1-20-7948/80

(20230100744)Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste rahvakohtunikud Kairi Tammiste ja Anu Tullino Kohtuistungi sekretär Simona Šois, Triin Pilberg, Mari Kirs, Ülle Karna, Raivo Seppo Kriminaalasi Muhammad Ibrahim Uthmani süüdistuses KarS § 141 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Arika Almann Tõlk araabia keele tõlk Eva-Louisa Radhaa; inglise keele tõlgid Klea Vaher, Viive Jõgevest MUHAMMAD IBRAHIM UTHMAN, isikukood: 38801010099; asukoht: viibib vahi all xxxx (xxxx); kodakondsus: xxxx; emakeel: xxxx; haridus: xxxx; töökoht: xxxx; kriminaalkorras karistamata. Süüdistatav Tõkend: vahistamine alates 18.07.2020.a; kahtlustatavana kinnipidamine: 17.07.2020.a Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Muhammad Ibrahim Uthman KarS § 141 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 4 (neli) aastat. 1
2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 17.07.2020.a. karistusaja hulka ning lugeda Muhammad Ibrahim Uthmani karistusaja alguseks 17.07.2020.a.
3. Süüdistatava Muhammad Ibrahim Uthmani suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
4. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Muhammad Ibrahim Uthmanilt riigituludesse: - sundraha 2,5 palga alammääras – 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot; - DNA-ekspertiisi kulu summas 2622 (kaks tuhat kuussada kakskümmend kaks) eurot; - kohtutoksikoloogiaekspertiisi kulud summas 95 (üheksakümmend viis) eurot; - koosseisuväliste tõlkide tasu kogusummas 2106 (kakstuhat ükssada kuus) eurot; - kaitsjatasud kogusummas 3503,40 (kolm tuhat viissada kolm eurot ja nelikümmend senti) eurot. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 9786,40 (üheksa tuhat seitsesada kaheksakümmend kuus eurot ja nelikümmend senti) eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates iga kuu
5. kuupäevaks alates 01.08.2021.a kuni 01.07.2022.a vähemalt 815,53 eurot (viimase osamakse suurus on sel juhul 815,57 eurot) Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber
6. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. Asitõendid ja salvestised: - 4 CD-plaati ja 3 DVD-plaati salvestistega (asuvad kriminaaltoimikus) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6 Tallinn asuvad esemed: - aluspüksid ja teksapüksid – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - lühikesed püksid, t-särk, tennised ja mobiiltelefon Samsung asuvad – tagastada kohtuotsuse jõustumisel Muhammad Ibrahim Uthmanile, edastades need lisamiseks Tallinna Vanglasse tema isiklike asjade hulka. - mobiiltelefon iPhone xxxx – tagastada Muhammad Ibrahim Uthmanile pärast kannatanut kujutvate videote ja fotode kustutamist ning edastada see lisamiseks Tallinna Vanglasse tema isiklike asjade hulka. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (alates 15.06.2021.a). Apellatsioon esitatakse Tallinna 2 Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse tõlke vahistatud süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. SÜÜDISTUSE SISU Muhammad Ibrahim Uthmani süüdistatakse selles, et ta võttis 12.07.2020 kella 04:15 paiku Xxxx asuva maja juurest endaga kaasa silmnähtavalt tugevas alkoholijoobes K. E. T., talutades ta enda kasutuses olevasse sõiduautosse Xxxx registreerimisnumbriga xxxx ning sõidutas seejärel Xxxx asuva maja juurde. Seal talutas ta K. E. T. korterisse nr xxxx, kus kasutades ära K. E. T. seisundit, milles viimane ei olnud joobest tingitud uimasuse tõttu võimeline toimunust aru saama ega vastupanu osutama (ehk viibis abitusseisundis), astus K. E. T.ga suguühtesse, pannes oma peenise K. E. T. tuppe ning liigutades seda kuni seemnepurskeni. Seega pani Muhammad Ibrahim Uthman toime inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise, ära kasutades isiku seisundit, milles ta ei olnud võimeline toimunust aru saama ega vastupanu osutama, so KarS § 141 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSE KÄIK Poolte seisukohad: Prokurör leidis, et ümberlükkamatult on tõendamist leidnud, et 12.07.2020 toimus seksuaalvahekord kannatanu K. E. T. ja süüdistatav Muhammad Ibrahim Uthmani vahel. Vaidlus on selles, kas seksuaalvahekord toimus vabatahtlikult või kasutas süüdistatav ära kannatanu abitusseisundit ning pani seega toime vägistamise. Kohtuvaidluste kõnes analüüsis prokurör põhjalikult kohtule esitatud tõendeid ja leidis kokkuvõtvalt, et nendega on tõendatud nii kannatanupoolne alkoholi tarvitamine, sõpradega väljas käimine, tema taksoga üksi koju saatmine, süüdistatava poolt kannatanu kaasa võtmine ja kannatanuga süüdistatava korterisse minek, toimunud seksuaalvahekord ning kannatanu lahkumine süüdistatava korterist. Sealjuures on tõendatud kannatanu viibimine abitusseisundis ja seda juba süüdistatavaga kohtumisel ning hiljem tema korteris viibides, sh seksuaalvahekorra ajal. Prokurör on pidanud kogutud tõenditele viidates usaldusväärseteks kannatanu ja tunnistajate ütlusi ning ebausaldusväärseteks ja eluliselt ebausutavaks süüdistatava ütlusi. Prokurör juhib tähelepanu, et kuivõrd kannatanul varasemad seksuaalkogemused puudusid, mida kinnitab ka läbivaatus (et vanu vigastusi ei ole), siis on ilmne, et vigastused suguelundites on tekitanud süüdistatava tegevus ja need põhjustasid kannatanule valu. Samuti leiab prokurör, et kannatanu oli sellises joobes, et ilmselt nö voodisse jõudes oli tema keha juba koordinatsioonivaba ning on eluliselt usutav, et ta vajus kohe ära ehk oli kindlasti vastupanuvõimetu, kui mitte sisuliselt teadvusetu. Prokurör leiab, et süüdistatav pani toime vägistamise abitusseisundis viibiva kannatanu suhtes, vägistades sisuliselt teadvusetu kannatanu. Prokurör leiab, et süüdistataval on põhjust valetada, eelkõige soovist vabaneda kriminaalvastutusest, kuid ka hirmust väljasaatmise ees. Prokurör juhib tähelepanu, et seksuaalkuriteod on inimpsüühikale kõige laastavamad ja seetõttu on nende ohtlikkus äärmiselt kõrge. Prokurör leiab, et kohane karistus on vangistus 5 aastat koos lisakaristusega – väljasaatmine koos sissesõidukeeluga kümneks aastaks. Prokurör leiab, et 3 pagulasstaatus ei välista isiku maalt väljasaatmist ning elukaaslase ja lapse olemasolu paistab fiktiivset laadi olevat, seda põhjusel, et süüdistatav ei osanud nimetada lapse sünnikuupäeva ja lapse ema oli suhtes ka teise mustanahalise meesterahvaga. Kuigi tunnistaja J. R. kohtus kinnitas, et süüdistatav on lapse isa, ei ole nad tegelikkuses kunagi koos elanud. Samuti kinnitas tunnistaja, et on valmis abielluma, et süüdistatav riigist välja ei saadetaks. Ebausaldusväärseteks peab prokurör ka süüdistatava ütlusi selles, et tema elu on Xxxx ohus. Süüdistatav suhtub vaenulikult siinsetesse elanikesse, süüdistades kõiki rassimis, mis on ilmne viide, et süüdistatava elukoht ei peaks olema Eestis. Samuti palub prokurör välja mõista sundraha, kaitsjatasud ja ekspertiisikulud. Kannatanu riided kuuluvad hävitamisele, süüdistatavalt äravõetu, v.a. telefon, tagastamisele. Telefon kuulub hävitamisele. Repliigi korras täiendas prokurör, et süüdistatav valdab eesti keelt, mistõttu ei saa tõlkeprobleem olla tegelik. Samuti ei ole süüdistatav ise rääkinud juttu nagu kaitsja, et kannatanu oli joobes ja ei hakanud vastu. Prokurör rõhutab, et süüdistatav on väitnud läbivalt seda, et kannatanu ise soovis seksi. Samuti väitis süüdistatav erinevalt kaitsjast, et tütarlaps ei nutnud üldse, oli normaalne. Prokurör leiab, et seksuaalkuriteost on raske rääkida ning kannatanul esines raske joove. 28.05.2021 toimunud kohtuvaidlustes prokurör täpsustas, et toksikoloogia ekspertiis tõendab täiendavalt kannatanu abitusseisundit. Samuti viitas prokurör, et PPA andmed pagulaste kohta pärinevad pagulaste enda ütlustest ning tähelepanu tuleb pöörata, et süüdistataval elab käesoleval ajal Xxxx sugulasi. Kannatanu ei ole soovinud avaldada arvamust karistuse liigis ja määras, vaid on palunud kohtul määrata õiglane karistus. Kannatanu on selgitanud, et juhtunu on temale psühholoogiliselt väga raskelt mõjunud ja ta kardab süüdistatavat siiani. Kannatanu ei usu, et oleks andnud seksuaalvahekorraks enda nõusoleku mistahes viisil. Kannatanu viitab enda väärtushinnangutele, mille järgi ta ei oleks kaotanud enda süütust juhuslikule võõrale ning selgitab, et ta on nüüdseks kaotanud valikuvabaduse kellele ja millal enda neitsilikkus kinkida. Kaitsja leiab, et süüdistatav tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kaitsja on samuti äärmise põhjalikkusega analüüsinud kogutud tõendeid ja kohtupraktikat ning leiab kokkuvõttes, et kogutud tõendid ei ole tõsikindlad, mistõttu ei saa süüdistatavat süüdi mõista. Eelkõige leiab kaitsja, et süüdistatav ei olnud ega saanudki olla teadlik kannatanu abitusseisundist ja nõusoleku puudumisest seksuaalvahekorraks. Kaitsja hinnangul siinjuures ei ole tõendatud kannatanu abitusseisundis viibimine. Kaitsja hinnangul ei ilmne, et süüdistatav kasutas ära just kannatanu seisundit, et temaga vahekorda astuda. Kaitsja möönab, et süüdistatava ütlustes esinevad vastuolud, kuid juhib tähelepanu, et on esinenud ka tõlkeprobleeme. Kaitsja viitab, et isegi kui süüdistatava ütlused kannatanu aktiivsuse osas on ülepaisutatud, siis on süüdistatav väitnud ka seda, et suhtlemine oli sõbralik ja tema arvates toimus seksuaalvahekorda astumine mõlema vabal tahtel. Kaitsja juhib tähelepanu, et kannatanu suhtles süüdistatavaga adekvaatselt. Kaitsja viitab, et kannatanu üksiku mälupildi kirjelduses viidatud valu on loomulik esimese seksuaalakti puhul. Tunnistajate ütluste hindamisel juhib kaitsja tähelepanu, et kannatanu andis endale aru ümbruses toimuvast, väljendas enda soovimatust koju minna ning kannatanu ütluste edastamise puhul on tegemist tuletatud tõendiga. Samuti nähtub taksojuhist tunnistaja ütlustest, et kannatanu ei olnud abitu, elutu tütarlaps, ta tundis ära oma kodu. Kaitsja nõustub, et teatud koordinatsioonihäired on videost nähtavad, liikumine on aeglane ja ebakindel, kuid see ei ole piisav abitusseisundi omistamiseks. Puutuvalt kannatanul tuvastatud vigastustest märkis kaitsja, et need saavad viidata vaid sellele, et kannatanu ei pruukinud füsioloogiliselt aktiks valmis olla. Joobeseisundi puhul on tõenäoline, et naisterahvas võib nõustuda seksuaalaktiga, olemata selleks füsioloogiliselt valmis. Kaitsja leiab, et kannatanu poolt tarbitud alkoholi kogus ei saanud põhjustada abitusseisundit. Kaitsja leiab, et kannatanu ja süüdistatav suhtlemised pika aja vältel autosõidu ajal ja korteris. Samuti olid kannatanul jalas kitsad teksad, mille äravõtmine 4 oleks vaevarikas ning kindlasti oleks tahte vastaselt nende äravõtmisel saanud kannatanu midagi ette võtta. Kokkuvõttes leiab kaitsja et ei ole tõendatud süüdistatava tahtlus kannatanu seisundit ärakasutamiseks ja temaga sellest tulenevalt suguühtesse astumiseks. Ühestki tõendist ei nähtu, et kannatanu ei oleks nõustunud vahekorraga. Kaitsja juhib tähelepanu, et kannatanu ei ole süüdistatavat eemale tõrjunud, karjunud, toast välja jooksnud, füüsiliselt vastupanu osutanud. Kaitsja leiab, et joobeseisundis võis anda kannatanu signaale, mida süüdistatav tõlgendas valesti. Kaitsja leiab, et on üldteada, et peale tahte vastaselt seksuaalvahekorda astumist, ollakse sellest hiljem šokeeritud. Kaitsja viitab, et kannatanu lahkus korterist rahulikult. Kaitsja arvates võtab alkohol seksuaalses käitumises nö pidurid maha ning seksuaalvahekorda astudes tütarlapse joovet või väsimust ära kasutades on moraalivastane tegu, kuid mitte kuritegu. Kaitsja rõhutab, et toksikoloogia aktis antud ekspertarvamus ei ole kategoorilises vormis. Kaitsja viitab, et kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kaitsja leiab, et prokuröri küsitud karistus ei vasta kohtupraktikale. Tõendatud ei ole kannatanule moraalse kahju tekitamine, hagi ei ole esitatud. Ühtegi alust, mille järgi isiku süü suuremaks lugeda saaks, ei esine. Väljasaatmise alust samuti kaitsja ei näe, viidates, et süüdistataval on perekondlikud suhted, sh laps Eestis. Kaitsja hinnangul ei pea kohus antud küsimust hetkel lahendama, kuna migratsiooniamet saab selle juurde hiljem tagasi pöörduda Süüdistatav ennast süüdi ei ole tunnistanud ja ise leiab, et teda on koheldud ebaõiglaselt, iga sõna, mis ta rääkinud on, on tõde. Ta leiab, et aafriklasi ei armastata, iga väiksema eksimuse tõttu saadetakse riigist välja. Samuti selgitab, et ta on püüdnud täpsustada enda ütlusi, kuid seda ei ole võimaldatud. Ta leiab, et uurija korraldas selle fabrikatsiooni ja juhendas tütarlast ka kohtuistungil talle sõnumeid saates. Süüdistatav leiab, et meie seadused karistavad ainult aafriklasi. Ta leiab, et prokuratuur maksab talle kätte. Süüdistatav heidab kohtule ette, et kohus ei ole talle kohtuistungiprotokolle tõlkida lasknud. Süüdistatav leiab, et kaameralindistused kinnitavad tema ütlusi. Rassismi näeb süüdistatav ka selles, et kohus ei arutanud tema kaebust vanglaga seoses, vaid soovitas vangla juhtkonna poole pöörduda. Süüdistatav kinnitab, et seksuaalvahekord toimus mõlema poole tahtel. Süüdistatav heidab ette prokuratuurile, et ta küsis kannatanu arvamust karistuse liigi ja määra osas, leides, et prokuratuur tegi seda süüdistatava riigist välja saatmiseks. Süüdistatav kinnitab, et oli teadlik tüdruku vanusest ja tütarlaps ei ole laps, ta oli xxxx. Süüdistatav rõhutab, et prokuratuuril ei ole videosalvestust vägistamisest. Süüdistatav analüüsib äärmiselt põhjalikult esitatud ja uuritud tõendeid ning leiab kokkuvõtvalt, et ükski neist ei tõenda vägistamist. Süüdistatav viitab, et prokuratuuril on ainult 3 tõendit- arstliku läbivaatuse protokoll, videokaameralindistused ja tunnistajad. Ühtegi kõrvalseisjat ei ole suguakti juures olnud. Süüdistatav viitab, et kui kannatanu ei oleks soovinud seksi, oleks ta väljuda saanud korterist. Süüdistatav leiab, et inimene, kes on joobes, soovib rohkem seksida kui kaine inimene. Samuti, kuivõrd kannatanu kirjeldas tema korteri plaani ja teda ennast, siis pidi ta olema pädevas seisus. Süüdistatav viitab, et on loomulik, et seksi tagajärjel saavad kannatada rinnad, tuharad, vagiina. Süüdistatav rõhutab korduvalt, et aafriklastelt soovitakse seksi ja naised soovivad temalt seksi. Süüdistatav rõhutab korduvalt, et kannatanu soovis temalt seksi. Süüdistatav leiab samuti, et kui tal oleks aafriklasest kaitsja, siis oleks süüdistus visatud prügikasti. Süüdistatav märgib, et tegelikkuses viibis kannatanu saali ukse taga koos uurijaga istungi ajal. Süüdistatav viitab, et ta ei saanud kannatanule küsimusi esitada, nt kas kannatanu viidatud „stopp, lõpeta“- oli esimese või teise vahekorra ajal. Süüdistatav viitab, et kannatanu ei lahkunud peale esimest vahekorda, vaid nad olid veel korra vahekorras, samuti ei kutsunud kannatanu ärgates politseid. Süüdistatav leiab, et kogu selle aja vältel, mis kannatanu tema korteris viibis ja seal hommikul ärgates, ei võtnud ta politseiga ühendust, sest seks oli vabatahtlik. Süüdistatav viitab, et ta ei ole vahetanud korterit, et varjata vägistamist, see oli enne planeeritud. Eksperdiarvamused põhinevad süüdistatava hinnangul oletustel. Süüdistatav leiab, et kannatan sundis teda endaga seksima. Kui ta ise sooviks seksi 5 küsiks ta seda oma lapse emalt, samuti on Tallinnas majad, kus makstakse aafriklastele seksi eest ja saab ka raha eest osta seksi väga ilusatelt tüdrukutelt. Süüdistatav heidab kaitsjale ette, et kaitsja ei ole kogu kohtuistungi vältel kordagi prokuratuuri milleski süüdistanud ja leiab, et kaitsja teeb prokuratuuriga koostööd. Prokuratuurile heidab süüdistatav ette, et prokuratuur ainult süüdistab teda, kuid ei ole välja toonud neid kordi kui teda on rünnatud, tema autokummid läbi torgatud. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, kuulanud ära kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava ütlused, uurinud, avaldanud ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, sh salvestisi, kõrvutades neid ning hinnanud oma siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et süüdistatava süü talle esitatud süüdistuses KarS § 141 lg 1 järgi on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Käesolevas kohtuasjas puudub vaidlus selles, et kannatanu K. E. T. ja süüdistatav Muhammad Ibrahim Uthman 12.07.2020, süüdistuses märgitud ajavahemikus seksuaalvahekorras olid. Märgitud asjaolud on leidnud kinnitust nii süüdistatava enda ütlustega (millistes ta kinnitab K. E. T.ga seksuaalvahekorras olemist), kui DNA-ekspertiisi aktis antud ekspertarvamusega. Nimelt DNA-ekspertiisiaktis nr 20E-GE0765 /I kd tl 215-227/ antud ekspertarvamus tõendab Muhammad Ibrahim Uthmanilt pärineva sperma leidumist K. E. T. rinnalt, tuharatelt ja suguelundite piirkonnast võetud proovides. Täpsemalt, ekspertarvamuse kohaselt sisaldasid eeltestide alusel spermat proov suurtelt häbememokkadelt, proov väikestelt häbememokkadelt, proov tupe keskosast, proov tupe tagumisest osast, proov emakakaela kanalist, proov perianaalpiirkonnast. Neist suurtelt häbememokkadelt, emakakaela kanalilt ja perianaalpiirkonnast võetud proovidest leiti peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev süüdistatava DNA- profiiliga (kd 1 tl 220, p 4.2.). Välistada ei saa süüdistatava DNA profiili kannatanu aluspükstelt võetud proovist (kd 1 tl 219, p 2.2.), kannatanu rinnalt ja vasakult tuharalt võetud proovidest (kd 1 tl 219, p 3.1). Süüdistatava halotüübiga on kokkulangevad (uuritud 73810 meesisiku hulgast) proovid küünealuselt, kõhult, mis sisaldasid eeltestide alusel spermat (kd 1 tl 220, p 3.2., 3.2.1). Märgitud proovide võtmine kannatanu K. E. T.lt on kajastatud lühikokkuvõttes meditsiinilistest toimingutest PPA uurija abistamiseks /I kd tl 96/ ja seksuaalvägivalla ohvri läbivaatuse protokollis /I kd tl 97-119/. Seksuaalvahekorras olemist talle võõra mehega kinnitab ka kannatanu ise oma ütlustes, rääkides ühest mälupildist, kuidas võõras mees voodis tema peal on, peenis tema tupes. Suguühtes olemine ja sellest saadud vigastused nähtuvad üheselt samuti lühikokkuvõttest meditsiinilistest toimingutest PPA uurija abistamiseks /I kd tl 96/. Dokumendist nähtub, et patsient K. E. T. avaldas seksuaalvägivalla toimumise ajaks 12.07.2020 kell 03:58 kuni 11:
