1-21-3418/25

(21244000180)Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Tõlk Evelin Veeret Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Sergei Piilmani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Sergei Piilman (isikukood 38111012239; viibimiskoht Viru Vangla) Karistuse kandmise algus 14.04.2021 ja lõpp 14.08.2022 Kaitsja Argo Küünemäe Kohtuistungi toimumise aeg 21.12.2021, videokohtuistung RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta Sergei Piilman vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrata Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid vandeadvokaadi Argo Küünemäele makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Sergei Piilmanile Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi 64 (kuuskümmend neli) eurot ja 80 senti, sh käibemaks 10 eurot ja 80 senti. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista Sergei Piilmanilt menetluskuluna riigituludesse eest 64 (kuuskümmend neli) eurot ja 80 senti kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

1. Kui nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord 1 1-21-3418 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD
2. Viru Vangla esitas 14.12.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Piilmani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
3. S. Piilman tunnistati süüdi Viru Maakohtu 07.06.2021 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistati 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise aja hulka S. Piilmani eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise aja algust arvati 14.04.
4. Kohtuotsus jõustus 21.07.
6. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist, nimetades teda ohtlikuks avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb eelkõige vägivalla kasutamises, mh vägivalla kasutamises varguste toimepanemise ajal, et seeläbi pääseda kinnipidamisest. Oht seisneb ka külmrelva kasutamises. Oht on kõige tõenäolisem juhul, kui isik jätkab narkootikumide tarvitamist või, kui isikul esineb rahalisi raskuseid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 73%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 40%.
7. Kriminaalhooldaja leiab, et kui kohus otsustab S. Piilmani tingimisi enne tähtaega vabastada, tuleb S. Piilmanile määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni s.o 14.08.2022 Lisaks tuleb S. Piilmanile määrata KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21 ja 4 ettenähtud kohustused.
8. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta S. Piilmani ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
9. Süüdimõistetu S. Piilman avaldas 21.12.2021 kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaega vabaneda. Süüdimõistetu selgitas, et ta on praegu avavanglas ja täidab vangla korda. S. Piilmani sõnul kannab ta vangistust mitmendat korda ja eelistab olla elektroonilise võru vabalt, et ise oma aega õppida planeerima. Vabaduses on viibinud
10. aastal narkoravil S rehabilitatsioonikeskuses. Tööle soovib minna K . Vabaduses käib linnas, kirikus, vajadusel Töötukassas, ei suitseta ega tarbi narkootikume. Leiab, et riik peaks teda aitama ja kontrollima, et ta vabaneks narkootikumidest ning kui tarbib, siis pannakse uuesti vangi. Narkootikume ei tarvitanud peale S rehabilitatsioonikeskuses ravil viibimist 4 aastat, aga 2021 enne, kui sattus vanglasse, hakkas uuesti tarbima. Narkootikume hakkas uuesti tarvitama, sest läks tüdruksõbraga riidu ja lahku, millega ei saanud emotsionaalselt hakkama ja tekkis tagasilöök. Läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja leiab, et vajab ka kõrvalist abi kontrolli näol, abiks oleks 1 või 2 korda nädalas analüüside andmine. Leiab, et kuigi endal on küll tahtejõud narkootikumidest loobumiseks ja nüüd saaks vabaduses tagasilöögiga hakkama, siis kontroll tema üle peaks jääma, ei taha vanglasse tagasi sattuda. Varasemate sõpradega S. Piilman enda sõnul enam ei suhtle. Suhtlusringkonnas on vend ja vanemad, kes ootavad ja toetavad teda ning S oodatakse teda tagasi tööle. Kuna peale vanglast vabanemist kohe S sõita ei saa, siis jääks tööle ettevõttesse B ning kui ikkagi lastakse välismaale sõita, läbi mille saaks hagid kiiremini ära maksta, läheks S tööle.
11. aastani on xxx, kuna on xxx, tarbib tablette. xxxxxxxxxxxxx.
