(14)kogumispensioni makse. Kohus kontrollib järgnevalt, kas maksumenetluses on tuvastatud õigesti tööjõumaksude suurus.

1. Puudub vaidlus selles, et kaebaja tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaksete deklaratsioonidel (TSD) oli kontrolliperioodil mai kuni oktoober 2014 deklareeritud 5 töötajat. Perioodil mai kuni oktoober 2014 R. R., V. V. ja V. P., perioodil mai kuni august 2014 Cornelia Ulst ja perioodil mai V. Z. (maksuotsuse lisa 2 lahter deklaratsiooni alusel). Samuti puudub vaidlus, et Cornelia Ulst ja V. Z. osas maksuarvestust ei muudetud.
2. Maksuhaldur väidab, et kaebaja on teinud oma töötajale R. R. ja V. P.-le Nordea pangakontolt mai, septembri ja oktoobri töötasu väljamakseid suuremas summas, kui on TSD-del deklareeritud. Vastavad asjaolud peaksid nähtuma kaebaja Nordea pangakonto väljavõttelt (MTA 18.03.2019 vastuse lisa 103). Kohus märgib, et R. R. ning V. P. osas kajastab konto väljavõte deklareeritust suuremaid makseid üksnes mai 2014 osas, kuid mitte septembri ja oktoobri osas. Samas ei ole R. R. ja V. P. osas MTA töötasuarvestuses muudatusi tehtud, mistõttu ei ole nimetatud asjaoludel tähtsust. Seega tulenevalt maksuotsuse lisast 2 on maksukohustus määratud nimetatud isikute puhul õigesti. Lisaks väidab maksuhaldur, et V. V. on tehtud töötasu väljamakseid suuremas summas ning mis on deklareerimata ja tasumata. Isik on väitnud (kohtutoimiku lisad 31 ja 62), et tema töötasu on alates
3. aasta juunist olnud 4,50 eurot tunnis, millest ta saab kätte 700 eurot, millest umbes 300 eurot pangakontole ja ülejäänud summa raamatupidajalt sularahas. Seega loeb kohus usutavaks, et maksuotsuse lisaks 2 olev tabel kajastab V. V. osas maksuarvestust õigesti.
4. 43-le Kadila puidutsehhis ja Pajusti saekaatris töötavatele töötajatele, sh K. Ulstile on perioodil mai kuni oktoober 2014 deklareeritud väljamakseid EstDirect OÜ TSD-del. Nimetatud töötajad kuuluvad deklareerimisele kaebaja TSD-del. Maksuhaldur on väitnud ning vaidlus puudub asjaolu üle, et töötajatele kaebaja pangakontodelt tehtud väljamaksete summad perioodil mai kuni oktoober 2014 on saadud kaebaja pangakontodelt 42 töötajale tehtud töötasu väljamaksete alusel (kohtutoimiku lisad 103,105 ja 106). Nordea pangast
5. aasta juulist kuni oktoobrini R. S. tehtud väljamaksed selgitusega „laenuleping“ on maksuhaldur tulenevalt R. R. selgitustest (kohtutoimiku lisa 67) lugenud põhjendatult töötasu väljamakseks. Seega on maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil kajastatud pangakontodelt töötajatele tehtud töötasu väljamakseid summas 66 77,65 eurot õigesti.
6. Maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil on välja toodud maksuhalduri arvestus töötajatele välja maksutud töötasude kohta perioodil mai kuni oktoober
7. maksuhaldur on menetluses selgitanud, et töötunnid on saadud kaebaja ja EstDirect OÜ töötundide arvestuse tabelite alusel (kohtutoimiku lisad 99 ja 98). Maksuotsuse lisas 1 toodud 45-st töötajast 38-le töötajale arvestatud tunnitasu (neto) kuus on saadud töötajate seletuste ja 2015 jaanuari palgalehe analüüsimisel (kohtutoimiku lisad 113 ja 98). Käesolevaga kontrollib kohus maksuhalduri poolt aluseks võetud arvestuste õigsust. 1) M. A.(kohtutoimiku lisad 18 ja 84) – puidutööline; 11.12.2014 protokolli kohaselt tunnitasu 2,13 eurot; 12.11.2015 protokolli kohaselt makstakse igakuiselt valvetasu; MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust (neto) 2,87 eurot, mille järgi kujunes sularahas maksutud töötasuks erinevatel kuudel 297,92-380,85 eurot kuus, st keskmiselt 331,40 eurot. Netotöötasu arvestamisel on lähtutud töötaja seletustest ja
8. aasta palgalehe (kohtutoimiku lisa 98) andmetest. Töötaja seletustes ei esine vastuolu ning palgalehe andmed ühtivad maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil arvestuse aluseks olevate andmetega, mistõttu on arvestus õige. 2) L. G. (kohtutoimiku lisad 13 ja 49; 09.05.2017 protokoll) – tisler; 11.12.2014 protokolli alusel tunnitasu 2,40 eurot, 300 eurot saab kätte; 25.03.2015 protokolli alusel tunnitasu ca 3 eurot ning igakuiselt makstakse pangakontole 300 eurot (neto) ja sularahas 500 eurot; 09.05.2017 protokollist nähtuvalt neto tunnitasuks nimetatud 2,50 eurot; väärteoasja istungil väitis, et töötasu makstakse arvele. MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 3,83 eurot ja sularahas makstud töötasuks kujunes 266,97-363,14 eurot kuus (keskmiselt 318,30 eurot). Maksuhaldur lähtus tunnitasu 5