8. Patsiendi läbivaatus on teostatud 12.07.
9. Dokumenteeritud on verevalumid reitel, säärtel, paremal õlavarrel ning suguelunditel: tupekurru vasakul pool turse 0, 5 cm alal; tupeesikus tagumise kahvli osas rebend punase põhjaga, lisaks petehhiad; tupe sissekäigus tumepunane hüümeniserva turse kella 1-2 suunal. Samuti on kogutud 12.07.2020 kell 17:25 kuni 18.30 kohtumeditsiiniline tõendmaterjal: rind, kõht, suguelundid, perianaalpk, millised on hoiustatud tervishoiuasutuses. Tehtud on üldine ja suguelundite läbivaatus, sh vigastused dokumenteeritud ja pildistatud, sh tehtud haiglas analüüs uimastitele. Märgitud toimingule on järgnenud seksuaalvägivalla ohvri läbivaatuse protokolli koostamine (koos CD-plaadil olevate fotodega /I kd tl 97-119/, millistest nähtub, et patsient K. E. T. saabus haiglasse 12.07.2020 kell 16:19, läbivaatus teostati LTKH Pelgulinna Sünnitusmajas arst-residendi H.S.-P. ja ämmaemanda K.T. juuresolekul. Patsiendi selgitus: 12.07.2020 kella 3 paiku öösel panid sõbrannad ta takso peale, takso telliti läbi Bolti. 6 Patsient ei mäleta, mis sai taksos edasi. Tuvastab taksojuhi pildi järgi, et õige mees, kelle kõrval ärkas. Hommikul ärkas 11 paiku, olles alasti, riietus ja mees ärkas ka, proovis veenda, füüsiliselt kinni ei hoidnud. Läks Xxxx bussi peatusest peale, et koju sõita. Ööst mäletab seda hetke, kui toimepanija oli tema peal ja kui üles ärkas. Taksos olemist ei mäleta. Mäletab hetke, kus ise ütles „ei“, kuid toimepanija ütles „las ma lõpetan“, kontekstis, et las ma saan orgasmi (ejakulatsiooni). Juhtunu algus kuupäev 12.07.2020 kell 03:58, lõpu kuupäev 12.07.2020 kell 11:
10. Toimumise koht toimepanija kodus, toimepanija üks mees, võõras. Ohver oli kasutanud alkoholi. Ohver ei ole pärast juhtunust alkoholi tarvitanud, ohver ei ole kasutanud teisi uimasteid. Ohvri hinnang enda intoksikatsioonile: purjus, sõbrannade sõnul ei seisnud püsti. Esines asjaolusid, mis võisid mõjutada ohvri nõusolekuvõimelisust on märgitud ei tea – teadvuseta olek. Seksuaalne vägivald: vaginaalne seksuaalvahekord peenis/tupp - jah. Asend seksuaalse vägivalla ajal: ohver selili, toimepanija peal aga ülakehaga mitte vastas. Ohver ja ründaja olid alasti. Ohvri aluspesu jäi ründaja juurde. Kas toimepanija ejakuleerus või kasutas kondoomi: ei tea. Patsient ei ole olnud varem tupekaudses seksuaalvahekorras ega kogenud varasemat seksuaalvägivalda. Läbivaatus: 12.07.2020 kell 17.25: Teadvuse seisund: normaalne, riided: rebitud, määrdunud, plekid: jah. Puuduvad riideesemed: aluspesu. Patsient on läbivaatuse tegija hinnangul: avatud, asjalik, rahulik. Objektiivne vaimse seisundi kirjeldus: mudib pihus sõrmi, räägib vaikse häälega. Vigastused on: käed: õlavars, käsivars, käelaba, küüned: verevalum, marrastus/kriimustus: parema käe sisemisel pinnal verevalum alumises kolmandikus suurusega 1,5 x 2,5 cm lillaka sinise värvusega, seest petehhiaalne. Suguelundid: Välised suguelundid: tupe sissekäigus tagumise kahvli juures kella 5-6 suunal petehhiad ja rebend 1, 3 cm. Põhi punane, servad valkjad. Hüümeni serv on kergelt lokkiv, kuid selle serva kella 1-2 suunal tumepunane turse 0, 7 cm alal. Vanu vigastusi ega arme ei tähelda. Neitsinahk täiskasvanud naisele omane lokkiva servaga, venitatav, avaus läbitav 2 põiksõrmele. Sisemised suguelundid: tupekurd vasemal seinal 1 x 0,5 cm alal tumepunane, turses. Märkus pt virgo olnud. Kõik loetletud vigastused on tähistatud joonistustel ja CD-plaadil. Patsient ise võttis 12.07.2020 lõunal SOS pilli. Märkus: arvestades anamneesi ja kliinilist leidu on alus kahtlustada seksuaalvägivalda. Täiendavad andmed, 14.07.2020 kell 17:10 patsient teavitas eposti teel, et kaasa ei viinud teda Bolti juht. Samuti puudub käesolevas asjas vaidlus selles, et kannatanu oli alkoholi tarvitanud. Märgitu on tõendatud kannatanu enda, tunnistajate S. L. ja A. K. ütlustega. Nimelt on nii kannatanu kui ka tunnistajad andnud riimuvaid ütlusi selle kohta, et nad kohtusid 11.07.2020 S. L. juures, kus eelnevalt kained olles hakkasid K. E. T., A. K. ja K. L. K. tarvitama viinakokteile, tarbides esialgu ära üle poole kas 0, 7 või üheliitrilisest viinast. Seejärel läksid nad välja ning K. E. T. ja A. K. tarvitasid edasiselt kahe peale ära alles jäänud viina (kd 1 tl: 60pö-63pö; 55-57pö; 57pö-60pö). Tunnistaja I. G. A. ütlustest nähtub, et 12.07.2020 oli tema Bolti taksojuht ning sõitis musta värvi XXXX, riikliku registreerimisnumbriga xxxx. 12.07.2020 öösel kell 03:58 võttis tema Telliskivi piirkonnas peale tütarlapse ja viis xxxx, kuhu jõudis kell 04:
11. Tütarlaps näis välja väga joobnud, ta ei olnud endast teadlik, ta ei olnud nagu teadvusel täielikult. Tunnistaja arusaamise järgi oli tütarlaps nii purjus, et sõbrad tahtsid teda koju saata(kd 1 tl 90pö-92pö). Samuti tunnistab süüdistatav ise, et sai aru, et kannatanu oli tarvitanud alkoholi (kd 1 tl 90pö-92pö). Uuritud tõenditest kajastab lisaks eeltoodule objektiivselt tuvastatud andmete põhjal kannatanul esinenud joovet 12.07.2020 öösel kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktis nr 21E-LÕX0088, 20.05.2021 antud eksperdiarvamus (kd 2 tl 84-86). Ekspertarvamuse kohaselt võis olla arvutuslikult kannatanu vere alkoholi kontsentratsioon 12.07.2020 ajavahemikus 03:50 kuni 04:20 1,99 – 4,43 mg/g. Ekspertarvamuse lähtematerjal pärineb eelkõige joobeseisundi tuvastamise saatekirjast /I kd tl 120/, milline omakorda samuti tõendab K. E. T. joobeseisundit 12.07.2020, kuivõrd kannatanult on läbivaatuse käigus haiglas kell 16.30 võetud proov verest ja kell 18.40 uriinist. Verest on leitud etanooli 0, 58 +/- 0, 05 7 mg/g ja uriinist 0, 61 +/- 0, 05 mg/g. Verest ja uriinist narkootilisi aineid ei leitud. Asjaolu, et kannatanu verest/uriinist on võetud proovid 12.07.2020 kell 16.30 ja 18.40 (toksikoloogia, hoiustatud tervishoiuasutuses) nähtub lühikokkuvõttest meditsiinilistest toimingutest PPA uurija abistamiseks /I kd tl 96/. Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas kannatanu viibis silmnähtavalt tugevast alkoholijoobest tingitult abitusseisundis või mitte ja kas sellest tulenevalt suguühe kannatanu ja süüdistatava vahel oli vabatahtlik või mitte. Kannatanu K. E. T. on kohtuistungil andnud ütlusi, millistes ta kirjeldab lisaks alkoholi tarvitamisele, et ei mäleta, kui palju seda joodi, kuid ta adus, et oli jäänud purju. Edasisest on kannatanul üksikud mälupildid, kuidas S. talle xxxx baaris vett annab. Õhtut mäletab ta selgesti Xxxx istumiseni. Midagi peale alkoholi ta sel õhtul rohkem ei tarvitanud. Kannatanu ei mäleta XXXX lahkumist, taksosõitu koju, süüdistatavaga kohtumist enda maja ees ega tema juurde jõudmist. Järgmine mälupilt on kannatanul sellest, kui ta on võõras korteris võõra mehega, kes on temaga seksuaalvahekorras ning kannatanu tunneb valu kehal ja tugevat valu tupes. Kannatanu karjus ja ütles „ära tee“. Kannatanu selgitab, et püüdis teda (meest) käega ära lükata, kuid ta (mees) surus selle tugevalt oma jõuga maha. Kannatanu seostab enda käel arstlikul läbivaatusel tuvastatud verevalumit hetkega, kui ta palus süüdistataval tegevus lõpetada, püüdes teda käega ära lükata, misjärel süüdistatav ta käe jõuliselt maha surus. Kannatanu ütles seejärel „stopp“, et mees oma tegevuse lõpetaks ja välja tõmbaks, kuid mees vastas, et stopp on siis, kui tema lõpetab. Kannatanu mõistis, et mees viitas sellele, et lõpetab siis kui saab seemnepurske. Kannatanu oli sel hetkel voodis selili ja mees tema peal, peenis tema tupes, näod vastamisi. Kannatanu kaotas teadvuse ja kustus ära. Järgmisena mäletab kannatanu ärkamist, üleni paljana. Kannatanu oli šokis. Ta leidis ennast võõrast korterist, tema kõrval magas võõras mees. Ta võttis voodi kõrvalt aluse pealt enda särgi ja rinnahoidjad, pani need selga. Pükse ta algul ei leidnud ja lõpuks mees vastas küsimise peale, et need on vannitoas. Ta pidi neile palja alakehaga järgi minema. Seda tehes ta tundis, kuidas mees teda seljatagant filmis, mis alandas teda (märkus: kannatanu kasutab sõna „alandlikult“, kuid ilmselgelt kirjelduse järgi on ta silmas pidanud sõna „alandavalt“). Pükse vannitoas ei olnud, misjärel ta seda mehele ütles ja uuesti küsis. Seejärel tõi mees talle püksid voodi kõrvalt laualt. Aluspükse mees ei toonud ja neid ta ka ise ei näinud. Temal jalas olnud pitsilised heledad aluspüksid jäidki selle mehe korterisse. Kannatanu pani püksid vannitoas jalga ja teatas, et soovib ära minna, mispeale mees vihastus ja kutsus teda rassistiks, mehest õhkas vägivalda. Ta kartis juba öösel ja tahtis mehe juurest hommikul kainemaks saades kohe ära minna. Kannatanu vastas küsimisele, et äramineku põhjuseks ei ole see, et mees on mustanahaline. Kannatanu palus endale ukse avada, mis oli lukus ja lahkus. Hommikul mees omal initsiatiivil temaga ei rääkinud, ainult siis kui sõimas teda rassistiks.12.07.2020 õue saades võttis kannatanu A. K.iga ühendust kell 11:50 ja rääkis, et ärkas võõra mehe kõrval. Ta ostis ja kasutas ära (rasedusvastase) SOS pilli ja läks S. L. juurde. Seal rääkis ta, et ärkas võõra mehe juures korteris ja teda vägistati. S. ja A. arvasid, et sellest tuleb teatada ja tema nõustus sellega, otsustati koos Lasteabisse helistada. Kuna ta ise oli šokis, tal oli häbi ja raske rääkida, siis rääkis telefonis Lasteabiga S.. Seejärel võttis nendega ühendust politsei. Kannatanu käis läbivaatusel, võeti proovid. Tal tuvastati verevalumid käel, tuharal ja tupes. Kannatanul olid seljas teksapüksid, topp ja karvane jope. Kannatanu selgitab, et sel ööl võttis see võõras mees tema neitsilikkuse, vabaduse kinkida oma neitsilikkus oma tulevasele armsamale. Seni ei ole tal poiss-sõpra olnud. Kannatanu selgitab, et kui ta vaatas kodumaja videosalvestust, siis ta mõistis, et ei soovinud tol ööl peolt taksosse minna, sest teadis, et tal ei ole koduvõtmeid kaasas, need olid jäänud S. L. juurde. Alkoholi ei tarvita kannatanu tihti, kui siis korra-paar kuus, šampust. See, et ta juhtunut 8 alkoholitarvitamisega seoses ei mäleta, on tal esimene kord. Peale juhtunut oli ta šokis ja segaduses, ei teadnud kelle poole pöörduda või mida teha, kuidas käituda. Kannatanu kirjeldab ennast pigem tagasihoidliku inimesena, kes ei hakka niisama teistega (võõrastega) rääkima ega kaasa minema. Ta ei usu, et andis ühelgi moel enda nõusoleku toimunud vahekorraks. Ta kardab tänaseni seda meest ja vahejuhtum on talle psühholoogiliselt väga raskelt mõjunud. Ta pöördus psühholoogi poole (kd 1 tl 60pö-63pö). Tunnistaja S. L. kinnitab lisaks sellele, et kannatanu alkoholi tarvitas, et tema varasemalt ei ole K. koos väljas käinud ega teda alkoholijoobes näinud. Joove K. käitumist ei muutnud palju, taarus lihtsalt ringi, oli jutukas, suhtles. Peol oli K. klassivend ja mõned tuttavad, kes tulid nende juurde rääkima. XXXX olles käis K. tema arusaamist mööda väljas oksendamas klassivenna abil, sest tal oli väga paha. Tagasi tulles olid tal pükste põlved määrdunud, oli näha, et ta on kukkunud. Nad kõndisid seejärel koos K. ja A. XXXX ära, natuke eemale. Tunnistaja kirjeldab, et mõne aja pärast K. oli väga purjus, ei püsinud enam isegi püsti ja taarus ringi, ta tõi K.le baarist vett, mida K. E. jõi päris palju. Nad pidid (A.) K.t püsti hoidma, mistõttu nad otsustasid, et saadavad ta ära koju taksoga. A. tellis Bolt äpiga takso ja nad panid K. takso peale. K. ei tahtnud hästi minna. Ta ütles, et ei taha sinna taksosse istuda, ei taha koju minna. Samas oli K. keha juba nii pehme, et nad ei jõudnud teda enam püsti hoida, ta nagu voolas kuidagi. K.l oli n-ö keel päris pehme, osaliselt oli aru saada, mida ta rääkis, midagi jäi võib-olla arusaamatuks. Ravimeid ega mingeid muid aineid K. ei tarvitanud. Tol hetkel tema ei teadnud, et K.l ei ole koduvõtmeid kaasas. Tal võis olla mingi väike kott üle õla, selles ei ole tunnistaja kindel, kuid telefon oli K.l kaasas. Taksosse K. otseselt ei istunud, vaid nagu vajus sinna pingile pikali. Seltskonnast oli K. kõige õblukesem ja peenem. Talle tundus, et võrreldes A. jäi K. rohkem joobesse. Taksojuhile ütles tema, et kui K.l hakkab paha, siis ta peatuse teeks ja laseks tal oksendada, et viige ta palun koju. Taksojuht vastas, et saab aru. Taksojuht oli rahulik, ta sai aru, et K. oli tugevas joobes, sest ta väljendas seda ilmega ja ta veel küsis kuidagi, kas tal on kõik korras ja kas ta on väga purjus. K. istus taksosse taha paremale. Pärast proovis A. K.le mitu korda helistada, kuid ta ei võtnud vastu, mistõttu nad arvasid, et ta jõudis koju ja magab juba. Läbi äpi nägid nad, et ta on koju jõudnud. Ise läksid nad A. mõne aja pärast tema juurde. K.st kuulsid nad järgmine kord kella 11 ajal, kui K. kirjutas Messengeris ja siis A. helistas talle videokõnega. K. oli väga šokeeritud. Ta ütles, et ärkas üles mingi tumedanahalise mehe kõrval ja ei mäleta midagi mis juhtus. Ta ei teadnud, kus ta on, kuid vaatas Google Mapsist ja ta oli vist xxxx. Tunnistaja ja A. ütlesid, et K. ostaks beebipilli ja tuleks tunnistaja juurde. K. tegi sedasi. Ta oli väga segaduses, korra nuttis, hirmunud, tal oli veel promill sees. Mees ei olevat tahtnud talle tagasi anda aluspesu, oli olnud kuri ja oli öelnud, et kas oled rassist. Ta rääkis, et ei mäleta midagi aga mäletab seda ainult, et öösel oli selle mehe juures, tal oli valus olnud vaginaalses piirkonnas ja ilmselt see mees võttis talt süütuse. Tunnistaja oli šokeeritud, nagu ka K. ja A., koos otsustati helistada Lasteabiliinile, mille kontakti nad otsisid Googlest. Telefoniga rääkis tunnistaja, kuid helistati vist A. telefonilt. K. ise ei julgenud rääkida, ta oli segaduses. Edasi võttis ühendust politsei ja siis läks A. K.ga kaasa kontrolli, et näha, kas teda kasutati seksuaalselt ära. Tunnistajal varasem kokkupuude sellise temaatikaga puudub. Iseloomult on K. tagasihoidlikum, mitte nii jutukas, sõbralik. Tuttavate ja sõpradega on ta avatum, jutukam, uute inimestega tagasihoidlikum (kd 1 tl 55-57pö). Tunnistaja A. K. samuti kinnitab lisaks alkoholi tarvitamisele, et viin oli kas 0, 75 liitriline või üheliitriline pudel. Kaasavõetud viinapudeli peitsid ära, alles oli pudelist umbes 7 cm ulatuses viina, täpselt ei oska hinnata äkki 200-300 grammi. Siis sealt mõne aja möödudes läksid nad tagasi XXXXse. Seejärel jõid nad lõpuni ära kaasa võetud viinapudelist allesjäänud viina. Rohkem tema ei tarbinud alkoholi ja ta ei tea, kas K. tasuta shoti võttis või mitte. XXXX jõid nad viina kahekesi K.ga. K. jaoks olid need viimased lonksud, mis nad võtsid, liiga palju. 