12. Kaitsja A. Küünemäe toetas kaitsealuse seisukohta. Kaitsja selgitas, et Viru Vangla poolt esitatud iseloomustusest nähtub, et isikul puudub vanglas probleemne käitumine, distsiplinaarrikkumised, isik on läbinud individuaalse täitmiskava ja on paigutatud juba avavanglasse. Kaitsja tõi välja, et isik on kohtule selgitanud, et on varem loobunud narkootikumide tarvitamisest, mis on soodustanud tema kuritegude sooritamist. Kaitsja sõnul tema kaitsealune soovib nimetatud probleemiga tegelda ka vabanemisel. Kaitsja on seisukohal, 2 1-21-3418 et ennetähtaegseks vabastamiseks on seaduslik alus. Kaitsealusel on vanglas läbitud programmid ning puudub probleemne käitumine. Kaitsja märkis, et vangla on ohuhindamisel jälle välja toonud protsendid ja seda olukorras, kus Riigikohus on juba aastaid öelnud, et sellele viidata ei tohi, kuna selline väide ei ole kontrollitav fakt. Kaitsja sõnul saab ta aga aru, et see on põhiline etteheide Viru Vangla poolt, Viru Vangla on iseloomustanud isikut positiivselt. Kaitsja on veendunud, et narkosõltuvusega võitlemiseks ei ole vangla õige koht, vaid isik peab ise tegema mingisugused järeldused. Kaitsja leiab, et hetkel puuduvad konkreetsed asjaolud, mis ülejäänut kinnitaksid, juhul kui kohus vabastab isiku ennetähtaegselt, siis isik ei täida neid kohustusi, millised on ette andnud vangla, isiku on andnud nõusoleku lisakohustuse täitmiseks. Kaitsja leiab, et on üpris problemaatiline tööle asumise kohust täita, kuna isik on 100% töövõimetu, kuid kaitsja sõnul on see võimalik, kui isik leiab oma puudele vastava tegevuse, mis võimaldab tal ikkagi teatud määral töötada. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, leiab, et S. Piilmani ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
14. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 isikule katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.
15. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.
16. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm 3-11-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Isiku käitumine vangistuses
17. Vangla iseloomustuse kohaselt ajavahemikul 17.09.2021-18.10.2021 läbis S. Piilman sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Programmi tagasiside kohaselt isik mõistis, et teooria tuleb kooskõlla viia praktikaga ning seetõttu oluliselt vähendada alkoholi tarvitamist. Programmi jooksul isik nägi seoseid sõltuvusainete tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel, mis andis soovi elada edaspidi seaduskuulekalt. Programm maandas isiku sõltuvusainete kuritarvitamise riski tänu teadlikkuse tõstmisele ja enesekindluse tugevdamisele. Alates 29.09.2021 töötab S. Piilman üldkasutatavate ruumide koristajana.
18. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Vangla iseloomustusest nähtub, et 3 1-21-3418 distsiplinaarkaristusi S. Piilman vabastamisküsimuse otsustamisel. saanud ei ole. Nimetatu on positiivne asjaolu Isiku elutingimused
19. Vangla iseloomustusest tulenevalt elas S. Piilman enne vangistust koos vanematega korteris, aadressil xxx. Ennetähtaegsel vabanemisel soovib S. Piilman elama asuda samale aadressile. Rahvastikuregistri andmetel isik omab sissekirjutust eelnimetatud aadressil. Tegemist on 3-toalise korteriga, kus on olemas kõik eluks vajalik, korter kuulub M B . Kommunaalvõlad puuduvad. Korteris elab S. Piilmani kasuisa (A B ) ja ema (M B ). Ema on nõus S. Piilmani vabanemisega märgitud aadressile.
20. xxx omandas S. Piilman K –J k xxx ja laia profiiliga xxx erialal. Lisaeriala omandada ei soovi. Riigikeele oskus kesine, läbinud riigikeele A1 taseme kursuse Tartu Vanglas 07.06.
21. Üldiselt enesetäiendamisesse suhtub positiivselt.
