← Eesti

1-20-1281/18

Obsah (6)§ 424§ 65§ 68§ 76§ 200§ 74

1-20-1281 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. november 2021, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-20-1281 Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 § 175 lg 1 p-st 4, § 180 lg-test 1, 3 kohus määrab: Jätta Sergey Maystrishin vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo Sergey Maystrishinile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 301,56 eurot (sh käibemaks). Mõista Sergey Maystrishinilt Eesti Vabariigi kasuks välja kaitsjatasu 226,80 eurot (sh käibemaks), mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest igakuiste maksetena selliselt, et iga kuu 25. kuupäevaks kuulub tasumisele vähemalt 18,90 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700008448 ning selgitus „Sergey 1

(6)1-20-1281 Maystrishin, 1-20-1281, kaitsjatasu“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ülejäänud menetluskulud summas 74,76 eurot (sh käibemaks) jätta Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Sergey Maystrishinile, tema kaitsjale, Viru Vanglale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tartu Maakohu 17.02.2020. a otsusega nr 1-20-1281 tunnistati Sergey Maystrishin süüdi

§ 424

lg 2 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21.11.2017.

a otsusega nr 1-17-7920 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 2 aasta 9 kuu 26 päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud ja 26 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja kulgemist alates 15.02.2020.

Karistusaja lõpp on 10.06.

  2. Viru Vangla esitas 13.10.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Maystrishini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tuginedes S. Maystrishini isikuandmetele, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.
  3. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ega toeta, sarnaselt vanglaga, S. Maystrishini tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.
  4. Kaitsja Irina Žurina esitas kohtule 03.11.2021 SA I –V K tõendi nr xxx, statsionaarse epikriisi, kirjavahetuse K Š ja PPA vahel seoses S. Maystrishini elamisloa kehtetuks tunnistamisega, S. Maystrishini tööle võtmise garantiikirja ning endise tööandja koostatud positiivse iseloomustuse. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
  5. Kinnipeetav S. Maystrishin kinnitas 04.11.2021 toimunud kohtuistungil, et ta soovib tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda. S. Maystrishin selgitas, et pani toime joobes juhtimise, sest ta ei teadnud, et on alkoholijoobes. Vanglas toime pandud distsiplinaarrikkumised on seotud tervisega. Ta keeldus xxx, sest ta tervis ei võimaldanud seda tööd teha. Lisaks tõi ta välja, et kinnipeetava iseloomustuse koostamisse teda ei kaasatud ning tegemist on kontaktisiku isikliku arvamisega. 2

(6)1-20-1281
  1. Kaitsja sõnul on S. Maystrishin täitnud karistuse eesmärgi, samuti individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid ning karistus on muutnud süüdimõistetu suhtumist ühiskonda. Kaitsja sõnul on põhjendamatult kinnipeetava iseloomustuses märgitud, et S. Maystrishin üritab manipuleerida oma tervisega. Samuti on distsiplinaarkaristuste määramine põhjendamatu, sest dokumentidest on näha, et S. Maystrishinil on tõsised terviseprobleemid. Vangla aga eiras neid ning pakkus kinnipeetavale füüsilist tööd, mida ta tervis teha ei võimaldanud. S. Maystrishin soovib vabanemisel elama asuda rehabilitatsioonikeskusesse, mis on kinnine asutus. Kinnipeetaval on suur töökogemus ning soov jätkata vabanemisel ja paranemisel tööd. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  2. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära kohtuistungil S. Maystrishini ning tema kaitsja, on seisukohal, et S. Maystrishin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. 8.

§ 76

lg 2 p-st 1 tulenevad formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega on S. Maystrishin puhul täidetud, kuivõrd ta on ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. 9.

§ 76

lg 4 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

§ 76

lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad.

  1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21).
  2. Positiivselt iseloomustab S. Maystrishini vangistusaja jooksul riigikeele õppimine. Ta läbis edukalt A1 tasemeõppe ning jätkab A2 keeletaseme omandamist. Samuti räägib S. Maystrishini ennetähtaegse vabanemise kasuks vabanemisel sobiva elukoha olemasolu – ta soovib elama asuda rehabilitatsioonikeskusesse U P . S. Maystrishinile on vabanemisel toeks lähedased. Tal on säilinud suhted vanematega. Ka pole kohtul põhjust kahelda S. Maystrishini poolt kohtuistungil avaldatus, et ta suhtleb oma lastega. 3