(14)saamisel 2015. aasta jaanuari palgalehe andmetest ja töötaja seletustest. 28.05.2020 toimunud istungil ei osanud isik kõrvaldada oma varasemates ütlustes esinenud vastuolusid ning asus väitma hoopis, et sularahas sai ta kütuse kompensatsiooni, mitte töötasu. Kohus leiab, et isiku esmaseid ütlusi tuleb lugeda usaldusväärsemaks, kuivõrd ta ei ole suutnud menetluses ütluste muutmist veenvalt põhjendada ning isik töötab jätkuvalt K. Ulstiga seotud ettevõttes. Seetõttu on usutav, et ta andis oma tööandjale sobivaid ütlusi. Seega ei esine alust maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 3) H. J. (kohtutoimiku lisad 23 ja 55; 08.05.2017 protokoll) – sõrmjätkupingi operaator; 11.12.2014 protokolli kohaselt makstakse tunnitasu vastavalt miinimumpalgale; 25.03.2015 protokolli kohaselt on tunnitasu 3,20 eurot, millest ca 300 eurot makstakse ülekandega ja ülejäänud sularahas vastavalt töötundide arvule; 08.05.2017 protokolli kohaselt oli tunnitasu 2,19 eurot ja igakuiselt sularahas juurde ei makstud. Üksnes 3-4 korda sai ümbrikus; MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 3,20 eurot. 28.05.2020 toimunud istungil väitis isik, et sai palka vaid ülekandega. Samuti väitis isik, et sularahas saadud osa oli kompensatsioon sõidu eest. Maksuhaldur on maksusumma määramisel lähtunud üksnes isiku ütlustest. Kohus leiab, et isiku esmaseid ütlusi tuleb lugeda usaldusväärsemaks, kuivõrd ta ei ole suutnud menetluses ütluste muutmist veenvalt põhjendada ning isik töötab jätkuvalt K. Ulstiga seotud ettevõttes, mistõttu on usutav, et isik andis oma tööandjale sobivaid ütlusi. Isik ei ole varasemas menetluses väitnud, et sai kompensatsiooni sõidu eest. Seega ei esine alust maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 4) L. J. (kohtutoimiku lisad 24 ja 56; 09.05.2017 protokoll) – tsehhitööline; 11.12.2014 protokollis ei ole konkreetseid summasid märgitud; 25.03.2015 protokolli kohaselt on keskmine igakuine netopalk 450 eurot, millest saab sularahas 100-150 eurot; MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 3,00 eurot, mille kohaselt kujunes tervikuna sularahas makstud (pangakontole ei ole ülekandeid tehtud) netotöötasuks 360-528 eurot kuus (keskmiselt 476,50 eurot). 28.05.2020 toimunud istungil kinnitas isik, et sai 15-ndal palka ülekandega ja 25-ndal sularahas. Maksti tundide eest, mis olid välja teenitud ning sularahas maksmine oli regulaarne. Selline süsteem talle sobis, sest sellisel viisil sai rohkem raha kätte. Seega on kohtu jaoks usutav, et isik sai töötasu sularahas suuremas ulatuses, kui summalt on tasutud sotsiaalmaksu. Seega ei esine alust maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 5) S. K. (kohtutoimiku lisa 78) – saeraamijuht. 12.11.2015 protokolli kohaselt oli tunnitasu 3 eurot, millest on lähtunud ka MTA töötasuarvestuses. Seega ei esine alust maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 6) A. K. (kohtutoimiku lisa 92) – saeraami operaator. 26.11.2015 kirjalike vastuste kohaselt oli tunnitasuks 4,5 eurot, millest on lähtunud ka MTA töötasuarvestuses. Seega ei esine alust maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 7) A. K. (kohtutoimiku lisa 83) – saeraamijuht. 12.11.2015 kirjalike vastuste kohaselt makstakse miinimumpalk arvele ja igakuiselt paarsada eurot sularahas; MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 5,00 eurot, mille kohaselt kujunes netotöötasuks 90,00-912,50 eurot kuus. Isiku ütlustes ei esine vastuolusid ning seega puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 8) T. K. (kohtutoimiku lisad 26 ja 57; 08.05.2017 protokoll) – laadija. 11.12.2014 protokolli kohaselt on töötasu 500 eurot kuus. 25.03.2015 protokolli kohaselt makstakse igakuiselt töötasu 400 eurot sularahas; 08.05.2017 protokolli kohaselt on tunnitasu 2,13 eurot ja seda maksti isiku enda soovil tervikuna sularahas. MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 3,00 eurot, mille kohaselt kujunes netotöötasuks 24-552 eurot kuus (keskmiselt 378 eurot kuus). Tunnitasu 3 eurot tunnis nähtub jaanuari 2015 palgalehelt (kohtutoimiku lisa 98). Kuivõrd isik ise väitis, et tema töötasu võib olla 400 kuni 500 eurot kuus ning palgalehelt nähtub isiku tunnitasu suurus 3 eurot 6

(14)tunnis, siis on kohtu jaoks usutav, et isik võis eksida tunnitasu suuruse nimetamisel. Seega ei esine aluseid maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 9) A. K. (kohtutoimiku lisad 3 ja 43; 08.05.2017 protokoll) – puidutööline. 11.12.2014 protokolli kohaselt on tunnipalk 2,40 eurot; 25.03.2015 protokolli kohaselt kantakse igakuiselt arvele miinimumpalk ja sularahas maksti ca 200 eurot juurde; 08.05.2017 protokolli kohaselt oli tunnitasu 2,15 eurot ja sularahas maksti üksnes paar korda; MTA töötasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 3,20 eurot ja sularahas makstud töötasuks kujunes 163,23-258,72 eurot kuus (keskmiselt 218,30 eurot). Tunnitasu 3,2 eurot tunnis on kajastatud ka kaebaja poolt koostatud jaanuari 2015 palgalehel (kohtutoimiku lisa 98) 28.05.2020 istungil väitis isik, et talle maksti töötasu pangaarvele. Vastates vastustaja küsimusele kinnitas tunnistaja, et mäletas

1. aastal asjaolusid paremini ning õige on see, et osa töötasust sai ta sularahas.
