Obsah (7)

§ 45§ 29§ 2§ 41§ 121§ 108§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1195 Määruse kuupäev 29.10.2021 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi OÜ Lokukiilu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 07

§ 45lg-le 4 on ekslik.

Kaebaja arvates on ainsaks võimalikuks õiguskaitsevahendiks vaidemenetlusse naasmiseks PRIA 07.05.

1. a otsuse nr 12-1/21/1846-1 tühistamine ja PRIA kohustamine esitatud vaide läbivaatamiseks. Kaebaja jäi ka seisukohale, et sai tagasinõude otsused kätte 29.03.
2. Kohtu seisukoht
3. Äriregistri 24.09.
4. a kande kohaselt on OÜ Lokukiilu ühendatud OSAÜHING MELAMORE. Teise äriühinguga ühendamise tõttu OÜ Lokukiilu tegevus lõppes ja äriühing kustutati äriregistrist alates 24.09.
6. Vastavalt äriseadustiku § 391 lg-le 4 läks OÜ Lokukiilu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Seega on OSAÜHING MELAMORE OÜ Lokukiilu üldõigusjärgalne. Kohus loeb OSAÜHING MELAMORE menetlusosaliseks käesolevas asjas tulenevalt

§ 29

lg-st 1 ja selgitab, et

§ 29

lg 2 järgi kehtivad OSAÜHING MELAMORE suhtes kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need kehtiksid tema õiguseelneja, s.o OÜ Lokukiilu suhtes.

1. Kaebaja jäi 15.06.
2. a selgituses esialgse nõude juurde, milleks on 07.05.
3. a vaide tagastamise otsuse nr 12-1/21/1846-1 tühistamisnõue ja kohustamisnõue vaadata kaebaja vaie läbi. 2
4. Kohus jääb 10.06.
5. a käiguta jätmise määruses väljendatud seisukohale, et vaide läbi vaatamata jätmise otsuse puhul ei ole tegemist haldusaktiga, mida saaks tühistada. Selline otsus kujutab endast menetlust lõpetavat toimingut, mis üldjuhul eraldiseisvalt vaide esemest kaebaja õigusi ei riku.

§ 45

lg 4 sätestab, et vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest.

1. Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja toonud välja, et vaide tagastamise otsus rikuks tema õigusi eraldiseisvalt vaide esemest, s.o PRIA 05.02.
2. a otsusest nr 12-6/21/172.

§ 2

lg-st 3 tulenevalt ei saa kohus omal algatusel laiendada kaebuse eset ega menetleda eeldatavasti kaebaja õiguste kaitseks tõhusaid nõudeid, kui kaebaja ise ei ole väljendanud tahet selliseid nõudeid esitada. Vaidluse eseme määravad halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) §-le 37 ja kaebuse alus, kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire (

§ 41

lg 1) ning avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel vastavalt

§ 2lg-le 3.

Kaebaja on käesolevas asjas selgelt väljendanud tahet nõuda vaide tagastamise otsuse tühistamist ning vastustaja kohustamist vaadata vaie uuesti läbi. Kohus ei pea võimalikuks ise kaebuses esitatud nõudeid täiendavalt tõlgendada. Kaebaja oleks pidanud nõuete muutmiseks näitama omapoolset tahet. Kohus selgitas kaebajale, milliseid nõudeid on otstarbekas ja lubatav esitada, et saavutada oma kaebuse eesmärki. Kaebaja jäi oma esialgsete nõuete juurde. Kohus ei pea esitatud nõudeid lubatavaks

§ 45lg-st 4 tulenevalt.

1. Samale järeldusele jõudis Tartu Halduskohus ka haldusasjas nr 3-21-
2. Tartu Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga. Haldusasjas nr 3-21-1180 märkis Tartu Ringkonnakohus 21.10.
3. a määruse punktis 10 järgmist: „Õiguse vaidemenetlusele tunnistamine põhivaidluse esemest lahus seisva subjektiivse õigusena, mille saab maksma panna kohustamiskaebuse esitamise kaudu halduskohtumenetluses, oleks otseses vastuolus

§ 45lg-s 4 sätestatud kaebeõiguse piiranguga.

Kaebaja tõlgendusega nõustumisel kaotaks piirang mõtte, kuna isik saab pöörduda kaebusega kohtusse, vaidlustades vaide kohta tehtud otsustust kõigis olukordades, kus tema hinnangul vaideorgan on rikkunud isiku õigust vaidemenetlusele. Vastupidiselt normis sätestatule oleks siis üldjuhul võimalik vaide kohta tehtud otsustuste iseseisev vaidlustamine kaebuse esitamisega kohtule, kaebuse nõude seos põhiasjaga aga ei oleks nõutav. Seega kaebajaga nõustumisel tuleks jaatada võimalust iseseisvateks kohtuvaidluseks, mille esemeks on kontroll menetlusreeglite rakendamise üle vaide lahendamisel. Sellise vaidluse lahendamine kohtus võib järgnevalt tingida vaidemenetluse jätkumise põhiasjas ning seega oluliselt pikendada põhiasjas lõpliku lahenduseni jõudmiseks kuluvat aega.“ Ringkonnakohus leidis, et isikul puudub kaebeõigus vaide tagastamise otsuse iseseisvaks vaidlustamiseks. 12. Kohus leiab, et kaebajal puudub ka käesolevas asjas kaebeõigus PRIA 07.05.2021. a otsuse nr 12-1/21/1846-1 iseseisvaks vaidlustamiseks halduskohtumenetluses ning vastustaja kohustamiseks vaadata vaie sisuliselt läbi. 13.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus tagastab kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

14.

§ 108lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse tagastamise korral.

Vastustajal ei saa olla käesolevas asjas menetluskulusid tekkinud. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot. Vastavalt

§ 104lg 5 punktile 2 ei kuulu tasutud riigilõiv tagastamisele.

Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3