← Eesti

1-20-6452/49

Obsah (5)§ 180§ 126§ 294§ 179§ 175

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. juuli 2021, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-6452 (20259000354) Kohtukoosseis kohtunik Heli Väinaste r

§ 180

lg 3 alusel jätta Juri Suslanovilt menetluskuluna väljamõistmisele kuuluvast kaitsjatasust ½, s.o 728,70 eurot riigi kanda. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo LMP Tartu esinduse (asukoht Soola 8, 51004 Tartu) kasuks 617,40 (kuussada seitseteist eurot ja 40 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 102,90 eurot) eurot vandeadvokaat Robert Sprengki poolt määratud korras süüdistatava Juri Suslanovi kaitsjana osutatud õigusabi eest.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldada Juri Suslanovil tasuda menetluskulud kokku summas 2272,70 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust esimesel kuul 182,70 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul igakuiselt 190 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700029594 ning selgitus: „Juri Suslanov, 1-20-6452, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 126

lg 3 p 4 alusel asitõendid – sündmuskoha vaatlusel 26.05.2020 xxxx maja neljanda trepikoja sissekäigu eest kaasa võetud musta värvi kilekott, milles L. T.i verised riided (pakend nr 1); DNA-proov, mis on võetud korteri nr xxxx esikus avastatud veremäärdumisest (pakend nr 2) ja DNA-proov, mis on võetud korteri nr xxxx esikupoolsel ukselingil avastatud veremäärdumisest (pakend nr 3) ning Juri Suslanovi kinnipidamisel 26.05.2020 temalt ära võetud tossud (pakend nr 4), punase käepidemega taskunuga (pakend nr 5) ja riided (pakend nr 6), millised asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 504 22.07.2020), kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta DVD-plaat, millel fotod sündmuskohast; CD-plaat, millel häirekeskuse kõnesalvestised; DVD-plaat, millel KÜ T turvakaamerate videosalvestised ja DVD-plaat, millel vormikaamera nr P17855 videosalvestis, kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest (seega hiljemalt

  1. juuliks 2021). Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o
  2. juulist 2021 (seega hiljemalt
  3. augustiks 2021). 3 Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse (tervikteksti) koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-20-6452 on vastavalt Viru Maakohtu määrusele 28.07.2021 pooltele kättesaadav
  4. augustil
  5. Süüdistus Juri Suslanov on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 26.05.2020 kella 19.40 paiku xxxx asuvas korteris nr xxxx, olles eelnevalt küsinud L. T.ilt suitsu, raha ja viina ning saades eitava vastuse, tungis kallale L. T.ile ja lõi kannatanut noaga kolmel korral ülakeha piirkonda, millest kaks lööki noaga tabasid kannatanut rindade piirkonda ja üks löök tabas kõhupiirkonda. Oma tegevusega tekitas Juri Suslanov L. T.ile eluohtliku tervisekahjustuse – kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav ülakõhu keskosas koos sisemise rindkerearteri lõpposa vigastuse ning maksa vasaku sagara vigastusega, mille tüsistusena tekkis traumaatiline verikõht, samuti pindmised torke-lõikehaavad mõlemal rinnanäärmel. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna L. T.il õnnestus Juri Suslanovile suitsupakki andes temast mööduda ja korterist väljuda ning abi kutsuda. Juri Suslanovi poolt valitud kuriteo toimepanemise vahend ning teo toimepanemise tehiolud, eriti korduvad löögid noaga kannatanu rinna ja kõhu piirkonda viitavad sellele, et Juri Suslanovi tegevus oli suunatud L. T.i tapmisele. Seega Juri Suslanov, vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustades süüteo toimepanemist, s.o teise isiku tapmist, mis jäi lõpule viimata Juri Suslanovist mitteolenevatel põhjustel, pani toime KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo. Tõendid Süüdistatav Juri Suslanov kinnitas kohtuistungil, et on süüdistusest aru saanud, aga sündmust ei mäleta. Kuna Juri Suslanov keeldus kohtulikul uurimisel ütlusi andmast, siis määras kohus

