro tegude üle paremat järelevalvet. See, et erinevatel põhjustel ei ole taotletu õnnestunud, ei tähenda, et eestkostja oleks olnud kuidagi Mattias Karro käitumisprobleemide suhtes hooletu või ükskõikne. Eestkostja on talle võimalike vahenditega üritanud minimaliseerida Mattias Karrost tulenevat võimalikku ohtu ning käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ka õigustatult. Kohtu hinnangul ei ole mõeldav, et eestkostja, kes juba on tegutsenud eestkoste seadmise määruses sätestatud ülesannete raames ning taganud eestkostetavale sellisel teenusel viibimise, kus ta saab elada nii iseseisvat elu kui tema vaimne seisund võimaldab, asuks eestkostemääruse väliselt veel teostama ööpäevaringses hoolekandeasutuses isiku üle füüsilist järelevalvet. Kohus leiab, et sellises olukorras, kus Mattias Karro üle peaks järelevalvet teostama AS Hoolekandeteenused, ei saa eestkostjale panna samasugust kohustust ega ka vastutust tagajärgede eest, mis võivad tekkida seoses eestkostetava järelevalvetusega. Kohus leiab, et Kose vald on tõendanud, et ka tema hoolikam tegevus ei oleks ära hoidnud Mattias Karro poolt kahju tekitamist. Seega tuleb VÕS § 1053 lg 5 tulenevalt Kose valla vastutust Mattias Karro tegevuse tagajärjel tekkinud kahju tekitamises eitada. Kohus jätab tsiviilhagi M. Karro eestkostja vastu rahuldamata. AS Hoolekandeteenused vastutus
  5. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. 15
(18)1-19-7743 SHS § 100 lg 1 sätestab ööpäevaringse erihooldusteenusena täisealise isiku ööpäevaringse hooldamise ja arendamise koos majutuse ja toitlustamisega, et tagada teenust saava täisealise isiku iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine ning turvaline elukeskkond teenuseosutaja territooriumil. SHS § 100 lg 2 p 2 kohaselt on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt täisealise isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist tagama ööpäevaringset erihooldusteenust saava täisealise isiku turvalisuse. AS Hoolekandeteenused erihoolekandeteenuste osutamise üldtingimuste (II kd tl 88-90) p 6.4.
  1. kohaselt on AS-i Hoolekandeteenused kohustuseks muuhulgas luua ohutu ja turvaline elukeskkond. Kohtu hinnangul ei tule menetlusosaliste poolt viidatud SHS § 102 lg 1 p 3 käesoleval juhul kohaldamisele, sest sellisel juhul peavad samades ruumides teenusel olema ka sügava liitpuudega täisealised isikud ja ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealised isikud. AS Hoolekandeteenused on tsiviilkostjaks tunnistamise määrusele vastates aga teavitanud, et sügava liitpuudega isikuid nagu ka ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealisi isikuid Xxxx asuvas kodus ei ela (II kd tl 54-56).
  2. Kohtu hinnangul tuleneb AS Hoolekandeteenused teo õigusvastasus seaduses sätestatud kohustuse rikkumisest, s.t deliktiõigusliku kaitsenormi rikkumisest VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi, kuivõrd rikutud on sotsiaalhoolekandeseadusest tulenevat kohustust tagada teenusel viibiva täisealise isiku turvalisus (SHS § 100 lg 2 p 2). Nii Mattias Karro kui ka I. S. viibisid ööpäevaringsel erihooldusteenusel, mille osutamisel tuleb muuhulgas tagada teenusel viibivate isikute turvalisus ja seda nii tulenevalt seadusest, suunamisotsusest kui ka AS Hoolekandeteenused enda kehtestatud üldtingimustest. 16.11.2018 lükkas Mattias Karro ASile Hoolekandeteenused kuuluvas erihooldeteenuse osutamise ruumides kannatanu I. S.t, mille tagajärjel viimane kukkus ning raske tervisekahjustuse sai.
  3. Kohtu hinnangul oli I. S.le tekkinud kahju ära hoidmine VÕS § 1045 lg 3 järgi sotsiaalhoolekandeseadusest tuleneva kohustuse vähemalt üheks eesmärgiks. Ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isikutele turvalise ja ohutu elukeskkonna tagamise eesmärgiks on ilmselgelt vältida või vähemalt minimaliseerida olukorda, kus teenusele suunatud isikud ei saaks endale või teistele kahju tekitada. Käesoleval juhul oli AS Hoolekandeteenused poolt hooldealuste turvalisus tagamata 16.11.2018 vähemalt kella 10:07:52 – 10:10:12 ajal ning seetõttu oligi võimalik kannatanule sellisel viisil kahju tekkimine. AS Hoolekandeteenused on kohtule kinnitanud, et 16.11.2018 oli Xxxx erihooldekodus tööl nõutud arv töötajaid vastavalt SHS § 104 lg-le