22. Majandusliku toimetuleku osas nähtub iseloomustusest, et S. Piilman on töötanud xxx S , R ja E nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Majanduslik olukord oli väidetavalt hea, kuid pärast töökoha kaotamist kulutas kõik oma säästud narkootikumide soetamiseks. Enne eelmist vangistust oli ca 3 kuud tegevuseta, sissetulek puudus, mistõttu pani toime vargusi. Viimane ametlik töökoht oli OÜ D (18.11.2020-16.12.2020). Leping lõpetati S. Piilmani soovil. Majanduslikku toimetulekut mõjutasid ja mõjutavad ka tõenäoliselt edaspidi maksmata rahalised nõuded. Kuriteod on enamasti toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Vanglale teadaolevatel andmetel
23. aasta novembri seisuga maksmata hagid summas 915 eurot. Vanglas töötab xxx.
24. Kokkuvõttes oleks süüdimõistetu elutingimustel vabanemise korral nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte. S. Piilmani puhul võib positiivsena välja tuua selle, et vabanemisel on talle tagatud elukoht vanemate juures. Samas ei saa jätta kohus tähelepanuta asjaolu, et S. Piilmanil puudub kindel töökoht. Kohtuistungil avaldas S. Piilman, et vanglast vabanedes soovib esmalt asuda tööle ettevõttes B , kuid garantiikirja töökoha olemasolu kohta kohtule esitatud ei ole. Hinnates tööle asumise ja võlgnevuste likvideerimise võimalust, pöörab kohus tähelepanu vangla andmetele, mille kohaselt
25. aasta novembri seisuga on S. Piilmanil maksmata hagid summas 915 eurot. Arvestades siinkohal S. Piilmani varalisi kohustusi ja garanteeritud töökoha puudumist pole kohtu hinnangul võimalik teha positiivset tulevikuprognoosi selles osas, et majanduslike raskuste tekkimisel ning uuesti narkootikumide küüsi langemisel ei naase S. Piilman kuritegeliku eluviisi juurde. Vabastamise võimalikud tagajärjed
26. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
27. Vangla iseloomustuses märgitakse, et S. Piilmani on varasemalt kaheteistkümnel korral kriminaalkorras karistatud ning vanglakaristust kannab kaheksandat korda. Sellega seonduvalt märgib kohus, et karistusregistri seaduse § 20 lg 1 p 8 kohaselt on registri arhiivis asuvaid andmeid õigus saada vanglateenistusel kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil. Seega tuleneb seadusest, et kinnipeetava ohtlikkuse ja uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse hindamisel peab vanglateenistus muuhulgas tuginema ka andmekogudest saadud informatsioonile (sh arhiveeritud karistustele), kuid kohus määruses nendele andmetele karistusregistri seaduse § 5 lg-st 2 tulenevalt tugineda ei saa. Karistusregistri andmete kohaselt on süüdimõistetul kaks kehtivat kriminaalkaristust, mistõttu jätab kohus tähelepanuta Viru Vangla iseloomustuses mainitud varasemad arhiveeritud karistused. Nendel karistustel ei ole õiguslikku tähendust otsustamaks S. Piilmani vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamise põhjendatuse üle, mida kinnitab Riigikohtu ühemõtteline kohtupraktika selles küsimuses 4 1-21-3418 (Riigikohtu 07.02.2018 otsus kriminaalasjas nr 1-14-10087 p 27-36; lisaks ka lahendid 3-1-1-70-16 ja 3-1-1-12-17).
28. Nagu eelpool märgitud, on kinnipeetaval kaks kehtivat kriminaalkaristust. S. Piilman kannab käesolevat karistust süstemaatiliste varguste eest. Ka varasemalt on teda karistatud võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ja tapmiskatse eest. Korduvalt sooritanud kuritegusid rahalise kasu saamise eesmärgil. Soodusteguriks narkootikumide ja alkoholi tarvitamine.
29. Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et kinnipeetava sõnul alkoholi ei kuritarvita. Samas kohtuotsuste kohaselt on kinnipeetav varastanud alkoholi, seega võib järeldada, et alkoholi tarvitamine võib isikut ajendada varguste toimepanemisele. Narkootikume hakkas tarvitama 15-16 aastaselt, tarvitas kanepit. 18-aastaselt tarvitas amfetamiini, algul juhuslikult, hiljem igapäevaselt. 20-aastaselt läks üle heroiinile ning peale seda hakkas süstima igapäevaselt fentanüüli. Kanepit tarbis vastavalt võimalusele. Mitmeid kordi viibinud uimastisõltuvusravil, kuid ravi ei ole andnud soovitud tulemusi.
30. aastal oli kuu aega metadooni asendusravil, kuid see katkestati, sest isik tahtis metadooni C keskusest välja transportida. Korduvalt sooritanud kuritegusid narkojoobes, samuti narkootikumide ostmise eesmärgil. On esinenud narkootikumide tarvitamisega seonduvalt vägivaldset käitumist. Tartu Vanglas viibides oli sõltuvusrehaboilitatsiooni osakonnas ja läbis „Eluviisitreening“ sotsiaalprogrammi (08.04.2013-20.05.2013) ja 2012.aastal Convictuse tugigrupi. Praeguseks ei ole enda sõnul alates
31. aastast narkootikume tarvitanud. Vangla andmetel viimati karistatud NPALS korras
32. aastal 2 korda (narkootikumide tarvitamise eest). Vangla meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud sõltuvus. Ajavahemikul 17.09.2021-18.10.2021 läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Isik oli programmis väga aktiivne. Rääkis palju ja pikalt. Isik näeb seoseid sõltuvuse ja enda kuritegeliku käitumise vahel ja soovib elu muuta seaduskuulekamaks. Programm maandas isiku sõltuvusainete kuritarvitamise riski tänu teadlikkuse tõstmisele ja enesekindluse tugevdamisele. Muude kuritarvituste osas probleemkäitumist ei esine.
33. S. Piilmani peamisteks kuriteoriskideks on narkootikumide tarvitamine ja majanduslik olukord. Neist viimasega seonduvat riski aitaks mõnevõrra maandada vabaduses kindla töökoha ja toetava lähedase olemasolu. Alkoholi puhul vangla hinnangul ohtlikkus puudub. Kui perekonnaliikmed on S. Piilmani tema sõnul vabaduses ootamas ja toetamas, siis paraku garanteeritud töökoht tal puudub. Samas on kinnipeetaval tasumata hagid summas 915 eurot. Olukorras, kus töökohagarantii puudub, on majanduslik hakkama saamine kasin. Olmeolukorras raskuste tekkimisel on kaasnenud tagajärjena kuriteo toimepanemine. Arvestades võlakohustuste suurust, kindla töökoha garantii puudumist, püsib uue kuriteo toimepanemise risk. Materiaalne ebakindlus on asjaolu, mis võib ahvatleda teda käituma ebaseaduslikult. Samas majanduslik toimetulek on seni osutunud S. Piilmani kuritegude toimepanemise põhjuseks.
34. Olulist rolli mängivad narkootikumid. S. Piilman märkis kohtuistungil, et pärast
35. aastal S rehabilitatsioonikeskuses ravil viibimist ei tarvitanud narkootikume 4 aastat, aga 2021 peale tüdruksõbraga lahkuminekut tekkis emotsionaalne tagasilöök ja asus uuesti tarvitama. Tal on diagnoositud narkosõltuvus ning narkootikumide tarvitamisega on olnud seotud ka tema kuritegelik käitumine. Seetõttu on võimalik narkootikumide tarvitamine jätkuvalt S. Piilmani kuritegeliku käitumise riskiteguriks. Kuigi vangistuses on S. Piilman läbinud sõltuvuskäitumisega seonduvalt sotsiaalprogrammi ning enda sõnul on ta motiveeritud vabaduses narkootikumidest hoiduma, ei saa kohus piisaval määral eeldada, et S. Piilmanil see plaan õnnestub. Vangistuses, kus narkootikumid ei ole lihtsalt kättesaadavad, on kinnipeetaval lihtne teha positiivseid plaane ja anda lubadusi. Vabaduses ei pruugi aga narkootikumidest 5 1-21-3418 hoidumine olla enam sama lihtne. Eriti arvestades, et S. Piilman on ka varasemalt proovinud narkosõltuvusest vabaneda, kuid libastus ja hakkas uuesti tarvitama. Kuna sõltlase puhul on tagasilanguse risk suur, eeldab narkootikumidest täielik hoidumine isiku väga tugevat sisemist motivatsiooni oma probleemidega igakülgselt tegelemiseks ning vajadusel ka valmisolekut kõrvalise abi otsimiseks. Kohtu hinnangul on alust kahelda, kas S. Piilmani puhul on need tingimused täidetud. Nimelt rõhutas isik korduvalt kohtuistungil, et riik peaks teda vabaduses aitama ja narkootikumidest hoidumise osas kontrollima ja kohustama teda analüüse andma. See seab kahtluse alla, kas S. Piilman on valmis tegema omalt poolt kõikvõimalikku, et oma elustiili muuta ning kas ta on valmis tagasilanguse kogemisel seda ka tunnistama ja abi otsima.
36. Süüdimõistetust tulenevaid riske on võimalik maandada ennekõike tema individuaalses täitmiskavas planeeritud tegevustega. On positiivne, et S. Piilman on vangistuse jooksul töötanud koristajana, see aitab säilitada tööharjumust. Samas on S. Piilmanil läbimata sõltuvuskäitumise muutmisele suunatu sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkutegevus, mis on planeeritud 2022 aasta II kvartalisse. Sõltuvusprobleeme käsitleva programmi jätkutegevuse läbimine tema puhul oluliseks riskitegureid maandavaks tegevuseks.
37. Kohus arvestab sedagi, et individuaalse täitmiskava järgi tekkis 08.11.2021 S. Piilmanil võimalus kanda mõistetud karistus avavangla tingimustes. Kohus leiab, et kuigi on positiivne, et avavanglas viibitud perioodil ei ole täheldatud tema suhtes järelevalveta liikumisega seotud vahejuhtumeid, siis jääb avavanglas viibitud 1,5 kuu pikkune aeg tõsikindlate järelduste tegemise jaoks napiks.
38. S. Piilmani retsidiivsusriski suurendab ka asjaolu, et vangistust ei kanna ta esimest korda. Praegune vangistus on tema jaoks juba kaheksas. See näitab, et varem ei ole vangistus talle vajalikku õigusekuulekusele suunavat mõju avaldanud, mistõttu on kaheldav, kas sellist mõju saab oodata praeguselt vangistuselt. Samuti ei ole kindlust, et S. Piilmani edasise õiguskuulekuse tagab tema käitumiskontrollile allutamine. Sellega ei ole võimalik S. Piilmani võimalikust narkootikumide tarvitamisest tulenevat ohtu maandada. Selles osas võiks eelkõige olla abi narkootikumide tarvitamise keelamisest, kuid seda keeldu ei pruugi S. Piilmani sõltlasena täita suuta ja riik ei saa nõuda inimeselt käitumiskontrolli raames ka võimatut. Et narkootikumide tarvitamisest lähtub tõsine oht uute kuritegude toimepanemiseks, ei ole lahenduseks mitte S. Piilmani vabastamine ilma narkootikumide tarvitamise keeluta, vaid tema vanglasse jätmine.
39. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata S. Piilmani vabanemist toetavatele asjaoludele on sedastatavad ka mitmed ohud, mis tema edaspidise õiguskuulekuse kahtluse alla seavad ja toovad kaasa järelmi, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
40. Kohtuistungil osales kinnipeetava S. Piilmani kaitsjana määratud korras kaitsja A. Küünemäe. Kohus rahuldas tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 64,80 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu S. Piilmanilt välja mõista. Kohus leiab, et S. Piilmanile võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa 1 aasta jooksul alates määruse jõustumisest.
41. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu S. Piilmani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa 6 1-21-3418 Kohtunik 7