(6)1-20-1281
  1. Samas ei saa kohus jätta täielikult tähelepanuta S. Maystrishinile vangistuses määratud distsiplinaarkaristusi ning tema varesemast elukäigust lähtuvat ohuprognoosi. Nagu eelnevalt märgitud, saab isiku edasist õiguskuulekat käitumist prognoosida selle pinnalt, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. S. Maystrishinil on kehtivad distsiplinaarkaristused talle määratud tööst keeldumise eest. S. Maystrishin väljendas kohtuistungil küll mittenõustumist määratud distsiplinaarkaristustega, kuid kinnitas, et vaidlustanud ta neid ei ole, vaid kogub dokumente Eesti Haigekassale esitamiseks. Kohus peab seejuures märkimisväärseks ka asjaolu, et kuigi S. Maystrishinile on distsiplinaarmenetluses antud võimalus kirjalike seisukohtade esitamiseks, pole S. Maystrishin distsiplinaarmenetluses esitanud kordagi oma kirjalikke vastuväiteid, mistõttu pole olnud ka distsiplinaarasja menetlejal võimalik analüüsida kinnipeetava poolseid väiteid ja nende sisu. Kohus selgitab, et vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg-le 1 kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest. Seega senikaua, kui kohus ei ole distsiplinaarkaristust kehtetuks tunnistanud (HMS § 61 lg 2), on see kehtiv ja kohtul on õiguslik alus sellele tugineda.
  2. S. Maystrishin kinnitas kohtuistungil, et töötas enne vangistust ning plaanib tööle asuda ka pärast vangistusest vabanemist. Vangla iseloomustusest nähtub, et vabaduses töötas S. Maystrishin viimati 14.02.2020 ning alates 15.02.2020 kannab ta karistust. Iseloomustusest nähtub ka, et S. Maystrishinil olid tervislikud probleemid juba enne vangistust ning talle oli määratud Eesti Töötukassa poolt xxx. Viru Vangla käskkirjadest nähtub, et vangla meditsiiniosakonna arsti poolt on 06.06.2020 kooskõlastatud kinnipeetav S. Maystrishini tööle määramine. Seda, et S. Maystrishini tervis oleks vangistuse kandmisele asumisel oluliselt halvenenud, ei nähtu kohtutoimikus olevatest materjalidest ning seda pole väitnud ka S. Maystrishin ega kaitsja kohtuistungil. Seega on selge, et S. Maystrishini tervislik seisund võimaldas tal vangistusse asumisel tööd teha samaväärselt nagu see oli tal võimalik vabaduses. Alles
  3. a augustis on kinnipeetaval olnud terviserike, mille tõttu ta on toimetatud SA I –V K intensiivraviosakonda. Kohus ei nõustu aga sellega, et eeltoodu kinnitab seda, et S. Maystrishini tervislik seisund ei võimaldanud tal algusest peale vanglas abitöid teha. S. Maystrihin määrati xxx ametikohale tähtajatult alates 12.10.
  4. VangS § 37 lg 1 ja 2 p 3 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, v.a kui kinnipeetav ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Tööle määramine oli kooskõlastatud meditsiiniosakonna arstiga, kes hindas tööd S. Maystrishinile sobivaks. Seejuures väärib märkimist, et ka kaitsja poolt esitatud statsionaarse epikriisi ja SA I –V K tõendi kohaselt vajab S. Maystrishin vabastamist füüsiliselt koormusest kuni 03.10.2021, kuid edaspidi vajalik kerge töö kuni 05.02.
  5. Seega ei ole ka raviarst välistanud S. Maystrishini puhul kerge töö tegemist. Viru Vangla käskkirjadest nähtub, et majandustöödel xxx töötava kinnipeetava tööülesanneteks on lihtsamate koristustööde tegemine. Tavapäraselt võtab koristamine aega kuni 30 minutit päevas ning kinnipeetav saab seejuures valida, millises asendis ja millise intensiivsusega ta koristab. Seega on kinnipeetaval võimalik eluosakonnas koristada ka rahulikus ja endale sobivas tempos. Lihtsamate koristustööde tegemine ei nõua keerukaid liigutusi ega suurte raskuste tõstmist, samuti ei ole tegu füüsiliselt eriti koormava tegevusega. Kohtuistungil selgitas S. Maystrishin samas ise, et vabanemisel on tal näiteks võimalus hakata koristama autosid ja tegema koristustöid keskuses ehk samalaadset tööd, mille tegemisest ta on vangistuses keeldunud. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades sellega, et halduskohus ei ole S. Maystrishinile määratud distsiplinaarkaristusi kehtetuks tunnistanud, leiab kohus, et distsiplinaarkaristuste olemasolu on S. Maystrishini edasist õiguskuulekat käitumist iseloomustavaks asjaoluks.
  6. Distsiplinaarkaristuste olemasolu ei ole aga ainsaks asjaoluks, mille alusel kohus oma otsustuse teeb. Nimelt peab kohus oluliseks alkoholi tarvitamisest lähtuvat ohuprognoosi 4
(6)1-20-1281 S. Maystrishini õiguskuulekale käitumisele. Tuleb arvestada sellega, et alkohol on varem olnud S. Maystrishini puhul õigusvastast käitumist soodustav tegur. Kuigi S. Maystrishin väljendas kohtuistungil soovi loobuda alkoholist, on ta oma varasema käitumisega näidanud suutmatust alkoholi tarvitamisest loobuda. S. Maystrishin märkis kohtuistungil, et tal on olnud kaks infarkti ning tervise tõttu on alkohol ta elust välistatud. Samas nähtub kohtule esitaud materjalidest, et S. Maystrishinil olid terviseprobleemid juba enne vangistust, kuid ta jätkas alkoholi tarvitamist – antud hetkel kannab ta karistust alkoholijoobes toime pandud kuriteo eest. Seega on S. Maystrishin oma varasema käitumisega näidanud suutmatust alkoholi tarvitamisest loobuda. S. Maystrishin on vangistuses läninud sotsiaalprogrammi ”Eluviisitreening”, mille eesmärgiks on muuhulgas sõltuvusaine mõju teadvustamine oma käitumisele ning tagasilanguse ennetamine, kuid kohtuistungil jäid S. Maystrishini selgitused selle kohta, millised järeldused ta antud sotsiaalprogrammist teinud on, napisõnaliseks. Seetõttu puudub kohtul käesoleval ajal usaldus, et endise elustiili taastumisel ei võiks S. Maystrishini puhul korduda kuriteoni viinud käitumismudel. 15. Lisaks peab kohus oluliseks välja tuua, et Tartu Maakohu 21.11.2017. a otsusega tunnistati S. Maystrishin süüdi