2. aasta kohta ta ei mäleta. Kuna ka isik ise kinnitas, et tema ütluste hindamisel tuleb vaadata tema varasemaid ütlusi, siis ei lähtu kohus 08.05.2017 antud ütlustest, vaid isiku varasematest ütlustest. Nimetatut arvestades on maksuhalduri poolt esitatud arvestused õiged ning ei esine aluseid maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 10) K. K. (kohtutoimiku lisad 11 ja 48; 17.05.2017 protokoll) – tisler. 11.12.2014 protokolli kohaselt makstakse tunnitasu vastavalt miinimumpalgale; 25.03.2015 protokolli kohaselt on tunnitasu 2,40 eurot, millest panka kantakse 290 või vahel üle 300 euro ja sularahas makstakse 50100 eurot kuus; 17.05.2017 protokolli kohaselt oli sularahas makstud osa mõeldud kütuse kompensatsiooniks; MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 4,00 eurot ja sularahas makstud tasuks kujunes 299,08-439,11 eurot kuus (keskmiselt 370,15 eurot). 28.05.2020 istungil andis isik ütlusi, mille kohaselt maksti talle töötasu nii sularahas kui ka pangakontole ning seda, kas talle maksti ka kütuse kompensatsiooni ta ei mäleta. Samuti ei mäletanud ta, et oleks esitanud tööandjale tšekke. Kohus leiab, et isiku 25.03.2015 ütlusi tuleb pidada usaldusväärseteks, kuivõrd need ühtivad ka tema poolt istungil antud ütlustega. Kuivõrd isik töötab K. Ulstiga seotud ettevõttes, siis võib pidada usutavaks, et ta soovis anda 17.05.2017 ütlusi oma tööandja kasuks. Ehkki kohtule ei nähtu asja materjalidest tõendeid, mille põhjal saaks lugeda isiku keskmiseks töötasuks kuus 672 eurot, loeb kohus võrdluses teiste isikute töötasudega usutavaks, et isik ei oleks soostunud tegema tööd 400 euro eest kuus. Seega ei esine aluseid maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 11) Ü. K. (kohtutoimiku lisad 21 ja 53; 08.05.2017 protokoll) – lihvija-pahteldaja. 11.12.2014 protokolli kohaselt on tunnitasu 2,56 eurot ja sularahas makstakse iga kuu 150 eurot; 25.03.2015 protokolli kohaselt on tunnitasu 2,80 eurot ja sularahas makstakse keskmiselt 100 eurot kuus; 08.05.2017 protokolli kohaselt makstakse igakuiselt 150-200 eurot. MTA on töötasu arvestamisel lähtunud samuti tunnitasust 2,80 eurot. Isiku ütlustes ei esine vastuolusid, MTA on töötasu suuruse arvutamisel lähtunud isiku enda ütlustest ning seega puuduvad alused maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 12) A. L. (kohtutoimiku lisa 79) – 12.11.2015 protokolli kohaselt igakuine netotöötasu 500 eurot, millest kuni 150 eurot maksti sularahas. MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 3,00 eurot ja sularahas makstud töötasuks kujunes 86,76-238,85 eurot kuus (keskmiselt 177,19 eurot). Kuivõrd isiku netotöötasu, mille saamist isik ise kinnitas, ei erine kuude lõikes oluliselt maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil kajastatud andmetest, siis puuduvad alused maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 13) K. L. (kohtutoimiku lisad 19, 52 ja 73; 15.05.2017 protokoll) – puidutööline. 11.12.2014 protokolli kohaselt makstakse töötasu pangakontole natuke üle 300 euro kuus; 25.03.2015 protokolli kohaselt saab isik kätte keskmiselt 300 eurot kuus ja mõnikord saab ka sularaha. 09.11.2015 protokolli kohaselt maksti sularahas igakuiselt umbes 200 eurot juurde ja tunnitasuks oli 4 eurot; 15.05.2017 protokolli kohaselt maksti sularahas üksnes kütuse kompensatsiooni 50100 eurot kuus; MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 4,00 eurot. 25.06.2020 on isik kinnitanud kohtule, et sularahas sai ta avanssi või kütuse kompensatsiooni. Kohus leiab, et isiku 7

(14)ütlused on olnud vastuolulised ning ajas muutuvad. Kohus peab usutavaks, et isik on muutnud ütlusi kaebaja poolt soovitud suunas, kuivõrd kaebaja on mõjutanud teda ütlusi muutma. Isikul puudus mistahes vajadus anda algselt valeütlusi. Seega loeb kohus usaldusväärsemateks tema poolt 11.12.2014, 25.03.2015 ja 09.11.2015 antud ütlusi. Kuivõrd MTA on lähtunud arvestuste tegemisel isiku enda kinnitusest tunnitasu suuruse osas, mis ühtib jaanuar 2014 palgalehe andmetega (kohtutoimiku lisa 98), siis ei näe kohus alust maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 14) H. M. (kohtutoimiku lisa 72) – puidutööline. 09.11.2015 protokolli kohaselt oli neto tunnitasuks 4,50 eurot ning igakuiselt kanti pangakontole miinimumpalga ulatuses ja ülejäänu anti sularahas; MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 4,50 eurot, millest tulenevalt puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 15) J. M. (kohtutoimiku lisa 96) – abitööline. 01.12.2015 protokolli kohaselt oli töötasuks 15 eurot päev ja kuus umbes 200 eurot. MTA töötasuarvestuses on võetud aluseks igakuine töötasu 200 eurot, mis maksti tervikuna sularahas, millest tulenevalt puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 16) E. M. (kohtutoimiku lisa 85) – saeraami meister. 