RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised teistmismenetluse

§ 1332

lg 1 ja § 255 lg 1 järgi ning Villu-Jannus Ainsami süüditunnistamises

§ 1332lg 2 p 2 ja § 255 lg 1 järgi Harju Maakohtu 2.

oktoobri

1. a otsus Margus Õispuu, Ljudmila Larina ja Villu-Jannus Ainsami kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, teistmisavaldused Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Saskia Kask
2. jaanuar 2022, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Harju Maakohtu
4. oktoobri
5. a otsus osas, millega maakohus: 1.
6. tunnistas Margus Õispuu süüdi ja karistas teda

§ 255

lg 1 järgi, mõistis talle

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat vangistust ja luges

§ 68lg 1 alusel ärakandmata karistuseks 2 aastat 10 kuud ja 4 päeva vangistust; 1.2.

tunnistas Ljudmila Larina süüdi ja karistas teda

§ 255

lg 1 järgi, mõistis talle

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat vangistust ja luges

§ 68

lg 1 alusel ärakandmata karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust; 1.3. tunnistas Villu-Jannus Ainsami süüdi ja karistas teda

§ 255

lg 1 järgi, mõistis talle

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat vangistust ja luges

§ 68

lg 1 alusel ärakandmata karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust; 1.

1. mõistis Margus Õispuult, Ljudmila Larinalt ja Villu-Jannus Ainsamilt välja sundraha 1250 eurot.
2. Tühistatud osas teha uus kohtuotsus, millega: 1-18-6428 1-18-6428 2.
3. mõista Margus Õispuu

§ 255

lg 1 järgi õigeks, arvata

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg

§ 1332

lg 1 järgi mõistetud karistusaja hulka ning lugeda ärakandmata karistuseks 1 aasta 10 kuud ja 4 päeva vangistust; 2.2. mõista Ljudmila Larina

§ 255

lg 1 järgi õigeks, arvata

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg

§ 1332

lg 1 järgi mõistetud karistusaja hulka ning lugeda ärakandmata karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust; 2.3. mõista Villu-Jannus Ainsam

§ 255

lg 1 järgi õigeks, arvata

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg

§ 1332

lg 2 p 2 järgi mõistetud karistusaja hulka ning lugeda ärakandmata karistuseks 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust; 2.

1. mõista Margus Õispuult riigi kasuks välja sundraha 750 eurot; 2.
2. mõista Ljudmila Larinalt riigi kasuks välja sundraha 750 eurot; 2.
3. mõista Villu-Jannus Ainsamilt riigi kasuks välja sundraha 750 eurot.
4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
5. Mõista Eesti Vabariigilt Margus Õispuu kasuks välja 450 eurot teistmismenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
6. Mõista Eesti Vabariigilt Ljudmila Larina kasuks välja 450 eurot teistmismenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
7. Mõista Eesti Vabariigilt Villu-Jannus Ainsami kasuks välja 450 eurot teistmismenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
8. Teistmisavaldused rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Harju Maakohus tegi
10. oktoobril 2018 kokkuleppemenetluses otsuse, millega tunnistas Margus Õispuu, Ljudmila Larina ja Villu-Jannus Ainsami süüdi karistusseadustiku (

) § 255 lg 1 järgi ja karistas neid selle kuriteo eest kolme aasta pikkuse vangistusega. Lisaks tunnistas kohus M. Õispuu ja L. Larina süüdi

§ 1332lg 1 järgi, karistades neid kahe aasta pikkuse vangistusega.

V-J. Ainsam tunnistati süüdi

§ 1332lg 2 p 2 järgi ja teda karistati kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega.

Liitkaristuseks mõisteti kõigile

§ 64

lg 1 kohaselt kolm aastat vangistust, mis jäeti

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel kolmeaastase katseajaga täitmisele pööramata.

§ 832lg 1 alusel konfiskeeriti M.

