Tsiviilasi nr 2-20-594 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 3. märts 2021, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2

§ 436

lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause järgi kohtu ülesanne ja seda sõltumata poolte seisukohtadest õigusküsimustes.

1. Hageja nõude ebaõige kvalifitseerimine tõi omakorda kaasa nõude aegumisele ebaõige materiaalõiguse kohaldamise. Kui M. K. ja V. K. takistasid hagejal talle kuuluvat kaasomandi osa välja üürida ning tegid takistusi kaasomandi osa faktilisele kasutusele (ei andnud üle võtit), oli hagejal nende vastu seadusest (AÕS § 71 lg 2) tulenev nõue, millele kohaldub TsÜS §-s 149 sätestatud kümne aastane aegumistähtaeg. Isegi kui lähtuda väärast nõude alusest ning lahendada kasutuseeliste hüvitamise nõue deliktiõigusliku kahju hüvitamise nõudena, nagu kohus lahendas tsiviilasjas nr 2-18-4936, ei oleks hageja nõue ka sellisel juhul olnud aegunud. TsÜS § 154 lg 1 kohaselt on korduvate kohustuste aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Maakohtu otsusest (tl 43) nähtub, et hageja nõue muutus kõige varasemalt sissenõutavaks
2. veebruarist 2015, mil hageja esindajana tegutsenud I. M. soovis esmakordselt saada ruumide valdust (elamu võtmeid), kostja V. K. aga keeldus võtmete andmisest.
3. veebruaril 2015 sissenõutavaks muutunud nõude aegumistähtaeg algas TsÜS § 154 lg 1 teise lause kohaselt
4. jaanuaril 2016 ning lõppes
5. detsembril
6. Kostja esitas hageja esindajana hagiavalduse
7. aprillil 2018, st üheksa kuud enne nõude aegumist. Seega ei olnud hageja nõue mitte üheski osas hagiavalduse esitamisel aegunud.
8. Kostja on väitnud, et hageja kaotas oma nõude vaid seetõttu, et jättis Tartu Maakohtu
9. mai 2019 otsuse õigel ajal põhjendamatult vaidlustamata. Kostja aga hageja nimel apellatsioonkaebust enam esitada ei saanud, sest tema esindusõigus oli selleks hetkeks lõppenud ja hagejale oli nimetatud uus riigi õigusabi osutaja. Kui hageja oleks maakohtu otsuse vaidlustanud, oleks ringkonnakohus selle tühistanud ja saatnud asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus leiab, et asja lahendamisel ei ole tähtsust sellel, et kostja ei saanud hagejat kaebuse esitamisel esindada. Esindaja vastu esitatud kahju hüvitamise nõude menetlemisel on kohtul võimalik hinnata esindaja töö nõuetele vastavust sõltumata sellest, et kaebemenetluses oleks kõrgema astme kohus võinud otsuse tühistada. Õigusteenus peab olema VÕS § 620 lg 2 nõuetele vastav ka ühe kohtuastme menetluse piirides.

§ 329

lg 1 kohaselt peab menetlusosaline esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Vaatamata edasikaebamise võimalusele peab advokaat tegema endast kõik mõistlikult võimaliku, et maakohtus oleksid kõik hagi rahuldamiseks 5

§ 652. 10.

Kohus tuvastas otsuse punktis 6, et

1. aprilli 2018 hagiavalduses oli hageja nõue (hagi ese) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) esitatud piisavalt selgelt võimaldamaks maakohtul nõude kvalifitseerimist vastavalt Riigikohtu juhistele kaasomaniku kasutuseeliste hüvitamise nõudena AÕS § 71 lg 2 alusel. Kostja advokaadi hoolsuskohustuse rikkumisena käsitatav ebamõistlikult pikk viivitamine õigusdokumendi – hagiavalduse – koostamise ja esitamisega ei ole praegusel juhul seostatav kohtu poolt nõude ebaõige kvalifitseerimise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega, mille tulemusena jäi hageja hagi rahuldamata. Hageja ei ole väitnud ega ka tõendanud, et tema hagi tsiviilasjas nr 2-18-4936 oleks rahuldamata jäetud kostja muu tegevuse või tegevusetuse tulemusena või kui kostja oleks käitunud hoolsamalt, oleks tema hagi rahuldatud.
2. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt jätab kohus D. M. i hagi V. M. vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 12.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 190

lg 1 sätestab, et menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused.