12.11.2014 protokolli kohaselt oli netotunnitasuks 2,80 eurot ehk keskmiselt 500 eurot kuus, millest osa maksti sularahas; MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnihinnast 2,80 eurot, millest tulenevalt puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 17) K. M. (kohtutoimiku lisad 28 ja 59) – abitööline. 11.12.2014 protokoll sisulisi selgitusi ei sisalda; 25.03.2015 protokolli kohaselt oli tunnitasu üle 2 euro, igakuiselt sai 400 eurot, millest üle 200 kantakse pangaarvele ja ülejäänu makstakse sularahas; MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 3,00 eurot, mille kohaselt kujunes netotöötasuks 438-552 eurot kuus (keskmiselt 495,60 eurot). Asjas esitatud 2014 jaanuari palgalehelt (kohtutoimiku lisa 98) nähtub, et kaebaja lähtus samuti tunnitasust summas 3 eurot tund, millest tulenevalt puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 18) V. N. (kohtutoimiku lisad 4 ja 44; 10.05.2017 protokoll) – värvija. 11.12.2014 protokolli kohaselt oli tunnitasu 1,28 eurot, pangaarvele kantakse kuus 300 eurot ja kord kuus makstakse sularahas preemiat samuti 300 eurot; 25.03.2015 protokolli kohaselt on kuupalk 700-800 eurot, millest 300-400 eurot makstakse sularahas; 10.05.2017 protokolli kohaselt maksti sularahas palka igakuiselt ja osaliselt hõlmas see kütusekulude hüvitamist. MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 4,50 eurot, mille kohaselt kujunes netotöötasuks 558-828 eurot kuus (keskmiselt 716,25 eurot). Kohus leiab, et usaldusväärsemaks tuleb lugeda isiku 10.05.2017 ja 25.03.2015 ütlusi. Juhul, kui isikule oleks tõepoolest hüvitatud sularahas kütusekulusid, oleks ta seda varasemates ütlustes maininud, mitte aga väitnud, et sularahas makstu oli töötasu. Ei ole usutav, et ta seda ei mäletanud. Ütluste muutmiseks 10.05.2017 ei ole muud usutavat põhjendust, kui see, et K. Ulst on teda ütluste andmisel juhendanud. Ka jaanuar 2014 palgalehelt (kohtutoimiku lisa 98) nähtub tunnitasu 4,50 eurot tunnis, milles tulenevalt sai sularahas tehtud maksete puhul pigem olla tegemist töötasuga. Eelnevast tulenevalt puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 19) A. O. (kohtutoimiku lisa 87) – puidutööline. 24.11.2015 protokolli kohaselt oli tunnitasu 4 eurot; MTA töötasuarvestuses on samuti lähtutud tunnihinnast 4 eurot, millest tulenevalt puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 20) M. O. (kohtutoimiku lisa 75) – autojuht. 09.11.2015 protokolli kohaselt on tunnitasu 3,50 eurot; MTA töötasuarvestuses on samuti lähtutud tunnihinnast 3,5 eurot, millest tulenevalt puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 21) H. P. (kohtutoimiku lisad 29 ja 71) – meister. 11.12.2014 protokolli kohaselt oli kokku lepitud töötasuks 400 eurot, mis kantakse pangaarvele. 09.11.2015 protokolli kohaselt oli kuupalgaks 800 8

(14)eurot (neto), millest pangaarvele kanti miinimumsumma ja ülejäänud maksti sularahas; MTA töötasuarvestuses on võetud aluseks netotöötasu 800 eurot kuus. Maksuhaldur on seejuures lähtunud vaid isiku enda ütlustest, milles ei esine vastuolu. Seega puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 22) H. P. (kohtutoimiku lisad 25 ja 60; 09.05.2017 protokoll) – puidutööline. 11.12.2014 protokolli kohaselt arvestatakse palka tunnitasuna ja seda makstakse pangaarvele; 25.03.2015 protokolli kohaselt oli tegelik tunnitasu 3,40 eurot ja igakuiselt 250 eurot makstakse sularahas; 09.05.2017 protokolli kohaselt on sularahas makstud palka mõned korrad talveperioodil summas 50-100 eurot ja tunnitasu oli 2,15 või 2,18 eurot. MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 3,40 eurot. 09.07.2020 on isik vastusena kohtu küsimusele samuti kinnitanud töötasu saamist sularahas ja regulaarselt. Isik nimetas ka, et makstud on kompensatsioone, kuid ei ole täpsustanud, mille eest. Samas on ta jäänud kindlaks sellele, et sai töötasu ka sularahas. Isik kinnitas sõnaselgelt, et K. Ulst on mõjutanud teda ütluste andmisel, millega on selgitatav ka isiku ütlustes esinev mõningane vastuolu. Asja materjalide juures puuduvad tõendid, mille põhjal saaks lugeda tuvastatuks, et isiku igakuine töötasu oli ca 544 eurot. MTA on lähtunud isiku 25.03.2015 ütlustest, mis kajastub ka MTA arvestuses. Kohus loeb nimetatud ütlused usutavaks, kuivõrd 09.05.2017 ütluste andmisel võis isik olla oma tollase tööandja poolt mõjutatud. Seega puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 23) M. P. (kohtutoimiku lisad 27 ja 58; 08.05.2017 protokoll) – tõstukijuht. 11.12.2014 protokolli kohaselt oli tunnitasu 2,75 eurot, millest osa makstakse sularahas; 25.03.2015 protokolli kohaselt oli töötasu 500-600 eurot, millest miinimumpalga suurune osa kantakse pangaarvele ja ülejäänud osa makstakse sularahas; 08.05.2017 protokolli kohaselt oli tunnitasu 2,15 eurot ja sularahas makstakse vahel, kuid mitte igakuiselt; MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 4,00 eurot, mille kohaselt kujunes netotöötasuks 424-746 eurot kuus (keskmiselt 627,33 eurot). Jaanuar 2014 palgalehe (kohtutoimiku lisa 98) kohaselt on tunnitasu 4 eurot. 