9 Temale endale hakkas ka (alkohol) mõjuma, ta muutus lõbusaks aga K.le hakkas alkohol liiga pähe, tal oli raske kõndida, ta oli väga purjakil, rääkis segaselt ja ei seisnud püsti enam, teda pidi vahepeal toetama. Klassivend viis vahepeal K. välja oksendama. Kuna K.l oli halb olla juba, tal olid iseendaga raskused, siis otsustasid tema ja S. kutsuda takso. Tema tellis Bolt äpi kaudu takso, et K. koju saata. Siis ta ei teadnud, et K.l ei ole koduvõtmeid kaasas. Telefon oli K.l kaasas. Ta arvab, et taksojuht mõistis ja sai aru, et K. purjus on, S. rääkis taksojuhiga, ütles, et kui tal halb on, siis ta jääks seisma. K.l olid jalad päris pehmed, nad aitasid ta autosse. K. ütles, et ta ei taha koju minna. Taksojuht oli tumedanahaline Bolti sõitja. Kui tunnistaja Bolti äpist nägi, et K. on koju jõudnud, siis ta helistas talle, kuid K. ei vastanud. Tema ise läks hiljem ööseks S. juurde. Ärgates kirjutas tunnistajale K., et miks ta ärkab mingi suvalise mehe kõrval. Tunnistaja sai šoki, kirjutas ja siis helistas K.le kohe videokõnega. K. oli õues ja kõndis, ta nägi räbal välja. K. oli väga segaduses, ta ei teadnud, kus ta on, aga siis sai aru, et kuskil xxxx. K. rääkis, et ta ei mäleta eriti midagi sellest õhtust, et ta ärkas mingi suvalise mehe kõrval ja et tal on mälupilt, kus see mees ta peal on; et mees võttis ta süütuse, et ta on segaduses mis toimus. Seejärel kutsuti K. S. juurde. K. oli väga šokis, tundis palju erinevaid emotsioone, vahepeal nuttis, vahepeal naeris. Tundus, et ta on väga segaduses. Ta just joobes enam ei olnud, kuid kerge promill oli sees. Ta rääkis, et ta ei leidnud oma aluspükse üles ja mees oli ka midagi rääkinud, et miks ta nii tõrges nüüd on. K.l oli väga raske rääkida, palju emotsioone, ta rääkis katkendlikult. K. ei mäletanud eelmisest õhtust midagi ja siis me (tunnistaja ja S.) rääkisime, kus me olid olnud ja mida teinud, kuidas K. takso peale sai. K. ei mäletanud taksosõitu. Koos otsustati juhtunust teatada, S. leidis Lasteabi telefoni. S. rääkis telefonis, mis oli juhtunud. K. ise oli šokis, ei olnud võimeline rääkima. Siis juba ühendus nendega politsei ja tema läks K.ga kaasa Pelgulinnahaiglasse. K.ga käib ta pidudel korra või paaril korral kuus. K. alkoholiga oskab piiri pidada, kogu aeg ei ole tarvitanud. Nii purjus, nagu sel ööl, ei ole tema K.t varem näinud. Tunnistaja arvab, et K.le jääb alkohol kiiremini pähe, sest ta on väiksem. K. on väga sõbralik kõigi suhtes, tore, alguses võib natuke arg tunduda aga tegelikult ei ole. Hästi rõõmsameelne. Väljas olles suhtlesid nad, sh K. tuttavatega, võõrastega mitte. Tema teada ei otsi K. võõrastega kergelt suhtlust (kd 1 tl 57pö-60pö). Tunnistaja I. G. A. ütlustest nähtub lisaks sellele, et ta kannatanut sõidutas ja aru sai, et viimane purjus on, et tütarlaps näis välja väga joobnud, ta ei olnud endast teadlik, ta ei olnud nagu teadvusel täielikult. Tema teksapükste põlved olid määrdunud. Ei tundunud, et tütarlaps ise oleks olnud valmis koju minema, sest ta puikles taksosse istumisele vastu ja sõbrad survestasid teda füüsiliselt autosse istuma. Tunnistaja küsis sõpradelt, kas keegi tuleks kaasa, et tütarlaps on nii purjus. Nad vastasid, et ei, kõik saab korda. Taksos tütarlaps nõjatus tagaistmel reisijapoolsel toolil, ta ei istunud otse vaid oli nõjakuti, toetas peaga vastu eesmist reisija istet, pea käte vahel. Tütarlaps küsis tunnistaja käest ainult seda, kuhu tunnistaja ta viib ja tunnistaja vastas, et koju. Tütarlapse kõne ei olnud väga selge, enamuse ajast ta pobises omaette aga mitte inglise keeles. Kui nad kohale jõudsid, vaatas tunnistaja majanumbrit ja küsis, kas see on õige koht, mille peale tütarlaps vastas, et jah. Tunnistaja lüsis, kas on abi vaja, tütarlaps vastas, et ei ole. Autost sai tütarlaps välja omal jalal, kuid ta kõikus tugevasti ja lõi ukse pauguga kinni. Tütarlaps läks (maja) ukse juurde ja võitles seal uksega, kuid rohkem tunnistaja ei näinud, sest sõitis minema (kd 1 tl 90pö-92pö). Ülalmärgitud isikulised tõendid on kohtukoosseisu hinnangul kokkulangevad. Nii on 11.07.2020 õhtu ja 12.07.2020 öö kohta kuni K. E. T. taksole minekuni andnud kannatanuga riimuvaid ütlusi tunnistajad S. L. ja A. K. seda nii tarbitud alkoholi koguse, tarbimise aja, kui ka kannatanu seisundi osas. Samuti on eelnevate ütlustega kokkulangevad tunnistaja G.I. A. ütlused, seda eelkõige siis takso tellimise ja kannatanu seisundi väliste tunnuste osas, kuid ka 10 kannatanu ja tunnistajate S. L. ja A. K. ütluste osas, mis puudutab kannatanu vähest suhtlemist võõrastega. Kohus analüüsib ütlusi täpsemalt abitusseisundile hinnangut andes. Lisaks eeltoodule on kannatanu ja tunnistajate ütluste usaldusväärus leidnud kinnitust Lasteabi telefonile tehtud kõnega (väljavõte andmebaasist Aweroc häirekeskusesse tehtud kõnede kohta)/I kd tl 70/, päringud sotsiaalkindlustusametile Lasteabi telefoniliinile tehtud kõnede kohta /I kd tl 71 ja 73/, Sotsiaalkindlustusameti vastuskirjad päringutele /I kd tl 72 ja 74/ ning asitõendi vaatlusprotokoll /I kd tl 75-84/ koos CD-plaadiga. Kohtusaalis kuulati vahetult lisatud helisalvestist ning vastuolusid või puudusid teostatud vaatlusprotokolliga, milles vaadeldud Lasteabitelefonile ja hädaabinumbrile tehtud kõnesid, ei tuvastatud. Salvestiselt on selgelt äratuntav S. L. hääl, kes on vahetult ka kohtusaalis ülekuulatud. Kõnesisu kattub S. L., A. K.i ja K. E. T. antud ütluste kirjeldusega kõne sisu osas. Tõendist nähtuvalt laekus 12.07.2020 Lasteabi telefonile kõne (fail LA kõne_1_12.07.2020.wav., numbri kasutaja A. K.). Kõne sisu on kokkuvõtvalt järgnev: S. L. teatab, et tema sõbrannat kasutati ära, kui ta oli purjus ja küsib kas saab sellest lasteabile rääkida või peab minema politseisse. Sõbranna vanuseks nimetab xxxx aastat. Edasi järgneb kirjeldus selle kohta, et see juhtus täna (12.07.2020) hommikul, et kell 4 panid nad sõbranna takso peale, taksojuht oli mustanahaline mees, kes pidi viima sõbranna koju, et tal on halb olla, kuid viis hoopis enda juurde ja kasutas seksuaalselt ära. Rääkiv tütarlaps tutvustab ennast S. L.na, kirjeldab, et helistab A. K.i telefonilt ja ärakasutatud sõbranna nimeks ütleb K. E. T.. S. L. selgitab edasi, et sõbranna kaotas oma süütuse sellele mehele ja oli nii purjus, et ise ei mäleta midagi, mäletab ainult ühte hetke, kus see mees oli siis tema peal, et purjus inimesed ei oska ju – lause jääb poolikuks. S. L. väljendab , et nad ei tea tegelikult kui sõbralik K. oli selle mehega, ta oli purjus, et nad kardavad, et see mees hakkab ütlema, et ta ise õhutas seda, kuigi nad teavad, et ta ise ei teinud seda. Edasiselt selgitab töötaja psühholoogi abi võimalikkust, sest selline juhtum vajab kindlasti natukene psühholoogi abi. Märgitud kõnest järgnev kõnefail (fail, 20200712_140046_006004434.mp3, salvestatud 12.07.2020 kell 14:00:46 kätkeb endas Lasteabitöötaja kõne politseisse seoses toimepandust teatamisega ega oma kohtu hinnangul tõendusväärtust. Sellest järgnevad kõned samuti kohtuhinnangul tõendiväärtust ei oma, nad iseloomustavad asjaolu, et politseist helistati A. K.i mobiiltelefoninumbrile tagasi, kuid kõnele ei vastatud ja edasine A. K.i kõne politseile kinnitab, et politseipatrull tuleb neile järgi ning viimane Lasteabitelefoni kõne kinnitab, et politsei tuli talle ja K. E. T.le järgi, viis nad EMOsse. Asjaolu, et tõepoolest tunnistajad S. L. ja A. K. kannatanule takso tellisid ning et taksojuhiks oli tunnistaja G. I. A. on tõendatud päringuga osaühingule Bolt Technology /I kd tl 121/ ning Bolt Technology OÜ vastuskirjaga koos sõitu teostanud taksojuhi nime ja ajagraafikuga /I kd tl 122-126/, millistest nähtuvalt sai 12.07.2020 kell 03:54:56 Bolt äpi vahendusel taksoteenust osutanud I. G. A. tellimuse A. K. e-postilt ning tema sõidutas 12.07.2020 sõidukiga Xxxx, riikliku registreerimisnumbriga xxxx ajavahemikul xxxx aadressile kell 03:58 kuni 04:03, sõidukestvusega 4 minutit. Käesoleva asja uurimisel on tunnistaja G.I. A. ütlustest nähtuvalt peetud esimesena teda kahtlusaluseks. Asjaolu, et tunnistaja G. I. A. kannatanu tema maja ette sõidutas ja seejärel sealt lahkus on tõendatud Xxxx asuva maja turvakaamera salvestisega ühel DVD-plaadil ning selle kohta koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga /I kd tl 127-136/. Käesoleva ja järgnevate salvestiste puhul on märkimisväärne tõendusväärtus ka kannatanu seisundi osas. Samuti omab salvestis olulist tõendiväärtust ka asjaolu osas, et just süüdistatav M. I. Uthman oli see, kes maja ees istunud kannatanust esialgu autoga mööda sõitis, seejärel pidurdas ja tagasi sõitis (tagurdas), auto peatas ning ise kannatanu juurde läks. Nimelt salvestise kella 04.10.03 ajal 11 ilmub videopilti naisterahvas (menetluses tuvastatult kannatanu K. E. T.), kes liigub elamu välisukse (sellele viitab nähtav varikatus) väga tugevalt taarudes ja ebaühtlaselt ning ebakindlalt kõndides, käes tundub tal olevat mobiiltelefon. Kella 04.10.10 põrkub ta vastu ust. Seejärel pikaajaliselt (kuni 04.11.37) edasi-tagasi tuikudes, korduvalt peaga vastu ust põrkudes, pusib midagi ukse juures, püüab seda tõmmata, avada. On ilmne, et kannatanu hoiab kinni ukselingist. Kell 04.11.37 ilma mistahes välise põhjusta kukub naisterahvas maha (n-ö jalad kaovad alt). Seejärel pikemaajaliselt püüab isik püsti saada, kasutades selleks tuge. Kell 04.12.22 jätkab ta ukse avada proovimist, samal ajal endiselt tugevasti taarudes. Kell 04.12.34 justkui otsib midagi maast 04.12.47 justkui pillab midagi ja seda võttes taas kukub istuli. Seejärel püüab korduvalt käega haarata, end püsti ajada, kell 04.12.59 tõuseb. 04.14.25 alates kukutab midagi maha ja otsib midagi maast. Ta jätkab kuni kell 04.21.11 ukse juures viibimist, püüab ust just kui avada. Kannatanu liigutused on kogu aja vältel tugevalt taaruvad, keha lõtv ja koordinatsioonivaba. On silmnähtav, et kannatanul on raskusi püsti seismisega, ta jalad on pehmed ja kannavad halvasti (pidevalt nõtkub jalgadest alla), ta toetub maja seinale/uksele. Seejärel laskub ta lõplikult istukile. Kell 04.21.23 kuni 04.21.31 on tal käes selgelt näha telefoni meenutavat eset, mida ta ka vaatab. Sealjuures ei suuda kannatanu ka korrektselt istuda. Ta taarub tugevalt ka istudes nii külgedele kui ette ja taha, liigutused on jätkuvalt koordinatsioonivabad. Kell 04.21.56 ilmub kaadrisse tagurdav sõiduk, milleks on äratuntavalt Yandex Taxi kirjadega valge universaalkerega Xxxx, mis manööverdab. Sõiduki tagumine osa jääb kannatanule lähedale. Kell 04.22.13 väljub selle sõiduki juhipoolselt küljelt heledas särgis, roosakate pükste ja oranžide jalatsitega mustanahaline meesterahvas (menetluses tuvastatult M. I. Uthman), kes liigub naisterahva juurde. On näha, et nad vestlevad omavahel. Seejuures kannatanu on istuvas asendis, meesterahvas on kummardunud talle lähemale, kuid puudub kehaline kontakt, naisterahva käed on tema ees, meesterahvas aeg-ajalt žestikuleerib. Vestluse ajal liigutab süüdistatav käsi, just nagu viidates auto poole. Kannatanu aga korduvalt vaatab ja ka käega viipab vahepeal maja ukse poole. Korduvalt on näha, kuidas kannatanu väikses ulatuses peaga raputavat liigutust teeb. Kell 04.23.39 hakkab meesterahvas naisterahvast kahe käega kaenla alt üles tõstma, vasaku käe kaenla alt tõmmates. Kannatanu haarab käega sealjuures esimesel võimalusel maja uksest, misjärel toetab teda ühelt poolt enda majauksest kinnihoidev käsi ja teiselt poolt edasi hoidev M. I. Uthman. Kell 04.23.48 on K. E. T. püsti, kuid M. I. Uthman jääb teda hoidma. Naisterahvas on kaldu ukse, mitte meesterahva poole. 04.24.01 ja 04.24.15 katsub ja nühib kannatanu oma silmade piirkonda (võimalik, et nutab nagu viitavad prokurör ja möönis kaitsja). 04.24.34 varjab ta näo oma jakiservaga ja see langeb alles 04.24.