  4. Vastavalt töögraafikule oli vahejuhtumi toimumise ajal üksuses tööl 4 inimest (I kd tl 27). AS Hoolekandeteenused on viidanud, et seadus ei nõua ning praktiliselt ei oleks ka võimalik igal ajahetkel iga kliendi kõrvale tegevusjuhendajat paigutada. Kohus nõustub sellega, et iga kliendi juurde töötaja paigutamine ei oleks objektiivselt võimalik ega otstarbekas ning sellisel juhul oleks küsitav ka SHS § 100 lg 1 sätestatud ööpäevaringsele erihooldusteenusele ettenähtud eesmärgi täitmine (s.o isiku iseseisva toimetuleku säilitamine ja suurendamine). Küll aga jääb kohtule arusaamatuks AS-i Hoolekandeteenused käitumine käesoleva kriminaalasja aluseks oleva olukorra ajal. Nimelt nähtub turvakaamera salvestiselt selgelt, et AS Hoolekandeteenused töötaja lahkub ruumist, kuigi esiteks möödub seda tehes ruumi sisenevast kannatanust ning teiseks on eelnevalt olnud mitme minuti vältel tunnistajaks Mattias Karro rahutule ja närvilisele käitumisele. Mattias Karro käitumine ei saanud kohtu hinnangul töötajale kuidagi märkamatuks jääda, sest süüdistatav väljendas ennast sihitult edasitagasi kõndimises, samuti oli Mattias Karro närviline käitumine kohtu jaoks tähelepanu äratav juba pelgalt hääletut turvakaamera salvestist vaadates. Vähetähtis ei ole antud situatsioonile hinnangut andes ka see, et kohtule esitatud Mattias Karro iseloomustustest (II kd tl 26, 27) nähtub, et ta on varasemalt olnud ohtlik teistele klientidele. Seejuures nähtub iseloomustustest järgmist: „kui Mattias on pahane, siis toriseb ja räägib omaette, vihastab kergelt ja muutub ka agressiivseks; oma käitumisega on korduvalt seadnud ohtu enda ja ka kaasklientide elu; oma pahameelt väljendab jalaga ettejuhtuva eseme vastu lüües; töötajate vastu on tihtipeale 16
(18)1-19-7743 verbaalselt agressiivne ka siis kui pole tarvitanud alkoholi; periooditi on agressiivne, löönud nii personali kui kliente; käitumiselt püsimatu, impulsiivne, ettearvamatu ja kohati agressiivne“. Seega on veelgi küsitavam töötaja lahkumine ning hooldusaluste söögiruumi järelevalveta jätmine kui on teada, et Mattias Karro on oma käitumishäiretes ettearvamatu ning et hooldusaluste vahel võib esineda teravaid probleeme ja arusaamatusi eelkõige toiduga seotud küsimustes. AS Hoolekandeteenused esindaja on leidnud, et ükskõik kui hoolas teenuse osutaja ka ei oleks, ei saa ta kõiki isikutevahelisi nügimisi ja lükkamisi ära hoida. Kohus nõustub sellega, kuid peab vajalikuks rõhutada, et käesoleval juhul on AS-ile Hoolekandeteenused etteheidetav see, et 16.11.2018 ei olnud kedagi teenuse osutaja töötajatest isegi läheduses n-ö ohutust tagamas ja olukorda kasvõi passiivselt sekkumas. Seda vaatamata asjaolule, et Mattias Karro käitumine oleks võinud juba eos olla alarmeeriv, eriti alates sellest hetkest kui Mattias Karro otsustas üle võtta n-ö korrapidaja ülesanded ning hakata keelama I. S.l võõrast toitu söömast. Seega on ASile Hoolekandeteenused etteheidetav üldine seadusest tuleneva kohustuse rikkumine, milleks on käesoleval juhul teenusel viibivatele isikutele turvalisuse tagamine vastavalt SHS § 100 lg 2 p 2 sätestatule.
  1. VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Lõike 2 kohaselt on süü vormideks hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kohus leiab, et käesoleval juhul on AS Hoolekandeteenused olnud oma tegevuses hooletu VÕS § 104 lg 3 mõttes ehk jätnud järgimata käibes vajaliku hoole. Kohus leiab, et AS-ilt Hoolekandeteenused tuleb kahju välja mõista kogu ulatuses – st varaline kahju 606,11 eurot ja mittevaraline kahju 3 400 eurot.
  2. VÕS § 137 lg 1 kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kohus leiab, et varalise kahju osas vastutavad Mattias Karro ja AS Hoolekandeteenused solidaarselt. Mittevaralise kahju osas summas 3400 eurot vastutavad Mattias Karro ja AS Hoolekandeteenused solidaarselt summas 1400 eurot. VI MENETLUSKULUD 43.