28.05.2020 toimunud kohtuistungil selgitas tunnistaja, et talle maksti töötasu ka sularahas ning regulaarselt. Isik selgitas, et ta polnud sellise korraldusega rahul ning lahkus lõpuks töölt. Kohus loeb usutavaks, et 08.05.2017 ütluste andmisel võis isikut mõjutada K. Ulst. Kohtuistungil ei töötanud isik enam K. Ulst alluvuses ning tema ütlused ühtivad tema poolt 25.03.2015 antud ütlustega. Erinevus 11.12.2014 ütlustega seisneb vaid tunnitasu suuruses, kuid tunnitasu suurus MTA arvestuse aluseks antud määras nähtub jaanuar 2014 palgalehelt (kohtutoimiku lisa 98). Seega on MTA lähtunud põhjendatult tunnitasust 4 eurot tunnis, mille kohaselt kujuneb töötasuks kuus 424-746 eurot kuus. Seega puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 24) R. P. (kohtutoimiku lisad 12 ja 77) – tisler. 11.12.2014 protokolli kohaselt oli tunnitasu vastavalt miinimumpalgale ja kätte saab 350 eurot kuus; 12.11.2015 protokolli kohaselt laekus arvele igakuiselt 400 eurot, aga tegelik tunnitasu oli 3,80 eurot (neto); MTA töötasuarvestuses on lähtutud üksnes pangakontole tasutud summadest, millest tulenevalt puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 25) P. P. (kohtutoimiku lisad 15 ja 90) – puidutööline. 11.12.2014 protokolli kohaselt oli tunnitasu 2,14 eurot ja töötasu maksti pangaarvele; 24.11.2015 protokolli kohaselt oli tegelik tunnitasu 4 eurot ning miinimumpalga ulatuses maksti töötasu pangaarvele ja ülejäänud osa sularahas; MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 4,00 eurot. Tunnitasu arvestuses on lähutud üksnes isiku enda ütlustest, mille osas kohus leiab, et õigesti on võetud aluseks isiku 24.11.2015 ütlused. Ei ole usutav, et isikule, kes tegi teiste puidutöölistega (kelle puhul kohus pidas usutavaks kõrgemat tunnihinda, kui 2,14 eurot tunnis) samalaadset tööd, oleks makstud madalamat tunnitasu. Seega puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 26) R. P. (MTA lisad 9 ja 47; 08.04.2017 protokoll) – värvija. 11.12.2014 protokolli kohaselt oli tunnitasu 2,13 eurot, ehk umbes 300 eurot kuus, millele makstakse sularahas veel keskmiselt sama palju juurde; 25.03.2015 protokolli kohaselt laekub pangaarvele 290 eurot kuus ja sularahas makstakse veel 350-400 eurot kuus. 08.05.2017 protokolli kohaselt maksti palka üldiselt 9

(14)pangaarvele ja üksikjuhtumil ka sularahas, kuid samas oli tunnitasu 4,00 eurot; MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 4,00 eurot. Kaebaja jaanuari 2014 palgalehel (kohtutoimiku lisa 98) on isikule arvestatud tunnitasuks 4,00 eurot. 28.05.2020 kinnitas isik samuti, et talle maksti tasu nii sularahas kui ka pangakontole ning sularahas maksed olid pigem regulaarsed. Seega on MTA õigesti lähtunud tunnitasust 4,00 eurot, millest tulenevalt puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 27) A. P. (kohtutoimiku lisad 20 ja 91) – puidutööline. 11.12.2014 protokolli kohaselt toimus töötasuarvestus tunnitasu alusel ja kätte sai miinimumpalga suuruse summa; 24.11.2015 protokolli kohaselt tuli koos panka kantud töötasuga kuus kokku 500-600 eurot; MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 3,50 eurot, mille kohaselt kujunes netotöötasuks 560-616 eurot. Kaebaja jaanuari 2014 palgalehel (kohtutoimiku lisa 98) on isikule arvestatud tunnitasuks samuti 3,50 eurot, millest tulenevalt puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 28) S. R. (kohtutoimiku lisad 7 ja 88) – puidutööline. 11.12.2014 protokolli kohaselt oli tunnitasu 2,13 eurot ja töötasu maksti pangaarvele; 24.11.2015 protokolli kohaselt oli 2014. a maist kuni oktoobrini tegelik tunnitasu 3,20 eurot ja sularahas maksti igakuiselt 250-300 eurot; MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 3,20 eurot. Kohus loeb usutavaks isiku 24.11.2015 antud ütlused, kuivõrd ei ole usutav, et isikule maksti oluliselt madalamat tunnitasu, kui teistele puidutöölistele. Seega puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 29) A. R. (kohtutoimiku lisad 6 ja 45; 10.05.2017 protokoll) – puidutööline. 11.12.2014 protokolli kohaselt toimus töötasuarvestus tunnitasu alusel ja palk laekus pangakontole. Viimane tunnitasu oli 3,19 eurot; 25.03.2015 protokolli kohaselt sai isik kätte keskmiselt 500-600 eurot kuus, sularaha osa tuleb erinevalt; 10.05.2017 olevat sularahas paar korda makstud üksnes sõidukompensatsiooni kuludokumentide alusel; MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 3,32 eurot, mille kohaselt kujunes netotöötasuks 504,64-610,88 eurot kuus (keskmiselt 557,76 eurot). 