12. Kogu selle aja, mis K. E. T. ja M. I. Uthman on kaadris, ei katsu kannatanu omal initsiatiivil M. I. Uthmani. Kohtu hinnangul väärib videost nähtuvast tähelepanu ka see, et juba verbaalse kontakti alguses kell 4.22.17 K. E. T. raputab pead ega anna kuidagi märku sellest, et ta sooviks kuhugi meesterahvaga minna. Ta jääb istuma, kuni ajani, mil M. I. Uthman ta püsti tõstab ning ka siis jääb ta toetuma-seisma vahetule maja ukse juurde. K. E. T. on pärast tema tõstmist püstiasendis (kell 04.23.44 kuni 04.24.48, s.o video lõpuni) ehk enam kui minuti ei lase M. I. Uthman kannatanust lahti, vaid hoiab teda. Seejuures ei veendunud ta selles, et kas kannatanu sellist toetust vajab, eriti kuna vahepeal kannatanu nõjatub vastu majaseina. Seejärel kell 04.23.50 püüab M. I. Uthman kannatanut suunata auto poole liikuma, kuid kannatanu tõmbub tagasi, jõnksatab kramplikult ning toetub taas maja suunale. Samuti hoiab kogu selle aja süüdistatav kannatanu kätt enda kahe käega kinni, sh ajal, kui kannatanu just nagu pisaraid pühib, ei võta ta enda kätt ära (kasvõi selleks, et kannatanu saaks vabalt enda käe tema haardest silmade juurde viia). Lõpu poole võtab süüdistatav korraks käe ära, kuid hetkel kui on ilmne, et kannatanu tugevalt taarudes just nagu tahapoole vajuma hakkab, haarab uuesti kannatanust ka teise käega sama käe alt kinni. Kannatanu on kogu selle aja vältel süüdistatava suunas küljega ning tema kehakeel on süüdistatavast eemale hoidev. Vahemikus 04.23.36, 04.23.56, 04.24.11 vaatab M. I. Uthman oma auto suunas, nagu tahaks 12 selle poole liikuma hakata. Videosalvestus lõppeb hetkel, kui süüdistatava kehakeele järgi ta hakkab oma kehaga auto poole liikuma, juhtides kätega kannatanut kaasa tulema. Sel hetkel kannatanu pöörab viivuks pea süüdistatava poole ja justnagu hakkab liikuma, kusjuures silmnähtavalt tema jalad põlvedest jõnksatavad. Siinkohal videosalvestus lõppeb. Kannatanu viibimine süüdistatava taksos ning tema ja süüdistatava jõudmine süüdistatava elukoha maja ette ja seejärel süüdistatava korterisse on tõendatud järgmiste tõenditega. Jätkuvalt on oluline tähele panna ka kannatanu seisundi väliselt avalduvaid tunnuseid. Tallinna linnakaamera salvestis Kristiine ristmikust ühel CD-plaadil ning selle kohta koostatud asitõendi vaatlusprotokoll /I kd tl 138-140/ tõendab süüdistatava juhitud sõiduki liikumist 12.07.2020 varahommikul (kella 04.19.33 ajal) Tulika tänava poolt CirkleK tanklasse ja veidi hiljem, kell 04.21.22 edasi Endla tänavale Mustamäe suunas. Tallinnas Endla 52 asuva Cirkle K tankla turvakaamera salvestis ühel CD-plaadil ning selle kohta koostatud asitõendi vaatlusprotokoll /I kd tl 141-144/ tõendab süüdistatava riietust ja välimust 12.07.2020 varahommikul ning tema poolt juhitud sõiduauto numbrit, milleks oli xxxx. Samuti asjaolu, et peale K. E. T. kaasa võtmist viimase maja eest, sõitis süüdistatav esialgu Cirkle K-sse, kus väljus ainsana autost. Kannatanu autost ei väljunud. Süüdistatav viibib väga lühikest aega ilmselt kassaluugi juures, misjärel suundub otse juhiistmele, käivitab auto ja alustab koheselt sõitu Endla tn suunas. Xxxx asuva maja turvakaamerate salvestised ühel DVD-plaadil ning nende kohta koostatud asitõendi vaatlusprotokoll /I kd tl 146-153/ tõendavad, et süüdistatav viis kannatanu enda tolleaegsesse elukohta. Videosalvestise kella järgi kell 02.54.36 kuni 02.55.03 (koosmõjus salvestise vaatlusprotokolli ja teiste tõenditega, sh teiste videosalvestistega on tuvastatav, et reaalne kell on ca 1 tund 35 minutit hilisem) on kaadrisse ilmunud sõiduk, milleks on äratuntavalt Yandex Taxi kirjadega valge universaalkerega Xxxx, mis manööverdab ja lõpuks tagurdab kaadrist välja. Kell 02.56.58 ehk eelmisest 1 min 55 sekundit hiljem ilmuvad paremalt kaadrisse aeglasel sammul kannatanu ja süüdistatav. Kõnnitakse maja välisukse juurde ja kogu selle aja hoiab süüdistatav kannatanul ümbert kinni, juhib teda kõndides ja uksest sisse. Kannatanu lükkab vasaku käega oma juukseid näost eemale ja hoiab seejärel kätt enda ees. Parem käsi on tal video kella järgi 02.57.08 alates süüdistatava käe taga rippuvalt, kuid mitte süüdistataval ümbert kinni ning ka muul viisil ei hoia ta süüdistatavast kinni. Samuti kinnitab nimetatud tõend kannatanu seisundit vahetult enne M. I. Uthmani elukohta sisenemist. Selle jätkuks, Xxxx hoone trepikojas tehtud salvestiselt nähtub, kuidas salvestise kellal järgi 02.57.27 tekivad kaamerapilti süüdistatav ja kannatanu. Seejuures süüdistatav liigub eespool ja nii, et kannatanu ukseavast trepikotta juhtimiseks peab ta olema kaamera poole seljaga. Süüdistatav hoiab kannatanut kahe käega, nii eest kui tagant ülaosast, sealjuures on selgelt arusaadav, et keeramisel (nurga tagant trepile) süüdistatav kõnnib tagurpidi, samal ajal kannatanut kahe käega talutades ja hoides, et viimane väljakeeraks ja püsti seisaks. Seejärel kell 02.57.30 alustavad nad trepist tõusu ja samal ajal süüdistatav hoiab kannatanut jätkuvalt kahe käega, nii eest kui tagant, kannatanu keha ülaosa juurest. Lisaks on kannatanu haaranud esimese asjana käsipuust. Samas on näha, kuidas järgmiselt ta käsi justkui lõtvunult (tahtest olenematult) käsipuu küljest lahti kukub. Mõne hetke pärast haarab kannatanu süüdistatava käsivarrest, et püsti püsida, kui põlved nõtkuvad, siis kukub ta käsi jälle alla. Kannatanu pea on kogu trepist astumise aja suunatud allapoole, keha ettepoole vajunud (kössis), 13 lõtvunud, mis ei ole tavapärane kõndimisviis. Tema kõnnak on ebalev, tasakaalutu ja kõikuv, selgelt on aru saada, et kannatanu keharaskus toetub täiel määral süüdistatavale. Neist salvestistest nähtuva põhjal asub kohus seisukohale, et ka XXXX maja ees ja trepikojas puudus kannatanul mistahes initsiatiiv läheduseks süüdistatavaga. Videosalvestistelt nähtuvat kogumis hinnates, asub kohus seisukohale, et need kinnitavad esmalt eksperdi järeldusi selle kohta, et kannatanu oli raskes alkoholijoobes, sest neilt nähtubki, kuidas kannatanu oli tugevate tasakaaluhäiretega, tuikus, ei suutnud püsti seista, jalad nõtkuvad, ei suutnud toeta kõndida, esinesid koordinatsioonihäired (nt ei suuda kätt taskusse panna) ja ka istudes oli tema tasakaal häiritud. Teisalt aga kummutavad need täielikult süüdistatava versiooni sellest, kuidas teel Xxxx maja juurest lähedalasuvasse tanklasse ja sealt edasi Xxxxe oli kannatanu M. I. Uthmanile seksuaalselt pealetükkiv. Esiteks räägib sellise sündmuse kulgemise vastu kannatanu seisund – tal oli raskusi elementaarse püsti püsimise ja käimisega. Teisalt aga ei viita videotes nähtuv mingilgi moel sellele, et kannatanu oleks soovinud süüdistatavaga mistahes lähedust. Ühelgi neist videotest ei ole näha, et kannatanu puudutaks omal initsiatiivil süüdistatavat ja oleks sealjuures n-ö hullumeelse käitumisega, nagu leiab süüdistatav. Kolmandaks on eluliselt ebausutav ka versioon sellest, kuidas taoline, süüdistatava sõnade järgi, „hullumeelselt seksuaalne“ käitumine saanuks avalduda vaid neil hetkedel, mil kaamerapilt seda ei salvestanud. Sealhulgas väitis süüdistatav, et juba süüdistatava elukohta sõites tegi vastava ettepaneku kannatanu. Samas nähtub objektiivselt kaamerapildist süüdistatava elukoha juures Xxxx, et kannatanu ei saanud sõidukist iseseisvalt väljutud ja ei olnud majja sisenedes ega trepikojas mingilgi moel seksuaalse käitumisega süüdistatava suunal. Asjaolu, et M. I. Uthmani sõiduk tagurdas kaadrist välja, viitab lähedal asetsevale parkimiskohale manööverdamisele. Seega ei ole parkimist ja M. I. Uthmani ja kannatanu kaadrisse ilmumise suurt ajavahet (enam kui 1,5 minutit) arvestades eluliselt usutav ka M. I. Uthmani versioon sellest, et juba autos oli kannatanu väga huvitatud seksuaalvahekorrast, mis tinginuks huvi kiiremini M. I. Uthmani elukohta siseneda. Küll aga on eluliselt usutav see, et kannatanu võis sõidu ajal uinuda või olla n-ö poolunes (arvestades temal esinevat rasket joovet, hilist kellaaega ja autosõidu uinutavat toimet joobnutele) ning M. I. Uthman pidi kulutama aega K. E. T.e äratamisele ja tema jalule saamisele. Käesolevas asjas ei ole vaidluse all süüdistatava tolleaegne elukoht ja taksojuhina töötamine. Viimased on leidnud tõendamist ka süüteoteate vormi ja tunnistaja ülekuulamise protokolliga /I kd tl 171-173/, millistest nähtuvalt oli Muhammad Ibrahim Uthmani elukoht 2020 suvel xxxx ning tema kasutuses oli sõiduauto Xxxx registreerimisnumbriga xxxx. Väljatrükk Maanteeameti portaalist /I kd tl 174/ tõendab, et Muhammad Ibrahim Uthmanile on väljastatud kehtiv teenindajakaart taksoteenuse osutamiseks. Sündmuskoha vaatlusprotokoll /I kd tl 175, 176/ tõendab kuriteo toimepanemise kohta ning mööbli paigutust nimetatud ruumis. Asitõendite, s.o. K. E. T.l ja Muhammad Ibrahim Uthmanil 12.07.2020 öösel seljas olnud riiete vaatlusprotokollid /tl I kd tl 185-211/ tõendavad, millised nägid välja kannatanul nimetatud ööl jalas olnud aluspüksid ja teksapüksid ning süüdistataval seljas olnud lühikesed püksid ja T-särk ning jalas olnud tennised. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, mis kannatanul ja süüdistataval seljas oli, kuid tähele tuleb panna, et kannatanul olnud teksapüksid olid laia lõikega (kd 1 tl 190, 192), st ülemine osa kuni sääre alumise osani oli lai. Nimetatu on oluline mõistmaks, et kannatanu pükse ei olnud raske jalast ära võtta (ei temal endal ega teisel inimesel, nt süüdistataval). Samuti seda, et süüdistatava elukohast leitud ja äravõetud aluspüksid vastavad kannatanu kirjeldusele tema aluspükste osas (kd 1 tl 14 208, 210) ning et alupükstel leiti kannatanu DNA-profiil ja ei saa välistada süüdistatava DNAprofiili leidumist tema aluspükstel kd 1 tl 219, p 2.1). Muhammad Ibrahim Uthmani kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /I kd tl 168-170/ tõendab temalt kinnipidamise käigus mobiiltelefon iPhone xxxx leidmist. Muhammad Ibrahim Uthmani kasutuses olnud mobiiltelefon iPhone xxxx vaatlusprotokoll /I kd tl 179-180 / tõendab vaatluse käigus kahe tähtsust omava videofaili salvestamist CD-plaadile ning CD-plaadi vaatlusprotokoll koos nimetatud plaadiga /I kd tl 181-183/ tõendab, et Muhammad Ibrahim Uthmani kasutuses olnud telefonist leiti kaks videofaili, millistel on äratuntav tema ise ja kannatanu K. E. T.. Videofailil xxxx on näha lamavas asendis kõrvuti selgelt äratuntavad kannatanu K. E. T. ja süüdistatav. On aru saada, et telefon asub filmimise ajal süüdistatava käes, kes on ärkvel ja keerab telefoni kaamera enda kõrval teki all, näoga teises suunas oleva kannatanu peale. Mõlemad on diivanvoodil pikali. Meesterahvas räägib midagi, kuid fail on ilma arusaadava kõneta. Meesterahvas tundub elevil, viibutab sõrmega ja pöörates silmad K. E. T. poole näitab pöidlaga (n-ö kiitev käemärk) tema suunas. Videofailil nr xxxx on näha ruum, mille keskel palja alakehaga naisterahvas, kes on äratuntav kui kannatanu K. E. T.. Kannatanul on seljas oranž topp ja jalas valged sokid. Kannatanu hoiab käsi tuharate ees, püüdes ilmselgelt neid varjata tema poole vaatava filmija (s.o M. I. Uthman) eest. Kannatanu hääl on samuti äratuntav, nutuse häälega kostub kannatanu poolt teisest ruumist inglise keeles öelduna „ei“ ning süüdistatava vastus inglise keeles „seal ei ole“, millele uuesti kannatanu vastus „ei“. Seejärel kostub meesterahva ohe ja fail lõppeb. Hinnates kõiki käsitletud tõendeid kogumis, leiab kohtukoosseis, et kannatanu K. E. T. on andnud usaldusväärseid ja tõeseid ütlusi. Tema antud ütlused vastavad tema elukogemusele (sündmuse toimumise ajal xxxx, kohtuistungite toimumise ajal xxxx) ja tarbitud alkoholikogusest tingitud kliinilisele joobeastmele – kliiniliselt kuni eluohtlik alkohoolne joove, mistõttu on loomulik, et kannatanu öiseid sündmusi tervikuna ja enamasti ei mäleta, kuid mäletab juhtunust üksikut mälupilti. Sellises joobes osalise mälu esinemise võimalikkust kinnitab ka ekspertarvamus kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktis (esinenud teadvusehäirega raske joove). Kannatanu ütlused on täielikult kokkulangevad tunnistajate S. L. ja A. K. ütlustega tarbitud alkoholi koguse ja kannatanu käitumise osas kuni taksoga ärasõiduni. Samuti kanntanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad tunnistaja G. I. A. ütlused tema seisundi ja suhtlusviisi ning suhtlemise vähesuse osas. Arvestades, et kannatanu on juhtunu ajal olnud xxxx xxxx, seega alles täiskasvanuikka jõudnud, on tema ütluste andmine kohtus olnud läbielatule kohane. Kannatanu palus võimalust viibida ütluste andmise ajal teises kohtusaalis, kuivõrd kardab süüdistatavat. Kannatanu oli ütluste andmise ajal nutune, rääkis vaikse häälega. Kohtukoosseisu hinnangul on tema ütluste andmise viis samuti vastav läbielatule ning kinnitab tema ütluste siirust. Kohad, kus kannatanu nutma puhkes, näitasid ilmekalt läbielatu traumaatilist kogemust kannatanu jaoks. Samuti on märkimisväärne, et kannatanu on olnud enda ütluste andmisel järjepidev nii kohtueelses menetluses kui kohtus. Sellise järelduse saab kohtukoosseis teha, kuivõrd kannatanu ütluste andmisel ajal ei ole taotletud tema varem antud ütluste avaldamist vastuoludega seoses. Samuti on kannatanu rääkinud juhtunust ühtemoodi koheselt peale süüdistatava juurest ära tulekut sõpradele (S. L. ja A. K.), tema suhtes teostatud läbivaatuse ajal arstidele kui ka kohtus. Siinjuures on läbivaatust teostanud arst kirjutanud objektiivse leiuna märkusena, et rääkimise ajal mudib sõrmi, mis on aga üldteadaolevalt traumeeritud isikule omane viis ebameeldivatest sündmustest rääkimise ajal. Arvestades, et üldteadaolevalt loomulikul teel suguühtega ei kaasne naisterahval vigastusi suguorganite piirkonnas, kinnitab kannatanu ütluste usaldusväärust ka teostatud läbivaatus (tuvastatud vigastused suguelunditel). Eeltoodu alusel loeb kohus kannatanu ütlused täies ulatuses usaldusväärseteks ja tõesteks, 15 märkides siinjuures, et tegemist on ka eluliselt usutavate ütlustega nii kannatanu mälu (puudumise), osalise mälupildi olemasolu, kui ka sellel hetkel reageerimise viisis (palus tegevus katkestada, lükkas käega eemale, misjärel „kustus“ uuesti ära). Puutuvalt süüdistatava etteheidetesse selle kohta, et kannatanu ei ole kohtuistungitel viibinud, siis märgib kohtukoosseis, et need on alusetud. Kannatanul on õigus, kuid mitte kohustus (erinevalt süüdistatavast) kohtuistungitel viibida. Arvestades toimepandud kuriteo iseloomuvägistamine- kannatanu noorust ning elukogemust on eluliselt usutav, et kannatanu jaoks on emotsionaalselt/psüühiliselt raske kohtusaalis viibida ja kuulda tema suhtes toimepandud teo asjaolusid, veel enam, süüdistatava poolset versiooni juhtunust olukorras, kus temal endal on vaid üks mälupilt toimunust. Kannatanu soov, et tema isa, talle moraalset tuge pakkuv lähedane isik (tugiisik) viibiks