§ 294

p 1 alusel prokuröri taotlusel tema kohtueelses menetluses 28.05.2020 kahtlustatavana antud ütluste avaldamise (tõendid, lk 89-91). Süüdistatav Juri Suslanov on uurija küsimusele, kas kahtlustuse sisu on talle arusaadav ja kas ta on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse, vastanud: „Kahtlustuse sisu on arusaadav. Kuritegu mina toime pannud ei ole. Mul ei ole juhtumi kohta mitte midagi öelda. Olin kodus ja ilmusid politseinikud ning keerasid mul käed selja taha raudu ning toimetasid mu kodunt ära. 26.05.2020 ärkasin ma hommikupoolsel ajal üles ning peale ärkamist võtsin oma ühest viinapudelist veel kaks pitsi viina. Kuna mu tervislik seisund on selline, et mul on tihti halb olla, vererõhust ilmselt, siis ma kardan liikuda. 26.05.2020 ei käinud ma kordagi õues, st ma ei lahkunud kordagi oma korterist. Kuna ma alkoholi tarvitan, siis lisan, et ma kardan sellepärast ka väljas käia, et ma võin kukkuda. Ühel korral on mulle isegi kiirabi kutsutud. Teisipäeval olin ma terve päeva toas, liikusin ainult toas ringi ning olin valdavalt pikali. Tunnen ka oma ülevalt korruselt naabrit L. T.i. Tegemist on napsulembelise prouaga, keda ma olen 4-5 korda aitamas käinud oma korterisse saada, ainult ukseni. Aitamas olen ma teda sellepärast käinud, et ta on õues pikali ja purjus olnud, siis olen aidanud teda tuppa. Mina ja L. omavahel sõbrad selles mõttes ei olnud. Kuna L. oli napsulembeline, olid tal selleks oma sõbrad ja sõbrannad. Meie omavahel niimoodi läbi ei käinud, et ma oleksin talle külla läinud. Olen varasemalt muidugi ka paaril korral L. ukse taga käinud temalt suitsu küsimas. Tean, et 4 ta suitsetab ja sellepärast olengi ma temalt suitsu küsimas käinud, kuid need korrad, kui ma küsimas olen käinud, ei ole tal mulle suitsu anda olnud, seega rohkem pole ma talt ka suitsu küsinud. L.ga ei ole ma kunagi sattunud mingisugustesse probleemidesse, st meil ei ole omavahel mingeid tülisid olnud. Mina kolisin antud kortermajja elama koos oma abikaasaga umbes 15 aastat tagasi, kuid L. kohta ei oska ma öelda millal tema sinna tekkis. Lisan, et L.ga meil omavahel tülisid ei ole, valdavalt saan ma kortermaja elanikega normaalselt läbi, kuid on ka naisi, kes räägivad minust halba, kuid ma ei ole nendega konflikti astunud. Mäletan, et teisipäeval õhtupoolsel ajal, kellaaega ma öelda ei oska, koputati mulle uksele. Ise ma olin sel hetkel pikali. Tõusin püsti ning läksin tasakesi ust avama. Liikusin ukse poole veel seina najal, kuna mul oli nii halb olla. Kuna mu uks on katkine ja eestpoolt lukustatav tabalukuga, siis seespool on mul ukse juures sangpomm, et uks kinni seisaks. Tõstsin sangpommi ukse eest ja avasin ukse ning nägin, et kaks politseinikku oli mul ukse taga. Kuulsin veel trepikojast naiste hääli, ju need olid kortermaja elanikud, kuid neid ma ei näinud. Politsei vaatas mu üle, nad kompisid läbi mu riided. Nad võisid minuga millestki ka rääkida, kuid ma seda meenutada ei suuda. Peale seda pani politsei mu käed raudu ning mind toimetati politseisõidukisse kortermaja ette. Kui politsei mind kortermajast välja talutas, siis märkasin, et kortermaja treppidel oli palju verd. Ma ei soovinud seda vaadata, see ei olnud meeldiv, kuid ma astusin oma jalatsiga ka vere sisse. Kuna politsei mind kinni hoidis, ei olnud mul võimalik vere sisse mitte astuda, kuna mul ei olnud lihtsalt võimalik iseseisvalt kõndida. Kellele see veri tegelikult kuulus, seda ma öelda ei oska. Kui ma toas veel olin pikali, enne politsei tulekut minu juurde, ei täheldanud ma mingeid helisid kortermaja trepikojast kostuvat ja pealegi ei ole see minu asi, ma ei soovi oma nina toppida teiste probleemidesse. Esmaspäeval, st 25.05.2020 käis minu juures üks esimesel korrusel, korteris xxxx elav meesterahvas külas ning mul oli kodus üks 0,5L pudel viina. Jõime selle kahepeale koos ära ning osa, mis sellest veel järgi jäi, jõin ma teisipäeva hommikul üksinda ära. Selle naabrimehe nimi on S. Z.. Mäletan, et ma veel riidlesin temaga, sest ta ei andnud mulle suitsu. Ta mõnikord isegi peidab seda minu eest. Mõnikord ma suitsetan, kuid tegelikult jätsin ma suitsetamise maha umbes nädal või poolteist tagasi. Konflikt oli minu ja S. vahel ainult suusõnaline ning kuna sel hetkel viibisin ma tegelikult tema korteris, lahkusin ma sealt. Tegelikult käisin mina mitu korda edasi-tagasi minu ja tema korteri vahet, tema oli koguaeg oma korteris. Lisan, et sissetulek mul puudub. Kodus mul elektrit ei ole ja mul ei ole selle eest ka raha, et seda maksta. Vesi mul kodus on olemas. Minu igakuine sissetulek on ümmarguselt 200 eurot ning ma ei ela sellest ära. Mõnikord aitab mind ka mu poeg, kuid eks temal on ka oma elu. Mõnikord käisin ma isegi haltuurat tegemas, et natukenegi rohkem raha oleks, kuid see mulle ka hästi ei istunud. Koguaeg oli kiire ja vahel ei jõudnud isegi ennast pesta mitte, kuid see võib jääda möödunud aastasse. Sellel aastal olen ma ikkagi kodune olnud ja katsunud hakkama saada selle sissetulekuga, mis mul on. Korter, kus ma elan, kuulus minu abikaasale, see ei ole üürikorter, kuid tegelikkuses ei soovi ma seal korteris eladagi. Mu poeg soovis mind tegelikult paigutada kusagile kodusse, kus minu eest kantakse hoolt, sest ma ei taha enam niimoodi üksinda elada, peale oma abikaasa surma. Mis puudutab L.t, siis meil ei ole kunagi omavahel tülisid olnud. L. suitsetas ja sellepärast ma tema käest suitsu küsimas käisingi. Raha ma temalt küsinud kunagi ei ole, ta on ise ka ju xxxx. Mina L.t kindlasti noaga ei löönud. Millised L. sõbrad on, ma öelda ei oska, ma ei tea tema asjadest midagi või kellega tema üldse suhtleb. Kuna minu telefonid ei tööta, ei suhtle ma ka telefoni teel kellegagi, L.ga ammugi mitte.