28.05.2020 toimunud istungil kinnitas isik, et palka maksti ülekandega ning kütuse kompensatsiooniks maksti eraldi juurde ca 20 eurot kuu kohta. Isik kinnitas, et võis kuus saada töötasu 500-600 eurot. Kaebaja jaanuari 2014 palgalehel (kohtutoimiku lisa 98) on isikule arvestatud tunnitasuks 3,32 eurot. Kohus ei loe isiku 10.05.2017 ja 28.05.2020 antud ütlusi usaldusväärseteks, kuivõrd K. Ulst, kes on seotud nii tema tollase kui ka praeguse tööandjaga, võis mõjutada teda oma varasemaid ütlusi muutma. Kuivõrd isiku pangakontole ei ole laekunud 500600 eurot, siis pidi osa töötasust makstama sularahas. Sama kinnitab jaanuari 2014 palgaleht (kohtutoimiku lisa 98). Seega puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 30) O. R. (kohtutoimiku lisad 16 ja 51; 09.05.2017 protokoll) – lihvija. 11.12.2014 protokolli kohaselt oli tunnitasu 2,15 eurot (bruto) ja see maksti pangaarvele; 25.03.2015 protokolli kohaselt laekub pangaarvele 320-350 eurot kuus ja sellele lisaks makstakse sularahas 150-200 eurot kuus; 09.05.2017 protokolli kohaselt kanti keskmiselt üle 300 eurot kuus pangaarvele ja mõnikord anti sularahas 50-100 eurot; MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 4,00 eurot, mille kohaselt kujunes keskmiseks netotöötasuks 608-736 eurot kuus (keskmiselt 672 eurot) ja sularahas makstud töötasuks omakorda 329,92-435,98 eurot. Kaebaja jaanuari 2014 palgalehe (kohtutoimiku lisa 98) kohaselt on isiku tunnitasuks nimetatud kuudel 4,00 eurot. 28.05.2020 toimunud kohtuistungil selgitas isik, et sai vahel töötasu ka sularahas näiteks 50-60 eurot. Kohus ei loe usutavaks, et isik oleks nõustunud tegema tööd tasu eest, mis laekus tema pangaarvele st ca 300 euro eest. Seega loeb kohus usutavaks, et isik andis 25.03.2015 õigeid ütlusi. Ütluste vaheline vastuolu on seletatav asjaoluga, et isik töötas nii 2014 kui ka praegusel ajal K. Ulstiga seotud ettevõtetes, kes võis isikut mõjutada andma ütlusi tema kasuks. Kuivõrd jaanuar 2014 palgalehel on arvestatud isiku tunnitasuks 4 eurot tunnis, siis loeb kohus usutavaks, et vastavast arvestusest 10

(14)lähtuti ka tegelikkuses. Seega puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 31) S. S. (kohtutoimiku lisad 17 ja 86) – lihvija. 11.12.2014 protokolli kohaselt oli tunnitasu 2,15 eurot (bruto) ja see maksti pangaarvele; 24.11.2015 protokolli kohaselt oli tegelik tunnitasu 3,20 eurot ning miinimumpalga ulatuses maksti töötasu pangaarvele ja ülejäänud osa sularahas; MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 3,20 eurot, mille õigsuses kohus ei kahtle, kuivõrd ei loe usutavaks, et isik oleks nõustunud tegema tööd tunnihinnaga 2,14 eurot. Seejuures on oluline, et sama tööd teinud O. R. arvestas kaebaja oma palgalehtede alusel 4,00 eurot tunnis. Seega puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 32) R. S. (kohtutoimiku lisad 30 ja 74) – meister. 11.12.2014 protokolli kohaselt sai isik kätte 330350 eurot kuus; 09.11.2015 protokolli kohaselt oli tegelik tunnitasu 5,75 eurot ning miinimumpalga ulatuses maksti töötasu pangaarvele ja ülejäänud osas sularahas; MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 5,75 eurot, mille õigsuses kohus ei kahtle, kuna isik on seda ise 09.11.2015 kinnitanud ning 11.12.2014 võis isik mainida pangakontole kantud summasid. Pangakontole kantud summa ei saa aga olla kogu töötajale makstud töötasu, kuivõrd ei ole eluliselt usutav, et meistrina töötav isik oleks soostunud tegema tööd niivõrd madala tasu eest. Seega puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 33) L. S.(kohtutoimiku lisa 89) – lihvija/pahteldaja; 24.11.2015 protokolli kohaselt töötas isik 2014. a augustist kuni oktoobrini ja sai selle aja jooksul ühel korral (augusti eest) sularahas 50 eurot, millest on septembri arvestuses lähtunud ka MTA. Seega puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 34) J. T. (kohtutoimiku lisa 82) – saeraamitööline. 12.11.2015 protokolli kohaselt oli tunnitasu umbes 3 eurot ning isik sai kuus kätte 350 eurot pangaarvele ja 100 eurot sularahas; MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 2,80 eurot, mille kohaselt kujunes keskmiseks netotöötasuks 310,80-511,00 eurot kuus, st keskmiselt 400,01 eurot, mis on kooskõlas isiku poolt väidetuga. Seega puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 35) M. T. (kohtutoimiku lisad 22 ja 54; 15.05.2017 protokoll) – puidutööline. 11.12.2014 protokolli kohaselt oli tunnitasu 3,50 eurot ning pangakontole kantakse 350 eurot ja sularahas makstakse 50-150 eurot. 25.03.2015 protokolli kohaselt sai isik kuus kätte umbes 500 eurot ning miinimumpalga ulatuses maksti töötasu pangaarvele ja ülejäänud osas sularahas. 