§ 167

lg 1 näeb ette, et iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Viidatud sätete alusel jätab kohus kostja ja kolmanda isiku menetluskulud hageja kanda. 13.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. 13.1. Kolmandat isikut esindas kohtumenetluses kindlustusandja töötaja, aga kuna menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud (

§ 175

lg 2) ja kolmas isik ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirja esitanud, jätab kohus kolmanda isiku menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu. 13.2. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja kulud 1356 eurot koos käibemaksuga. Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks

§ 144

p 1 mõttes ning need kulud peavad olema põhjendatud ja vajalikud

§ 175lg 1 järgi.

Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Kohtul tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur.

§ 175

lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. Kohtumenetluses korduvate seisukohtade esitamise puhul ei saa eeldada, et dokumentide koostamisele ja seisukohtade esitamisele aega ei kulu, kuid see ei saa olla nii ajamahukas. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175lg 1 järgi 6

§ 218lg 1 p 1 mõttes.

Kohus märgib, et lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib eelkõige olla õigusteenuse osutamise tasu. Menetluskulude nimekirjale lisatud arvete ja spetsifikatsioonide kohaselt on õigusabiteenus seisnenud hagiavaldusele vastuse koostamises märtsis ja augustis (vastavalt 1 tund 25 minutit ja 2 tundi 40 minutit), hageja määruskaebusele vastuse koostamises (40 minutit), kolmanda isiku kaasamise taotluse koostamises (15 minutit), ettevalmistuses 5. veebruari 2021 kohtuistungiks (1 tund) ja sellel osalemises (2 tundi), nõupidamises kliendiga märtsis ja veebruaris (vastavalt 35 minutit ja 35 minutit) ning menetluskulude nimekirja koostamises (15 minutit) ajakuluga kokku 9 tundi 25 minutit ning tunnihinnaga 144 eurot koos käibemaksuga. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust (kahju hüvitamise nõue), tsiviilasja keerukust ja mahtu (vähekeerukas ja –mahukas, asjas toimus üks kohtuistung) ning kostja seisukohtades esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab, et põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud

§ 175lg 1 mõttes on kokku 8 tunni eest 1152 eurot koos käibemaksuga (8 × 144).

Siinjuures lähtub kohus kostja menetluskulude rahalist suurust vähendades ka asjaolust, et kostja on hilisemalt esitatud menetlusdokumendis (

1. augustil 2020) esitanud osaliselt korduvaid seisukohti võrrelduna varasemalt esitatud menetlusdokumendiga (
2. märtsil 2020). Kohus lähtub siinjuures ka asjaolust, et kostja esindaja kvalifikatsiooni arvestades võib eeldada, et menetlusdokumendi koostamise ajakulu on pigem väiksem kui suurem ja et menetlusdokumentide koostamine ei ole esindajale olnud õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul tuleb kostjat esindanud lepingulise esindaja tasu 144 eurot tunnis koos käibemaksuga pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1152 eurot (lepingulise esindaja kulud). Nimetatud summa tuleb menetluskulude jaotust arvestades hagejalt kostja kasuks välja mõista. 13.
3. Kohus kohustas
4. aprilli 2020 määrusega hagejat tasuma 600 euro suurust tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. I. M. on
5. juunil 2020 hageja eest tasunud tagatise kohtu nõutud summas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr XXX. Antud kohtuotsuse jõustumisel tuleb väljamõistetavatest menetluskuludest tasuda 600 eurot
6. juunil 2020 antud menetluskulude tagatise arvelt. 13.
7. Kostja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 4 alusel hagejalt välja viivise menetluskulult 552 eurot (1152 – 600) käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 13.

1. Kohus andis
2. augusti 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-10858 hagejale menetlusabi ning määras talle õigusdokumendi koostamiseks, tema esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus riigi õigusabi andmise kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus andis
3. veebruari 2020 määrusega (tl 59) ja
4. mai 2020 määrusega (tl 85) hagejale menetlusabi ning vabastas ta tsiviilasjas nr 2-20-594 riigilõivu summas 700 eurot ja 50 eurot tasumisest üksnes hagiavalduse ja määruskaebuse esitamisel.

§ 190lg 7 alusel vabastab kohus hageja riigilõivude riigituludesse tasumise kohustusest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 7