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9 järgi, s.o vägivallaga võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt relvaga ähvardades ning sissetungimisega.

§ 74lg-te 1, 3 alusel ei pööratud mõistetud karistust täitmisele, kui S.

Maystrishin ei pane katseajal, s.o 21.11.2017-21.11.2020, toime uut kuritegu. Uue kuriteo, s.o mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimise pani S. Maystrishin toime 15.02.2020 ehk katseajal. Seega on süüdimõistetu analoogses olukorras korra juba riigi usaldust kuritarvitanud ja eelmisel korral katseaeg seega oma eesmärki ei täitnud. S. Maystrishin ütles kohtuistungil, et ta ei teadnud, et juhtis sõidukit alkoholijoobes, sest ta alkomeeter oli tühjaks saanud. Sellega seonduvalt selgitab kohus, et isikut karistatakse teo eest, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. S. Maystrishini suhtes on selles osas jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

  1. Kõike eeltoodut arvestades ei tekita S. Maystrishini käitumine vangistuses ja tema varasem käitumine vabaduses (kuriteo toimepanemine katseajal) kohtus veendumust isiku edasisest õiguskuulekast käitumisest. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastada.
  2. KrMS § 426 lg 3 võimaldab jätta sellise isiku, kelle puhul on täidetud kõik ennetähtaegse vabastamise eeldused ning kes saadetakse riigist välja, allutamata

§ 76lg 5 teise lause järgi kohustuslikule käitumiskontrollile.

30.12.

  1. a on Politsei- ja Piirivalveamet algatanud menetluse S. Maystrishin elamisloa kehtetuks tunnistamiseks ning ettepaneku tegemiseks tema Eesti Vabariigist välja saatmiseks. Lõplik otsus tehakse
  2. a esimeses pooles. Kuivõrd praegusel juhul on ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused aga täitmata ning puudub ka väljasaatmise otsustus, siis puudub alus KrMS § 426 lg 3 kohaldamiseks.
  3. S. Maystrishinile tema taotlusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja Irina Žurina esitas 04.11.2021 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks. Tasu suurus on taotluse kohaselt kohtuasja materjalidega tutvumise, analüüsi ja ettevalmistuse eest (60 minutit) 54 eurot, konsultatsiooni eest Viru Vanglas (70 minutit) 63 eurot, kohtuistungi edasilükkamisest tingitud kulu (30 minutit) 27 eurot ning kohtuistungil osalemise eest (80 minutit) 72 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Samuti taotleb kaitsja sõidukulude hüvitamist (102 km) summas 15,30 eurot ning tasu sõidule kulutatud aja eest summas 20 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Kokku taotleb kaitsja riigi õigusabi 5

(6)1-20-1281 osutamiseks tehtud toimingute ja nendele kulunud aja eest tasu summas 301,56 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui toimingutele kulunud aja osas põhjendatuks. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 21 lg-st 3 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „ Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” § 1 lg dest 1, 4 ja 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 tuleb OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvel 301,56 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus riigi kanda kohtuistungi edasilükkumisega seotud kaitsjatasu 32,40 eurot, kaitsjale makstava tasu sõidule kulutatud aja eest 24 eurot ning kaitsja sõidukulud 18,36 eurot, s.o kokku 74,76 eurot (sh käibemaks). Kaitsjatasu kohtumenetluseks ettevalmistamise eest summas 140,40 eurot ning kohtuistungil osalemise eest summas 86,40 eurot, s.o kokku summas 226,80 eurot (sh käibemaks) kuulub KrMS § 180 lg 1 alusel S. Maystrishinilt väljamõistmisele. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades asjaolu, et vanglas viibides võib menetluskulude tasumine olla raskendatud, samuti seda, et K-Raha andmetel on S. Maystrishinil täitmisel olevaid rahalisi nõudeid 16 020,57 euro ulatuses, määrab kohus, et S. Maystrishin peab temalt väljamõistetud menetluskulud summas 226,80 eurot tasuma osamaksetena 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest, selliselt, et iga kuu 25. kuupäevaks kuulub tasumisele vähemalt 18,90 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.