“ Uurija küsimusele, et teie korteri sisemiselt ukselingilt leiti verd, kuidas te seda selgitate, vastas Juri Suslanov, et „Ma ei tea kuidas see sinna sattus. L. minu juures ei käinud teisipäeval, S. samuti mitte. Ma tõesti ei oska öelda, võib-olla on see minu veri.“ 5 Kannatanu L. T. kinnitas kohtuistungil, et ta elab süüdistatava Juri Suslanoviga ühes trepikojas. Enne 26.05.2020, jaanuaris, tuli Juri Suslanov üles tema juurde ja küsis suitsu, ta andis suitsu ja kausi suppi. Rohkem ei ole nad suhelnud. Ta teab, et Juri Suslanov käib mööda trepikoda ühest kohast teise, küsides kõigi käest odekolonni ja suitsu. 26.05.2020 käis ta xxxx sõbrannal aiamaad rohimas. Ta oli jalgrattaga ja jõudis koju peale lõunat. Sel päeval oli ta kaine. Ta paneb oma jalgratta tavaliselt maja ette lukku. Kui ta koju tuli, siis Juri Suslanov oli maja ees ja küsis tema käest suitsu, mispeale ta ütles, et ta ei suitseta. Seejärel läks ta trepist üles oma korterisse. Ta ei tea, kuhu Juri Suslanov läks. Ta võttis korteris tööriided ära ja pani selga punase hommikumantli, millel käivad hõlmad lahti ja mis käib vööga kinni, ning televiisori mängima. Hommikumantli hõlmad pani ta vööga kinni (üks hõlm käis teise peale). Selle all oli tal väike T-särk. L. T.i ütlustest nähtub, et ta kuulis, et keegi koputas. Ta vaatas uksesilmast ja nägi, et ukse taga oli Juri Suslanov. Ta tegi ukse lahti ja Juri Suslanov astus sisse. Mäletab, et Juri Suslanov küsis kindlasti suitsu, võis küsida ka odekolonni ja lõi teda esikus koridori ukse juures noaga nii, et veri purskas. Juri Suslanovil oli kummaski käes nuga. Üks oli selline suur pussnuga, nagu seatapupuss, millel oli puust käepide ning teine nuga oli väike ja punase peaga. Paremas käes oli Juri Suslanovil suurem nuga ja vasakus käes väiksem nuga. Juri Suslanov lõi teda suure noaga. Tal oli kõht lõhki ja ta hoidis kinni seda kohta. Juri Suslanov ei tahtnud teda endast mööda lasta. Tal oli suitsupakk köögis laua peal, ta haaras selle ja viskas ning sai Juri Suslanovist mööda ja läks alla esimesele korrusele naabri juurde, sest ehmatas ära. Ta käis ainult köögis, mujal ei käinud. Juri Suslanov oli sel päeval alkoholijoobes. Naabrid andsid talle tabureti istumiseks, aga ta kukkus koos sellega. Tal oli verekaotus, vist kolm liitrit ja ta oli 10 päeva koomas. L. T.i väitel tegi kiirabi talle süsti, kiirabitöötajatega ta ei rääkinud. Tal oli kolm haava, üks oli kõhupiirkonnas ja teised rinna all. Seda, miks Juri Suslanov teda noaga lõi ja kuidas ta rinnavigastused sai, ei oska ta öelda. Ta märkas, et Juri Suslanov võttis noad tema nähes jope alt välja. Need noad on tal silmade ees. L. T. kinnitas, olles eelnevalt vaadanud prokuröri poolt talle näidatud asitõendi vaatlusprotokolli, et Juri Suslanovilt kinnipidamisel ära võetud ja asitõendina vaadeldud punast värvi taskunuga võis olla sama punase peaga nuga, mida ta kirjeldas kui väiksemat. L. T. kinnitas, olles eelnevalt vaadanud prokuröri poolt talle näidatud asitõendi vaatlusprotokolli, et tegemist on 26.05.2020 tal seljas olnud hommikumantli ja kleidiga, mis käis kinni tõmbelukuga. Tunnistaja V. K. kinnitas kohtuistungil, et tema elab aadressil xxxx esimesel korrusel, süüdistatav Juri Suslanov on ülemise korruse naaber ja kannatanu L. T. elab kolmandal korrusel. 26.05.2020 enne lõunat nägi ta Juri Suslanovit kaupluses. Nad vaatasid abikaasaga pärast lõunat kodus televiisorit, kui koer hakkas haukuma ja abikaasa läks vaatama, kes trepikojas käib. Kui abikaasa J. K. ukse avas ja nägi L. T.i, siis karjus talle, et ta tuleks ruttu. L. T. tuli trepist alla, hoides käepidemest ja kõhust kinni. L. T. hakkas vajuma, nad võtsid tal käest kinni ja panid trepi peale istuma. L. T. näitas algul kõhu peale ja ütles „siia, siia“ ja näitas näpuga üles poole ja ütles „Juri“. Pärast ütles, et Juri tuli ja tahtis sigarette ja tema vastas, et ei ole, mispeale Juri lõi talle noaga kõhtu. L. T. ütles, et kutsuge politsei, nad kutsusid välja politsei ja kiirabi. Nende trepikojas elab ainult üks Juri ja see on Juri Suslanov, sissekäigu uks käib lukus. Nende käest on Juri Suslanov käinud küsimas suitsu, alkoholi ja raha, aga nende peres keegi ei suitseta ja tal ei ole suitsu ega viina. Juri Suslanov käis terve sissekäigu korteritest küsimas, aga teised meesterahvad keegi ei suitseta. Nad ei näinud, mis L. T.il viga oli, aga nad panid talle rätiku hommikumantli alla haava peale, et veri ei jookseks. Verd oli palju ka nende korteri ukse juures. L. T. ütles, et kaotas palju verd. Kui kiirabi tuli, siis nad aitasid L. T.il verised riided seljast ära võtta, panid need koti sisse, mis jäi trepi peale. Politsei tuli ja läks üles ning pärast kutsuti teda, et ta vaataks, kas see on sama Juri või mitte. Juri Suslanov istus rahulikult toas diivani peal ja politsei seisis kahel pool tema kõrval. Juri 6 Suslanov oli tema arvates alkoholijoobes. L. T.i korteris ta ei käinud, kuid nägi trepimademelt, et esikus ja köögis oli palju verd. Tunnistaja M. M. kinnitas kohtuistungil, et töötab AS-s T. 26.05.2020 oli ta tööl. See oli õhtune aeg ja nad said väljakutse xxxx linna, aadressi ta ei mäletanud. Algne info oli, et patsienti on pussitatud ja patsient ei ole teadvusel. Kui nad kohale jõudsid, siis nägid nad, et