Õispuult sularaha 1725 eurot ja mootorsõiduk väärtusega 7500 eurot, L. Larinalt sõiduauto väärtusega 4600 eurot ja kogumishoius 8000 eurot. V-J. Ainsamilt mõisteti

§ 84alusel konfiskeerimise asendamisena riigi tuludesse 6250 eurot.

Lisaks mõisteti M. Õispuult, L. Larinalt ja V-J. Ainsamilt välja menetluskulud, sh sundraha 1250 eurot. 2.

§ 255lg 1 järgi tunnistati M.

Õispuu, L. Larina ja V-J. Ainsam süüdi selles, et nad kuulusid koos teiste isikutega (sh T. A., P. U., LCF Kinnisvara OÜ, M. P, A. Z-i ja R. Z-iga) püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mille tegevus oli suunatud kupeldamisele ja prostitutsioonile kaasaaitamisele Tallinnas asunud bordellides. M. Õispuu ja L. Larina juhtisid ning koordineerisid bordellide igapäevast tööd ja tagasid nendes korra. V-J. Ainsam aitas bordelli pidamisele kaasa bordelli majandavate äriühingute kaudu, mille juhiks ta oli. Nii korraldas ta 2

§ 1332lg 1 järgi tunnistati M.

Õispuu ja L. Larina süüdi prostitutsioonile kaasaaitamises ning V-J. Ainsam

§ 1332

lg 2 p 2 järgi prostitutsioonile kaasaaitamises suure varalise kasu saamise eesmärgil.

1. Maakohtu otsus jõustus
2. oktoobril
4. Harju Maakohtu
5. juuni
6. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-10100 tunnistati P. U. üldmenetluses süüdi

§ 255lg 1 ja § 1332 lg 2 p 2 järgi.

Tallinna Ringkonnakohtu

1. septembri
2. a otsusega jäeti maakohtu otsus süüküsimuse osas muutmata. Riigikohtu
3. aprilli
4. a otsusega mõisteti P. U.

§ 255lg 1 järgi õigeks.

TEISTMISMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. M. Õispuu, L. Larina ja V-J. Ainsami kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar taotleb maakohtu otsuse tühistamist kaitsealuste süüditunnistamises ja neilt sundraha väljamõistmises ning kriminaalasja saatmist Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks. Lisaks palub kaitsja jätta teistmismenetluse kulud riigi kanda. Teistmisavalduste kohaselt tuvastas Riigikohus lahendis nr 1-18-10100/141, et sellist kuritegelikku ühendust, millesse kuulumist tema kaitsealustele ette heideti, ei ole kunagi eksisteerinud, mistõttu esineb kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 366 p-s 8 nimetatud teistmisalus.
2. Prokuratuur asus seisukohale, et Riigikohus saab teistmismenetluses KrMS § 373 lg 3 alusel M. Õispuu, L. Larina ja V-J. Ainsami

§ 255

lg 1 järgi õigeks mõista, kuid jõusse tuleb jätta nende süüditunnistamine ning karistamine

§ 1332lg 1 ja § 1332 lg 2 p 2 järgi.

1. Vastuses prokurörile leiab V-J. Ainsami kaitsja, et kuivõrd kassatsioonimenetluses pole Riigikohtul pädevust jõustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust üksnes mõne kuriteo osas, ei ole tal sellist pädevust ka teistmismenetluses. Tuvastades teistmismenetluses, et kokkuleppe kui terviku kinnitamiseks alust ei ole, tuleb kriminaalasi KrMS § 248 lg 1 p 2 alusel tagastada prokuratuurile. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. KrMS § 366 p 8 järgi on teistmise alus kohtuotsuse jõustumine, millega süüdistatav mõistetakse õigeks kuriteos, milles teistetavas kriminaalasjas on kaastäideviija või osavõtja lihtmenetluses süüdi tunnistatud.
3. Riigikohtu
4. aprilli
5. a otsusega nr 1-18-10100/141 mõisteti P. U.