15.05.2017 protokolli kohaselt oli tunnipalk 2-3 eurot ja sularahas maksti palka harva. MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 3,50 eurot. Isik selgitas 05.07.2020 vastusena kohtu küsimustele, et töötasu maksti kontole, vahel maksti ka kompensatsioone. Asjaolu, miks isik menetluse käigus oma seletusi muutis, ta põhjendada ei osanud. Kohus loeb usutavaks isiku 11.12.2014 ja 25.03.2015 antud ütlusi, mille kohaselt oli tema igakuise töötasu suuruseks 500 eurot, millest osa maksti sularahas. On usutav, et tema tolleaegne ning ka praegune tööandja K. Ulst mõjutas teda andma enda jaoks soodsaid ütlusi. Seega on maksuhaldur õigesti lähtunud tunnitasust määras, mis võimaldas isikul saada kätte ca 500 eurot kuus. Seega puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 36) T. T. (kohtutoimiku lisad 2 ja 42; 09.05.2017 protokoll) – mehaanik. 11.12.2014 protokolli kohaselt oli tunnitasu üle 3 euro ning igakuine töötasu kanti umbes 400 euro ulatuses pangakontole ja ülejäänud osas maksti sularahas, kogusummana sai kätte üle 600 euro kuus; 25.03.2015 protokolli kohaselt oli töötasu suurus 600 eurot kuus; 09.05.2017 protokolli kohaselt ei makstud sularahas palka regulaarselt, vaid üksnes mõnikord; MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 3,52 eurot, mille kohaselt kujunes netotöötasuks 489,28-647,68 eurot kuus (keskmiselt 583,73 eurot). Isik selgitas 28.05.2020 toimunud kohtuistungil, et sai tasu ka sularahas, kuid ebaregulaarselt, tema töötasu oli 500 euro kandis, millest periooditi maksti sularahas pool. Samas selgitas isik, et ehkki ümbrikupalga maksed jäid mõnel kuul vahele, tasuti see tagant järele järgnevatel kuudel. Samuti kinnitas isik, et tegelikult võis tunnitasu olla pigem 3,52 eurot tunnis. 11

(14)Seega ei ole kohtul alust kahelda selles, et isiku tunnitasuks oli 3,52 eurot tunnis ning et tema pangakontole laekus vaid osa tema poolt välja teenitud töötasust. Ülejäänud osa maksti ümbrikupalgana. Asjaolu, et isik mainis kohtuistungil töötasuna 500 eurot ei oma määravat tähendust, kuivõrd varasemalt on ta kinnitanud, et töötasu on 600 eurot. On usutav, et isik ei mäletanud täpselt talle 2014. aastal makstud töötasu suurust. Seega puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 37) U. T. (kohtutoimiku lisad 10 ja 69) – puidutööline. 11.12.2014 protokolli kohaselt oli tunnitasu 3 eurot ning miinimumpalga ulatuses maksti töötasu pangaarvele ja ülejäänud osas sularahas. 03.11.2015 protokolli kohaselt oli kontrolliperioodil tunnitasu 3 eurot ning sularahas maksti 150-200 eurot. MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 3 eurot, mis on põhjendatud, kuna isiku ütlustes ei esine vastuolusid. Seega puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 38) A. U. (kohtutoimiku lisa 5) – puidutööline. 11.12.2014 protokolli kohaselt oli tunnipalk 2,20 eurot ning igakuisest töötasust kanti umbes 300 eurot pangakontole ja 100-150 eurot maksti sularahas. MTA on töötasuarvestuses lähtunud tunnitasust 3,30 eurot, mille kohaselt kujunes netotöötasuks 427,35-551,10 eurot kuus (keskmiselt 481,53 eurot). Kaebaja jaanuari/veebruari 2014 palgalehel (kohtutoimiku lisa 113) on samuti lähtutud tunnitasu arvestusest 3,30 eurot tund. Kuivõrd sellise tunnitasu arvestuse kohaselt kujuneb töötasuks ca 450 eurot ning kaebaja on ise samuti lähtunud tunnitasust 3,30 eurot tunnis, siis puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 39) R. V. (kohtutoimiku lisa 61; 08.05.2017 protokoll) – puidutööline. 25.03.2015 protokolli kohaselt sai isik keskmiselt kätte 500 eurot kuus, millest osa kanti ülekandega ja osa anti sularahas; 08.05.2017 protokolli kohaselt maksti osa töötasust regulaarselt sularahas, miinimumpalga osas laekus töötasu ülekandega; MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 3,30, mille kohaselt kujunes netotöötasuks 429,00 kuni 607,20 eurot kuus (keskmiselt 518,10 eurot). Kaebaja jaanuari/veebruari 2014 palgalehtedel (kohtutoimiku lisa 113) on samuti lähtutud tunnitasust 3,30 eurot tunnis, mida aluseks võttes kujuneb isiku töötasuks keskmiselt 500 eurot. Seega puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 40) V. V. (kohtutoimiku lisad 31 ja 62; 10.05.2017 protokoll) – lihttööline. 11.12.2014 protokolli kohaselt oli tunnitasu 3-4 eurot bruto. 25.03.2015 protokolli kohaselt oli tunnitasu 4,50 eurot ning umbes 300 eurot kuus kantakse pangakontole ja ülejäänu makstakse sularahas. 10.05.2017 protokolli kohaselt oli tunnitasu 4,50 eurot ning igakuiselt kanti pangakontole miinimumpalk ja ülejäänud maksti sularahas; MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 4,50 ning töötasu on ca 750 eurot. 28.05.2020 toimunud kohtuistungil kinnitas isik, et töötasu maksti nii pangaarvele kui kätte. Sularahas maksti töö eest ning see ei olnud kompensatsioon. Seejuures võis sularahas makstud summa moodustada poole tema tegelikust töötasust. Isik selgitas, et tema töötasu oli kokku ca 800 eurot. Isiku ütlustes ei esine vastuolu ning MTA poolt aluseks võetud tunnitasu alusel kujuneb töötasuks summa, mida isik ise väitis end kätte saavat. Seega puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 41) L. V. (kohtutoimiku lisa 81) – saeraamitööline. 