  1. või
  2. trepiastme peal oli naisterahvas, kes oli pikali, ümber palju verd. Kannatanul oli seljas kittel, mille ta lõikas kääridega seljast ja jalas aluspüksid. Kannatanul võis olla seljas ka hommikumantel, mis oli lukuga ja lukk oli kinni. Kannatanu seisukord oli üliraske, ta oli šokis, suure verekaotusega, aga ta oli teadvusel. Sellest, kes oli noaga lööja, said nad teada kiirabiautos, kui hakkasid kannatanuga rääkima. Kannatanu kinnitas, et meesterahvas tuli küsis suitsu, tal ei olnud suitsu anda ja ta läks ruttu oma tuppa, kuid natukese aja pärast järgnes talle naabrimees, kes küsis uuesti suitsu ja raha. Kannatanu ei teadnud täpselt, mitu korda teda löödi, vaid sai seda teada nende käest. Kannatanu arvas, et sai ühe löögi, aga neid oli rohkem. Kannatanu ütles, et teda löödi noaga ja lööjaks oli teiselt korruselt naabrimees, sest ta nägi viimase käes nuga. Nad märkasid kannatanul mõlema rinna peal pindmisi lõikehaavu ja vasaku rinna all oli suurem noahaav, mis oli läbinud ka kõhuõõne, oli näha kõhuõõne sisu. Kannatanu püsis kogu aeg teadvusel. Politseid ta ei näinud, rääkis politseiga telefoni teel ja seletas, kuhu jättis riided ja kõik asjad. Tunnistaja T. L. kinnitas kohtuistungil, et 26.05.2020 oli ta tööl kella seitsmest patrullvahetuses Rakvere politseijaoskonnas koos paarilise R. K.iga. Üsna vahetuse alguses, peale seitset kohe said nad väljakutse xxxx. Neile edastati info, et xxxx on naisterahvast noaga löödud. Kui nad kohale jõudsid, siis maja ees, trepikoja ukse juures olid elanikud, kes näitasid neile, kus korteris elab meesterahvas, kes oli naisterahvast noaga löönud. Neile öeldi kohe, et lööjaks on Juri nimeline meesterahvas. Kiirabi sõitis neile vastu enne xxxx jõudmist. Kui majaelanikud näitasid neile korteri ära, siis nad läksid trepikotta ja nägid, et igal pool, ülevalt korruselt hakates alla poole tulema, oli palju verd. Nad läksid meesterahva ukse taha ja koputasid uksele. Meesterahvas tegi ukse lahti ja aru oli saada, et ta on tugevas alkoholijoobes ja tal olid tugevad koordinatsioonihäired. Nad panid meesterahval käed raudu, kuna oli alust arvata, et ta on teo toimepanija. Nad vaatasid ringi ka korteris, et kas on näha verd või nuga, aga esmapilgul nad seda ei näinud. Peale seda tuli korteriuksest sisse üks trepikojaelanik, kellelt ta küsis, kas on tegemist sama meesterahvaga, kes oli naist noaga löönud ja trepikojaelanik (naisterahvas) kinnitas seda. See naisterahvas andis ka kannatanu korterivõtme talle ning ta käis vaatamas selle korteri olukorda ja olustikku. Seal oli näha koridoris, köögis, elutoas verd maas. Juri Suslanov ütles, et tema ei tea midagi, et sellist asja ei ole olnud. Kirjalikest tõenditest, mis kohtulikul uurimisel avaldati, omavad kriminaalasjas tõenduslikku tähtsust: - Sündmuskoha vaatlusprotokoll 26.05.2020 koos fotodega DVD-plaadil (tõendid, lk 13-29), millest nähtub sündmuskoht: korterid xxxx ja xxxx aadressil xxxx. Vaatluse objektiks on neljas trepikoda, kus asuvad korterid xxxx, viiekorruselises paneelmajas xxxx. Hoone perimeetril asuvad turvakaamerad. Vaatluse alguse momendil on neljanda trepikoja välisuks avatud, ukse juures põrandal seisab musta värvi kilekott, milles on näha verised riided. Trepikotta sisenedes trepil ja trepiastmetel veremäärdumisi ja voolamisjälgi ning esimese korruse põrandal on vereloik suurusega 35 x 50 cm. Trepist ülesse kolmandale korrusele liikudes on vere tilkumisrada. Kolmanda korruse põrandal, korteri nr xxxx ukse lävel veretilgad, ukse lävest 4 cm kaugusel. Korteri nr xxxx välisuks on puidust ning pruuni värvi, uks ühe lukuga ja uksesilmaga. Vaatluse momendil ei ole uks kahjustatud, uksel verejälgi ei ole. Korteri uks on avatud kaasas oleva võtmega. Esiku põrandal on kollast värvi linoleum, 7 millel on avastatud vere määrdumine. Määrdumise pinnalt on võetud DNA-proov. Liikudes köögi poole, köögi läve juures vere kuivanud määrdumine põrandal ja vaipkatetel. Kööki sisenedes on parempoolse seina juures puidust tool, mille istmel ja istme padjal on näha veretilkasid. Sisenedes elutuppa põrandal vere tilkumisrada suunaga toa keskele, mis jätkub vaipkattel. Elutoa kord ei ole rikutud, kuid televiisor töötab. Sellega vaatlus korteris nr xxxx lõpetatakse. Vaatlusega liigutakse kolmandalt korruselt teisele korrusele, paremalt poolt asuvasse korterisse nr xxxx, mille välisuks on pruuni värvi ning laudadega vooderdatud. Uksel on kaks lukku, alumise luku ümbruses on näha mitmeid remondi jälgesid. Üleval pool on uksel kinnitatud ripplukuaasad lukuga. Uurija käes oleva võtmega tehakse lukk lahti. Korterisse nr xxxx sisenedes põrandad korteris tolmused ja pesemata. Lisaks puudub korteris ka elekter ning ruumide valgustamiseks on kasutatud taskulampi. Vaadates korteri välisust esiku poolt, on avastatud ja pildistatud ukselingil verekahtlast määrdumist suurusega 6 x 4 mm, mille pinda on vaatluse käigus kontrollitud Tetrabase testiga. Kuna proovi tulemus oli positiivne, on võetud määrdumisest DNA-proov. Verejälgede ja verega määrdunud noa avastamise eesmärgiga on korter üle vaadatud. Köögis olevad noad on kaetud rasvaga ja kuivanud söögi jääkidega. Elutuppa sisenemisel jääb vasakut kätt kapp, mille sahtlis olevad noad on üleni tolmused. Rohkem jälgi ega objekte ei ole vaatluse käigus avastatud. Kaasa võetakse pakend nr 1 – neljanda trepikoja sissekäigu sees musta värvi kilekotti pakendatud kannatu L. T.i riided, pakend nr 2 – DNA-proov, mis on võetud korteri nr xxxx esikus avastatud veremäärdumisest ja pakend nr 3 – DNA-proov, mis on võetud korteri nr xxxx esikupoolsel ukselingil avastatud veremäärdumisest. - Juri Suslanovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tõendid, lk 30-31), millest nähtub, et ta peeti kahtlustatavana kinni 26.05.2020 kell 20.17 xxxx. Nähtavad tervisekahjustused puuduvad. Kinnipidamisel ära võetud objektid: jalanõud (parema jala jalatsil veretaoline määrdumine), punase käepidemega kokku klapitav taskunuga. - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll (tõendid, lk 32), millest nähtub, et Juri Suslanovi joovet kontrolliti 26.05.2020 kell 21.02 ja indikaatorvahendi näit oli 1,23 mg/l. Reaktsioonikiirus väga aeglane, kõne selge ja aeglane, alkoholilõhn suust, aja-, isiku ja kohataju selge, teadvusel, ei mäleta viimase 24-tunni sündmusi, koordinatsioon väga häiritud, käitumine – rahutus ja ärritumine. - Asitõendi (Häirekeskusele tehtud kõnede) vaatlusprotokoll koos Aweroc andmebaasist väljatrükkide ja salvestistega CD-plaadil (tõendid, lk 39-48), millest nähtub, et 26.05.2020 kell 19:41:40 saabus numbrilt xxxx kõne numbrile