§ 255

lg 1 järgi õigeks, kusjuures Riigikohus märkis, et kohtute tuvastatu ei anna alust rääkida kuritegelikust ühendusest

§ 255lg 1 tähenduses, vaid viitab pikka aega tegutsenud kaastäideviijate grupile.

Käesolevas kriminaalmenetluses tunnistati M. Õispuu, L. Larina ja V-J. Ainsam kokkuleppemenetluses süüdi samasse kuritegelikku ühendusse kuulumises. Kuigi sama kuritegeliku ühenduse liikmed ei pruugi alati olla

§ 21lg 2 esimese lause tähenduses kaastäideviijad, aitasid M.

Õispuu, L. Larina ja V-J. Ainsam süüdistuste kohaselt prostitutsioonile kaasa ühiselt ja kooskõlastatult P. U-ga. Seega tunnistati M. Õispuu, L. Larina ja V-J. Ainsam kokkuleppemenetluses

§ 255lg 1 järgi süüdi grupiviisilises kuriteos, mille üheks kaastäideviijaks oli P.

U., ning teistmisavaldused on selle kuriteo osas põhjendatud. 10. Teistmisavalduse põhjendatuse korral tühistab Riigikohus KrMS § 373 lg 2 alusel vaidlustatud kohtulahendi. Seda aga vaid ulatuses, milles teistetav lahend on hiljem jõustunud otsusega vastuolus, sest KrMS § 366 p-s 8 nimetatud teistmisaluse eesmärk on kõrvaldada vastuolu kahe 3

§ 255

lg 1 järgi, neile

§ 64lg 1 alusel liitkaristuse mõistmises ning M.

Õispuu, L. Larina ja V-J. Ainsami ärakandmata vangistuse pikkuse kindlaksmääramises. Kuivõrd kuritegelikku ühendusse kuulumine oli ainus esimese astme kuritegu, milles süüdistatavad süüdi tunnistati, tuleb kohtuotsus tühistada ka osas, milles kohus mõistis KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel nii M. Õispuult, L. Larinalt kui ka V-J. Ainsamilt välja sundraha 1250 eurot. 12. KrMS § 373 lg 3 näeb ette, et kui teistetavas kriminaalasjas ei ole vaja tuvastada uusi asjaolusid, võib Riigikohus pärast kriminaalasja teistmist teha uue otsuse, raskendamata süüdimõistetu olukorda. Prokuratuuri hinnangul tuleb M. Õispuu, L. Larina ja V-J. Ainsam süüdistuses

§ 255lg 1 järgi õigeks mõista.

Seega pole alust saata kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks ega Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus nr 1-19-2585/57, p 8). M. Õispuu, L. Larina ja V-J. Ainsam tuleb prokuratuuri süüdistustest loobumise tõttu KrMS § 14 lg 2, § 301 ja § 309 lg 2 alusel

§ 255lg 1 järgi õigeks mõista.

13. Süüdistatavate osaline õigeksmõistmine toob kaasa vajaduse tühistada neile mõistetud liitkaristused ning korrigeerida kandmata karistuste pikkust teistetava kohtuotsuse tegemise aja seisuga. M. Õispuud ja L. Larinat karistati

§ 1332lg 1 järgi kaheaastase vangistusega, V-J.

Ainsamit

§ 1332lg 2 p 2 järgi kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega.

Arvestades

§ 68lg 1 kohaselt süüdistatavate eelvangistuses viibitud aega (M.

Õispuu 1 kuu ja 26 päeva, L. Larina 2 päeva, V-J. Ainsam 2 päeva), on süüdistatavate vangistuse kestus pärast eelvangistusaja karistusaja hulka arvamist M. Õispuu puhul 1 aasta 10 kuud ja 4 päeva, L. Larina puhul 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva ning V-J. Ainsami puhul 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva.