koos temaga kohtusaalis, sh tema kõrval on inimlikult samadel põhjustel mõistatav ning seda võimaldab ka seadus, lubades kinnisel kohtuistungil kannatanu lähedasel kohtusaalis viibida (KrMS § 12 lg 3). Märgitut selgitas kohus ka kohtusaalis süüdistatavale. Puutuvalt süüdistatava etteheitesse, et tal olnuks kannatanule küsimusi, märgib kohtukoosseis, et tegemist on tagantjärgi ennastõigustava etteheitega, mis on alusetu. Kohtukoosseis võimaldas süüdistataval kõikidele tunnistajatele ja kannatanule küsimusi esitada, seda õigust süüdistatav ka kasutas, küsitledes nt tunnistaja A. K.t. Seega mõistis süüdistatav enda õigust küsimusi esitada. Seda õigust ei kasutanud süüdistatav kannatanu ristküsitluse järgselt, öeldes, et sõnaselgelt, et temal kannatanule küsimusi ei ole (kd I tl 63). Puutuvalt etteheitesse, et kannatanu tegelikkuses J. R.a ülekuulamise ajal koos uurijaga kohtusaali ukse taga istus märgib kohtukoosseis, et tegemist on arusaamatu väitega. Esiteks, kutsus tunnistaja sisse kohtuistungisekretär, kes teab, milline näeb välja kannatanu ning oleks sel juhul kannatanu sisse juhatanud. Teiseks jääb kohtukoosseisule arusaamatuks mis asjaoludel peaks J. R. teadma, milline näeb välja kannatanu (kohtul puudub teadmine, et nad oleksid kohtunud) ning mis asjaoludel tunnistaja seda ise kohtule teada ei andnud. Puutuvalt süüdistatava etteheidetesse, et kogu protsess on initsieeritud kannatanu sõprade ja isa poolt märgib kohtukoosseis, et KrMS § 6 kohaselt on kuriteotunnuste ilmemisel kriminaalmenetluse läbiviimine kohustuslik. Märgitu tähendab, et olenemata kannatanu enda soovist on politsei ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust selgitamaks välja kuriteo toimepanemise asjaolud. Käesoleval juhul on aga kannatanu ise nii kohtueelses menetluses, arstlikul läbivaatusel kui ka kohtus kinnitanud, et tema nõusolek seksuaalvahekorraks puudus, ta on andnud sellekohaseid ütlusi ka kohtuistungil, mistõttu ei saa rääkida kannatanu tahte puudumisest kriminaalmenetluse toimetamiseks või tegelikkuses kannatanul teistsuguse arvamuse, antud kontekstis vaba tahte alusel suguühtes olemisest, versioonist. Kriminaalmenetlust on läbi viidud nii kohtueelses menetluses kui kohtus vastavalt KrMS sätetele, kohtukoosseis ei ole tuvastanud menetlusnormide rikkumisi. Käesolevas asjas on kohtus süüdistatavana ütlusi andnud ka Muhammad Ibrahim Uthman. Süüdistatav Muhammad Ibrahim Uthman kinnitas kohtuistungil, et saab süüdistusest sisuliselt aru, kuid ei tunnista ennast süüdi. Süüdistatava ütluste kohaselt 12.07.2020 töötas tema taksojuhina, sõitis autoga peateel ja nägi tütarlast, kes istus tee ääres maja kõrval ja läks tema juurde. Tütarlaps oli täiesti tavaline. Ta sai koheselt aru, et tütarlaps on alkoholijoobes, seda kõne järgi ja suust tuli alkoholi lõhna. Süüdistatav küsis, kas tütarlaps soovib abi ja taksoteenust. Ta peab seda džentelmenlikuks käitumiseks, pakkuda abi. Tütarlaps vastas, et ta soovib vett. Süüdistatav vastas, et „võtan sind Cirkle-K-sse“, mis on bensiinijaam. Alguses rääkisid nad eesti keeles, aga tüdruk rääkis väga head inglise keelt. Tema ei märganud tüdrukul terviseprobleeme ega vigastusi. Püsti tõusmisel ja autosse istumisel tüdruk abi ei vajanud, kuid tema abistas, et näidata, et on härrasmees. Kuidas tütarlaps täpselt püsti sai, seda ta ei mäleta. Tütarlapsele avas tema autoukse ja ta istus tagaistmele, juhi selja taha. Cirkle K-s ta midagi osta ei saanud, sest uksed olid lukus ja aknaavast ta müüjat ei näinud. Süüdistatav ütles seda autosse 16 tagasi minnes tüdrukule. Seepeale küsis tüdruk: „kas sa tõesti tahaksid mind aidata?“, millele süüdistatav vastas jah. Siis tüdruk ütles: “palun võta mind enda juurde“. Seletades, et tal ei ole koduvõtmeid kaasas ja ta on väsinud. Tütarlaps küsis veel mitmeid küsimusi, kust süüdistatav pärit on, kuidas Eestisse tuli jms. See, et süüdistatav alguses tütarlapsega eesti keelt rääkis, avaldas tütarlapsele muljet. Jutuajamine autos oli väga sõbralik. K. rääkis väga selgelt. Oli näha, et ta on alkoholi mõju all, aga tema kõneviis ja jutt olid väga selged, nad said teineteisest aru. Autos pakkus tüdruk süüdistavale alkoholi juua, tema keeldus. Süüdistatav pudelit ei näinud, kuid sai aru, et tütarlaps sirutas käe pudeliga tema suunas. Juba auto sõidu ajal küsis tüdruk süüdistatavalt, kas ta tahab seksi, küsimused keerlesid seksi ümber. Autos süüdistatav küsis tüdruku vanust, millele tütarlaps vastas xxxx, kuid korteris kontrollis süüdistatav vanuse üle. Autos ütles süüdistatavale tüdrukule, et on vanem temast. Samuti küsis tüdrukult, kas ta tunneb noormehi, kas armastab poisse, jutt liikus edasi kuni tüdruk küsiski: „ kas tahad minuga seksida?“. Tema otseselt ei vastanud, oli muhelemist ja naermist. Autos pani tüdruk oma sõrmed oma pükste sisse vagiinasse, et näidata kui märjad ta sõrmed on. K. ei selgitanud süüdistavale, miks ta soovib seksida võõra mehega. Kuid ta ütles, et aafriklased teevad head seksi, mida ta teab sõprade käest. Enda elukoha maja ees parkis süüdistatav auto maja taha, mis ei olnud uksest kaugel. Ta väljus esimesena autost, siis küsis K. kas ta elab üksinda, millele süüdistatav vastas, et elab üksinda ja korter on väike. Majja kõndides tahtis tema näidata, et on härrasmees ja hoidis K.t kinni selja tagant, avas välisukse. Sellega soovis ta näidata, et K. meeldib talle ja ta hoolib temast. K. kõndis otse. Maja välisukse avamiseks vajas ta ühte kätte, teisega hoidis K.t. Tema korter asus kolmandal korrusel, ukse avas ta võtmega. Trepist üles minnes, hoidis ta K.l selja tagant kinni, et jätkuvalt näidata, et on härrasmees. Kui K. ei oleks seda tahtnud, siis oleks ta (süüdistatav) sellest aru saanud. K. ei taarunud, vaid kogu selle aja vältel kõndis sirgelt. Ka videost on näha, et K. kõnnib sirgelt, nii Bolti taksost väljudes, kui tema autost väljudes. K.l ei olnud mingeid raskusi trepist üles minemisega. Korteri uksevõti jäi ukse ette. Korterisse jõudes kasutas K. tualetti. Kogu selle aja jooksul käis K. umbes kolm korda tualetis. Peale seda istus ta voodi peale, tema pakkus talle kraanivett juua ja K. ütles: „ aitäh, sa oled tore mees“. K. tema juures alkoholi ei joonud, tema ise jõi siidrit. Juba enne autos olles hakkas K. temaga rääkima seksist ja nüüd hakkas uuesti seksist rääkima. Süüdistatav ütleb, et K. tahtis temaga seksida. K. nägi välja noor, mistõttu küsis süüdistatav K. ID-kaarti näha, et saada teada ta vanus. K. on sündinud xxxx, nüüd on ta xxxx. Süüdistatav on täiesti kindel, et K. ei öelnud talle, et on neitsi. Süüdistatav kinnitab, et K. palus temalt seksi, mitte vastupidi. Seksi küsimise ajal, istus K. voodi peal ja süüdistatav tooli peal. Siis tuli K. tema juurde ja käitus nagu hullumeelne, tahtis süüdistatavale peale istuda, mind emmata. Temal tekkis tunne, et K. ei ole päris normaalne. K. oli aktiivne. Süüdistatav kirjeldab, et tool tema all krigises ja ta ütles K.le, et istu voodi peale. K. hakkas avama süüdistatava T-särgi ülemisi nööpe. Seejärel süüdistatav võttis oma särgi seljast ja kannatanu võttis enda teksapüksid jalast ja pani põrandale maha. Jope oli kannatanu eelnevalt ise seljast võtnud korterisse tulles. Süüdistatav hakkas kannatanu riideid kokku voltima, et näidata, et on härrasmees, see oli enne seksi ja pani need akna kõrvale ning K. nägi seda. Siis hakkasid nad üksteist suudlema. K. katsus süüdistatavat näost, seljast, rinnust. Süüdistatav katsus teda rinnust. Kui süüdistatav katsus kannatanu intiimpiirkonda ehk vagiinat, siis olid kannatanul aluspüksid jalas ja rinnahoidja seljas, topp oli ka seljas. Kui süüdistatav teda katsus siis oli ta väga märg ja kui süüdistatav seda ütles, siis tundus talle, et see pani kannatanu häbenema, misjärel kannatanu pani enda aluspüksid tema madratsi alla. Kuid seda ennem – kohe süüdistatav ei teadnud, ta avastas need sealt hiljem, kui oli voodit korda tegemas. Peale seda hakkas süüdistatav kannatanuga seksima, seksis kannatanuga vaginaalselt, kuid ei surunud ennast lõpuni temasse. Küsimise peale, kas see meeldib kannatanule, vastas viimane suudlusega. Süüdistatav ei teadnud ega tea kuidas aru saada, et tütarlaps ei ole varasemalt vahekorras olnud, nad seksisid, ta pani oma peenise temasse, ta tegi häälitsusi, süüdistatavale tundus, et kannatanu nautis seda. Vahekorras olid nad 17 kahel korral. K. ise ejakuleerus oma vedelikku süüdistatava rinnale, misjärel tema purskas oma ejakulatsiooni tema (kannatanu) rinnale. Kondoomi nad ei kasutanud, see oli tal olemas, kuid kannatanu ei soovinud seda. Kui tema ütles, et „K., panen kondoomi peale“, siis kannatanu pani käe suu ette ja tegi „tshh“. Kannatanu ei andnud talle isegi võimalust. Kui K. alustas tema suudlemist siis oli tema selili pikali ja kui hakkasid seksima, siis oli K. selili ja tema peal. K.t hoidis ta kinni ainul jalgadest, tavalistest kohtadest, kus mees hoiab. Peale seksi andis ta K.le käteräti. Siis alustas K. uuesti tema suudlemist. Kui tema küsis, kas K. tahab uuesti seksida, vastas kannatanu, et jah, ta esimest korda koges orgasmi. Tema küsis selle peale aga miks, kas sul poiss-sõpra ei ole. K. vastas, et ma juba autos ütlesin sulle ,et mul ei ole poiss-sõpra. Siis seksisid nad uuesti, teises positsioonis, koeraasendis. Kondoomi ei kasutanud. K. tundis rohkem mõnu teisel korral. Kui teistkordselt seksisid, mäletab, et küsis K. käest, kas siseneb peenisega tema tuppe lõpuni, siis K. ütles, et võta hoogu maha. Süüdistatav vastas, et soovib asendit muuta. K. oli sellega täielikult nõus, ta ei keeldunud sellest. Peale teistkordset seksimist rääkis süüdistatav K.ga umbes 8-9 minutit, siis jäi kannatanu magama ja tema tegi videoklipi, et näidata kannatanule hommikul, kuidas ta voodis magab. Hommikul ütles, et tegin videoklippe ja ta ütles, et kustuta ära, seda ma tegin. Politsei uuris kustutatud faile. Süüdistatav tõusis enne K.t, ei tahtnud teda äratada. Kui K. ärkas, siis ta rääkis süüdistatavaga. Kui ta tõusis, siis istus voodi ääres, hoidis oma peast kinni, juuksed varjasid ta nägu. Süüdistatav küsis, kas kõik on korras. Ta vastas, et temaga on kõik korras. Siis ta tõusis ja läks vannituppa, küsis kus ta riided on. Toimus vestlus riiete teemal. Peale temapoolset vannitoas riietumist tegi süüdistatav ettepaneku pitsa tellida, mispeale tütarlaps vastas, et ta soovib lahkuda. Süüdistatav küsis kahel korral, miks tütarlaps lahkuda tahab. Tütarlaps rääkis selle peale oma kotist, mis on sõprade juures. Süüdistatav pakkus, et ta võib sõidutada, kuid tütarlaps keeldus sellest. Tütarlaps oli väga sõbralik, kui lahkus. Tema kirjeldas, kuidas uksed avada, tütarlast ei saatnud. Kogu selle öö vältel ei olnud ühtegi vastuhakku, asjad mida K. tegi, olid uskumatud. Süüdistatav kinnitab, et K. oli temaga olles rahul. Omavaheline seks oli loomulik ja sealt ei saa mitte kuidagi järeldada, et keegi hakkaks üksteist milleski süüdistama. Süüdistatav kinnitab, et ei kasutanud üldse K. peal jõudu. K. nautis kogu tegevust, väljendas oma rõõmu. Süüdistatav arvab, et kogu draama on tekitatud sõprade ja isa poolt. Peale teistkordset seksimist näitas K. talle pilte telefonist ja rääkis kui õnnelik ta on. K. rääkis juba eelnevalt, et tal ei ole armsamat. Süüdistatav uskus, et K. tuleb tagasi. Süüdistatava hinnangul oli K. arusaamisvõimeline, kuna nende vahel oli vestlus. Erinevalt kannatanu ja tunnistajate ütlusest, leiab kohtukoosseis, et süüdistatava ütlused on usaldusväärsed ainult osaliselt. Seda põhjusel, et süüdistatava ütlused ei lähe kokku teiste uuritud tõenditega ega ole osaliselt ka eluliselt usutavad. Nimelt leiab kohtukoosseis, et süüdistatava ütlused on tõesed ja riimuvad teiste kogutud tõenditega asjaolude osas, mis puudutavad süüdistatava ja kannatanu kohtumise aega ja kohta, koos kannatanuga tema korterisse minekut, samuti seksuaalvahekorra kui asetleidnud fakti osas ning kannatanu lahkumise fakti osas tema korterist, kuid ei ole usaldusväärsed kannatanu seisundi kirjeldamisel, kannatanu aktiivsuse kirjeldamisel temaga suhtlemisel, kannatanu initsiatiivi ülesnäitamisel soovist temaga seksida, kogu seksuaalvahekorra ajal toimunud kannatanu käitumise osas ning 12.07.2020 peale ärkamist osaliselt toimunu kirjeldamisel. Süüdistatav on kirjeldanud, et kannatanu oli küll joobes, kuid rääkis vabalt, arusaadavalt, kõndis sirgelt, oli ärkvel (teadvusel), aktiivne suhtleja, seksuaalselt aktiivne ja pealetükkiv, ei soovinud kasutada kaitsevahendeid seksi ajal, nautis seksuaalvahekorda täiel määral ja korduvalt, sai orgasme ja ejakuleerus. Lahkudes oli sõbralik, süüdistatav arvas, et nad kohtuvad veel. Kohus põhjendab asjaolusid, millest tingitult täpsemalt süüdistatava ütlused ebausaldusväärsed ja eluliselt ebausutavad on, allpool. 18 KVALIFIKATSIOON Muhammad Ibrahim Uthman on esitatud süüdistuse kohaselt toime pannud inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise, ära kasutades isiku seisundit, milles ta ei olnud võimeline toimunust aru saama ega vastupanu osutama, so KarS § 141 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Käesoleva kvalifikatsiooni objektiivne koosseis eeldab seega tõendamist, et süüdistatava ja kannatanu vahel toimus suguühe, kusjuures selle toimumiseks kasutas süüdistatav ära kannatanu seisundit, milles ta ei olnud võimeline toimunust aru saama ega vastupanu osutama. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale ja põhjendanud, et vaidlus puudub selles, et 12.07.2020 pärast kella 04:20, jõudes süüdistatava elukohta, olid kannatanu ja süüdistatav suguühtes. Kohtukoosseis nõustub süüdistatavaga, et käesolevas asjas puuduvad otsesed tunnistajad ja videosalvestised, mis kajastaksid toimunud seksuaalvahekorda ning kannatanu seisundit selle ajal, samuti asjaolu, kas ja kuidas kannatanu andis või ei andnud nõusoleku seksuaalvahekorraks. Samas kohtukoosseis selgitab, et kohtuotsus võib tugineda ka kaudsetele tõenditele, kui nende kogumis saab teha tõsikindlaid järeldusi teo toimepanemise asjaolude kohta ning hinnates kõiki tõendeid kogumis, arvestades nii tunnistajate ütlusi kannatanu seisundi osas, kannatanu enda ütlusi, teostatud ekspertiisi, isiku läbivaatust ja kohtusaalis vaadatud videosalvestisi, leiab kohtukoosseis, et kannatanu oli silmnähtavalt tugevast alkoholijoobest tingitud abitusseisundis ning seksuaalvahekorrale eelnenud ja järgnenud asjaolud viitavad tõsikindlalt sellele, et seksuaalvahekorraks kannatanu nõusolek puudus. Kannatanu ei olnud võimeline enda seisundist tulenevalt nõusolekut ka andma, ei süüdistatavaga kohtumisel enda maja ees ega ka hiljem süüdistatava korteris asudes. Antud juhul tuleb meeles pidada, et kannatanu ja süüdistatav olid täiesti võõrad, nad kohtusid süüdistatava initsiatiivil, ajal kui kannatanu oli kliiniliselt eluohtlikus joobes enda kodu välisukse ees, kust süüdistatav ta sisuliselt kaasa võttis. Kannatanu puhul oli sündmuse toimumise ajal tegemist xxxx xxxx. Seega hiljuti täiskasvanu ikka jõudnud inimesega, kes sellele vaatamata omas vähest elukogemust. Viimane omab tähtsust nii alkoholi tarbimise kui ka seksuaalvahekorraga seotud käitumise seisukohast. Kannatanu on kinnitanud, et tema on varasemalt alkoholi tarbinud 1-2 korda kuus (šampust), kuid pole varasemalt nii purju jäänud, et ei mäletaks toimunut. Antud juhul tarbis kannatanu suures koguses kanget alkoholi – viina – ja sel korral sai ka kannatanu ise aru, et jäi purju ning ei mäleta enam toimunut juba sõpradega koosolemise ajast. Kannatanu ei mäleta mh taksoga kojusõitu, süüdistatavaga kohtumist ega sellele järgnenut, v.a. üks mälupilt seksuaalvahekorrast, misjärel mäletab kannatanu toimunut peale ärkamist. Kannatanu seisundi osas on andnud objektiivse hinnangu kohtuekspert, kelle arvamuse kohaselt võis kannatanu olla 12.07.2020 kella 04:20 ajal kliiniliselt eluohtlikus joobeseisundis ning selline seisund sai tal püsida kuni 05:16, potentsiaalselt eluohtlik seisund võis püsida kuni 06:56 ning raske joobeseisund võis püsida kuni 10:
13. Eksperdi arvamuse põhjendusest nähtuvalt hakkavad joobe kliinilised tunnused avalduma järkjärgult. Keskmisele alkoholijoobele (vastab 1,51-2,5 mg/g) on iseloomulik, et esineda võivad düsfooria (meeleolu labiilsus kõikumisega eufooriast melanhooliani või agressiivsuseni), vähenenud kaalutlemis- ja kriitikavõime, artikulatsiooni- ja koordinatsioonihäired, reaktsiooni aja pikenemine, tasakaaluhäired taarumise ja tuikumisega. Ekspert on sealjuures kirjeldanud, et (kliiniliselt raske alkohoolne joove) väljendub tugevate 19 tasakaaluhäiretega võimetusena ilma toeta kõndida, kukkumise ja tuikumisega, düsartikulatsioon ning teadvushäire kõne katkendlikkuse ja segasusega. Esinenud teadvusehäirega raske alkohoolne joove mõjutas kannatanu tegutsemis- ja otsustusvõimet, toimuvast arusaamist ning on tõenäoline, et kannatanu mäletab juhtunut osaliselt või episoodiliselt. Raske alkoholijoobe (>2, 5 mg/g) puhul esinevad teadvuse süvenev hägustumine kuni koomani, tajuhäired ja segasus, puudulik kontaktivõime kuni kontakti täieliku puudumiseni, mõttekäigu ja kõne katkendlikkus, düsartikulatsioon, võimetus sirgelt seista ja ilma toeta kõndida. Eksperdi arvamuse kohaselt kannatanul esinenud, väliselt tajutav joove, lähtudes tunnistajate ütlustest, vastab raske alkoholijoobe kliinilistele kriteeriumitele (kd 2 tl 85pö). Kõik märgitud raske alkohoolse joobe välised tunnused nähtuvad ka kohtu hinnangul tunnistajate kirjeldusest kannatanu kohta. Samuti on märgitud välised tunnused selgesti tajutavad vaadeldud videomaterjalilt kannatanu osas, nii tema maja turvakaamera salvestiselt, kui ka süüdistatava elukoha turvakaamerasalvestistelt. Seega kinnitavad märgitud objektiivsed tõendid kannatanul esinenud kliiniliselt eluohtliku alkohoolse joobe seisundit 12.07.2020 kell 04:20 ajal. Kohtukoosseis leiab samuti nagu ekspert, et nii tunnistajate ütluste kirjeldustega kannatanu seisundist kui selle välistest tunnustest, kui ka kaamerasalvestistelt nähtuvalt, on kannatanu 12.07.2020 kella 04:20 ajal ja peale seda ilmselgelt silmnähtavalt tugevas alkohoolse joobe seisundis. Kohus nõustub siinkohal prokuratuuriga, et antud tuvastatud joobeseisundist tingituna oli kannatanu sellises seisundis, milles ta ei olnud võimeline toimunust aru saama ega vastupanu osutama. Kohtukoosseis leiab, et käesolevas asjas esinevad mõlemad abitusseisundi alused, kuid valdavalt viibis kannatanu arusaamisvõimetuses. Olukorras, kus kannatanu oli silmnähtavalt tugevas alkohoolse joobe seisundis (meditsiiniliselt nii raskes kuni eluohtlikus joobeseisundis), ei olnud kannatanu võimeline silmnähtavalt tugevast alkoholijoobest tingituna arusaama toimuvast (nt asjaoludest, miks ta süüdistatavaga kaasa läheb, mida see kaasa võib tema jaoks tuua, anda nõusolekut seksuaalvahekorraks). Tuleb tähele panna, et kuigi ta üksikutel hetkedel paistis aru saavat toimuvast (et teda koju saadetakse, avaldas vastumeelsust mineku osas, sai aru, et jõudis enda elukohta, rääkis süüdistatavaga, raputas pead), siis ei olnud tema arusaamisvõime adekvaatne. Vastasel juhul saanuks ta öelda sõpradele, et ta ei saa koju sisse, tal pole võtmeid, mistõttu ta ei saa koju minna. Samuti oleks ta saanud vastata sõprade kõnele (tegemist võis olla hetkega, kus videosalvestiselt nähtuvalt midagi kannatanu käest maha kukub ja ta seda üles võtab) või ise helistada sõpradele vm teada anda, et ta ei saa koju sisse. Samuti oleks adekvaatses olekus kannatanu leidnud lahenduse majja sissepääsemiseks (kodu või mõne teise naabri fonoluku kaudu helistades, ukse pihta prõmmides vms). Ühtegi nendest adekvaatsetest tegudest kannatanu ei olnud võimeline tegema, sest tegelikkuses ta ei saanud toimuvast aru täielikult. Tegelikkuses on videosalvestiselt näha, et kannatanu ei saa hakkama motoorikaga, rääkimata siis veel peenmotoorikast, mida nõuaks telefonikõnele vastamine, numbri valimine või sõnumi kirjutamine. Märgitud asjaolud viitavad taaskord sellele, et kannatanu oli raskes joobes. Tähele tuleb panna, et süüdistatav lähenes kannatanule tänaval, maja ees, kus kannatanu oli üksi, viis ta endaga kaasa autos, kus kedagi teist ei olnud, korterisse, kus nad olid kahekesi. Kuivõrd objektiivselt ei ole võimalik tuvastada, mis asjaoludel ja kuidas sai korteris alguse suguühtesse astumine ning milliseid tegusid süüdistatav kannatanu suhtes toime pani, siis lähtub kohus ühest kannatanu ütlustes kirjeldatud viisist. Kannatanu oli selili voodis, süüdistatav tema peal, peenis kannatanu tupes. Nüüd, tulles teadvusele, sai kannatanu aru (vaatamata esinenud silmnähtavale tugevale joobele) tema suhtes 20 toimepandavast tegevusest, st tema tahte vastaselt temaga suguühtes olemisest võõra mehe poolt, millele kannatanu reageeris. St alustas enda võimete kohast vastupanu – ta karjus, et süüdistatav lõpetaks (antud kontekstis katkestaks tegevuse) ja (peenise) välja võtaks, mispeale süüdistatav vastas, et „stopp on siis kui tema lõpetab“ (kontekstis, saab seemnepurske) ja jätkas tegevust. Sealjuures püüdis kannatanu süüdistatavat käega eemale lükata, kuid viimane surus tema käe jõuga alla tagasi. Kohtukoosseisu hinnangul on selliselt kannatanu teinud kõik võimaliku tema seisundit arvestades vastupanu osutamiseks ning kogu olukord ilmestabki tegelikkuses kannatanu tegutsemisvõimetust kaitsetuse vormis. Samuti on ilmne, et sellises seisundis füüsiliselt olles, süüdistatava korteris, ei olnud kannatanul mingitki edulootust toimunut takistada (seksuaalvahekorda ära hoida, katkestada, lahkuda vms). Piisaval määrab abi kutsumine ei olnud ka karjudes võimalik, sest kannatanu kõne oli häiritud, segane ja taju häiritud. Puudlik oli ka nagu eelnevalt öeldud arusaamis ja tegutsemisvõime. Antud juhul oli aga kannatanu niivõrd tugevas joobes, et kaotas uuesti teadvuse, mistõttu ei olnudki ta objektiivselt võimeline ennast kaitsma või rohkem vastupanu osutama, rääkimata äraminekust. Üldteadaolevalt inimene, kes ei ole täiel määral teadvusel (sh raskest joobest tingituna) ei saa aru toimuvast ega suuda sealjuures ka ennast kaitsta või vastupanu osutada. Arvestades kannatanu ütlusi ja ekspertarvamust sellise joobe astme tunnuste osas, on tõenäoline, et kannatanu ei saanud aru toimuvast, sest ta võis olla enamuse aja teadvuseta seisundis, sealjuures, kui ta tuli teadvusele, sai aru toimuvast, püüdis ta oma võimete kohaselt tegevust katkestada, kuid ebaõnnestus, misjärel kaotas uuesti teadvuse, kuni ärkas kella 11:00 paiku hommikul. Oluline kannatanu tahte ja nõusoleku puudumise hindamisel, kuid ka tema arusaamisvõimetuse sedastamisel, on ka kannatanul tuvastatud vigastused. Erinevalt süüdistatavast leiab kohtukoosseis, et normaalse suguühtega ei kaasne naisterahval suguorganites vigastusi. Kohus jääb siinkohal eriarvamusele ka kaitsjast, et vigastuste esinemine võib olla selgitatav sellega, et kannatanu ei adunud joobest tingitult enda füsioloogilise valmisoleku puudumist suguaktiks. Kohtu hinnangul vigastuste olemasolu vastupidiselt osutabki justnimelt seksuaalsele vägivallale. Seda põhjendusel, et vigastused saavad tekkida, kui suguühe ei ole vabatahtlik, millest tulenevalt ei reageeri naise suguorganid füsioloogiliselt loomulikul viisil suguühtele. Füsioloogiliselt on seksuaalne erutus organismi ettevalmistav reaktsioon seksuaalvahekorra jaoks. Üldteadaolevalt nii naisel kui ka mehel toimub suguelundites ettevalmistava vedeliku eritumine, mis vähendab hõõrdumist ja sellega toetab seksuaalvahekorra toimumist. Seega, kuivõrd süüdistatav on korduvalt kinnitanud, et kannatanu oli „märg“, siis ainuüksi vigastused kannatanu suguelunditel tõendavad, et süüdistatav on valetanud, vastasel juhul ei oleks kannatanul vigastusi tuvastatud. Antud järeldus on kooskõlas ka kannatanu läbivaatusel sedastatuga ning arsti järeldusega – vigastused iseloomulikud seksuaalvägivallale. Nagu eelnevalt öeldust saab järeldada, siis kui kannatanu oleks nautinud seksuaalvahekorda viisil nagu süüdistatav kirjeldas, ei oleks saanud kannatanul olla tupes vigastusi. Seega leiab kohus kokkuvõtvalt, et kannatanu vigastused suguorganitel tõendavad samuti üheselt kannatanu nõusoleku puudumist suguühteks. Siinkohal on kohtukoosseisu hinnangul üldteada asjaolu, et tõepoolest väikeses koguses alkohol võib mõjuda (koostoimes teiste faktoritega) seksuaalset iha tõstvalt, kuid suures koguses alkohol mõjub üldteadolevalt vastupidiselt. Käesoleval juhul oli kannatanu tarbinud suures koguses kanget alkoholi. Siinkohal on oluline meeles pidada, et ekspertarvamuse kohaselt kannatanul esinenud joobeastmes esinevad tunnused, mis muuhulgas ilmselgelt mõjutavad ka tema kogu keha, st ka suguorganeid ja seksuaalselt võimekust. On ilmne, et selliste motoorsete häirete ja tundeelu häirete korral on halvem kui mitte olematu ka inimese tundlikkus ja võimekus nö voodis. On eluliselt ebausutav, et kui kannatanu ei suuda iseseisvalt püsti seista, liikuda, tal on koordinatsioonihäired, tajuhäired jms, siis suudaks ta seksuaalselt aktiivselt süüdistatavat 21 „rünnata“- ennast katsuda, süüdistatavale sülle ronida, suudelda, seksuaalvahekorras kaasategevalt osalema, seda nautima ja orgasme saama. Tegelikkuses on lausa mõistetamatu, kuidas abitu ja taaruv kannatanu oleks saanud seda kõike teha, mida süüdistatav kirjeldab. Eeltoodu alusel leiab kohtukoosseis, et on üheselt tuvastatud, et kannatanu viibis 12.07.2020 kella 04:20 ajast, st enda elukoha ukse ees süüdistatavaga kohtudes, süüdistava autoga sõidu ajal, suguühte alguse ajal kuni suguühte lõppemiseni ja sellele järgnenud teadvusekaotamise, sh magamise ajal kuni ärkamiseni sellises abitusseisundis, milles ta ei olnud võimeline toimuvast aru saama, osutama vastupanu. Asjaolu, et kannatanu ei ole enda nõusolekut toimunud suguühteks andnud on kohtukoosseisu hinnangul samuti vastuvaidlematult ja üheselt tuvastatud nii objektiivsete tõendite (kannatanu läbivaatuses sedastatud vigastuste) kui ka nii kannatanu enda kuid ka süüdistatava enda teoeelse ja -järgse käitumisega. Puutuvalt teoeelsesse käitumisse märgib kohus järgmist. Kannatanu asus enda kodumaja välisukse ees, kui süüdistatav esialgu enda taksoga temast mööda sõitis, seejärel tagurdas, peatus ja talle võõra kannatanu juurde läks. Tähelepanuväärne on, et videost on kannatanu välised joobetunnused ilmselgelt nähtavad (kannatanu ei suuda iseseisvalt püsti tõusta, taarub, nõjatub vastu ust, pilk hägune). Samuti on märkimisväärne, et kannatanu raputab pead, hoidub süüdistatavast kehaliselt eemale, tõenäoliselt pühib pisaraid, viitab käega maja ukse poole. Süüdistatav jätkab sellele vaatamata pikalt midagi kannatanule seletamist ega lahku ilma kannatanuta. Kohtukoosseis peab usutavaks, et süüdistatav pakkus kannatanule vee ostmise võimalust ning ainult sel põhjusel kannatanu temaga kaasa autosse läks. Märgitu on eluliselt usutav, kuivõrd üldteadaolevalt alkoholitarbimine viib kehast vedelikku välja, mistõttu võis kannatanul olla janu. Samuti kinnitab tunnista S. L., et pakkus kannatanule enne ohtralt vett juua. Siinkohal on taaskord oluline tähele panna, et kannatanu ei kõnni iseseisvalt, süüdistatav hoiab teda piha ümbert ja justkui toetab-suunab auto suunas. Sellele vaatamata on kannatanu samm ebakindel, kõikuv-taaruv, pilk hägune. Ühtegi sõbralikku, intiimset, ihaldavat liigutust ega pilku kannatanu poolt süüdistatava suunas näha ei ole. Vee ostmise soov selgitaks ka asjaolu, miks süüdistatav esialgu tanklasse sõitis. Kuivõrd kannatanu ei mäleta toimunu asjaolusid, saab kohtukoosseis ainult tõdeda faktipõhiselt, et kannatanu ei ole tanklas ise väljunud taksost, samuti ei nähtu, et süüdistatav autost väljas olles kannatanu poole pöörduks (nt küsimusega, kas ootavad kuni müüja saabub vms). Kohtukoosseis leiab, et on eluliselt usutav, et kui kannatanu oleks olnud adekvaatne nagu süüdistatav väidab, oleks ta ise vett ostma läinud. Siinkohal on aga oluline, et tegelikkuses ei teinud süüdistatav tanklas mingeid pingutusi vee ostmiseks-süüdistatav käis ukse juures ja luugi juures, kuid sealjuures viibis neis kohtades minimaalselt ja ei püüdnud kuidagi müüja tähelepanu äratada, seejärel suundus otse autos juhikohale ning alustas koheselt sõitu enda kodu suunas. Süüdistatava poolt viidatud vestlust, et kannatanu küsis kas ta tõesti soovib teda aidata, millele tema vastas jaatavalt, misjärel kannatanu ütles, et võta mind enda juurde, ei saanud sellise lühikese ajavahemiku jooksul tanklas toimuda. On eluliselt usutav, et tegelikkuses kannatanu ei tundnud ennast hästi ega suutnud autost iseseisvalt väljuda, võis koguni olla uinunud nagu eelnevalt märgitud. Edasiselt muud tõendid, kui süüdistatava ütlused taksos toimunu osas puuduvad. Süüdistatav on kirjeldanud, kuidas kannatanu talle pudelist alkoholi pakkus, aktiivselt suhtles, sh seksist rääkis ja oli käitumises seksuaalselt pealetükkiv – pani sõrmed enda pükstes suguorganitesse. Siinkohal ei pea kohtukoosseis süüdistatava ütlusi nagu eelnevalt öeldud usaldusväärseteks ega eluliselt usutavateks. Esiteks on süüdistatava ütluste põhjal toimunud kannatanuga ülimalt lühikese aja vältel olulises määras kainenemine. Veel kell 04:20 kliiniliselt eluohtlikus joobeseisundis ehk silmnähtavalt tugevas joobes viibinud tütarlapsest on saanud sedavõrd 22 lühikese aja jooksul, n-ö kerges joobes, adekvaatne, seksuaalselt pealetükkiv ja aktiivne tütarlaps. Viimane ei lähe aga lisaks ekspertarvamusele joobe kestuse osas kokku ka tunnistajate ütlustega kannatanu iseloomu ega käitumise kohta. Nii S. L. kui A. K. on kinnitanud, et kannatanu ei suhelnud võõrastega, kumbki ei ole kirjeldanud, et ta oleks olnud aktiivne