  3. Kõne kestus 04:12 minutit. Helistajaks vene keelt kõnelev meesterahvas, kes teatab, et xxxx on vaja päästjaid ja politseid, kuna seal pussitati naist. Ta ei tea, kuidas seda tehti, aga naabrinaine jooksis kohale, näe istub, üleni verine. See juhtus kodus, korteris. Naabrinaist pussitati. Häirekeskuse töötaja küsimusele, noaga või millega, vastab meesterahvas „Jah, noaga … Ma ei tea, millega, ma ei küsinud. Istub pussitatud, veri jookseb.“ Talle on kiirabi vaja ja politseid on vaja, et seda meest … Häirekeskuse töötaja küsimusele, et kust veri jookseb, vastab meesterahvas, et naisterahvas hoiab kõhust kinni ja tema ei tea, kust tal veri jookseb. Kõne võtab üle vene keelt kõnelev naisterahvas, kes selgitab, et kannatanu istub trepikojas, on üleni verine, kodus nähtavasti tal veri korteris, ütles, et naabrimees pussitas teda. Aadressiks ütleb naisterahvas xxxx ja kannatanu korteri number on xxxx, kannatanu nime ei tea, eestlanna, vanus umbes xxxx. 26.05.2020 kell 20:10:30 saabus numbrilt xxxx kõne numbrile
  4. Kõne kestus 00:16 minutit. Kõnes selgitab naisterahvas, et nemad lähevad patsiendiga Rakvere poole ja seda võib politseile edasi öelda. Häirekeskuse töötaja selgitab, et EMO on samuti teavitatud ja ootavad. - Asitõendi (korteriühistu videosalvestised) vaatlusprotokoll koos fotodega ja videosalvestistega DVD-plaadil, õiend, fotod igast trepikojast ja kaamerate asukohtadest 8 (tõendid, lk 60-67, 92-93), milles on vaadeldud korteriühistu xxxx juhatuse liikme V. H.i poolt politseile 01.06.2020 üle antud videosalvestist. Videosalvestil on säilinud salvestused alates 18.05.2020 aadressilt xxxx. Videosalvesti on salvestanud eelmainitud ajavahemikul kokku viiele kaamerale, millised salvestavad viie erineva trepikoja esist ja on salvestil nimedega 1 trepikoda, 2 trepikoda, 3 trepikoda jne. Siin on viga, sest igal pool, kus vaatlust teostanud menetleja on kirjutanud trepikoda, oleks pidanud olema sõna kaamera. Tegelikult sellel majal ei ole mitte 5 trepikoda, vaid on 4 trepikoda. Fotodelt on näha, et
  5. trepikojas on korterid xxxx ehk 15 korterit,
  6. trepikojas on korterid xxxx ehk ka 15 korterit,
  7. trepikojas on korterid xxxx ehk 10 korterit ja viimases
  8. trepikojas on ka 15 korterit, korterid xxxx. Majal on kaameraid
  9. Kaamera CH1 asub maja nurgal ja salvestab sissesõitu. Kaamera CH2 asub maja teise trepikoja juures ja salvestab esimese trepikoja poole. Kaamera CH3 asub maja kolmanda trepikoja juures ja salvestab teise trepikoja poole. Kaamera CH4 asub maja neljanda trepikoja juures ja salvestab kolmanda trepikoja poole. Kaamera CH5 asub maja tagumisel nurgal ja salvestab neljanda trepikoja poole. Vaatlusprotokollis on kirjas, et videopildil on üleval nähtav kuupäev ja kellaaeg. Videopildi allosas on number, mis näitab salvestatava trepikoja numbrit. Tegelikult peab olema siin ka kaamera number ehk seal all on siis numbrid vastavalt kas 01, 02, 03, 04 või
  10. Võeti välja ajavahemik 26.05.2020 kella 19:00-22:00 ja vaadeldi põhiliselt kaamerate 4 ja 5 salvestusi. Need kaamerate 4 ja 5 salvestused on DVD-plaadil ja kannavad vastavaid numbreid ehk siis 1_04, 1_05, 2_04, 2_05, 3_04 ja 3_
  11. DVD-plaadile on järjest salvestatud 1_04, 1_05, 2_04, 2_05, 3_04, 3_
  12. Asjas omavad tähtsust
  13. trepikoja kaamera, mis on 04 numbriga ja kaamera, mis on 05 numbriga. Kolm on igat ühte, mis tähendab, et on eraldi ajavahemik kell 19-20, kell 20-21 ja kell 21-
  14. Videosalvestiselt on näha, et kell 19:17:38 väljub trepikojast (neljandast trepikojast) meesterahvas, kellel on peas nokamüts, seljas tume jope ja jalas tumedad püksid ja liigub esimese trepikoja suunas. Koheselt trepikojast möödudes kohtub ühe auto juures jalgrattaga tuleva naisterahvaga, kellega vahetatakse paar sõna kell 19:17:55-19:18:00, peale mida liigub meesterahvas edasi. Värvilisel pildil on selgelt äratuntav meesterahvas, kelleks on Juri Suslanov ja jalgrattaga saabunud naisterahvas, kelleks on L. T.. Kell 19:19:46 siseneb naisterahvas peale jalgratta lukustamist viiendasse trepikotta (õige seega oleks, et neljandasse trepikotta). Meesterahvas liigub xxxx kõige xxxx poolsesse esimesse trepikotta ja on seal kella 19:19:05-19:21:58, peale mida liigub tagasi xxxx viiendasse trepikotta (õige seega oleks, et neljandasse trepikotta) kell 19:23:
  15. Kiirabi saabub kell 20.34 ja lahkub kell 20.49, politsei saabub kell 20.
  16. V. H., kes ei ole enam korteriühistu xxxx juhatuse liige, väitis 30.03.2021 telefoni teel, et salvestiste kellaajad võisid tegeliku ajaga olla nihkes, kuna videosalvestil ei olnud internetiühendust, mis võimaldaks aega sünkroniseerida pidevalt. Aeg-ajalt tegi ta salvestile ka restarti (taaskäivitas) ja kui oli vool ära, siis ei muutnud ta salvestamise kellaaega. Seoses sellega võis kellaaeg olla vale ja erineda tegelikust ajast. Korteriühistu jaoks oli oluline, et kui midagi juhtub, siis oleks võimalik juhtunut tagantjärgi vaadata. - Karell Kiirabi AS kiirabikaart 26.05.2020 (tõendid, tl 49-51), millest nähtub, et kiirabi sai hädaabinumbrilt 112 teate kell 19.43, sõitis välja kell 19.45 ja jõudis kohale kell 19.
  17. Anamnees: kell 19.35 naabrimees oli noaga torganud mitu korda. Kaebused: torkehaavad (noa) mõlemal rinnal ja ülakõhus keskel, teavitatud ette Rakvere EMO-t punase trauma tulekuks. Patsient trepikoja esimesel korrusel trepi peal poolistuvas asendis. Eemaldatud riided. Mõlemal rinnal ja kõhu üla-keskosas torkehaav. Patsiendil olnud ka krambihoog lühikest aega. Kiirabi saabudes patsient teadvusel, teadvusekaotust ei esinenud, adekvaatne, mäletab juhtunut. Verd trepikojas umbes 1 liitri jagu, riiete sees hüübinud vere klompe. Kõht pinges, torkehaavast tuleb verd, rohkelt hüübeid haava piirkonnas. Haavast nähtav rasvkude (soolevigastus?). Mõlemal rinnal olevad haavad tunduvad pindmised. Patsient hospitaliseeriti Rakvere Haigla EMO-sse. 9 - Asitõendi (politsei vormikaamera nr P17855 26.05.2020 videosalvestis) vaatlusprotokoll koos videosalvestisega DVD-plaadil (tõendid, lk 59). Videosalvestus algab kell 20:14:27 ning sealt nähtub patrullpolitseinike tegevus xxxx majas. Trepikojas maas veri. Juri Suslanov avab korteriukse, tal pannakse käed raudu. Korterisse tuleb ka väljakutse teinud naaber V. K., kes ütleb, et see on see meesterahvas, kes seda tegi, tegevus toimus üleval ning trepil on verine kittel. Näitab milline on kannatanu L. T.i korter (nr xxxx) ning patrullpolitseinik T. L. avab selle võtmega, mis kannatanu naabri kätte jättis. Esikus ja köögiukse juures maas veri. Toas mängib televiisor, laual telefon Nokia. Korteriuks lukustatakse peale ruumide ülevaatamist ning T. L. läheb uuesti Juri Suslanovi korterisse nr xxxx. Juri Suslanov toimetatakse korterist välja. Salvestuse lõpp kell 20:31:
  18. - Asitõendi (Juri Suslanovi nuga) vaatlusprotokoll koos fotodega (tõendid, lk 1-3), millest nähtub, et vaadeldud on Juri Suslanovi kinnipidamise käigus temalt ära võetud punast värvi taskunuga, mille tera on suletud asendis ning vaatluse käigus on noa teramik välja tõmmatud. Vaatluse käigus on taskunuga pakendatud paberkotti (pakend nr 5). - Asitõendi (Juri Suslanovi tossud) vaatlusprotokoll koos fotodega (tõendid, lk 34-38), millest nähtub, et vaadeldud on Juri Suslanovi kinnipidamise käigus temalt ära võetud tossusid. Tossud on musta värvi, katkised, mille pealmine osa on osaliselt valget värvi. Parema tossu sisemisel küljel ja peal on näha verekahtlast määrdumist. Lisaks on näha verekahtlast määrdumist ka vasaku tossu talla all. Vaatluse käigus on tossud pakendatud paberkotti (pakend nr 4). - Asitõendi (L. T.i riided) vaatlusprotokoll koos fotodega (tõendid, lk 4-12), millest nähtub, et vaadeldavateks objektideks on hommikumantel ja kleit, mis on pakitud musta värvi kilekotti. Hommikumantel on tumepunast värvi, vööga, pikkusega 90 cm ja laiusega 58 cm. Hommikumantel on määrdunud verega. Eriti palju määrdumist hommikumantli rinna piirkonnas. Rinnapiirkonnas on avastatud 2 auku. Üks auk asub rinna piirkonnas hommikumantli paremal poolel kõrgusel 63 cm hommikumantli alumisest servast. Selle pikkus on 1,7 cm. Teine auk asub rinna piirkonnas hommikumantli vasakul poolel kõrgusel 53 cm hommikumantli alumisest servast. Selle pikkus on 2,2 cm. Kleit on sinist värvi kangast, millel on punast värvi lilled. Kleidi pikkus on 76 cm ja laius 41 cm. Kleit on tõmbelukuga, mis on vaatluse momendil avatud asendis. Kleit on samuti määrdunud verega. Eriti palju määrdumisi on kleidi eespool. Kleidi rinna piirkonnas on avastatud kaks auku. Üks auk asub rinna piirkonnas kleidi paremal pool kõrgusel 54 cm kleidi alumisest servast. Selle pikkus on 1,7 cm. Teine auk asub rinna piirkonnas kleidi vasakul poolel kõrgusel 46 cm kleidi alumisest servast. Selle pikkus on 2,1 cm. Avastatud verekahtlased määrdumised olid töödeldud keemilise preparaadiga Tetrabase ja test osutus positiivseks, mis tähendab, et verekahtlased määrdumised hommikumantli ja kleidi pinnal on veremäärdumised. - Isiku kohtuarstliku ekspertiisiakt nr 20E-IDI0041 28.08.2020 (tõendid, lk 52-56), millest nähtub, et 26.05.2020 kell 21.56 patsient toodud kiirabiga kõhu ja rindade piirkonna torkehaavadega, kõhuhaavast rohke verejooks, rindade piirkonnas pindmised haavad. Etanool veres negatiivne. Võetud kohe operatsioonituppa. Eksperdiarvamuse kohaselt esinesid L. T.il suhteliselt pindmised torke-lõikehaavad mõlemal rinnanäärmel; kõhuõõnde tungiv torkelõikehaav ülakõhu keskosas koos sisemise rindkerearteri lõpposa vigastuse ning maksa vasaku sagara vigastusega, mille tüsistusena tekkis traumaatiline verikõht. Vigastused on tekitatud terava vägivalla toimel, löökidest teravaotsalise, lõikeserva omava vahendiga (võimalik, et noaga) ekspertiisimääruses näidatud ajal – 26.05.2020 kella 20.00 paiku. Kõhuõõnde tungiv haav põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. 10 Kohtuotsuse põhjendused Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava Juri Suslanovi süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud eelkõige kannatanu L. T.i ütlustega, samuti neid ütlusi toetavate tunnistajate ütlustega ja kirjalike tõenditega. Süüdistatav Juri Suslanov on kohtueelses menetluses ütlusi andes öelnud, et tema kuritegu toime pannud ei ole. Juri Suslanov väitis, et 26.05.2020 ei käinud ta kordagi õues, st ta ei lahkunud kordagi oma korterist. Nimetatud väide on ümber lükatud kannatanu L. T.i ütlustega, et kui ta 26.05.2020 jalgrattaga koju tuli, siis oli süüdistatav Juri Suslanov maja ees ja küsis tema käest suitsu, mispeale ta ütles, et ta ei suitseta. Nimetatud isikute kohtumine 26.05.2020, mis kestis kõigest 5 sekundit, nähtub ka korteriühistu xxxx videokaamera salvestiselt. Lisaks sellele kinnitas tunnistaja V. K., et 26.05.2020 enne lõunat nägi ta Juri Suslanovit kaupluses. Seega on Juri Suslanovi ütlused selles osas, et ta 26.05.2020 ei käinud kordagi õues, st ei lahkunud kordagi oma korterist ebausaldusväärsed ja neile ei saa kohus tugineda. L. T.i ütlustes, et teda lõi noaga Juri Suslanov, olles temalt eelnevalt küsinud suitsu, kuid võis küsida ka odekolonni, ei ole kohtul põhjust kahelda. Erinevalt süüdistatavast oli kannatanu kaine. L. T.il ei ole mingit põhjust anda Juri Suslanovit alusetult süüstavaid ütlusi. Tuvastatud ei ole seda, et nende vahel oleks eelnevalt olnud mingit vihavaenu. Juri Suslanov on öelnud, et neil ei ole omavahel kunagi mingeid tülisid olnud. Juri Suslanov on oma sõnul varasemalt paaril korral L. T.i ukse taga käinud temalt suitsu küsimas, kuna ta teab, et viimane suitsetab. L. T.i väitel tuli Juri Suslanov
  19. aasta jaanuaris üles tema juurde ja küsis suitsu, ta andis suitsu ja kausi suppi. L. T. teadis, et Juri Suslanov käib mööda trepikoda ühest kohast teise, küsides kõigi käest odekolonni ja suitsu. Ka tunnistaja V. K., kes elab süüdistatava ja kannatanuga ühes trepikojas, on öelnud, et nende käest on Juri Suslanov käinud küsimas suitsu, alkoholi ja raha, aga nende peres keegi ei suitseta. V. K. teadis, et Juri Suslanov on käinud suitsu küsimas kõigist nende sissekäigu korteritest, aga teised meesterahvad keegi ei suitseta. Seda, et teda lõi noaga just Juri Suslanov, avaldas L. T. koheselt tunnistajatele V. K.le ja M. M.ile. V. K. väitel oli Juri Suslanov tulnud ja tahtnud L. T.i käest saada sigarette, kuid L. T. vastas, et tal ei ole, mispeale Juri Suslanov lõi L. T.i noaga kõhtu. Kiirabitöötajast tunnistaja M. M.i väitel oli meesterahvas tulnud ja küsinud suitsu, aga kannatanul ei olnud suitsu anda ja ta läks ruttu oma tuppa, kuid natukese aja pärast oli meesterahvas (naabrimees) kannatanule järgnenud ning küsinud uuesti suitsu ja raha. M. M.i sõnul avaldas kannatanu talle, et teda löödi noaga, ta sai ühe löögi ja lööjaks oli teiselt korruselt naabrimees. Süüteokatse üle ei saa otsustada enne, kui on teada, millist tegu isik plaanis, ehk siis tuleb tuvastada, milline oli isiku tahtlus. Süüteo subjektiivne koosseis on täidetud, kui toimepanija tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Katse subjektiivne koosseis eeldab toimepanijalt tahtlust koosseisu kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Arvestades asjaolu, et Juri Suslanov eitab L. T.i noaga löömist, on väitnud kohtueelses menetluses seda, et ta ei käinud 26.05.2020 oma korterist väljaski, kuid see ei ole leidnud teiste tõenditega kinnitust, tuleb tapmisteo tahtluse tuvastamisel lähtuda tema poolt faktiliselt toimepandust ehk välisest teopildist. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et Juri Suslanov lõi süüdistuses tähendatud ajal ja kohas L. T.i kolmel korral noaga ülakeha piirkonda, millest kaks lööki tabasid kannatanut rindade piirkonda ja üks löök tabas kannatanut kõhupiirkonda, põhjustades oma tegevusega L. 11 T.ile eluohtliku tervisekahjustuse – kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav ülakõhu keskosas koos sisemise rindkerearteri lõpposa vigastuse ning maksa vasaku sagara vigastusega, mille tüsistusena tekkis traumaatiline verikõht, samuti pindmised torke-lõikehaavad mõlemal rinnanäärmel. Kolmest noalöögist kahe puhul hoidis raske tagajärje ära löökide sattumine keha piirkonda, mida kattis paksust materjalist hommikumantel. Sellega on seletatav ka asjaolu, et kannatanu neid noalööke ei tundnud, vaid arvas, et teda löödi ainult ühel korral. Hommikumantlil ja kleidil tuvastati noaaugud, mis on vastavuses löökidega rindade piirkonda. Kolmas noalöök, mis põhjustas kõige raskema tagajärje, s.o eluohtliku tervisekahjustuse, sattus kahjuks riietega katmata kehapiirkonda, sest hommikumantlil ja kleidil ei tuvastatud noaauke, mis oleksid vastavuses löögiga kõhupiirkonda. Kohtu arvates on nimetatud asjaolu seletatav sellega, et noaga lüüa saamise momendil ei olnud kannatanul kleidi tõmbelukk siiski lõpuni kinni tõmmatud ja hommikumantli hõlmad ei olnud korralikult teineteise peal, sest hommikumantli vöö oli lõdvenenud ja vahe oli sisse tekkinud, mis võimaldas löögi sooritamist riideid lõhkumata. Kannatanu tundis ära Juri Suslanovilt kinnipidamisel ära võetud punase peaga taskunoa kui väiksema noa, mida Juri Suslanov hoidis vasakus käes. Paremas käes oli Juri Suslanovil kannatanu sõnul suur pussnuga, millega Juri Suslanov teda lõi. Puuduvad tõendid selle kohta, et kannatanut oleks noaga löönud keegi teine, samuti ei ole eluliselt usutav, et keegi teine veel enne Juri Suslanovit oleks kannatanut noaga löönud. Nimetatud seisukohta ei väära asjaolu, et suurt pussnuga, millega Juri Suslanov kannatanut lõi, ei leitud, samuti asjaolu, et ka kannatanu elutoa põrandalt leiti verd, ehkki kannatanu ise väitis, et ta käis ainult köögis, sest kannatanule tuli majanaabri noarünnak ootamatult ja ta oli selle tagajärjel šokis, mistõttu ei pruugi ta kõike mäletada. Nii ei mäletanud kannatanu ütlusi andes algul sedagi, et tal oli hommikumantli all kleit, vaid ütles, et tal oli hommikumantli all väike T-särk. Kiirabitöötajatega rääkimist on kannatanu eitanud, samas tunnistaja M. M.i ütlustest nähtub, et nad suhtlesid kannatanuga. L. T.i ütlustest nähtub, et pärast noaga lüüa saamist ei tahtnud Juri Suslanov teda endast mööda lasta, kuid tänu sellele, et tal õnnestus köögist laua pealt suitsupakk haarata ja see Juri Suslanovi suunas visata, sai ta Juri Suslanovist mööduda, et korterist väljuda. Pärast kannatanu korduvat järjestikust jõulist noaga löömist ülakeha ja kõhu piirkonda, s.o elutähtsate organite piirkonda, ei kontrollinud Juri Suslanov mingilgi viisil sündmuste edasist käiku. Tema ei kõrvaldanud ohtu kannatanu elule, vaid tema poolt loodud konkreetse ohu võimaliku tagajärje – kannatanu surma hoidis ära kannatanu enda kiire tegutsemine ja õigeaegne arstiabi. Politsei saabudes istus Juri Suslanov rahulikult oma korteris ja teda ei huvitanud see, mis sai kannatanust edasi, ehkki ta nägi kannatanu kõhust verd purskamas. Seega ta nägi, et lõi oma teoga kannatanule sisemiste vigastuste tekkimise ohu, mille realiseerumist ega edasist kulgu ta ei kontrollinud. Eeltoodust nähtub, et Juri Suslanov tegutses kannatanu surma saabumise osas vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Juri Suslanovi tegu on väliselt niivõrd ohtlik tegu, et keskmise elukogemuse pinnalt tuleb jaatada mitte üksnes eluohtliku tervisekahjustuse, vaid ka surma saabumise võimalust. KarS § 25 lg 1 kohaselt on süüteokatse tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele, ja tulenevalt sama paragrahvi
  20. lõikest algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Süüdistatava Juri Suslanovi poolt toimepandu on kohtueelses menetluses õigesti KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud, sest ta vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo toimepanemist, s.o teise isiku (kannatanu) tapmist, kuid see jäi lõpule viimata temast mitteolenevatel põhjustel. 12 Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud süüdistatava Juri Suslanovi käitumises puuduvad. Karistus KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu on esimese raskusastme eluvastane süütegu, mille eest nähakse karistusena ette kuue- kuni viieteistaastane vangistus. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. Eeltoodu tähendab seda, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatava Juri Suslanovi karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes tuvastatud ei ole. KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt (tõendid, lk 81) puudub süüdistataval Juri Suslanovil kehtiv karistus. Süüdistatava Juri Suslanovi süüd ei saa pidada väikseks, sest ta tungis ootamatult kallale temaga samas kortermajas ja samas trepikojas elavale kannatanule L. T.ile, lüües teda noaga kolmel korral ülakeha piirkonda, millest kaks lööki tabasid kannatanut rindade piirkonda ja üks löök tabas kõhupiirkonda, tekitades kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse – kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava ülakõhu keskosas koos sisemise rindkerearteri lõpposa vigastusega ning maksa vasaku sagara vigastusega, mille tüsistusena tekkis traumaatiline verikõht, samuti pindmised torke-lõikehaavad mõlemal rinnanäärmel. Kuritegu jäi lõpule viimata ehk teisisõnu tagajärg – kannatanu L. T.i surm jäi saabumata põhjusel, mis ei allunud mingilgi viisil Juri Suslanovi kontrollile, sest kannatanul õnnestus Juri Suslanovile suitsupakki andes temast mööduda ja korterist väljuda ning abi kutsuda. KarS § 25 lg 6 sätestab, et süüteokatse puhul võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut. KarS § 60 lg 1 kohaselt käesoleva seadustiku üldosas nimetatud juhtudel võib kohus kergendada isiku karistust käesoleva paragrahvi lõigetes 2 kuni 4 sätestatud korras. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 20.10.2016 otsuses asjas nr 3-1-1-70-16 p-s 14 märkinud, et katsestaadiumisse jäänud süüteo korral on karistuse mõistmise jaoks tähtis eeskätt isiku tahtluse intensiivsus, millega on seotud nt ka kuriteo toimepanemise põhjalik planeerimine ja ettevalmistamine. Teiseks on oluline see, kas ja millises ulatuses rünnatud õigushüve kahjustatud sai ehk teisisõnu toimepanija poolt silmas peetud ja soovitud tagajärje saavutamise lähedus. Käesolevas kriminaalasjas ei ole tuvastatud asjaolusid, mis viitaksid kuriteo toimepanemise planeerimisele ja ettevalmistamisele. Samas rünnata isikut noaga ootamatult tema enda kodus vaid sellel põhjusel, et viimane ei andnud küsimise peale suitsu, viina ja raha, on mõistetamatu ning sellisel tegevusel ei saa olla vähimatki õigustust. Arvestades kõike eeltoodut ei pea kohus põhjendatuks kohaldada KarS § 25 lg 6 ja § 60 sätteid, kuid leiab, et süüdistatavat Juri Suslanovit võib karistada vangistusega ettenähtud 13 sanktsiooni alammääras, milleks on 6 aastat. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistus alates 26.05.2020 karistusaja hulka ning Juri Suslanovi karistuse kandmise algust tuleb lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 26.05.
  21. Menetluskulud