§ 180lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas koosnevad menetluskulud Kr

MS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdistatavale riigi õigusabi korras määratud kaitsja Eva Rivisele makstud tasudest kohtueelses menetluses summas 180 eurot (II kd tl 57-68) ja kohtumenetluses summas 639,60 eurot ning kannatanule riigi õigusabi korras määratud esindaja Mirjam Freyle makstud tasudest kohtueelses menetluses summas 400 eurot (II kd tl 69-72) ja kohtumenetluses summades 135 eurot (I kd tl 57-58) ja 395 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi teostamise kulus (akt nr 28) summas 765 eurot (II kd tl 28-35) ja isiku kohtuarstlikus ekspertiisi teostamise kulus (akt nr 19E-PõI0009) summas 84 eurot (II kd tl 36-39). Kokku on menetluskulud seega 2598,60 eurot. 44. Kohus leiab, et kuigi menetluskulud koosnevad KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega koosnevast sundrahast, siis käesoleval juhul tuleb see jätta välja mõistmata, kuivõrd Mattias Karro pani teo toime enne eelmist kohtuotsust. Kuivõrd

§ 65

lg 1 alusel kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest ei ole seadusandja sundraha küsimuse otsustamise osas eriregulatsiooni kehtestanud, tuleb sundraha väljamõistmise küsimuse lahendamisel sellises olukorras lähtuda alati konkreetsest kriminaalmenetlusest (RKKKo 3-1-1-24-11 p 10.1). Arvestades aga käesoleva kriminaalasja asjaolusid, süüdistatava isikut ning seda, et

§ 65lg 1 alusel liitkaristuse moodustamisel tuleb süüdistatav asetada olukorda, mis oleks 17

(18)1-19-7743 esinenud siis, kui tema kuritegusid oleks arutatud koos, asub kohus seisukohale, et sundraha tuleb käesoleva kriminaalasja raames jätta välja mõistmata.
  1. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdistatavale üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav on olnud vähemalt alates
  2. aastast Kose valla eestkoste all, mida viimati pikendati 20.09.2017 kohtumäärusega kuni 20.09.2022 (II kd tl 40-42). Eestkoste on Mattias Karrole määratud kõigi tema asjade ajamiseks ning määruse kohaselt võib ta teha tehinguid eeskostja nõusolekuta 40 euro eest kuus. Kohtuistungil on Mattias Karro täiendavalt selgitanud, et tänasel päeval lubatakse tal tehinguid teha eestkostja nõusolekuta 70 euro eest kuus. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas selge, et Mattias Karrol puuduvad täielikult rahalised vahendid menetluskulude tasumiseks ning kuivõrd süüdistatav on ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel kerge vaimse alaarengu tõttu, mis avaldub tal kognitiivsete võimete puudes ja käitumishäiretes (II kd tl 28-33), puudub sisuliselt ka võimalus, et tema varaline seisukord lähiajal oluliselt paraneks. Kuivõrd KrMS § 180 lg 3 ei luba menetluskulude riigikanda jätmist täies ulatuses (v.a alaealise puhul), siis eeltoodust tulenevalt peab kohus siiski vajalikuks menetluskulude riigi kanda jätmist võimalikult maksimaalses ulatuses. Seega kohus leiab, et süüdistatavalt tuleb välja mõista menetluskulud summas 300 eurot ja need tuleb tasuda 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud kogusummas 2298,60 eurot tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda. VII ASITÕENDID
  3. Kriminaaltoimikus olev CD-plaat turvakaamera salvestisega tuleb kohtu hinnangul jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Martin Tuulik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 18
(18)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.