KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-08-12120 Kohtuasi Pii

§ 205

lg 3 sätestab, et kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. 11.

§ 205

lg 3 ei pane kohtule kohustust määrata isikule eestkostjaks see omavalitsus, kellega on isikul formaalselt rohkem seoseid (sh päritolu, pikemaajaline elamine, rahvastikuregistrijärgne elukoht). Kohtul tuleb eestkostja määramisel silmas pidada sisulist sidet omavalitsusüksusega ning võimalikke seoseid kummagi omavalitsusega avalduse 4 menetlemise ajal ja tulevikus.

§ 205

lg 3 alusel tuvastamine, kumma valla- või linnavalitsusega on eestkostetav tugevamalt seotud, ning eestkostja asendamine on kohtu kaalutlusotsus. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et eestkostja valikul tuleks sisuliselt lähtuda kitsalt sellest, kus asub hooldekodu, milles puudutatud isik viibib. Kohus peab välja selgitama, millise valla- või linnavalitsusega on isik tugevamalt seotud. Kohus võib hooldekodu asukohta lisaks teistele asjaoludele arvesse võtta, kuid ei saa teha otsustust üksnes isiku viibimiskohast lähtuvalt.

1. Maakohus on kaalunud praeguses asjas puudutatud isiku seost mõlema omavalitsusüksusega ja võtnud arvesse puudutatud isiku huvisid ning on õigesti leidnud, et isiku eestkostjaks tuleb jätta Lääne-Nigula vald. Maakohus ei tuvastanud, et puudutatud isikul oleksid mistahes seosed Viljandi vallaga ning selliste seoste tekkimist ei ole ette näha ka tulevikus. Puudutatud isikut ei saa Viljandi vallaga pidada lähedamalt seotuks üksnes seetõttu, et ta viibib
2. aastast Viljandi omavalitsuse territooriumil asuvas erihooldekodus.
3. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest nähtuks puudutatud isiku tugevam seos Viljandi valla kui Lääne-Nigula vallaga. Puudutatud isiku
4. aprilli 2021 iseloomustusest nähtuvalt ei suhtle puudutatud isik Pariisi Erihoolduskeskuse personali ega teiste klientidega, samuti ei ole puudutatud isikul muid lähedasi ega vara, mis võiksid teda mõne valla- või linnavalitsusega

§ 205lg 3 mõttes siduda.

Ringkonnakohus leiab, et kui ei ole võimalik tuvastada tugevama seose tekkimist muu valla- või linnavalitsusega, tuleks eestkostjana jätkata valla- või linnavalitsusel, kes on seni eestkostjaks olnud. Eestkostetava huvides ei oleks olukord, kus igakordse hooldekodu vahetamisega kaasneks vastavalt ka tema eestkostjaks määratud vallavõi linnavalituse asendamine. Eestkostetava huvides on eelkõige tema elu järjepidev ning eesmärgipärane korraldamine, millega siiani on tegelenud Lääne-Nigula vald.

1. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et eestkostja ülesandeid ei saa täies ulatuses teostada distantsilt. Kuivõrd puudutatud isik viibib juba alates
2. aastast Pariisi Erihoolduskeskuses, Lääne-Nigula vald (endine Kullamaa vald) on puudutatud isiku eestkostja alates
3. aastast ning oli nõus eestkostjana jätkama
4. aastal eestkoste pikendamisel, puudub põhjus asuda seisukohale, et edaspidi oleks ülesannete teostamine sama vahemaa tagant keerulisem kui varasematel aastatel. Sealjuures ei ole asjakohane Lääne-Nigula valla välja toodud asjaolu, et COVID-19 viiruse leviku möödumisel avatakse hooldekodud uuesti, kuivõrd Lääne-Nigula vald on oma ülesandeid vahemaa tagant täitnud ka enne viiruse levikut.
5. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
6. TsMS § 532 lg-st 1 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) 5