suhtleja või veel enam, et oleks ise kellelegi lähenenud, sh olnud seksuaalselt pealetükkiv terve õhtu vältel. Samuti ei kirjeldanud mustanahaline tunnistaja G. I. A. kannatanu käitumist teisiti, kui raskes joobes inimesele iseloomulikuna. Siinkohal on oluline tähele panna, et tegelikkuses ajas kannatanu järgmisel päeval näidatud fotode põhjal tunnistaja ja süüdistatava segamini. See näitab aga seda, et süüdistatav ei olnud tema jaoks eriliselt atraktiivne ega meeldejääv. Samuti ei kinnita see süüdistatava versiooni, et kannatanu võis temalt seksi tahta, kuna ta on aafriklane. Sel juhul oleks kannatanu saanud aafriklaselt (tumedanahaliselt) meesterahvalt seksi küsida juba esimeselt taksojuhilt koduteel. Kannatanul alkoholipudeli olemasolu ei nähtu ei eelnevalt märgitud tunnistajate ütlustest ega ka videomaterjalist – kannatanul ei ole midagi käes ega paista pudelit ka mujal tema juures. Arvestades, et kannatanu oli kõigest xxxx tagasihoidlik, võõrastega kontakti mitteotsiv, varasema seksuaalkogemuseta tütarlaps, siis ei ole süüdistatava ütlused kannatanu käitumise osas ka eluliselt usutavad. Seda nii kannatanu käitumise kirjelduses autos, kui ka järgnevalt tema korteris (kannatanu katsus ennast intiimpiirkonnast tema ees, hakkas ise seksi küsima, alustas seksuaalvahekorda, nautis, ejakuleerus ja sai orgasme). Siinkohal on oluline, et selline käitumine ei ole kokkulangev kannatanu väärtushinnangutega ega kogu varasema käitumisega. Nimelt kannatanu ise on kinnitanud, et selle juhtumi tagajärjel kaotas ta enda valikuvabaduse kellele ja millal ta soovib enda süütuse kinkida ning ta ei oleks seda ühelgi juhul loovutanud võõrale inimesele (olenemata nahavärvist). Kohus arvestab siinkohal, et kannatanu ise kinnitab nagu eelnevalt öeldud, et tuli teadvusele hetkel, kui süüdistatav oli tema peal, peenis tema tupes ning ta selgelt väljendas, et süüdistatav tegevuse katkestaks, püüdes süüdistatavat ka käega ära suruda, kuid süüdistatav lükkas ta käe jõuliselt alla. Seega, saades toimuvast aru, reageeris kannatanu vaatamata silmnähtavalt tugevale joobele enda tahte kohaselt- ehk suguühte vastaselt. Arvestades veel seda, et üheltki videolt ei ole nähtav, et kannatanu pööraks süüdistatavale seksuaalset või üldse aktiivsest tähelepanust. Ilmselgelt kui kannatanu oleks autos olnud seksuaalselt kontrollimatu käitumisega, oleks see jätkunud autost välja tulles ning oleks nähtav teel autost majani ja trepikojas kuni korterisse sisenemiseni. Selle asemel on aga näha, et süüdistatav avab ukse, kannatanu väljub tema abiga, kõnnib ebakindlalt, pilk tuhm, suunatud ette, süüdistatava käed kannatanu pihal ja tema ümber trepikojas teda juhtimas ja talutamas kannatanu töntsi keha. Märgitud salvestiselt on üheselt aru saada kõigest asjaolu, et kannatanul paistavad välja ilmselgelt raske joobe välised tunnused, süüdistatava ihalust ei paista. Seega ei viita mitte ükski asjaolu enne toimunud vahekorda sellele, et kannatanu oleks olnud võimeline andma nõusolekut seksuaalvahekorraks või oleks seda andnud üleüldse (nt eneseteadmata, kehaliselt vms). Siinkohal on oluline ka nö teojärgne käitumine. Kohtukoosseisu hinnangul väljendab ka see kannatanu nõusoleku puudumist toimunud seksuaalvahekorrale. Kannatanu ärgates, leides ennast võõrast kohast võõra mehe kõrvalt, sai šoki, otsis enda riideid ja soovis koheselt lahkuda. Siinkohal on oluline, et kannatanu ütluste kohaselt ei ole süüdistatav temaga rohkem rääkinud, kui vastas tema küsimustele ning nimetas teda rassistiks. Süüdistatava telefonis leitud video kõneleb samuti sellest, et kannatanu tundis ennast häiritult (varjas kätega paljast alakeha), ta oli nutuse häälega. Samuti ei ole kosta süüdistava poolt mingit jutuajamist kannatanuga ega meeldivat vestlust. Süüdistatav nt selle asemel, et „härrasmehelikult“ aidata kannatanul aluspesu otsida, hoopis filmib kannatanut salaja seljatagant. Märgitu on oluline mõistmaks, et juhul, kui kannatanu ja süüdistatav oleksid veetnud üksmeelselt imelise öö seksuaalvahekorraga (vahekordadega), siis ilmselgelt ei oleks kannatanu sedasi käitunud. 23 Samuti ei lähe siinkohal süüdistatava jutt kokku iseenda jutuga selle kohta, et hommikul kannatanu ütles talle, et ta filmid kustutaks. Sellise vestluse toimumise hetk jääb sisuliselt ka süüdistatava enda ütlustest arusaamatuks. Eluliselt ei ole usutav, et peale videost nähtuvat suhtlust oleksid kannatanu ja süüdistatav viimase kirjeldatud viisil sõbralikult koos videoid vaadanud, misjärel kannatanu palus need kustutada. Kannatanu selgitas üheselt, et ta ärkas, otsis riided ja seejärel lahkus. Videote ühisest vaatamisest ei ole ta midagi rääkinud. Süüdistatav seevastu kinnitas, et kannatanu ärkas, nad vaatasid videoid, samas mõne aja pärast selgitas, et kannatanu ärkas, tõusis istuli, varjas kätega nägu, kuid vastas küsimusele, et kõik on korras, misjärel hakkas oma riideid otsima. Tähele tuleb panna ka asjaolu, et kui eelnevalt korduvalt süüdistatav selgitas, et hoidis kannatanut pihast, sest ta on härrasmees, mitte selleks, et kannatanu ise kõndida ei suutnud, siis antud juhul tema härrasmehelikkus oli otsa lõppenud. Süüdistatav ei saatnud kannatanut ära, ei korteri ukseni ega maja välisukseni, ei vahetanud telefoninumbreid ega teinud midagi sellist, mida võiks pidada tavapäraseks, viisakaks, normaalseks käitumiseks peale ühiselt veedetud ööd. Kannatanu ütluste usaldusväärsuse juurde tagasi tulles tuleb veel märkida, et juhul, kui kannatanu oleks olnud adekvaatne, nagu süüdistatav märkis, siis ta oleks teadnud ja aru saanud, kuhu ta süüdistavaga sõidab, kuid väljudes süüdistatava majast, on videolt selgelt näha, et kannatanu on segaduses. Tal on käes telefon, mille abil ta määrab enda asukohta ning alles seejärel asub liikuma. Süüdistatava ütluste puhul tuleb ära märkida seegi, et süüdistatava sõnul ei soovinud kannatanu suguühtes kaitsevahendeid kasutada. Kohtukoosseis ei pea seda asjaolu samuti usutavaks, kontekstis, et kui kannatanu oleks olnud adekvaatne, siis juhututtavaga seksides ta ei soovinuks kaitsevahendit kasutada. Samuti nähtub üheselt, et kannatanu suundus esimese asjana apteeki, kust ostis SOS (antibeebi) pilli. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtukoosseis, et süüdistatava ütlused seksuaalvahekorra asjaolude osas on ennastõigustavad, ebausaldusväärsed ja eluliselt ebausutavad ning nii teoeelne kui teojärgne kannatanu, sh süüdistatava enda käitumine tõestavad, et kannatanu ei ole olnud ei võimeline andma enda nõusolekut suguühteks, tulenevalt silmnähtavalt tugevas alkoholijoobes viibimisest ega ole seda tegelikkuses saanud ka ühelgi moel anda ega jätta sellekohast muljet süüdistatavale. Kohtukoosseis leiab, et on ilmselge, et nii väliste joobetunnuste põhjal kui ka arvestades sellise alkoholikoguse mõju kannatanu arusaamis- ja otsustusvõimele, ei olnudki ta ühelgi moel võimeline andma nõusoleku seksuaalvahekorraks, ei 12.07.2020 kell 04: 20 süüdistatavaga enda maja ees kohtudes, auto sõidu ajal ega tema korteris viibides. Kannatanu tahte puudumise hindamisel ei arvesta kohus tunnistaja J. R.a ütlusi selle kohta, et teised naised süüdistatavale ise külge löövad. Tähelepanuväärne on, et süüdistatav tegi tunnistajaga tutvust samamoodi ehk astus tänaval ligi ja kõnetas teda, pakkus autosõitu, misjärel viis tunnistaja enda koju. Kohtukoosseisu hinnangul on oluline erinevus selles, et tunnistaja sai aru, millega ta nõustub, kuid käesolevas asjas kannatanu seda aru saada ei saanud eelmärgitud põhjendustel. Kohtukoosseis leiab, et antud juhul on asjaolud sedavõrd selged, et see, kuidas süüdistatav üleüldiselt teiste naistega tutvust sobitas või nendega lähemalt suhtles, ei oma käesolevas asjas kannatanu tahte puudumisele hinnangu andmisel tähtsust. Kohus märgib sedagi, et selleks, et isiku tegevust oleks võimalik kvalifitseerida abitusseisundit ärakasutavaks vägistamiseks, peab süüdistatav kannatanu sellisest seisundist aru saama ning just seetõttu peab osutuma objektiivselt võimalikuks kannatanuga suguühtesse astumine. Teisisõnu on vajalik tuvastada isiku poolt tahtlikult abitusseisundi ärakasutamine. Seejuures peab abitus takistama kannatanul vastupanu osutamist ning soodustama või üldse 24 võimaldama süüdlasel suguühendusse astumise plaani elluviimist (vt RKKKo 3-1-1-48-11 p 8.1). Kohus asub seisukohale, et silmnähtavalt raskest alkoholijoobest tingitud abitusseisund pidi olema süüdistatavale äratuntav juba kella 04.20 paiku ehk ajal, mil süüdistatav peatas oma sõiduki K. E. T.e juures. Seda esmalt põhjusel, et süüdistatav leidis ka ise, et kannatanu vajab abi – see oligi tema peatumise põhjus, sest kannatanu istus maas maja välisukse ees (mis on ilmselgelt ebaharilik ja iseloomulik nt joobes või haigusseisundis isikutele). Ta pakkus abi ja tõstis kannatanu üles. Arvestades Xxxx-l toimunud vestluse kestust, süüdistatava lähedust kannatanule ja viimase poolt tarvitatud alkoholikogust ja liiki (viin), pidi süüdistatav tundma alkoholilõhna ning seda on süüdistatav ka möönnud (I kd tl 164pö). Samal ajal oli kannatanu raskele joobele iseloomulike tunnustega, sh vajas ta tõstmist ja käimiseks kõrvalist abi. See ei saanud kogumis M. I. Uthmanile jääda muljet, et kannatanu on võimeline tavapäraselt toimima, adekvaatselt ümbrust tajuma. Nende võimete puudumist kinnitab ka eksperdiarvamus. Neil põhjustel pidi M. I. Uthman juba kannatanut Xxxx oma sõidukisse suunates olema mõistnud tema abitusseisundit. Kohus leiab, et tegelikkuses oligi süüdistataval juba sel hetkel valmis teoplaan. Ühtegi teist loogilist selgitust ei ole, miks süüdistatav pidanuks kannatanu tema koduukse eest kaasa võtma. Videosalvestiselt nähtuva põhjal viitab süüdistatav korduvalt justkui enda auto suunas, esimese asjana kannatanu raputab pead, samuti viitab kannatanu korduvalt maja ukse suunas. Sellest saab järeldada, et kannatanu võis süüdistatavale teada anda, et elab selles majas ega pääse koju. Isegi kui ta seda ei teinud, siis oleks loogiline esimene abistav samm, küsida, kas kannatanu ei pääse koju, kas ta soovib kellegi pereliikmega või sõpradega ühendust saada. Samuti ei olnud tegelikkuses vee pakkumiseks mingitki vajadust kannatanut kaasa võtta. Süüdistatav saanuks talle lähedal asuvast tanklast kergesti vett tuua. Samuti, nähes kannatanu silmnähtavat joobeseisundit oleks olnud aktsepteeritav ka kiirabi või politsei kutsumine, kui kannatanu jättis abivajaja mulje või ei avaldanud enda elukohta võõrale. Arvestades, et kohus eelnevalt tuvastas, et kannatanul puudus mistahes põhjus minna kaasa talle võõra meesterahvaga, veel vähem asuda temaga seksuaalvahekorda, ning tegelikkuses puudus ka süüdistataval mistahes põhjus temale võõrast kannatanut kaasa võtta, tuleb järeldada, et hiljemalt kannatanu autosse suunamisel oli M. I. Uthmanil tekkinud teoplaan kannatanu enda koju viimiseks ja soodsate asjaolude kestmisel (s.o abitusseisundi jätkuval esinemisel) astuda kannatanuga vahekorda. Sellist teoplaani kinnitab tegelikkuses ka süüdistatava enda poolt kohtuistungil avaldatud seisukoht, et purjus inimesed (sh naised) soovivad tavapärasest rohkem seksuaalvahekorda astuda. Selle teadmisega sõitis süüdistatav tanklasse ning veidi hiljem sealt lahkudes ei pööranud ta aga mitte paremale Kibuvitsa tänavale (mis olnuks kiireim tee tagasi kannatanu kodu juurde viimiseks), vaid vasakule, et edasi liikuda Endla tänavale, mida mööda sõitis oma kodu juurde Xxxx. Kuivõrd eelnevalt leidis tuvastamist ka see, et kannatanu abitusseisund jätkus nii terve teekonna Xxxxe, kui ka M. I. Uthmani korteris, siis oli M. I. Uthman juba kannatanut enda koju suunates kasutamas ära kannatanu abitusseisundit oma teoplaani elluviimisel. Kannatanu seisundist tulenevalt tal arusaamise- ja vastupanuvõime puudumise mõistmisel pidi M. I. Uthman olema aru saanud ka sellest, et äsja tänavalt raskes joobes auto peale võetud tütarlaps ei ole huvitatud temaga suguühtesse astuma ja seda sõltumata sellest, kas tütarlaps kasutas või ei kasutanud mingeid väga selgeid verbaalseid väljendeid ega teinud füüsilisi tegevusi M. I. Uthmani teoplaani takistamiseks. Kohus eelnevalt tuvastas, et sellises seisundis ei olnud tütarlaps selleks ka võimeline. M. I. Uthman oli nii Xxxx kui Xxxx maja ees ja trepikojas tajunud, et kannatanut saab suunata enesega kaasa tulema ja sellise tegevuse takistamiseks puudub kannatanul oma seisundist tulenevalt võime. Selle kulminatsiooniks ja ühtlasi finalistlikuks seoseks KarS § 141 lg 1 mõttes oli see, et süüdistatav jätkas kannatanu vastupanuvõimetu seisundi ära kasutamist enese korteris, kuni astus kannatanuga vaginaalselt seksuaalvahekorda ehk teades, et kannatanu temaga tavaolukorras vahekorda ei astuks, andis selleks võimaluse tema vastupanuvõime 25 puudumine. Sellele järgnevalt on kohtus välja selgitatud ka see, et kannatanu ühel hetkel tuli teadvusele ning orienteerus ajas ja kohas sedavõrd, et palus süüdistatavalt tahtevastase suguakti lõpetamist. Tähelepanuväärne on seegi, et M. I. Uthman väljendas kohtus arvamust, et kui tüdruk oli joobeseisundis, ei tähenda see, et ta ei soovi seksida. Süüdistatavale oli selgusetu, kas purjus inimese ja kaine inimese vahekord tähendab alati vägistamist. Veelgi enam – just joobeseisundis inimeste libiido on kõrgem ja sellest peaks kõik teadlikud olema. Kohus selliseid seisukohti ei jaga, antud juhul ei olnud kannatanu tahteaktiivsus üldse millelegi suunatud, sest objektiivsed tõendid kinnitavad, et kannatanu oli enne M. I. Uthmaniga kohtumist ning ka nende koosviibimise ajal pigem apaatne ja ka abi mittesooviv. Nii leidis tuvastamist see, et kannatanu ei soovinud sõbrannade soovitust järgides taksoga koju minna, Xxxx-l vestluse alguses reageeris pearaputusega, ei olnud iseseisvalt võimeline autosse sisenema ega süüdistatava korterisse kõndima. Küll aga võib süüdistatava avaldust joobes olevate inimeste seksuaalsuse kohta lugeda selliseks, et ta arvabki, et joobes inimesed soovivad ka temaga meelsamini suguühendusse astuda. Selle seisukoha toetuseks saab pidada ka süüdistatava arvamust, mille järgi on ta on aafriklane ja on selle üle uhke, et naised soovivad temalt seksi saada, nagu tegi seda ka K.. Kohus leiab, et selline üldistav arusaam inimeste libiidost võib selgitada seda, miks süüdistatav peab aktsepteeritavaks seda, et joobes naisterahvaga võib seksuaalvahekorda astuda, kuigi viimane selleks nõusolekut andnud ei ole ning ei ole võimeline ka vastupanu osutama. Neid aspekte arvestades saab vaid üheselt järeldada, et M. I. Uthman on kannatanu abitusseisundit (vastupanuvõimetust, arusaamisvõimetust) teadvalt ja tahtlikult ära kasutades pannud toime K. E. T.ega viimase tahte vastaselt suguühendusse astumise. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohus leiab, et Muhammad Ibrahim Uthman pani vägistamise, s.o. kannatanu tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise, ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama, toime kavatsetult. Süüdistatav, saades aru, et kannatanu on silmnähtavalt tugevas alkohoolse joobe seisundis (kannatanu maja ees istudes tema juurde minnes, vesteldes), võttis kannatanu endaga just sel põhjusel kaasa ja viis enda koju (teoplaan sündis kannatanut enda autosse talutades), kus astus kannatanuga suguühtesse, kuivõrd ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (oma peenisega kannatanu tuppe sisenedes temaga suguühtes olemise) ja teadis, et see tema tegevuse järel ka saabub (ta on teadlikult ja tahtlikult kasutanud ära silmnähtavalt tugevas alkoholijoobes tütarlast, kes ei olnud võimeline toimuvast arusaama ega vastupanu osutama, mistõttu sai võimalikuks vaginaalne suguühe kannatanuga). Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatava poolt on täidetud nii KarS § 141 lg 1 p 1 subjektiivne kui ka objektiivne koosseis. Kohus leiab, et süüdistatava tegevusele on süüdistuse kohaselt antud õige juriidiline hinnang ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Süüdistatav on täisealine ja süüvõimeline isik, kelle osas puuduvad igasugused viited ka süüd välistavatele asjaoludele. 26 KARISTUS Kohus uuris süüdistatavat iseloomustavate andmetena karistusregistri väljavõtet (kd 2 tl 23); kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 16230101205 koos põhistustega /I kd tl 229-231/ ning kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 18231603004 koos kiimenetluse protokolliga /I kd tl 232-236/. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on süüdistatav varem kohtulikult karistamata. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrustest nähtuvalt on süüdistatav 09.03.2016 aastal löönud korduvalt näo piirkonda ühte inimest ja ähvardanud tapmisega teist inimest. Tema tegevused on kvalifitseeritud KarS § 121 lg 1 ja § 120 järgi. Kriminaalmenetlus on lõpetatud KrMS § 202 lg 1 p 1, 7 alusel 15.09.2016, kuivõrd kannatanu vigastused on kerged, süüdistatava süü ei ole suur ja ta on andnud nõusoleku tasuda riigi tuludesse 250 eurot ja hüvitada menetluskulud. 21.12.2018 on kriminaalmenetlus lõpetatud süüdistatava suhtes samal alusel koos kohustusega teha 180 tundi üldkasulikku tööd. Süüdistatavale etteheidetud tegu on KarS § 263 lg 1 p 1 järgi selles, et tema 09.12.2018 tõukas mitu korda kannatanut, mille tõttu viimane oma pea vastu bussi käsipuud ära lõi ning seejärel lõi kannatanut jalaga vastu vasakut külge. 23.01.2019 on kriminaalmenetluse lõpetamise määruse muutmise määrusest nähtuvalt süüdistataval tähtaegselt määratud üldkasuliku töö tunnid tegemata ning talle on määratud uue kohustusena teostada 350 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga 21.06.2019.a. Tunnistaja J. R. kirjeldab süüdistatavat positiivselt, sh kui töökat inimest, kellega tal on ühine laps (II kd tl 29pö). Kannatanu avaldas kohtus, et ta kardab süüdistatavat. Enne kohtuistungeid saatis kannatanu 02.02.2021 kohtule e-kirja, milles selgitas, et antud protsess on temale psühholoogiliselt väga raske, see olukord on temale tekitanud traumeerivaid läbielamisi ja selle kohta ütluste andmine on talle vaimselt väga raske. Psühholoogi soovitusel peaks kannatanu ennast sellest kuriteoga seotud protsessist taandama, et vältida pöördumatuid psüühilisi kahjusid (k 1 tl 27). Kannatanu palus võimalust viibida süüdistatavast eraldi ruumis, mistõttu viibis kannatanu (koos eemal istuva isa H. T.) kohtuistungi ajal, sh enda ülekuulamise ajal kohtusaalis nr 2009 ning osales kohtuistungil videosilla vahendusel. Samuti oli süüdistataval enne kinnipidamist töökoht ja elukoht. Süüdistatav ise kinnitab, et tal ei ole kunagi olnud ühegi tüdrukuga Eestis probleeme, tema klientideks on sageli üksikud tütarlapsed. 2020 lõpus hakkas tema töötama taksojuhina, keskmine sissetulek on 1000 eurot kuus. Kohus selgitab, et KarS § 141 lg 1 eest on seaduseandja ettenäinud karistusena ühe- kuni kuueaastase vangistuse. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu KarS § 56 lähtudes süü suurusest karistuse liigi ja määra osas (RKKKo 3-1-1-99-06 p 14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RKKKo 3-11-99-06, p 14). 27 Käesoleval juhul on süüdistatav varem kohtulikult karistamata isik, kes on iseloomustavatest andmetest nähtuvalt varasemalt toime pannud õigusrikkumisi. Märgitu on oluline, kuid mitte määrava tähtsusega, kuivõrd see iseloomustab süüdistatava käitumismustrit, nimelt süüdistatav on lahendanud varasemalt teatud konflikte vägivalla kaudu. Samuti näitab antud asjaolu, et süüdistatav ei ole käitunud õiguskuulekalt. Vägistamine on kohtukoosseisu hinnangul üks raskeimaid esimese astme kuritegusid, kuivõrd selle tagajärg kannatanule on pikaajaline, kahjustades nii füüsilist kui vaimset tervist. Antud juhul arvestab kohtukoosseis ka seda, et sisuliselt süüdistatav enda tegu ei tunnista ning ennastõigustavalt omistab kannatanule eluliselt mitteusutavat käitumist ja kogu „süüd“ toimunud vahekorra eest. Viimane tähendab aga seda, et süüdistatav ei soovi võtta vastutust enda poolt toimepandu eest. Samuti ei ole ta väljendanud mingisugustki kahetsust ega teinud juhtunust järeldusi, mis veenaksid kohtukoosseisu selles, et tulevikus taolised sündmused ei kordu. Antud teo on süüdistatav toime pannud xxxx gümnaasiumiõpilase suhtes. Kohus möönab, et kannatanu oli juhtunu ajal saavutanud täiskasvanu ea, kuid sellele vaatamata tuleb arvestada kannatanu vähest elukogemust ning süüdistatava vanust ja elukogemust. Süüdistatav on kannatanust xxxx aastat vanem. Arvesse tuleb võtta ka seda, et antud teo tagajärjel kaotas kannatanu tema jaoks olulise väärtuse – süütuse – ning võimaluse ise valida, kellele ta selle kinkida soovib. Tegemist on korvamatu kahjuga. Vägistamisele eelnenud olukorda ei ole võimalik taastada ning kannatanu ei saa ise tulevikus valida, kellele enda neitsilikkus kinkida. Süüdistatav ise kirjeldas, et tal oli väga hea kontakt kannatanuga, kellega tal olid usalduslikud vestlused nii armatsemise kui muudel teemadel, siis on eluliselt usutav, et selliste vestluste olemasolul kannatanu teavitas süüdistavat enda neitsiks olemise staatusest, kuivõrd tegemist oli tema jaoks olulise väärtusega ning üldteadolevalt vajab naisterahvas seksiks ka emotsionaalse seotuse tunnet. Arvestades kannatanu ütlustest selgelt eristuvaid väärtushinnanguid- süütus on voorus, mille kaotamist soovis kannatanu ise valida kellele ja millal ning seda mitte juhusuhtes tehes, puudub igasugune alus arvamiseks, et kannatanu sellist asjaolu ise varjanud oleks või nagu eelnevalt märgitud juhusuhtesse astunud oleks. Samuti kui selliseid vestlusi tegelikkuses ei olnud, siis pidi see olema süüdistatavale arusaadav: süüdistatav ise kinnitab, et pidas kannatanut nooreks, kontrollis sel põhjusel ka tema dokumenti enne seksuaalvahekorda ning nägi tema vanust (xxxx), samuti kuulis kannatanult juba autosõidu ajal, et tal ei ole poiss-sõpra olnud, ainuüksi märgitud informatsioon pidi olema piisav mõistmaks, et kannatanu võib olla neitsi. Samuti tuleb märkida, et Eesti kulutuuriruumis ei saa eeldada, et xxxx tütarlaps juba on süütuse kaotanud ning elades juba üle 7 aasta Eestis, pidi selline arusaamine süüdistatavale ka arusaadav ja teada olema. Samuti naist austav ja suhet, sh seksuaalsuhet austav kogemustega meesterahvas sellise info valguses (pole varem poiss-sõpra olnud, xxxx), soovides vastastikkusel nõusolekul suguühtesse astuda, teeks endale selle selgeks, et teada kuidas endast niivõrd palju nooremat naist viimase jaoks esimese seksuaalvahekorra ajal kohelda. Arvestades siinjuures veel süüdistatava enda poolt üles näidatud kõrget teadlikkust seksuaalsusest ning korduvaid väiteid, et aafriklased, sh siis ennast ilmselgelt samuti silmas pidades pakuvad head seksi. Ilmselgelt tähendab hea seks olenemata rahvusest ja nahavärvist partneriga arvestamist, sh teadmisi ka naisterahva eripäradest seoses neitsilikkusega ning sellest arusaamisega seksuaalvahekorra ajal, nt asjaolu, et esimene vahekord võib olla neitsinaha olemasolu tõttu valulik (kannatanu tuli teadvusele tugeva valuaistingu tõttu, karjus, et süüdistatav akti katkestaks) ja samuti peenise sisenemisel osaliselt või täielikult takistatud, pidi süüdistatav hiljemalt sel hetkel aduma, et tegemist on neitsiga. Kuid kohus rõhutab, et ta pidi sellest olema aru saanud tegelikkuses varem, sest ilmselgelt ei ole ei väheses, veel enam sisuliselt teovõimetuna raskes joobes varasemate seksuaalsete kogemustega tütarlaps voodis, sh sugulise tegevuse alguses võimekas ega võrdväärne partner endast xxxx aastat vanemale kogemustega mehele ning süüdistatav pidi juba ainuüksi eelmärgitud põhjustel (xxxx, teadis, et ei ole varem poiss-sõpra olnud) eeldama, 28 et tegemist on neitsiga. Seega on kohtukoosseisu hinnangul süüdistatav teadlikult ja tahtlikult võtnud kannatanult süütuse. Kohtukoosseis arvestab ka seda, et kannatanu oli juba süüdistatavaga kohtumisel abitusseisundis, mistõttu on süüdistatava käitumine eriliselt ränk – ta võttis oma koduukse ees oleva kannatanu, talutas ta enda autosse ja sõidutas enda koju, kus kannatanu oli täielikult sõltuv süüdistatava tahtest ja tal puudus igasugune abi võimalus. Süüdistataval oli ka võimalus kannatanu samas majas asuvasse koju aidata, kus ukse ees kannatanu oli, kutsuda talle sõbrad järgi, viia ta sõprade juurde vms. Midagi sellist ta ei teinud ega ka pakkunud kanntanule. Selle asemel viis süüdistatav kannatanu enda koju. Seksuaalvahekorra tulemusena on kannatanul sedastatud vigastused, sh suguelunditel. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Märgitud asjaolusid arvesse võttes leiab kohtukoosseis, et süüdistatava süü on keskmisest suuremas määras. Kohtukoosseisu hinnangul kohane karistus käesoleva teo eest on neli aastat vangistust. Tulenevalt Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt (RKKKo 3-1-1-40-04, 3-1-1-138-04) toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reeglina ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. Käesoleval juhul ei näe kohtukoosseis selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid süüdistava karistuse reaalselt täitmisele pööramata jätmise. Süüdistatav ei tunnista enda süüd, süüdistatav elab Eestis tähtajalise elamisloa alusel. Kohus ei pea veenvaks asjaolu, et vabaduses asuks süüdistatav elama enda lapse ema J. R.a juures. Tunnistaja on kinnitanud, et nad on plaaninud kooselu, kuid nii tunnistaja kui süüdistatav on välja toonud asjaolusid, mis seda seni on takistanud ja mis ei ole tegelikkuses muutunud (tunnistaja elab ema juures, tal on teised lapsed). Arvestades, et süüdistatav ise ei tunnista, et ta oleks midagi valesti teinud, st teo toimepanemist kannatanu tahte vastaselt, ei kahetse toimepandut, ei ole kannatanu ees vabandanud ega näidanud millegagi üles enda käitumise või suhtumise muutumist, samuti, et teoga on ta kannatanule põhjustanud korvamatu kahju. Samuti, et ta pani teo toime kasutades ära enda töökohta – taksoteenuse osutamist –pakkudes kannatanule abi või taksoteenust, sõites takso tunnusmärkidega autoga. Sellisel töökohal saaks süüdistatav igapäevaselt sõidutada samasuguseid rohkem ja vähem joobes olevaid naisterahvaid, kellele siis enda „abi pakkuda“, teadmise juures, et purjus naisterahvad on altimad seksuaalvahekorda astuma. Arvestades siinjuures veel seda, et üldteadaolevalt ei jõua kõik vägistamisjuhtumid politsei ette, kuna kannatanud ei esita erinevatel põhjustel avaldusi, siis leiab kohus, et selliste põhimõtetega (sh taksojuhina töötav) süüdistatav on ta kahtlemata ohtlik vabaduses viibides. Kuivõrd seksuaalse enesemääramise vastased kuriteod on inimpsüühikale ühed kõige laastavamalt mõjuvad, siis on nende ohtlikkus äärmiselt kõrge ning kohus peab vajalikuks rõhutada, et tahtevastase sugulise iseloomuga teo toimepanemine on üks raskeimaid kuriteoliike. Eeltoodu alusel ei pea kohus võimalikuks süüdistatava tingimuslikult karistuse kandmiselt vabastamist. Viimane ei oleks kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Süüdistatav on toime pannud raske isikuvastase I astme kuriteo ja seda kannatanu suhtes, kes ei otsinud temaga kontakti, vaid kelle ta ise kaasa võttis. Vangistuse kandmist ei väära ka asjaolu, et süüdistataval on väidetavalt xxxx-aastane poeg. Nii süüdistatava enda kui 29 tunnistaja J. R. ütlustest nähtuvalt on tema suhe lapse ema ja lapsega olnud heitlik, vaatamata 4 aasta pikkusele tutvusele, ei ole olnud pikemat kooselu, ka mitte lapse sünni järgselt. Süüdistatav on tõesti asunud lapse ema sõnul lapsega suhtlema, kuid seda on tal võimalik teha ka kinnipidamisasutuses. Nii süüdistatav kui tunnistaja on ka kinnitanud, et on vahistatuse ajal kohtunud (sh süüdistatav lapsega). Tähelepanuta ei saa jätta eelkõige asjaolu, et J. R.aga suhe ja lapse olemasolu ei ole takistanud süüdistataval teiste naistega suhtlemist, sh käesolevat kuritegu toimepanemist. Eeltoodut arvestades leiab kohtukoosseis, et süüdistataval tuleb ära kanda mõistetud vangistus tähtajalise reaalse vangistusena. Süüdistatava karistuse aja algus on tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o. 17.07.2020.a. KarS 54 lg 1 kohaselt võib lisakaristusena mõista süüdistatavale Eesti Vabariigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga 10-ks aastaks. Märgitud ulatuses on ka prokurör väljasaatmist taotlenud ning kaitsja ja süüdistatav vaidlevad sellele vastu. Kohtuasjas puudub vaidlus selles, et süüdistatav on pagulase staatuses ja talle on väljastatud tähtajaline elamisluba kolme aasta kaupa alates 22.04.2014 ning seda on pikendatud viimati 13.03.
14. Menetluse käigus on PPA asunud seisukohale, et Xxxxi valitsuse tagakiusamine Aafrika päritolu hõimude suhtes on seotud nii etnilise kui sotsiaalsesse gruppi kuulumise, samuti poliitilise meelsuse omistamisega ehk mässuliste opositsiooniliikumistega sidemete omamisega. Süüdistatav on xxxx pärit etnilise Aafrika hõimu liige, mistõttu tuleb teda käsitleda pagulasena ja ta vajab rahvusvahelist kaitset. Enne Xxxxt lahkumist on isikut kinni peetud, pekstud, piinatud, ähvardatud, tema pereliikmeid on tapetud. Xxxx elab isikul vestluse põhjal 2 õde, täditütar vanaemaga, kasuisa, 2 venda, pruut (II kd 2 tl 81-83). Kohtuistungil selgus, et PPA vastuse aluseks on süüdistatavalt endalt saadud andmed ja neid on viimane ka kohtuistungil antud ütlustes kinnitanud. Süüdistatav selgitab, et viibib Eestis alates
15. aastast, ta on pagulane, kuna tal on poliitilised probleemid koduriigis. Ta oli koduriigis kinnipeetud ja piinatud, ta tuli Eestisse varjupaika taotlema. Xxxx elas ta erinevates kohtades, sugulasi on Ameerikas. Väljasaatmine tekita