1. Kolleegium teeb KrMS § 373 lg 3 alusel uue otsuse M. Õispuult, L. Larinalt ja V-J. Ainsamilt sundraha väljamõistmise kohta. Kuivõrd süüdistatavad mõistetakse õigeks esimese astme kuriteos, ent nende süüdimõistmine teise astme kuriteos jääb jõusse, mõistab kolleegium neilt välja sundraha KrMS § 179 lg 1 p-s 2 sätestatud määras ehk pooleteisekordses kuupalga alammääras, mis kehtis teistetava kohtuotsuse tegemise ajal aastal 2018 (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. märtsi
3. a otsus asjas nr 3-1-2-1-12, p 10.1). Siis oli kuupalga alammäär 500 eurot (Vabariigi Valitsuse
4. detsembri
5. a määrus nr 189 (RT I, 23.12.2017, 49), § 1), mis teeb väljamõistetava sundraha suuruseks 750 eurot.
6. Rohkem vastuolusid Harju Maakohtu
7. oktoobri
8. a otsuse ja kriminaalasjas nr 1-18-10100 tehtud kohtuotsuse vahel ei ole, mistõttu pole alust maakohtu otsust täielikult tühistada. Seega jääb vaidlustatud kohtuotsus jõusse osas, millega M. Õispuu ja L. Larina tunnistati süüdi ja neid karistati

§ 1332lg 1 järgi, samuti V-J.

Ainsami süüditunnistamises ja tema karistamises

§ 1332lg 2 p 2 järgi.

Kolleegium ei muuda maakohtu otsust ka eelvangistuse

§ 68

lg 1 alusel karistusaja hulka arvamise ega mõistetud karistuste

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kolmeaastase katseajaga täitmisele pööramata jätmise osas. Katseaja alguseks jääb

1. oktoober 2018, millest tulenevalt on M. Õispuu, L. Larina ja V-J. Ainsam karistused ära kandnud.
2. Kaitsja taotleb Harju Maakohtu
3. oktoobri
4. a otsuse tühistamist ka osas, millega konfiskeeriti M. Õispuult ja L. Larinalt vara

§ 832lg 1 alusel ja mõisteti V-J. Ainsamilt 4

§ 84alusel konfiskeerimise asendamisena riigile välja 6250 eurot.

Ka selles osas ei ole teistetav kohtuotsus vastuolus lahendiga nr 1-18-10100/141.

§ 1332

järgi kvalifitseeritavates tegudes jäävad süüdimõistvad otsused jõusse ning

§ 1332

lg 4 alusel võib kohus kohaldada nimetatud süüteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt

§-s 832 sätestatule. Süüdistused kuritegelikku ühendusse kuulumises ja prostitutsioonile kaasaaitamises olid omavahel tihedalt seotud ning kaitsja ei ole ka ära näidanud, et M. Õispuult ja L. Larinalt konfiskeeritud vara ning V-J. Ainsamilt riigile mõistetud vara oleks olnud seotud vaid süüdistusega

§ 255lg 1 järgi.

Neil põhjustel jääb kaitsja kõnealune taotlus edutuks. 17. Kaitsja taotleb teistmismenetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist M. Õispuule 450 euro, L. Larinale 450 euro ja V-J. Ainsamile 450 euro ulatuses. Taotlustele lisatud arvete ja selgituste kohaselt osutas kaitsja igale kaitsealusele õigusteenust kolm tundi tunnihinnaga 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabi seisnes nõupidamistes süüdistatavatega, kriminaalasjaga seotud kohtuotsuste läbitöötamises ja teistmisavalduste koostamises. Kolleegium peab neid toiminguid vajalikeks ja neile kulunud aega põhjendatuks ning mõistab taotletud summad KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 186 lg-te 1 ja 3 alusel riigilt süüdistatavate kasuks välja. (allkirjastatud digitaalselt) 5