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigi kasuks.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava Juri Suslanovi menetluskuludeks sundraha, mis

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1460 eurot,

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt ekspertiisitasu summas 84 eurot ning

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 475,20 eurot ja kohtumenetluses summas 982,20 eurot, kokku kaitsjatasu summas 1457,40 eurot vandeadvokaat Robert Sprengki poolt osutatud õigusabi eest. Arvestades Juri Suslanovilt riigi kasuks välja mõistmisele kuuluvate menetluskulude kogusummat, milleks oleks 3001,40 eurot, jätab kohus

§ 180

lg 3 alusel väljamõistmisele kuuluvast kaitsjatasust ½, s.o 728,70 eurot riigi kanda ning võimaldab ülejäänud menetluskulusid kokku summas 2272,70 eurot

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel tasuda ositi 12 kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust esimesel kuul tuleb tasuda 182,70 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul igakuiselt 190 eurot. Asitõendid ja salvestised Süüdistatav Juri Suslanov ja kannatanu L. T. avaldasid kohtuistungil, et nad ei soovi tagasi neilt ära võetud esemeid.

§ 126

lg 3 p 4 alusel tuleb asitõendid – sündmuskoha vaatlusel 26.05.2020 xxxx maja neljanda trepikoja sissekäigu eest kaasa võetud musta värvi kilekott, milles L. T.i verised riided (pakend nr 1); DNA-proov, mis on võetud korteri nr xxxx esikus avastatud veremäärdumisest (pakend nr 2) ja DNA-proov, mis on võetud korteri nr xxxx esikupoolsel ukselingil avastatud veremäärdumisest (pakend nr 3) ning Juri Suslanovi kinnipidamisel 26.05.2020 temalt ära võetud tossud (pakend nr 4), punase käepidemega taskunuga (pakend nr 5) ja riided (pakend nr 6), millised asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 504 22.07.2020 – tõendid, lk 68) kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

§ 126

lg 3 p 1 alusel tuleb jätta DVD-plaat, millel fotod sündmuskohast; CD-plaat, millel häirekeskuse kõnesalvestised; DVD-plaat, millel KÜ Tapa Eha tn 12 turvakaamerate videosalvestised ja DVD-plaat, millel vormikaamera nr P17855 videosalvestis, kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. 14 /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Heli Väinaste Rahvakohtunikud Margit Tiidemaa ja Kaja Inno Tartu Ringkonnakohtu 03.11.2021 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu otsus muutmata. Riigikohtu 07.02.2022 kohtumäärusega jäeti kassatsioon menetlusse võtmata. 06.07.2021 kohtuotsus 1-20-6452 jõustus 07. veebruaril 2022 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.