12.11.2015 protokolli kohaselt oli tunnitasu 2,35 eurot ja sularahas temale töötasu ei makstud. MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 2,35 eurot. Seega puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks. 42) R. Õ. (kohtutoimiku lisad 8 ja 46; 09.05.2017 protokoll) – puidutööline, hiljem meister. 11.12.2014 protokolli kohaselt oli tunnitasu 2,15 eurot ja see maksti pangaarvele; 25.03.2015 protokolli kohaselt sai isik EstDirect OÜ-st igakuiselt kätte 290-300 eurot pangaülekandega ja Insalko Trade OÜ-lt sularahas samuti 290-300 eurot; 09.05.2017 protokolli kohaselt sai isik palka üksnes EstDirect OÜ-st summas 330 eurot ja Insalko Trade OÜ-lt saadud summa oli ühekordne. MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 4,00 eurot, mille kohaselt kujunes netotöötasuks 608-736 eurot kuus (keskmiselt 672 eurot). 28.05.2020 istungil selgitas isik, et makse Insalko 12

(14)Trade OÜ-lt oli ühekordne, tunnitasu vahet (2,15 eurot või 4 eurot tunnis) ta selgitada ei osanud. Ümbrikupalka sai vaid ühe korra. Tänasel päeval ta K. Ulstiga seotud ettevõttes ei tööta. Kaebaja jaanuar 2014 palgalehel on lähtutud tunnitasust 5 eurot tunnis. Isiku enda ütluste ja palgalehe võrdluse põhjal ei ole võimalik eristada erinevaid perioode ega seda, milline oli isiku töötasu ajal, mil ta oli puidutööline ja mil ta oli meister. Samas on MTA poolt aluseks võetud tunnitasu samas suurusjärgus, nagu teiste sama liiki tööd teinud isikute puhul. Isiku ütlusi, mille kohaselt sai ta töötasu 330 eurot ei loe kohus usutavaks, sest ei ole usutav, et ta oleks soostunud tegema tööd niivõrd madala tasu eest. Seega, ehkki dokumentides esineb vastuolusid, ei ole need sellised, mis annaksid aluse maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks.

1. Seoses tööjõumaksude määramisega on oluline kokkuvõtvalt märkida, et kaebaja töötajate palgalehtedelt jaanuar 2014 (kohtutoimiku lisa 98) nähtub, et kõigile töötajatele maksti tegelikkuses kõrgemat töötasu, kui oli töötajate töölepingutesse märgitud tunnitasu, mis oli lähedane miinimum tunnitasule (kohtutoimiku lisa 110). Seega isegi kui isikud ise ütlesid väiksema tunnitasu, siis ilmneb, et 7 töötajat 20-st ütlesid täpselt selle tunnitasu, mis on toodud palgalehel ning 6 töötaja puhul oli erinevus väga väike. Seega on usutav, et palgalehel kajastatud andmed väljendasid poolte tegelikke kokkuleppeid. Maksuhaldur on õigesti korrutanud töötajate tunnitabeli alusel saadud tunnid tegeliku tunnitasuga ning saanud töötasu summa. Saadud töötasu summat on omakorda võrreldud summaga, mida töötajad ise väitsid end kätte saanud olevat. Raamatupidaja R. R. kalendermärkmikus (kohtutoimiku lisa 111) on märgitud 25.09.2014 kalendrilehel summad 12 700 Kadila ja 2100 Pajusti, kokku 14 800 eurot ja 25.10.2014 kalendrilehel summad 13 055 eurot Kadila ja 1808 Pajusti, kokku 14 863 eurot. Kalendrisse 24 ja 25 kuupäevale märgitud summad ja tegevuskohad tõendavad, et kaebaja maksis töötajatele sularahas töötasu, samuti on kuupäev sama, mida osad töötajad oma ütlustes nimetasid. Kontrolliperioodi töötasuarvestuse alusel makstud sularaha osaks septembris arvestatud 10 565,16 ja oktoobris 10 702,13 eurot on suhteliselt lähedased summadega, mis on kantud kalendermärkmikusse. Vahe on tingitud ilmselt sellest, et mõned töötajad ei kinnitanud ümbrikupalga saamist.
2. Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd eelnevas kohtumenetluses on tuvastatud, et EstDirect OÜ-sse vormistatud töötajad on tegelikult kaebaja töötajad ning tõendamist leidis, et töötajatele on kaebaja rahalistest vahenditest makstud sularahas palka, mis on TSD-del deklareerimata, siis on tööjõumaksud arvestatud õigesti. Seega on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et kaebajal oli kontrolliperioodil töötajatele tehtud väljamaksetelt (kokku 160 724,59 eurot) kohustus arvestada, deklareerida ja tasuda tööjõumakse kokku 87 376,38 eurot (sh tulumaks 25 641,26 eurot, sotsiaalmaks 53 882,02 eurot, töötuskindlustusmaksed 4821,71 eurot, kogumispensioni maksed 3031,39 eurot).
3. Maksuhaldur on tegutsenud piisava põhjalikkusega ning teinud endast mõistlikult oleneva, et selgitada välja töötasude tegelik suurus. Kaebaja ei ole menetluses tõendanud, et töötasude suurus ning seega ka maksusumma on määratud ebaõigesti.
4. Seega on kaebaja suhtes tehtud maksuotsus õiguspärane. Kuivõrd maksuotsus on õiguspärane ning kaebaja vaidlustab vaideotsuse üksnes põhjusel, et sellega jäeti tema poolt esitatud vaie rahuldamata, siis puudub alus ka vaideotsuse tühistamiseks. Seega jääb kaebus kogu ulatuses rahuldamata. MENETLUSKULUD 20.

(14)hüvitamist taotlenud ei ole. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (