Obsah (15)

§ 146§ 163§ 162§ 22§ 168§ 165§ 150§ 65§ 651§ 11§ 171§ 170§ 172§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Rakvere kohtumaja Kohtunik Angelina Abol Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2022, Rakvere Tsiviilasja number 2-21-12043 Tsiviilasi M. V. pankrotimenetlus Menetlus

153 lg 1 p 2 alusel II järgu nõuded: Jrk Võlausaldaja nimi ja isikuTunnustatud Jaotis Väljamaks või registrikood nõue (eurodes) (%) (eurodes)

1. Xxxx (RK xxxx) 243,55 0,80 23,63 Saamata nõue (eurodes) 219,92
2. O OÜ (RK xxxx) 1 299,82 4,29 126,72 1 173,10
3. B OÜ (RK xxxx) 636,03 2,10 62,03 574,00
4. M OÜ (RK xxxx) 1 000,00 3,30 97,47 902,53
5. B AS (RK xxxx) 19 536,17 64,45 1 903,72 17 632,45
6. B AS (RK xxxx) 3 512,50 11,59 342,35 3 170,15
7. A OÜ (RK xxxx) 4 085,12 13,47 397,88 3 687,24
8. Määrata ja mõista välja pankrotihalduri Hillar Villers tasu 1 090.00 eurot, millele lisandub käibemaks 218.00 eurot, s.o kokku 1 308.00 eurot, pankrotivara arvelt.
9. Kinnitada M. V. pankrotimenetluse kulud kokku summas 1 310.60 eurot (s.o halduri tasu ja panga ülekandekulud 2,60 eurot).
10. Vabastada pankrotihaldur Hillar Villers M. V. pankrotimenetluses pankrotihalduri ülesannetest pärast kohtumääruse jõustumist.
11. Algatada M. V. (isikukood xxxx) kohustustest vabastamise menetlus.
12. Jätta M. V. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ning kohustada M. V.d täitma usaldusisiku kohustusi.
13. M. V. on kohustustest vabastamise menetluse ajal kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; ei tohi varjata saadud tulusid ega vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti; usaldusisikule ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet; pärimise teel saadu väärtusest tuleb pool anda üle usaldusisikule. M. V. peab võlgniku maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajale välja maksma.
14. Kohustada M. V.d esitama kohtule kirjalik aruanne usaldusisiku kohustuste täitmise kohta üks kord aastas hiljemalt jooksva aasta
15. jaanuariks. Esimene aruanne esitada kohtule
16. jaanuariks
18. Kohustada M. V.d esitama kohustustest vabastamise menetluse lõpuks kohtule usaldusisiku kirjalik aruanne. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või lõpparuandele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja taotlus Viru Maakohtu 13.09.2021 määrusega kuulutati välja M. V. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Hillar Villers. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 29.09.
19. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ükski võlausaldaja ei osalenud ning kohtu poolt määratud pankrotihaldur loeti seega kinnitatuks. Pankrotihaldur taotles kohtult jätta pankrotitoimkond moodustamata ja kohus 29.09.2021 määrusega otsustas jätta M. V. pankrotimenetluses pankrotitoimkond moodustamata. 20.12.2021 määrusega kohus kinnitas lõpliku võlausaldajate nimekirja ning andis nõusoleku jaotiste alusel raha väljamaksmiseks. Käesoleva lõpparuande koostamise ajaks on jaotiste alusel väljamaksed võlausaldajatele teostatud. 13.01.2022 esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpparuande M. V. pankrotimenetluses. Teade lõpparuandega tutvumise kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.01.
20. Vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Haldur palub kohtul kinnitada M. V. pankrotimenetluses esitatud lõpparuanne, lõpetada pankrotimenetlus, vabastada haldur, kinnitada pankrotimenetluse kulud, määrata halduri tasuks koos käibemaksuga 1 308.00 eurot ning otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Haldur on kohtule esitanud alljärgneva lõpparuande. 2 Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Võlgniku pangakontodel oli pankroti väljakuulutamisel 0,68 eurot. Pankrotimenetluse käigus laekus pankrotivarasse 4 179,49 eurot Pensionifondi osakute eest. Lisaks on võlgniku kontole pankrotimenetluse perioodil laekunud makseid (sh töösuhtega seonduvalt), millistest on kuu töötasu alammäära ületavas osas laekunud pankrotivarasse 401,71 eurot. Kokku laekumisi pankrotivarasse 4 581,20 eurot. Andmed

§ 146nimetatud väljamaksete kohta: Andmed väljamaksete kohta: 1.

Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad väljamaksed puuduvad.

1. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatise väljamaksed puuduvad.
2. Massikohustused menetluses puuduvad.
3. Menetluses on pankrotivara arvelt võlgniku kanda jäänud tasutud ajutise halduri tasu summas 316.80 eurot.
4. Pankrotimenetluse kulud summas 1 310,60 eurot, s.o pankrotihalduri tasu 1 090,00 eurot, (lisandub käibemaks 218,00 eurot) ja panga teenustasud 2,60 eurot (jaotiste ja halduri tasu väljamaksed). Välja maksmata/ kandmata kulude (sh prognoositav halduri tasu) suuruseks on seega 1 308,00 eurot. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: I ja III järgu nõuded puuduvad. Jaotise alusel on teostatud järgnevad väljamaksed (

153 lg 1 p 2 alusel II järgu nõuded) Tunnustatud nõue (eurodes) 243,55 Jaotis (%)

1. Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood Xxxx (RK xxxx) 0,80 Väljamaks (eurodes) 23,63
2. O OÜ (RK xxxx) 1 299,82 4,29 126,72
3. B OÜ (RK xxxx) 636,03 2,10 62,03
4. M OÜ (RK xxxx) 1 000,00 3,30 97,47
5. B AS (RK xxxx) 19 536,17 64,45 1 903,72
6. B AS (RK xxxx) 3 512,50 11,59 342,35
7. A OÜ (RK xxxx) 4 085,12 13,47 397,88 Jrk Andmed pandieseme müügist saadu kohta: Pandiesemed puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel võlgnik kinnistuid ei oma. Äriregistri andmetel võlgnik ei oma osalust juriidilistes isikutes. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Liiklusregistri andmetel võlgniku nimele, väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. 3 Seega lõpparuande koostamise ajaks müümata pankrotivara ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldaja ja võlgniku huvidest. Rahalisi vahendeid on hoiustatud pangakontol. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: I ja III järgu nõuded puuduvad. II järgu nõuded
8. Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood Xxxx (RK xxxx) Tunnustatud nõue (eurodes) 243,55 Jaotis (%) 0,80 Väljamaks (eurodes) 23,63 Saamata nõue (eurodes) 219,92
9. O OÜ (RK xxxx) 1 299,82 4,29 126,72 1 173,10
10. B OÜ (RK xxxx) 636,03 2,10 62,03 574,00
11. M OÜ (RK xxxx) 1 000,00 3,30 97,47 902,53
12. B AS (RK xxxx) 19 536,17 64,45 1 903,72 17 632,45
13. B AS (RK xxxx) 3 512,50 11,59 342,35 3 170,15
14. A OÜ (RK xxxx) 4 085,12 13,47 397,88 3 687,24 Jrk Kokku väljamakseid teostatud summas 2 953,80 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta ja hagide kohta, mida haldur kavatseb esitada: Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole. Haldur ei kavatse esitada ühtegi hagi. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulud puuduvad. Halduri poolt tehtud kulutused ja väljamaksed on kirjeldatud punktis „Andmed

§ 146nimetatud väljamaksete kohta“.

Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud, maksejõuetuse tekkimise põhjused: Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu alates aastast 2016. Võlgnik on võtnud lapse isa S. S. ja tema vanaema tarbeks laene, kuid tasus neid ise. Ka S. S. on võtnud võlgniku andmetega laene. Seoses võlgniku tervise halvenemisega on tema töötasu vähenenud. Olemasoleva informatsiooni põhjal on haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgnikul selliste sissetulekute puudumine, milliste arvel oleks võimalik kõiki kohustusi täita. Samas on võlgnik ise oma järjepideva tegevusega (laenude võtmine olukorras kus ta ei suuda neid tagasi maksta) loonud enda alalise maksejõuetuse olukorra. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on menetluses keeruline määrata, kuid arvestades võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks 2016 aasta. 4 Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa pankrotihaldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2, 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu

§ 22

lõike 5 tähenduses.

§ 168

kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks.

§ 165

lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotimenetlus lõpetatakse lõpparuande kinnitamisega ning haldur tuleb vabastada tema kohustustest pankrotimenetluses.

§ 150

lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.

§ 65

lg 113 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Pankrotihaldur taotleb määrata tasuks oma ülesannete täitmise eest 1 090,00 eurot, millele lisandub käibemaks 218,00 eurot. Nimetatud tasu määr vastab nii

§ 65

lg 113 kui ka

§ 651lg 1 sätestatule.

Pankrotihaldur on võlausaldajate esimesel üldkoosolekul teatanud kohtule, et soovib taotleda tasu toimingutasuna. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada halduri taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 1 090,00 eurot, millele lisandub käibemaks 218,00 eurot, mis tuleb välja mõista pankrotivara arvelt.

§ 150

lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud: 1) menetluskulud; 2) ajutise halduri tasu; 3) halduri tasu; 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 5) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks; 6)

§ 11või § 30 alusel deposiidina makstud summa.

5 Lõpparuande kohaselt on pankrotimenetluse kulud kokku summas 1 310,60 eurot, s.o pankrotihalduri tasu 1 308,00 eurot (sh käibemaks) ja panga teenustasud 2,60 eurot (jaotiste ja halduri tasu väljamaksed). Haldur palub kulud kinnitada. Kohus leiab, et pankrotimenetluse jooksul pankrotihalduri kohustuste täitmiseks tehtud kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud ning tuleb lõpparuande kinnitamisel kinnitada.

§ 171

lg 1 esimese lause lausel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpparuande kinnitamisel. Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Vastavalt

§ 172

lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lg 3 nimetatud makseid.

Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et ettepanekuid usaldusisiku nimetamise osas ei ole esitatud. Võlausaldajate seisukoht on, et võlgnik võiks ise täita usaldusisiku kohustusi. Tulenevalt

§ 172

lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus algatab seega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda

§ 173

sätestatust: võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra. võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Kohus selgitab, et täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; 6 kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab

§ 172

. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab võlgnikku usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruande usaldusisiku ülesannete täitmise kohta.

§ 172

lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik 7